on üle terve raku laiali. Jaguneb kaheks: siledapinnaline, karedapinnaline (rakutuuma Plastiidid ovaalsed organellid, mis sisaldavad pigmente: Kloroplast rohelised ümber, küljes ribosoomid). Ülesanne ainete transport raku sees. (klorofüll), toimub fotosüntees, ehitus sarnane mitokondriga, ümber on kaks Golgi kompleks koosneb tsisternidest, seal jõuab lõpule valkude töötlemine. Ül: membraani välismembraan kaitseks, sisemembraan moodustab lamelle, mille vahel energia- ja ainevahetus. on ribosoomid. Kromoplast: kollased, punased, oranzid, sisaldab karotinoide. Mitokonder rakuaku, seda ümbriseb kaks membraani, välise sees on sepistunud Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) sisemembraan, mille küljes on ribosoomid toodavad ainult mitokondrile vajaminevat
molekulidest.Lsaenergiat ei vaja. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum ( ER ) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete teiste ainete süntees. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Mõlemal on olemas mitokondrid Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline maatriks harjakesed ehk kristad Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käig u s hapniku osavõtul eraldu b süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) . Tsütoplasma Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tähtsus:
translokaaside abil, milleks välismembraani jaoks kasutatakse Mitokonder koosneb kahest membraanist, mille vahele jääb TOM-i ja sisemembraani jaoks TIM-i. membraanidevaheline ruum. Sisemembraaniga ümbritsetud piirkonda nimetatakse maatriksiks. Kõik need neli osa: välismembraan, sisemembraan, membraanidevaheline ruum ja maatriks sisaldavad ainulaadset valkude kogumikku. Mitokonder Välismembraan Sisemembraan Sisemembraani lipiidne kaksikkiht koosneb 20% Mitokondri välismembraan koosneb lipiididest ja lipiididest ja 80% valkudest. Sisaldab suures hulgas valkudest suhtes 1:1
ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi (algkoe) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Leukoplastide tuntumad vormid on amüloplast, mis kogub tärklist, ning elaioplast, mis sisaldab õli ja lipiidide tilgakesi. Kloroplastid neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem läbilaskev sisemembraan ning kitsas intermembraanne tuum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asuvad DNA, RNA, ribosoomid jne. Karotinoidid - loomade ja eriti taimede värvilised (kollased, oranzid, punased jne) pigmendid. Mitokonder Plastiid Sissesopistunud membraaniga Sissesopistumata membraaniga Esinevad loomarakus Esinevad taimerakus Neis toimub rakuhingamine Neis toimub fotosüntees TOPELTMEMBRAAN
lagundavat materjali.Ül:ainete või rakustruktuuride lagunemine.Valkuoodid:ühekordse membraaniga ümbritsetud rakumahutid,vakuoodid esinevad kõikides päristuumsetes rakudes.Taimede vakuoodid:noortes rakudes koguvad sinna varuainet,vanemates rak.- ainevahetusjäägid,mõnedel taimedel-pigmendid,mürgid,osaleb raku siserõhu tekitamisel.Kahekordse membraaniga orgamellid:mitokondra-esinevad kõigis päristuumsetes rakudes(taimed,loomad).Ehitus:2 membraani,sisemembraan moodustab sopistusi-kristad(harjakesed),on oma DNA ja RNA,ribosoomid.Ül.rakus:varustamine energiaga.Plastiidid jagunevad:Kloroplastiidid ehitus-2 membraani,sisemembraan moodustab lamedaid kotikesi-tülakoide,omab DNA,Rna ja ribosoomid.Ül:fotosünteesi teostamine.Kromoplastiidid-sisaldavad punaseid,oranse pingmente;esinevad viljades,õuntes;ligimeelitav funktsioon.Leukoplastid-värvuseta.Ül: varuainete talletamine(tärklis).Endosümbioosi hüpotees:mitokondri ja kloroplasti eellased on olnud
püsida, eriti energiat kulutavas raku osas, paigal (nt. spermis viburi basaalses osas). toodavad oksüdatiivse fosforüülimise teel ATP-d (rakuhingamine): ATP on rakkude universaalne energiaallikas . peroksüsoomide kõrval (lagundatakse ensümaatiliselt pika ahelaga rasvhappeid, sisaldavad ensüüme, katalaase) olulisemad molekulaarse hapniku tarbijad . suurem osa sissehingatud hapnikust kasutatakse mitokondrites. kaks membraani -- välismembraan ja sisemembraan. välismembraan sile, sisaldab rikkalikult valgulisi kanaleid (poriinid) -- läbitavad vees lahustuvatele molekulidele, väiksemamõõdulistele valkudele. sisemembraan moodustab kristasid, sisemembraani pind väga suur. sisemembraan vähemläbilaskev, selles elektroni transpordiahela ensüümid(ATP sünteesiks). Kahe membraani vahele jääb intermembraanne ruum. Sisemembraani siseses ruumis maatriks.
Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikud. Golgi kompleks- seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Avastati itaalia anatoomi Golgi poolt. Kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Nimetatud osad on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine skreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitkondrid on ümbritsetud membraaniga. On olemas ka sisemembraan. Harjakesteks nimetatakse kurde ja sopistusi, mida moodustab sisemembraan. Mitokondri põhiülesanne on raku varustamine energiaga. Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, raku välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom- koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentroolist.
ribosoom kaheosaline (väiksem alamüksus ja suurem alamüksus), valkude sünteesimine koosneb rRNA ja valkude molekulidest, membraanid puuduvad mitokonder kahe membraaniga (välismembraan, sissesopistunud sisemembraan), välismembraan katab ja rakkude varustamine kaitseb, sisemembraani energiaga kristades muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks tsütoplasmavõrgustik karedapinnaline:
· Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine j pakkimine põiekestesse . · Golgi kompleks osaleb rakumembraani moodustamisel. Lüsosoomid · Ühekihilise membraaniga põiekesed , mis moodustuvad Golgi kompleksist . · Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja rakku sattunud võõra orgaanilise lõhustumise ja lagundamise . · Nendes toimub ka fagotsütoos . Mitokonder Kahe membraaniga ümbritsetud organellid . Välismembraan sile , sisemembraan kurruline ja väljasopistused moodustavad harjakesi . Harjakeste vahel maatriks . · Toimub ATP süntees . · Põhiülesanne on raku varustamine energiaga . · Kindlustavad hingamise raku tasandil . Arv sõltub raku aktiivsusest .
gradiendi(lahutajad on hüdrofoobsed molekulid, millel on kergesti dissotseeruv prooton) 9. ATP süntaas on ensüüm, mis vastutab ADP fosforüleerimise eest ATP-ks.[G = -23,3kJ/mol energia, mis juhib ATP süntaasi ] [ADP + Pi ATP] Kirjeldage ATP süntaasi ehitust ja toimet. Ehitus: Ülesse poole jääb intramembraani ala, keskele prootoni kanal (sisemembraan) ning alla süntaasi osa. Toime: Elektronide liikumisel tekkinud prootonite kontsentratsiooni erinevust kahel pool membraani kasutatakse ATP süntaasi poolt ATP sünteesiks. 10. Mida väljendab suhe P / O? Kui palju ATP-d fosforüleeritakse iga poole taandatud hapniku kohta. Milline on selle suhte ligikaudne väärtus a) NADH reoksüdeerumisel 2,5. b) FADH2 reoksüdeerumisel ETS-is 1,5. 11. Kuidas / mille abil tagatakse mitokondri maatriksis ATP sünteesiks vajalik ADP ja Pi
valgu molekulidest. Ribosoomide ülesanded • Valkude sünteesimine Ribosoomide asukoht rakus • Võivad paikneda tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Mitokondrite iseloomustus • Rakuorganell; • Valgusmikroskoo bis nähtavad; • Paljunevad pooldumise teel; • Ühes rakus sadu mitokondreid; • Mida rohkem energiat rakk vajab seda rohkem mitokondreid Mitokondrite ehitus • Kaks membraani: sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan; • Sile välismembraan kaitseb ja katab • Sisemembraani sopistustes muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks; • Energia salvestatakse molekulidesse ja transporditakse kuhu vaja; Mitokondrite ülesanded • Rakkude varustamine energiaga Lüsosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühe mikromeetrise läbimõõduga Lüsosoomide ehitus • Ühekihilise membraaniga; • Põiekesed; • Sisaldavad mitmesuguseid orgaanilisi
rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. Noores taimerakus mitu väikest. Vanas taimerakus liituvad üheks suureks tsentraalvakuooliks. ÜL: veemahutid, varuained ( ligimeelitavad ained), ainevahetuse jääkproduktid (mürgised taimetoidulistele loomadele). Rohtseid taime hoiab püsti taime siserõhk ehk turgor.
rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. Noores taimerakus mitu väikest. Vanas taimerakus liituvad üheks suureks tsentraalvakuooliks. ÜL: veemahutid, varuained ( ligimeelitavad ained), ainevahetuse jääkproduktid (mürgised taimetoidulistele loomadele). Rohtseid taime hoiab püsti taime siserõhk ehk turgor.
tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. 3. Kuidas moodustuvad uued ribosoomid? Ribosoomid valmistatakse rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? Ribosoomidel puudub membraan. 5. Mis ülesandeid täidavad lüsosoomid? Lüsosoomid lagundavad aineid, mida enam rakk ei vaja. 6. Kirjeldage mitokondri ehitust. Mitkonder on ümbritsetud kahe membraaniga ning sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. 7. Mis tähtsus on mitokondritel? Mitkondrites toimub hingamisahela lõpp faas ja sealt tuleb energia, mida rakk vajab elutegevuseks 8. Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? Sest erinevad rakud vajavad erineval hulgal energiat. Kokkuvõte Raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Eristatakse siledat- ja
osakesi. Ühed sisaldavad ensüümvalke ja teised lagundatavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme. · Golgi kompleks- koosneb kõrvuti olevatest tsiternidest, põitest ja kanalitest. ( kõik on ümbritsetud membraaniga ) . Taimerakus on rohkem. Jõuab lõpule valkude töötlemine ja pakkimine sekreedipõitesse ning lüsosoomidesse. Rakumemembraani uuendamine, taimerakus rakukesta moodustamine. · Mitokonder- 2 membraani. Sisemembraan moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga. Tsütoskelett · Koosneb niitjatest valkudest. Võrk, mis ühendab rakumembraani, tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustikku, organelle. Raku tugi-ja liikumisüsteem. Fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuublid- kuju muutmiseks peavad pikenema v lühenema. · Tsentrosoom- koosneb 2-st tsentrioolist mikrotuublist. · Tsütoskeleti valgud võimaldavad muuta kuju. Taimerakk
Ribosoom: Ülesanne Valkude sünteesimine Ehitus-kaheosalised rakuorganellid,mis koosnevad ribosoomi-RNA(rRNA) ja valgu molekulidest.Puuduvad membraanid. Mitokonder: Ülesanne- Rakkude varustamine energiaga Ehitus-Ümber kaks membraani:Sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan. Välismembraan katab ja kaitseb,Sisemembraani sopistus ehk kritsades muundatatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivamaks. Pikliku kujuga isseisvad üksused, oma ribosoomiga. Paljunevad pooldumise teel. Tsütoplasmavõrgustik: Ehitus:membraanidest torkueste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Täodab suuremaosa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga. Jaguneb kaheks: kareda pinnaliseks ja siledapinnaliseks
Ehitus http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1. Välismembraan 2. membraanidevaheline ruum 3. sisemembraan 4. strooma 5. luumen (tülakoidi siseruum) 6. tülakoidi membraan 7. graan (tülakoidide virn) 8. tülakoid (lamell) 9. tärklis 10. ribosoom 11. plasmiidne DNA 12. lipiiditilgake Ehitus Enamus kloroplaste koosnevad kahest membraanist. Kloroplast on täidetud valgulise vesilahusega stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid . Lamellides esined roheline värvaine klorofüll .
