alaealiste seksuaalne ärakasutamine. Kuritegevuse ärahoidmiseks ja sisejulgeoleku tõhustamiseks on väga oluline rahvusvaheline koostöö. Euroopa Liit peaks tugevdama julgeolekumudelit, mis toetub liidu põhimõtetele ja väärtustele: inimõiguste ja põhiõiguste austamine, õigusriigi põhimõte, demokraatia, dialoog, sallivus, läbipaistvus ja solidaarsus. (idem, 7-9) 1. JULGEOLEK EESTIS JA EUROOPA LIIDUS 1.1 Eesti julgeolekustrateegia Eesti julgeoleku raamdokumendiks on Eesti Vabariigi julgeoleku poliitika alused (2004). Riigikogu poolt kiideti dokument heaks 16.06.2004 ning see annab hinnangu, milline on riigi julgeoleku olukord, määratleb julgeoleku eesmärgid ja tegevused selle saavutamiseks. Dokument on tihedalt seotud ka Euroopa julgeolekustrateegiaga. Julgeolekupoliitika eesmärgiks on tagada rahva turvalisus. Dokument määratleb julgeolekuohud Eesti julgeolekule
julgeoleku vahel kadumas.Võttes arvesse suurenevat turistide voolu ja inimeste liikuvust, mis on suuresti tingitud Schengeni viisaruumi kehtestamisest,võib Soome kodanike turvalisus olla ohustatud ka suuremates katastroofides ja loodusõnnetustes välismaal. Samuti võib suureneda ka terrorismi ja muude raskete kuritegude oht. (Soome Välisministeeriumi koduleht, 2006) Soome vastus globaalsetele julgeolekuprobleemidele Soome osaleb EL-i Euroopa Julgeolekustrateegia rakendamises, mille ülesandeks on kõrval- dada vaidluste ja konfliktide põhjusi, samuti ka konfliktide ennetamine. Edendatakse kultuu- ridevahelisi jõupingutusi ja dialooge, et vältida sisserändajate sotsiaalset tõrjutust, millega sa- geli kaasneb radikaalsete liikumiste ja etnilis-usuliste stereotüüpide tekkimine. ÜRO Julgeole- kunõukogu suutlikkust tuleks suurendada, et aidata tal enda õlgadele võtta vastutus rahvusva- helise rahu ja julgeoleku ees
Eesti jätkab sõjaliste ja tsiviilvõimete vastavat väljaarendamist. Julgeolekupoliitika elluviimisel lähtub Eesti nende Euroopa Liidu eesmärkide alusel püstitatud ülesannetest ning osaleb ühiste eesmärkide täitmises. Eesti toetab aktiivset infovahetust ja koordineerimist Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises terrorismivastases koostöös. Osalemine Euroopa Liidu ÜVJP ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonides on Eesti julgeolekupoliitika oluline osa. Euroopa Liidu julgeolekustrateegia kohaselt osaleb Eesti aktiivselt Euroopa Liidu tegevuses maailma julgeolekuohtude vähendamisel ning stabiilsusvööndi laiendamisel ja kindlustamisel Euroopa Liiduga piirnevatel aladel ja kaugemal. Euroopa Liidu ÜVJP ning ÜJKP raames tehtav koostöö ja selle edasine kujundamine Euroopa tasandil peab toimuma viisil, mis välistab NATO raames tehtava kaitsekoostöö dubleerimise ning toetab transatlantilist koostööd. Eesti toetab samme Euroopa Liidu
• Euroopa Liidu liikmesriigid tegelevad koostöös järgmiste piiriüleste teemadega nagu asüül, migratsioon, piirivalve, võitlus organiseeritud kuritegevusega ja terrorismiga. Euroopa komisjoni migratsiooni ja siseküsimuste peadirektoraat tegeleb eelpool nimetatud teemadel poliitika kujundamisega ja aitab liikmeriikidel poliitikaid ellu viia. Peadirektoraat aitab finantseerida ka siseküsimustega seotud projekte. • Euroopa Liidu julgeolekustrateegia keskendub terrorismi-, organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse ja vägivaldse radikaliseerumise vastasele võitlusele, pöörates erilist tähelepanu ebaseaduslikule tulirelvakaubandusele, inimkaubandusele ja laste seksuaalsele ärakasutamisele. Politseikoostöö (näited) • Piiriülene koostöö (Prümi leping) • Lennureisijate andmete kogumine (PNR) • Euroopa võrgustik katismaks avalikkuses tuntud inimesi
Eesti jätkab sõjaliste ja tsiviilvõimete vastavat väljaarendamist. Julgeolekupoliitika elluviimisel lähtub Eesti nende Euroopa Liidu eesmärkide alusel püstitatud ülesannetest ning osaleb ühiste eesmärkide täitmises. Eesti toetab aktiivset infovahetust ja koordineerimist Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises terrorismivastases koostöös. Osalemine Euroopa Liidu ÜVJP ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonides on Eesti julgeolekupoliitika oluline osa. Euroopa Liidu julgeolekustrateegia kohaselt osaleb Eesti aktiivselt Euroopa Liidu tegevuses maailma julgeolekuohtude vähendamisel ning stabiilsusvööndi laiendamisel ja kindlustamisel Euroopa Liiduga piirnevatel aladel ja kaugemal. Euroopa Liidu ÜVJP ja ÜJKP raames tehtav koostöö ning selle edasine kujundamine Euroopa tasandil peab toimuma viisil, mis välistab NATO raames tehtava kaitsekoostöö dubleerimise ja toetab transatlantilist koostööd. Eesti toetab samme Euroopa Liidu tegevuse sidususe