Kumb põhimõte on olulisem: kas mittesekkumine teiste riikide siseasjadesse või inimõiguste kaitse? Inimõiguste kaitse tugineb demokraatlikule riigikorraldusele, õigussüsteemile ja inimeste teadlikkusele oma õigustest. Kõigi Eesti Vabariigi põhiseadusega ja rahvusvaheliste lepingutega tagatud inimõiguste rikkumise korral on isikul õigus pöörduda nii õiguskantsleri kui ka kohtu poole. Kuid kõige enam vajavadki seda kaitset just mittedemokraatlike riikide elanikud. Praegu on üks kõige kriitilisemaks riigiks Põhja Korea
kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus. T: tekkis üks sotsial. vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti maha,breznev vii soma kommun.väed sisse Berliin'53- O:nsvl, i-berliin. P: ida-berliinis üritati kukutada kom. reziim. i-berliin tahtis l-berliiniga läbi käia. T:jäi mitmeparteisüstee, aga ainult formaalselt, nsvl surus rahutused maha. Berliin'55-O:nsvl, saksamaa. P:slv ei tunnustanud sdv-d, hallsteini doktriin. T: 13aug rajasid sdv ja nsvl berliini müüri Ungari kriis'56 Osalejad: ungari,nsvl. Põhjus: vastumeelsus kom. reziimi suhtes
on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine-talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks. Kolmas riik-natsliku Saksamaa nimetus, esimene riik oli Püha Rooma riik, teine ühendatud Saksa keisririik
1.Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Lti, Leedu ja Poola. 2.Austria -Ungari -> Austria, Ungari ja Tehhoslovakkia. 3.Iirimaa. 4.Jugoslaavia kuningriik. Trgi ja Lhis-Ida lksid Prantsusmaa ja Inglismaa alla. VENEMAA JA EESTI NING SAKSAMAA 1917-1918: Separaatrahu- liidus olevad riigid slmivad eraldi rahu(nt Tartu rahu). reparatsioon-s jas tekitatud kahju hvitamine vitjale. Inteventsioon- he vi mitme riigi sekkumine terise riigi siseasjadesse VENEMAA 1917-1922: 1)Veebruarirevolutsioon (1917) 2)oktoobrirevolutsioon(1917) 3)Kodusda 1918-1920 4)1922 sai Nukogude Venemaast NSVL. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus NIkolai II troonist ja vim lks ajutisele valitsusele. Oktoobrirevolutsioonil tulid vimule kommunistid, kelle liidriks oli Lenin ning nad olid vimul kuni 1991 aastani. Loodi ainuparteiline valitsus (rahvakomissaaride nukogu) ning hiljem Punane. Kuid 1918 aastal algas
Vastavalt ÜRO põhikirjale on ÜRO eesmärkideks: ·rahu ja julgeoleku tagamine maailmas; ·suhete parandamine riikide vahel, arvestades enesemääramisõigust; ·rahvusvaheline koostöö majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel, ·inimõiguste garanteerimine. ÜRO kehtivad põhimõtted: ·liikmesriikide suveräänne võrdõiguslikkus; ·tülide lahendamine rahumeelsete meetoditega ja jõu kasutamise keeld; ·siseasjadesse sekkumise keeld; ·solidaarsus. ÜRO on avatud organisatsioon ning liikmeks võivad saada kõik rahu armastavad riigid, kes on nõus täitma põhikirjas sätestatud kohustusi. Liikmeks saadakse julgeolekunõukogu soovitusel peaassamblee otsusega. ÜRO peaorganid: ÜRO Peaassamblee- koosneb kõikide riikide esindajatest ja tuleb istungile kokku kord aastas. Igal riigil on viis esindajat ja neil on kokku vaid üks hääl. Õigus arutada kõiki küsimusi mis on seotud
Taanis majandus rajati põhiliselt põllumajandusele, sõjaeelne arengutase suudeti kiiresti taastada ja ületada. Islandil oli kõige tähtsam kalandus ning see oli tähtis Euroopa ja Ameerika vaheline liiklussõlm. 1980.a lõpuks oli kõikides Põhja-Euroopa maades kõrgelt arenenud demokraatlik heaoluühiskond. Soome seotus NSV Liiduga peale II maailmasõda Soome pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks. NSV Liit sekkus sageli riigi siseasjadesse, selle üle peeti järelvalvet. Nõukogude Liit nõudis soomelt ,,sõjakurjategijate"(poliitikud)üle kohtumõistmist. Sõjahüvitised NSV Liidule tuli tasuda tööstustoodetega. Kohustus maksta sõjahüvitisi sidus Soome tööstuse ja põllimajanduse idapoolse turuga, kuid ka pärast hüvitiste tasumist jäi idaturg väliskaubanduses tähtsale kohale. Soome üritas kaitsta oma iseseivust, hoides NSV Liiduga häid suhteid. Kartes pahameelt
paljude riikidega. Sisepoliitika Riigis oli kriis, sest inimesed Tehti kõik selleks, et Hitler ei olnud rahul toimuvaga, saaks juhikultuse. Kõigele toimus Kodusõda. Välisriigid aitas kaasa hirm ja inimeste sekkusid vahepeal Venemaa ähvardamine. siseasjadesse. 5. Kirjuta aastaarvude järele sündmus ja mõistetele järele selgitus: Nõukogude Venemaa/Liit 1917- moodustati Nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline kesktäiterkommitee) 1918- kehtestati üheparteiline süsteem 1918- võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus 1922- moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL) 1918- 1920ndate algus- kodusõda
SOOME ida ja lääne vahel Koostajad: Charlie, EvaMar ia, K ärol, Eliisa Sissejuhatus Raske olukord Iseseisvus, okupatsioonide ärahoid Majanduse taastamine Sõjahüvitis NSV Liidule Idanaabri surve Soome loovutas 1/10 aladest NSV Liidule NL sekkus Soome siseasjadesse Järelvalve Soome üle - liitlaskomisjon NL nõudis Soomelt sõjakurjategijate üle kohtumõistmist Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine
tegemisel Autoritarism- võim on koondunud ühe inimese või väikese rühma kätte, rahval pole mingit võimalust valitsemises osaleda Totalitarism- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, on kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle NSV Liit- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit Punaarmee- venemaa võitlusvõimeline armee Valgekaartlased Interventsioon- välisriigi relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Maailmarevolutsioon- loodeti et enamlaste või venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile- muuta kogu maailm kommunistlikuks Plaanimajandus- majandus, kus mingit toodet või teenust toodetakse vastavalt riigis kehtestatud plaanile GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem “Mein Kampf”- hitleri kirjutatud raamat tema ideoloogia põhimõtetest Kolmas Riik- natsistliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli
verre, võim anti taas Moskva-meelsete kätesse. Kuna lääneriigid otsustavalt sündmustesse ei sekkunud (ühelt poolt olid Lääne suurriigid seotud parajasti toimuva Suessi kriisiga; teisalt oleks sekkumine võinud tähendada "kuuma sõja" puhkemist kahe vaenuliku leeri vahel), andis see Moskvale vabad käed ülestõusu mahasurumiseks. Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes (viimane jutt käib üldiselt kogu Ida-Euroopa kohta). Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: (1961) · Kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei
vähendati tollitariife · aktiivne töölisliikumine > ametiühingute loomine oma huvide kaitseks · vastuolud erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide vahel (N: neegrid, uued immigrandid) Välispoliitika: A) Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat (Euroopa asjadest hoiti eemale; samas esineti Ladina-Ameerika "kaitsjana" Euroopa riikide vastu.). B) Aktiivselt sekkuti sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Kesk- ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse. C) 1898-1899 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba (viimane jäi iseseisvaks, aga USA kontrolli all) ning Filipiinid. D) Kasvas USA huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. E) Wilson pooldas USA aktiivset sekkumist maailmapoliitikasse aj USA rolli suurendamist maailma asjades kaasa rääkimisel, kuid põhimõteteks "lahtiste uste ja võrdsete võimaluste poliitika" ning "rahvaste vaba enesemääramine"
Maffia- organiseeritud kuritegevus Autoritaarne diktatuur- kogu võim koondu ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraatlikke inimõigusi- hirmuvalitsus. Propaganda- uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Intervetsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt; igale ettevõttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervisehoiu-, teadus- ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine e kolhoseerimine- talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand
Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri puuvilla ja tubakaistandusi, aga kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775. aastaks elas PõhjaAmeerika kolooniates umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Inimeste varanduslik kihistumine oli kolooniates märksa väiksem kui Euroopas. Ameerika kolooniates kujunes kohe kodanlik ühiskond. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kellel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18. sajandi teisel poolel Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta, aga Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning see viis peagi vaenusuheteni. Inglise võimud püüdsid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda. Ärevas olukorras tuli tollases Põhja
1983. aastal loodud tähesõdade programm. NSVL oli pankrotis ning Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985. aastal tõi kaasa mitmed kohtumised näiteks USA, Suurbritannia ja Saksamaaga. Kokkulepped: USA-NSVL kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimisest Euroopas (1987), USA-NSVL kokkulepe strateegilise tuumarelva kärpimisest ¼ ja 1/3 võrra (1991). Otsused: NSVL ei sekkunud enam Ida-Euroopa riikide siseasjadesse, tõi oma väed Afganistanist ja Ida-Euroopa riikidest välja, nõustus kahe Saksamaa ühinemisega. Kommunistlik maailm ja NSVL. Pt 21, 25, 26. 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku /kommunistliku riigikorraga riigid Ida- Euroopas ja Aasias? I maailmasõja järel pääses kommunism võimule NL-s ning Mongoolias, teise maailmasõja tulemusel kujunes välja kommunistlik maailmasüsteem. II maailmasõja
Soome Nimi siia 1. Idanaabri surve Pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks. Nõukogude Liit sekkus üsna sageli Soome riigi siseasjadesse. Nõukogude Liit nõudis Soomelt "sõjakurjategijate" üle kohtumõistmist. Vabaduskaotus määrati sõjaaegsele presidendile Risto Rytile. Uueks presidendiks valiti Talvesõja aegne minister Juho Kusti Paasikivi. 2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950.
