kõrgusele Marsi punase taeva kohale. Marineri Orud - 4000 km pikkune kanjonite süsteem, mille sügavuseks on 2-7 km. Hellas Planitia - Löögikraater lõuna poolkeral, sügavuseks 6 km ning diameeter umbes 2000 km. Suur osa Marsi pinnas on täis kraatreid, kuid leidub ka orge, mägesid, tasandikke ning kõrgendikke. Marsi sisemus ja Marsil leiduv vesi Tõenäoliselt on Marsil tihke rauast ning väävlist koosnev südamik, raadiuseks 1700 km, kivine sisekiht ning õhuke koor, paksus varjeerub lõuna poolkera 80 kilomeetrist põhja poolkera 35 kilomeetrini. Erosioonist on Marsil selgeid tõendeid - kuivanud jõe ja meresängid. Need märgid näitavad, et kunagi ammu oli kindlasti Marsi pinnal mingisugust vedelikku. Vesi on tõenäoliseim variant. Marsi üks tuntumaid omadusi on "lumemütsid" mõlemal poolusel, mis koosnevad vee-jääst ning kuivast jääst (tahke süsinik-dioksiid). Marsi külastamine Inimene pole seni Marsil käinud.
Kromosoomid on tuuma kõige tähtsamad osad, nendesse on talletunud organismi geneetiline info. Funktsioonid: Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Juhib raku elutegevust valgu sünteesi kaudu Tuum puudub erütrotsüütidel- ja trombotsüütide ning vöötlihasrakkudel on mitu tuuma. Mitokonder Organell, mis varustab rakku energiaga. Pulkjad või ümarad organellid. Nende välimise mebraani sees on kurruline (harjakesed) sisekiht, mille pinnal asuvate ensüümide abil sünteesitakse energiarikast ATP-d. Mitokondreid täidab vaheaine maatriks. Mitokondrite arv rakus sõltub raku aktiivsusest. Kui rakk vajab rohkesti energiat, poolduvad mitokondrid, et seda ülesannet täita. Funktsioonid: Mitokondris toimub rakuhingamine, st glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb soojusenergia ja tekib süsihappegaas ja vesi Mitokondrites toimub ATP süntees. Maatriksis on DNA, RNA ja mitokondriaalsed ribosoomid
Malmtorude tarvikud Ühendusplantaaz,Sulgurventiil-Mehaanilise hoovaga,kolmik,Põlv 30°-40°,Siirdmik-Ühest mõõdust teise üleminek, Malmtorude kandurid ja kinnitamine-Kasutatakse kahte sorti kinnitusi: 1)Rippkandurid- Rippakndur toetub lakke 2)Liugkandurid Hoone-sisesed ja välistrassid-Sademevee kanalisatsioonid Uponor Dupplex-Uus kanalisatsioonitoru mille sisepind on sile ja välispind on lainestatud.Polüpropüleen toru- plastik,tähis pp.Toru koosneb kahest kihist sisekiht ja väliskiht kokkukeevitatud(Sulatatud),Välismõõdud on 160-400 mm.Pikkus 3-6m.Välispind punakaspruun kahe halli triibuga.Väike hammastega käsisaag.Talub temperatuuri kuni 45°.lühiajaliselt talub kuni 65°.Toru on kerge,lihtne paigaldada.Ühendatakse muhvliitmikega. Ultrarib2-Polüpropuleen toru,Sisepind on sile,Pealispind rõngakujuliselt jäigastatud.Punakaspruuni värvi.Paigaldatakse isevoolsele kanalisatsioonile,reo või sademevee juhtimiseks
3.4.2 SUURPANEELHOONETE MONTAAŽ VÄLISSEINAPANEEL KIHI PAKSUS, cm 5-korr. 9-korr. 16 korr. Jämedafaktuurne terrasiit (marmorpuiste) R/b väliskiht TEP-laat penoplast Soojustus (TEP-plaat, penoplast R/b sisekiht (kandev sein) KOKKU: MÕÕDUD V Ä L I S S E I N A P A N E E L I D V A H E S E I N A P A N E E L I D V A H E L A E P A N E E L I D kaal PANEELIDEVAHELISED VUUGID Montaaži ajal paigaldatakse tihendus ja soojus- ning hüdroisolatsioon. Soojustus - mineraalvatist vorstid pergamiinkestas ja tihendus - poroisool poorkummist köis, mis paigaldatakse vuuki kokkusurutult 30-50%, selleks, et vuuk oleks tihe ka temperatuuri-muutustele vaatamata