FAGOTSÜTEERITUD AINEOSAKESI. GOLGI KOMPLEKS: EHITUS KOOSNEB ÜKSTEISE KOHAL ASUVATEST PLAATJATEST TSISTERNIKESTEST, PÕEIKESTEST JA NEID ÜHENDAVATEST KANALIKESTEST; ÜMBRITSETUD MEMBRAANIGA; TALITLUS SEAL JÕUAB LÕPULE VALKUDE TÖÖTLEMINE NING NENDE PAKKIMINE SEKREEDIPÕEIKESTESSE JA LÜSOSOOMIDESSE; GOLGI KOMPLEKS OSALEB RAKUMEMBRAANI UUENDAMISES JA TAIMERAKKUDES KA RAKUKESTA MOODUSTAMISES. MITOKONDER: EHITUS KUJULT ÜMAR VÕI PULKJAS ; ÜMBRITSETUD 2 MEMBRAANIGA; SISEMEMBRAAN MOODUSTAB ARVUKAID KURDE JA SOPISTUSI; SISEMUSES LEIDUB DNA (GENEETILINE INFO) JA RNA (VALKUDE SÜNTEES) MOLEKULE; TALITLUS RIBOSOOMIDES SÜNTEESITAKSE VALKE; RAKU VARUSTAMINE ENERGIAGA; MITOKONDRITES VIIAKSE LÕPULE GLÜKOOSI JA TEISTE AINETE LAGUNDAMINE.
Yll,# -f, Golgikompleks rakutuum tuumake ENiseterad p/aslridis tsentraal- vakual - velismembraan rrici;r qg sisemembraan O leukaptalst proptastiid ( .. ..) .-.,i-l /---. () l /_*.-__/ /*,' - . . - ' " '1 f".-_-.--./ teiskasvanud '
Viljade vakoorid sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid. (neid on mõnus süüa ning on vitamiinirohked). (kolmandaks) teistest rakkudest on plastiidide olemasolu. Neid on kolme tüüpi: a)kloroplastiidid sisaldavad klorofülli, mis on pigment b)kromoplastiidid sisaldavad samuti pigmenti, kuid need pole rakulised c)leukoplastiidid on värvuseta, sisaldavad tärklist (kartuli leukoplastid) Kromoplastist on tingitud õite, lillede ja lehtede värvused. Kloroplasti ehitus- sisemembraan ja välismembraan. Sisemembraan moodustab lamelle, mis on üksteise peal. Seal paikneb klorofüll. Sisemuses on strooma. Mõisted: Bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Biotehnoloogia- rakubioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimtegevusele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse
molekulidest. 12. Golgi kompleks- ained satuvad sinna tsütoplasmavõrg. kanalikestest. Seal toimub: valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse. , rakumemb. Rakukesta moodusumine, lüsosoomide moodustumine 13. Lüsosoomid- ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed- seal toimub surnud ja mittevaj. rakustruktuuride ning ainete lagundamine 14. mitokonder- 2 membraaniga: välis- sile ja kattefunktsioon sisemembraan- kurruline mitokonder sisaldab nukleiinhappeid, ribosome- kindlustavad hingamise rakutasandil. Toitainete lõhustumise käigus eraldub süsihappegaas ja vesi ningvabandeb energia (ATP) 15. Tsütoskelett- valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. * annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks * kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise 16. tsentrosoom- osaleb raku jagunemisel, tagab kromosoomide võrdse lahknemise, asub
on oma ribosoomid, energiaga. mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on.) sile välismembraan ja sisesopistunud sisemembraan. Tsütoplasma- Membraanidest KP: Valkude süntees Üle kogu raku. võrgustik torukeste süsteem raku ribosoomides, sees. Jaguneb kaheks: sünteesitud valkude karedapinnaline ja kogumine ja transport. siledapinnaline. SP: Süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud
*Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamise. *Tagavad rakku sattunud võõrorgaanika (antigeenide) lõhustamise. *Rakusisene seedimine fago- ja pinotsütoos (ainuraksete toitumine) *Funktsioneerivad moondega arengu korral kudede ümberkujundamisel (kullese saba kadumine) ning sünnitusjärgselt emaka taandarengul. *Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil. Mitokondrid *Ümbritsetud kahe embraaniga Välismembraan Sisemembraan *Sile-kattefunktsioon *Kurruline- kristad e. harjakesed. *Harjakeste vahel Maatriks Mitokondrite funktsioonid *Paljunevad pooldumise teel *Maatriksis DNA, RNA , Mitokondriaalsed ribosoomid. *Kindlustavad hingamise raku tasandil s.o. toitainete järk-ärgulise lõhustumise hapniku osavõtul energia saamiseks *ATP süntees Tsütoskelett *Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur *Moodustab raku paindliku sisetoese.
põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid? 36. Kas Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine? 37. Kas lüsosoomid moodustuvad Golgi kompleksis? 38. Kas Golgi kompleks avastati aastal 2008?(ei) 39. Kas Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse? 40. Kas mitokondrid avastati 1886. aastal? 41. Kas mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga? 42. Kas sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi? 43. Kas mitokonder sööb loomaliha?(ei) 44. Kas mitokonder on hoopis taimetoitlane?(ei) 45. Kas organellid liiguvad rakusiseselt? 46. Kas ka rakud võivad organismi piires ümber paikneda? 47. Kas loomarakus on mustmiljon tsentrosoomi?(ei) 48. Mitu tsentrosoomi on loomarakus?(1) 49. Mida võimaldavad tsütoskeletti kuuluvad valgud rakkudel teha? 50. Mis süsteemiks võib tsütoskeletti raku jaoks lugeda? ( tugisüsteem)
materjaliks on valgud ja rRNA. 2alaühikut (nagu lumememm). Ribosoomid Valgu süntees Tekivad tuumakestes, asuvad vabalt tsütoplasmas, ER pinnal, mitokondrite sees. Välismembraan, sisemembraan, Energia tootmine e biooksüdatsioon e Mitokondrid krista, maatriks, ribosoom, ATP süntees e rakuhingamine. DNA. Tekivad ise. Membraan, Ensüümid. 1. primaarne 2. sekundaarne Mittevajalike ainete/struktuuride Lüsosoom
Golgi kompleksi funktsioon Golgi kompleks on lamedate kohakuti paiknevate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem. Golgi kompleksi ülesanneks on valkude kõrgemat järki struktuuride kujundamine ja pakkkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ning ainete pakendamine. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 15. Mitokondrite funktsioon Mitokonder on rakuoranell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees (raku varustamine energiaga).
Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees) Ribosoomid koosnevad suurematest ja väiksematest allüksustest; ülesandeks valgu süntees Mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga; välismembraan kaitseb võimalike sissetungijate eest; sisemembraan on kurruline; toimub raku hindamine Vakuoolid väikesed ja vähe; sisaldavad varulipiide TAIMERAKK Rakukest koosneb tselluloosist; ülesandeks ainevahetus, kaitse, kuju ja tugevus. Vakuoolid raku veetagavara ja varuainete mahutit; osaleb tagu turgori ehk siserõhu tekitamisel; kogunevad ainevahetuse jäägid Plastiidid leukoplast (varuainete talletamine, värvuseta); kloroplast (põhifunktsioon fotosüntees); kromopast (sisaldab värvilisi pegmente, meelitab teisi ligi)
Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma lajalivalgumise. Kaitseb rakku välismõjude eest. Tagab raku ja väliskeskkonna vahelise aine- ning energjavahetuse. Mitokonder mitokondrid on ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja sisemembraan on keeruline.kurrud moodustavad harjakesi. Harjakeste vahel on maatriks. Maatriksis on DNA,RNA,ja mitokondriaalsed ribosoomid. Mitokondrites toimub ATP süntees. Tsütoplasma- rakud on pidevas liikumises. sisaldab vett 60-90%milles on lahustunud anorganilised ja orgaanilised ained. Orgaanilistes ainetes esineb valke,lipiide,süsivesikuid,aino-ja nukleiinhappeid jms. Tsütoplasma seob raku organelle ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toiduainete laialikandmise
tsütoplasmasse. Osa kinnitub neist tsütoplasmavõrgustikule. Mitokonder Rakkude varustamine Ümbritsetud kahe energiaga. membraaniga. Välismembraan sile, sisemembraan kurruline. Kurrud moodustavad harjakesi, nende vahel maatriks, milles on DNA, RNA ja ribosoomid. Karedapinnaline Valkude süntees ribosoomides, Kare endoplasmaatiline tsütoplasmavõrgustik sünteesitud valkude kogumine retiikulum(rER) on ja transport
· Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine · Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) · Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil (ainevahetuse) 9) Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga · Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga · Sisemembraan on kurruline Tähtsus: · Mitokondri maatriksis on nukleiinhapped (RNA, DNA) ja ribosoomid (valgusüntees) · Kindlustab rakuhingamise. 10) Tsütoskelett valgulistest florillidest võrkjas struktuur · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 11) Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses. Moodustub 2st tsentrioolist 3*9 mikrotuubulist.