jaotada kaheks: kandvaks ja mittekandvaks osaks. Kandev osa on kas tellistest, plokkidest või betoonplaadist tugevamast ja raskemast materjalist võrreldes ülejäänud seina osaga. Ruumides, kus on vaja kiiresti Tarindusest tingituna, et kanda vahelage, jääb see massiivsem temperatuuri tõsta, peab osa välisseinast seina siseküljele. Selline seina kihtide järjestus, piirde sisekiht olema kergest kus seespool on massiivsem kiht ja väljaspool kergemad kihid, materjalist on elamu sisekliimale igati sobilik. Nimelt massiivne sisekiht akumuleerib soojusenergiat ja takistab parajal määral veeauru tungimist seina sisse. Seina soojusenergia akumulatsiooni
2) kambiumirõngas toodab sekundaarset floeemi rohkem kui sekundaarset ksüleemi. Sekundaarne floeem koosneb valdavalt põhikoerakkudest; esineb porgandil (Daucus sativus). 3) juures tekib hulgaliselt sekundaarseid kambiumirõngaid (polükambiaalsus). Varajane teiskasv sarnaneb tavalisele juure paksenemisele. Esimene, algselt ühekihiline lisakambiumi rõngas tekib peritsükli ja floeemi põhikoe rakkudest. Peagi jagunevad rakud tangentsiaalselt, moodustub kahekihiline meristeemkude. Sisekiht hakkab floeemi ja ksüleemi tootma, välimine kiht muutub mõne aja pärast uuesti kahekihiliseks, tekitades teise lisakambiumi rõnga. See jaguneb omakorda kahekihiliseks: selle välimised rakud diferentseeruvad kolmandaks lisakambiumi rõngaks, sisemisest rakukihist tekib aga teine juhtkimpude ring ja põhikude. Kolmas lisakambiumi rõngas võtab osa neljanda kambiumirõnga ja kolmanda juhtkimpude ringi moodustamisest jne. Polükambiaalse tekkega on peedi (Beta vulgaris) säilitusjuur.
Anastomoos- veresoon, millest võib veri voolata teise versoonde Kapillaar- kõige peenem veresoon, nähtavad mikrsoskoobi all. Kappilaarides toimub ainetevahetus vere ja kudede vahel. Erinevused arteri ja veeni seina ehituses: · Veenil on sein vähem vetruvam ja langeb kokku kergemini · Veenidel on tagasivooluklapid · Veene on umbes 2x rohkem Süda cor - asub rinnaõõnes kopsude vahel keskseinandi eesimses alumises osas Südame seina kihid: · Sisekiht- endokard vooderdab südameõõnt · Lihaskiht müokard moodustab südameseina kõige paksema kihi ja koosneb südamelihasest · Väliskiht- epikard on serooskest,koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast mesoeteelist. Perikard- epikardist moodustnud väljaspoole teine leste ehk südamepauna. Südame vasakus pooles voolab arteriaalne veri ja südame paremas pooles venoosne veri. Südame kambrid:
sidemed moodustuvad ainult liimühendustest ja lühikeste puidukiududega tekib ühtlasem plaadi struktuur. (Toodab Eestis: AS Skano) 43. Milliste omadustega puidulaastu kihte ja milliseid liime kasutatakse puitlaastplaatide valmistamisel Eestis? Puitlaastplaadid on kas ühekihilised või mitmekihilised. Mitmekihilises puitlaastplaadis on tavaliselt kolm kihti: välimine-sisemine-välimine. Väliskihid on tehtud puidu peenemast, fraktsioonist, sisekiht on valmistatud puidu jämedamast fraktsioonist. Puiduosakeste sidumiseks kasutatakse liime (vaik + teised komponendid): Fenoolvaigud madal kõvenemise kiirus (-) Karbamiidvaigud eritab formaldehüüdi (-) Isotsüanaatvaigud eeliseks tugev liimühendus väiksema liimihulgaga, ei erita formaldehüüdi. 44. Mille poolest erineb MDF plaatide tootmine ja kasutatav materjal puitkiudplaatide valmistamistehnoloogiast? Kas Eestis toodetakse MDF-plaati?
1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne koor, puu vananedes kaob, ühinedes peridermiga Floeem- niineosa, milles toimub puumahlade laskuv vool Kambium- aktiivne juurdekasvukiht, mis toodab uusi puidurakke endast sissepoole ja floeemi (e niint) väljapoole JOONIS ÕPIK LK 32!