c)lüsosoomide moodustumine. 5)Lüsosoomid Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Ülesanded: a)surnud ja mitte vajalike struktuuride ning ainete lagundamine. b)rakusisene seedimine-fagotsütoos (ainuraksete toitumine). c)kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine). d)emaka taandareng sünnitusjärgselt. e)tagavad metabolismi nälgimisel või dieedi. 6)Mitokonder Ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga. Sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldi seisvaid nukleiinhappeid(RNA) ja ribosoome(valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia(ATP) 7)Tsütoskelett (6.) Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 8)Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses
o Siledapinnaline o Karedapinnaline (tänu valke sünteesivatele ribosoomidele) · Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. · Ribosoomides toimub valkude süntees. · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks. · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed,milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. · Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine. · Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. · Mitokondrite põhiline ülesanne on raku varustamine energiaga. · Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteem. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.
ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine), tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil. -Golgi kompleks Koosneb tsiternikestest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse, toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine. -Mitokonder On ümbritsetud kahe membraaniga, kujult ümar või pulkjas. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga, sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab nukeliinhappeid ja ribosoome. Põhiülesanne on raku varustamine energiaga ning kindlustavad hingamise raku tasandil. Harjakesed e. kristad- sisemembraani moodustatud kurrud ja sopistused. Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, on raku liikumis- ja tugisüsteem. Annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks. Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. -Tsentrosoom
6. Tsütoplasma võrgustik eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisuse annavad võrgustikul paiknevad ribosoomid, mille sees sünteesitakse valke. Siledapinnalisel võrgustikul sünteesitakse süsivesikuid ja rasvu. 7. Golgi kompleks golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. 8. Mitokondrid on ümbritsetud kahekordse membraaniga, milles sisemembraan moodustab sopistusi mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondrite arv rakus sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest ehk mida rohkem energiat rakk vajab seda rohkem on temas mitokondreid. 9. Lüsosoomid on ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Eristatakse kahesuguseid lüsosoome: 1) Sisaldavad lagundatavat ainet ja ensüüme 2) Sisaldavad ainult ensüüme 10. Tsütoskelett on tugi ja liikumise süsteemiks
Leukoplastid on värvuseta. tsentrioolist. Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. tagades kromosoomide võrdse lahknemise. Tsentriool loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb valgulistest mikrotuublitest Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. Kindlustavad hingamise Kindlustavad hingamise raku tasandil raku tasandil Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell.
Leukoplastid on värvuseta. võrdse lahknemise. Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. Tsentriool loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb valgulistest mikrotuublitest Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. Kindlustavad hingamise raku tasandil Kindlustavad hingamise raku tasandil Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Valkude lõplik
Nendes lagundatakse Ühed lüsosoomid sisaldavad makromolekule ja oma üksnes ensüümvalke, teised otstarbe kaotanud lagundatavaid aineid ja neid rakustruktuure, samuti lõhustuvaid ensüüme. fagotsüteeritud aineosakesi. Mitokonder (T, L) Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse Põhiülesandeks on raku harjakesteks. Organelli varustamine energiaga. Neis sisemuses leidub mitokondrile viiakse lõpule glükoosi ja omaseid DNA ja RNA teiste ainete lagundamine. Tsentrosoom (L) molekule. Tsentrosoom koosneb kahest
bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid), kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ERi ülesanded: kanalitel paiknevad ribosoomid, kui toimub valgusüntees. · Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. ÜLESANDED: toimub valgusüntees. · Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsioniga; sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid RNA ja ribosome. ÜLESANDED: mitokondris toimub raku hingamine, st. glükoosi reageerimine O-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ning H2O. · Golgi kompleks: ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. ÜLESANDED: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, rakumembraani ja rakukesta moodustamine, lüsosoomide moodustumine.