M. triceps brachii. Pikk pea algab abaluu pealt Keskmine (mediaalne) pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt mediaalselt Külgmine (lateraalne) pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt lateraaselt. Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine. 47. Kuidas nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Millega on täidetud toruluu osad? Millega on luu kaetud liigespindadel? a) Sisekiht käsnollus (spongiosa) Pindmiskiht plinkollus (kompakta) b) Punase ja kollase üdiga. c) Liigesekõhrega. II Variant 1. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? (Kaela osa -7 lüli-; rinna osa 12 lüli -; nimme osa 5 lüli; ristluu 5-st osast kokku kasvand-; õndraluu 2 kuni 4 lüli) 2. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (Sisekihti nimetatakse käsnolluseks ehk spongiosa,
Sidrunipuu kuulub igihaljaste puude gruppi. Neil on roosakad õied ja nad õitsevad kaks korda aastas. Samal puul võib olla üheaegselt nii õied kui ka poolvalminud või täisküpsed viljad. Saaki korjatakse kuni kolm korda aastas. Ovaalsed või munakujulisesd sidrunid on 5-12 cm pikad ja nende läbimõõt on 4-8 cm ning nad kaaluvad 50-125 grammi. Tavaliselt on sidruni mõlemas otsas kühmuke ja koor on sileda pinnaga, rohekas kuni kollane. Koore sisekiht on valge, kuiv ja käsnjas. Vilja sisu koosneb 7-10 mahlakast seemnekambrist ehk segmendist. Helekollane viljaliha on eriti hapu, sisaldab palju orgaanilisi happeid, sealhulgas sidrunihapet. Suhteliselt suur on ka magneesiumi sisaldus. Sidrunikoores on palju õlinäärmeid. Pressimisel saab koorest väärtuslikku ja kasulikku sidruniõli. Sidrunimahl on tuntud eelkõige oma tervistavate omadustetõttu: isutus, palavik, bakteriaalne põletik ja külmetus
katteplaat (F4) ja ventraalselt põhjaplaat (F5) külgplaadi dorsaalosa nimetatakse alaarplaadiks (taga - F6) ja ventraalosa basaalplaadiks (ees - F7) õõne piirkonnas eraldab neid piirvagu – sulcus limitans (F8) peaaegu kogu ajuaine areneb külgplaatidest põhjaplaat redutseerub katteplaat säilib õhukese epiteliaallestmena vaid ajuvatsakeste piirkonnas KÜLGPLAADI TSOONID Ependüümirakkude tsoon (F9) - õhuke sisekiht, mis sisaldab kasvuperioodil paljunemisvõimelisi rakke - nende nn idurakkude pooldumisel üks tütarrakk jääb sisekihti, teine rändab väljapoole ja diferentseerub üle vaheastmete kas värvirakuks – neurotsüüdiks ehk neuroniks (<- neuroblast) – või neurogliia (<- spongioblast) rakuks Tuuma- ehk mantlitsoon (F10-13) - eelmisest väljaspool - sellest areneb aju hallaine, mille koostises on alati neuronite kehad ja mis esineb mitmel kujul:
- curvatura gastrica major + curvatura gastrica minor Lihaskest (3 kihti) - pars cardiaca - Fibrae obliquae incisura angularis + incisura cardiaca maole spetsiifiline sisekiht saccus digestorius algavad funduselt corpus gastricum kulgevad ees- ja tagaseinas mao suure kõveriku suunas fundus gastricus - stratum circulare
Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elekt- ronid ehk valentselektronid. Röntgenikiirgus (f = 1016...1019 Hz, = 10-8 m...10-11 m) tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Gammakiirgus (f = 1019...1023 Hz, = 10-10 m...10-14 m), mida tekitavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Kiirgaja mõõtmete vähenemisega ülaltoodud reas (antenn molekul aatomi väliskiht aatomi sisekiht tuum) kaasneb lainepikkuse vähenemine ja sageduse suurenemine. Koos sagedusega suureneb ka kvandi energia ning kiirguse läbitungimisvõime. Samas reas taanduvad kiirguse laineomadused ning üha rohkem tulevad esile korpuskulaarsed ehk osakese-omadused. Erinevate kiirgusliikide vahel puuduvad elektromagnetlainete skaalas kindlad piirid. Selle põhjuseks on kiirgusliigi määratlemine eelkõige tema tekitaja järgi. Erinevate kiirgusallikate sagedused aga võivad osaliselt kattuda.
Saadakse kiht paksusega 2-5200-300 m., Elektrokeemiline (galvaaniline) katmine-anoodiks on Zn, elektrolüüdiks Zn soola lahus, kasutatakse väikeste esemete katmiseks. Saadakse suhteliselt õhuke kate. , Difusioonimeetod- puhastatud detail pannakse koos Zn- pulbriga trumlisse, mis pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemp., Zn pulbervärv- kasut. väga peenikest Zn pulbrit. 111. Al kaitse korrosiooni eest: pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht (2kihti: tihe sisekiht paksusega 0,01-0,1 m, ja poorne väliskiht 200-40 m kiht Al2O3). Kiht tuleb värviline kuid värvide valik on väike. 112. Oksiid ja fosfaatkatted: Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda
võib nutsell täielikult kaduda. Sel juhul muutub integumendi sisekiht rikkaliku endoplasmaatilise retiikulumiga integumentaalseks
laikude teket, isegi veebruari lõpus; massiliselt märtsi lõpus. Lahkuvad oktoobri lõpuks. Rändab päeval, veidi enne päikeseloojangut laskuvad maapinnale, kuhu jäävad kogu ööks. Toitumine Toitub maapinnal, otsides toitu taimedelt nii kõrgelt kui nokk ulatub. Kevadel ja suve esimesel poolel otsivad peamiselt putukaid, suve teisel poolel ja sügisel seemneid. Pesitsemine Pesa on üsna kohev ja rohmakas korvike, tehtud kuivadest kõrtest; paikneb pinnaselohus. Pesa sisekiht on pehmem ja peenem. Kurnas on tavaliselt 3...5 muna, see on täis aprilli lõpus või mai algul. Suve jooksul veel ka teine kurn, mil esimene pesakond on juba lennuvõimeline. 10Käblik Troglodytes troglodytes pidevalt saba püsti. Eelistab paiku, kus kerge peituda: okste rägastikud, puude juured, põõsastikud, sageli kuusetihnikutes. Osavalt hüppab lakkamatult põõsaste vahel, tuulemurrus või jookseb maapinnal rohttaimede vahel
mehaaniline tugevus, head soojus- ja heliisolatsiooniomadused 43. Milliste omadustega puidulaastu kihte ja milliseid liime kasutatakse puitlaastplaatide valmistamisel Eestis? PLP koosnevad puitlaastudest ja liimist ning on valmistatud kuumpressimisel. Puitlaastplaadid on kas ühekihilised või mitmekihilised. Mitmekihilises puitlaastplaadis on tavaliselt kolm kihti: välimine-sisemine-välimine. Väliskihid on tehtud puidu peenemast fraktsioonist. Sisekiht on valmistatud puidu jämedamast fraktsioonist. Laastuna kasutatakse enamasti okaspuidu laastu. Liimi põhikomponent on vaik (enamasti karbamiidformaldehüüdvaik). Vaigule võib olla lisatud parafiini, karbamiidi, kõvendit ja ka teisi lisandeid, mis moodustavad ühtse süsteemi (liimi). Puiduosakeste sidumiseks kasutatakse liime: Fenoolvaigud – madal kõvenemise kiirus (-) Karbamiidvaigud – eritab formaldehüüdi (-)
Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 x ZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega läheb lahusesse ioonidena tsink, mitte raud 1. Al kaitse korrosiooni eest Kõige stabiilsem on pH 4,5 juures. Reageerib kiiresti nii happelises kui aluselises keskkonnas. Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht (2 kihti: tihe sisekiht paksusega ja poorne väliskiht Al2O3). Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnal, saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis, see on kindlam. Puudus: väike värvide valik. NB! Anodeeritud Al pind on tundlik nii happelistele kui aluselistele lahustele samamoodi kui anodeerimata Al pind.