2) Rakumembraani ja rakukesta moodustamine 3) Lüsosoomide moodustamine LÜSOSOOMID Välimus: ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Sisaldab ensüüme. Tähtsus / Ülesanded: 1) Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. 2) Rakusisene tootmine 3) Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral Mitokondrid Välimus: ümbritsetud kahe membraaniga. On oma DNA, RNA ja ribosoomid. Välismembraan on sile ja kaitsefunktsiooniga Sisemembraan on kurruline Ülesanded: toimub raku hingamine st. glükoosi reageerimine hapnikuga, mille tulemusena vabaneb energia ja tekib süsihappegaas ning vesi. Tsütoskelett Välimus: valgulisest fibrillidest võrkjas struktuur Ülesanded: 1) annab rakule kuju ja seob organellid üheks tervikuks. 2) Raku tugi ja liikumissüsteem. Tsentrosoom Välimus: Asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentroolist. Tähtsus: Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustamine, tagades kromosoomide
Energia saamine 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? Kui pole hapnikku 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos 27.Mis on käärimise produktid? Piimhape, etanool, süsihappegaas 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused. Valguse olemasolu, CO2 konsentratsioon õhus, vee varustatus, temp, taime vanus, lehtede suurus 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastides 31.Nimeta kloroplasti osad. Lamellid, strooma, sisemembraan, välismembraan 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? Toota orgaanilist ainet 33.Mis on fotosünteesi lähteained? CO2, H2O 34.Kus toimub valgusstaadium? tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? Klorofülli ergastamine, Fotolüüs, vesinik ja elektronid seotakse NADP koosseisu, eraldub hapnik 36.Mis on valgusstaadiumi saadusteks? Hapnik, ATP, NADPH2 37.Kus toimub pimedusstaadium? Kloroplastide stroomas 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis?
energia saamine 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? hapniku puudumisel 26.Mis on käärimise lähteained? toiduained 27.Mis on käärimise produktid? etanool ja piimhape 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused valgus, süsihappegaasi piisav konsentratsioon, (terve taim, vesi ja mineraalid,) 30.Kus toimub fotosüntees? taimedes ja fotosünteesivates bakterites 31.Nimeta kloroplasti osad sisemembraan, välismembraan, tülakoid, strooma, graan 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? glükoosi moodustamine 33.Mis on fotosünteesi lähteained? vesi ja süsihappegaas 34.Kus toimub valgusstaadium? tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? klorofülli ergastamine valguse poolt, fotolüüs, difundeerumine, süntees 37.Kus toimub pimedusstaadium? kloroplastide stroomas 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis? glükoosi süntees, vaheühendite taastumine
aineosakesi. Lagundavad surnud rakuorganelle Mitokonder Membraanidest koosnev Glükoosi lagundamine, päristuumne raku organell. Varustab valku ATP Sile välismembraan ja molekuliga. Raku kurruline sisemembraan. energiaallikas Tsütoskelett Päristuumne raku Raku tugi ja liikumissüsteem tsütoplasmat läbiv valkude võrgustik Tsütoplasma Raku poolvedel sisu – Liidab kõik organellid valgulistest fibriididest ühtseks tervikuks, võimaldab koosnev rakuvaheaine liikumist
Golgi kompleks: Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomid: Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine Mitokondrid: ÜLESANNE: Kindlustavad hingamise raku tasandil ja varustavad rakku energiaga Ümbritsetud kahe membraaniga: 1. välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga 2. sisemembraan on kurruline Tsütoskelett: Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Tsentrosoom: Asub rakutuuma läheduses Olulised rakujagunemisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Kordamisküsimused: 1. Nimeta kolm rakuteooria põhiseisukohta. 2. Missuguse tunnuse alusel jaotatakse organismid eel- ja päristuumseteks? 3
ühendid. GOLGI KOMPLEKS Golgo kompleksi ehitus: koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Kõik nimetatud osad on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksi ülesanne: golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. MITOKONDRID Mitokondri ehitus: mitokondrit ümbritseb kaks membraani. Sisemembraan moodustub rohketest kurdudest, mida nim harjakesteks. Mitokondrid sisaldavad DNA-d, RNA.d ja ribosoome, seega toimub seal mitokondrile omaste valkude süntees. Mitokondri ülesanne: raku varustamine energiaga TSÜTOSKELET Tsütoskeleti ehitus: koosneb valgulistest niitidest, mis võivad moodustada fibrille ja mikrotuubuleid. Tsütoskeleti ülesanded: 1. toetab rakku 2. ühendab omavahel rakumembraani, tuumamembraani ja organellid 3