Saadakse suhteliselt õhuke kate. St. suhteliselt halb kate ‡ ei kasutata katuseplekkide valmistamiseks. 4. Difusioonimeetod- puhastatud detail pannakse koos Zn- pulbriga trumlisse, mis pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemp. lähedale, pinnale tekib õhuke Fe-Zn kiht. 5. Zn pulbervärv- kasut. väga peenikest Zn pulbrit. Kuivanud värvikiht sisaldab 95% Zn. 128. Al kaitse korrosiooni eest Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht (2 kihti: tihe sisekiht paksusega 0,01-0,1 mm, ja poorne väliskiht 200-400 mm kiht Al2O3). 1) Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnale‡ saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea; 2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis,see on kindlam. Puudus: väike värvide valik. 129. Oksiid- ja fosfaatkatted
Saadakse suhteliselt õhuke kate. St. suhteliselt halb kate ‡ ei kasutata katuseplekkide valmistamiseks. 4. Difusioonimeetod- puhastatud detail pannakse koos Zn- pulbriga trumlisse, mis pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemp. lähedale, pinnale tekib õhuke Fe-Zn kiht. 5. Zn pulbervärv- kasut. väga peenikest Zn pulbrit. Kuivanud värvikiht sisaldab 95% Zn. 123. Al kaitse korrosiooni eest Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht (2 kihti: tihe sisekiht paksusega 0,01-0,1 mm, ja poorne väliskiht 200-400 mm kiht Al2O3). 1) Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnale‡ saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea; 2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis,see on kindlam. Puudus: väike värvide valik. 124. Oksiid- ja fosfaatkatted
4. Difusioonimeetod- puhastatud detail pannakse koos Zn- pulbriga trumlisse, mis pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemp. lähedale, pinnale tekib õhuke Fe-Zn kiht. 5. Zn pulbervärv- kasut. väga peenikest Zn pulbrit. Kuivanud värvikiht sisaldab 95% Zn. 129. Al kaitse korrosiooni eest. Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht (2 kihti: tihe sisekiht paksusega 0,01-0,1 mm, ja poorne väliskiht 200-400 mm kiht Al2O3). 1) Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnale - saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea; 2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis,see on kindlam. Puudus: väike värvide valik. 130
võrgustik. * segatüüpi – üleminek elastselt lihaselisele. Sellised on suures osas unearter. Koosneb kolmest kestast. Meedias on rohkelt silelihaskudeja nende vahel elastseid membraane koos kollageeni kiududega. Lihaskoe hulk suureneb perifeersemalt. 31. Veenid. Vena. Viib verd kudedest südame suunas (v.a värativeenid). Õhemate seinadega vrdl arteritega, muidu samad 3 kihti. Veenide lihaskiht on kehvemini arenenud. Veenide seina sisekiht mood. veeniklapikuid, mis avanevad vaid südame suunas. 32. Kapillaarid. Peenikesed, üksteisega võrgustkuna seotud torukesed kudedes. Vere liikumine on nendes kõige aeglasem. Sisemust kattev endoteel on ühe rakukihi paksune ja sellele järgneb basaalne kiht. 33. Immuunsüsteemi üldiseloomustus. Immuunvastuse aktivatsioonil osalevad elundid ja rakud ning kaasatud molekule.Jaotatakse humoraalne immuunsus – põhineb antikehadel e. immuunglobuliinidel. Neid toodavad B-
· Vesiikli moodustumine põhjustab ARF-l GTP hüdrolüüsi · Kuidas sorteeritakse transporditavad valgud? - Sorteerimissignaalid transmembraansetel retseptoritel · Klatriinkaetud vesiiklid transpordivad valke trans-Golgist ja membraanist endosoomidesse · Koosneb kolmest raskest (Mw 180 kDa) ja kolmest kergest 35-40 kDa) ahelast, fibroosne triskelion on 36 korduses, sisekiht sisaldab adaptervalgu komplekse (AP, 350 kDa) · AP valgud on transporditava retseptori spetsiifilised, see on tagatud erineva valgulise koostisega · AP kompleksi teke trasporditava valguga kutsub esile ARF seondumise · GTP hüdrolüüs muudab dünamiini konformatsiooni ja on vajalik klatriin-kaetud vesiiklite eraldumiseks membraanist · COP tüüpi vesiiklid ei vaja sellist GTPaasset energiat
Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid. Röntgenikiirgus (f = 1016...1019 Hz, = 10-8 m...10-11 m) tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Gammakiirgus (f = 1019...1023 Hz, = 10-10 m...10-14 m), mida tekitavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Kiirgaja mõõtmete vähenemisega ülaltoodud reas (antenn molekul aatomi väliskiht aatomi sisekiht tuum) kaasneb lainepikkuse vähenemine ja sageduse suurenemine. Koos sagedusega suureneb ka kvandi energia ning kiirguse läbitungimisvõime. Samas reas taanduvad kiirguse laineomadused ning üha rohkem tulevad esile korpuskulaarsed ehk osakese-omadused. Erinevate kiirgusliikide vahel puuduvad elektromagnetlainete skaalas kindlad piirid. Selle põhjuseks on kiirgusliigi määratlemine eelkõige tema tekitaja järgi. Erinevate kiirgusallikate sagedused aga võivad osaliselt kattuda.
annaabi.ee 