kõik omakorda ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises. Lüsosoomid ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad moodustuvad Golgi kompleksist. Funktsioon: mittevajalike ainete lõhustamine. Mitokondrid – Rakuaku. On ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile. Sisemembraan kurruline. Kurrud moodustavad harjakesi . Harjakeste vahel on maatriks, milles on DNA, RNA ja ribosoomid (valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides). Funktsioon: mitokondrid varustavad rakku energiaga. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tütoplasmavõrkustiku ja enamiku raku organelle. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi ja liikumissüsteemiks
ÜL: 1) Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine 2) Valkude töötlemise lõpuleviimine 3) Valkude pakkimine sekrudipõiekestesse ja lüsosoomidesse 4) Rakumembraanil ja rakukesta uuendamine Lüsosoom ...-membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lagundavaid ensüüme Lagundatakse: 1) Makromolekulid 2) Otstarbe kaotand rakustruktuurid 3) Fagotsüteesitud mittevajalikud aineosakesed Mitokonder- kahemembraansed, välismembraan sile, sisemembraan harjakestega e sisseopistustega Sisemuses (matriks) ribosoomid ,valkude sünteesiks ÜL: 1) Raku varustamine energiaga 2) Lõpus viia glükoosi lagundamine (rakuhingamine) Tsütoskelett ...valguniitidest koosnev võrgustik, mis on rakkude tugi- ja liikumissüstemiks ÜL: 1) seob raku ühtseks tervikuks 2) Ühendab rakuosad 3) Annab rakudele kuju ja vormi 4) Osaleb rakkude ja organellide liikumises Raku liikumised :(pintsütoos ja fagotsitoos)
· Loomarakkudes on Golgi komplekse kuni kümmekond, taimerakus võib ulatuda nende arv ulatuda mõnesajani · Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse · Golgi kompleks osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises · Mitukonder(päristuumse raku organell)on kujult ümar või pulkjas · Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim. Harjakesteks) · Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule · Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga Tsütoskelett · Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem · Koosneb niitjatest valkudest · Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, miktofilamente ja mikrotuubuleid
-) Raku tsütoskelett koosneb põhiliselt: valkudest. -) Sümbioos on iseloomulik: mükoriisale. -) Plastiidide eellasi nimetakse: proplastiidideks. -) Antibiootikumidega ravitakse: bakterihaigusi. -) Ribosoomid esinevad: prokarüootsetes rakkudes. -) Tuumakeses sünteesitakse: ribosoome. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Valgusmikroskoobi põhilised osad on mehaaniline süsteem, optiline lääts ja valgussüsteem. -) Mitokondri sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse kristadeks ehk harjakesteks. -) Kloroplastide lammellid (graanid) sisaldavad pigmenti klorofülli. -) Bakterid on üherakulised prokarüoodid, kelle ehituses puuduvad tuumad ja membraanidest koosnevad organellid. -) Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. -) Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.
ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises. Lüsosoomid - ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad moodustuvad Golgi kompleksist. Funktsioon: mittevajalike ainete lõhustamine. Mitokondrid – Rakuaku. On ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile. Sisemembraan kurruline. Kurrud moodustavad harjakesi . Harjakeste vahel on maatriks, milles on DNA, RNA ja ribosoomid (valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides). Funktsioon: mitokondrid varustavad rakku energiaga. Tsütoskelett - koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tütoplasmavõrkustiku ja enamiku raku organelle. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks
Golgi kompleks membraaniga. taimerakkudes ka rakukesta moodustamise Ehitus Ülesanne Kujult ümar või pulkjas. Raku varustamine energiaga. Ümbritsetud kahe membraaniga: Viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete sisemembraan moodustab arvukaid kurde lagundamine. ja sopistusi (harjakesi); välismembraan Kindlustavad hingamise raku tasandil on sile ja kattefunktsiooniga. toitainete lõhustumise käigus hapniku Mitokondrid Mitokondri DNA sisaldab geneetilist osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning infot organellile vajaliku RNA ja valkude vabaneb energia . sünteesiks.
annaabi.ee 