6 paragraaf kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. NSVL - Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit loodi 30.detsember 1922. Oli föderaalriik, koosnes liidu vabariikidest, oli vasakpoolse ideoloogiaga riik. NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks. Transport, korter, teater jne. olid tasuta kuna riik oli nii vaene. NEP - uus majanduspoliitika, kus lubati riikliku omandi kõrvale turumajanduse olemist e. väikefirmasi. plaanimajandus - Majanduse planeerimine 5 aasta kaupa
Oraaklid. Kreeklased palvetasid oma jumalaile koduseil altareil ja templeis. Enamikul pühamuist oli tähtsust ainult selle paiga jaoks, kus nad asetsesid. Kuid mõningaid pühamuid austati kogu Kreekas ja vahel koguni väljaspoolgi. Eriti kuulsad olid need pühamud, kus asusid oraaklid, kes jagasid mitmesuguseid nõuandeid ja ennustasid tulevikku. Selliseks oli näiteks Dodoona oraakel Epeiroses, üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägedes tihedas hiies oja kaldal altar ja võimas tamm. Viimast loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta i...
samal ajal jäi tähelepanuta mikrotasand ehk inimeste igapäevaelu, mis halvenes iga aastaga. Kasvas rahva rahulolematus, mis viis nii Nõukogude Liidu, kui ka kogu sotsialismileeri lagunemiseni. Tõsiseks veaks võib pidada ka seda, et mõjutatuna perestroikast loobuti Nõukogude Liidus Breznevi doktriinist. Breznevi doktriini tähtsus seisnes aga selles, et NSV Liit võis vajaduse korral sekkuda relvajõudu kasutades teiste kommunistlike riikide siseasjadesse. Nüüd olid aga kommunistlikud riigid jäetud üksi ja lisaks tuli hakkama saada rahulolematu rahvaga. See vihaleaetud rahvas, keda ei suudetud ilma välisabita iseseisvalt takistada, hakkaski mässama, näiteks Rumeenias muutusid sündmused veriseks, diktaator Ceausescu kukutati võimult ja hukati rahva poolt. Perestroika ebaõnnestunud reformid olid aga heaks ettekäändeks tagurlikele jõududele. Seejuures
· Kodusõjas sõdisid punased-enamlased ja valged-enamlaste vastased. · Valgete leeri kuulusid: Mõisnikud, ettevõtjad, tsaariametnikud, ohvitserid Sotsialistrid, eseerid jne, kellele ei meeldinud demokraatilike vabaduste jõhker rikkumine enamlaste poolt. Vähemusrahvad, kes taotlesid omavalitsust. Kasatkad olid harjunud tsaari ajal laialdase omavalitsusega. · Interventsioon-välisriikide sekkumine teise maa siseasjadesse. · Antanti riigid hõivasid Venemaa sadamad ja toetasid valgeid materiaalselt, kuid sõjategevusse otseselt ei sekkunud. Sõjakommunism · Punaarmeed juhtis Lev Trotski, just temal oli suuri teeneid selles,et punased kodusõja võitsid.Kehtestati kord sõjaväes, majandus allutati riigile. · Sõjakommunismi poliitika: Kaotati palgad (tasuti kaupades, sest rahal polnud väärtust). Tasuta teenused ( korter, transport).
kohtumisi: 1986 Reykjavikis, 1987 Washingtonis, 1988 Moskvas jne. · edusammud desarmeerimises 1987 sõlmiti lepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta (kusjuures NSV Liit hävitas neid rohkem kui USA ja lubas koguni USAl seda kontrollida!) · NSV Liit hakkas oma vägesid teistest riikidest välja tooma 1989 Afganistanist (kuigi kodusõda seal jätkus) 1988 lõpetas NSV Liit sekkumise Nicaragua siseasjadesse · 1987 loobus NSV Liit nn. Breznevi doktriinist Gorbatsov rõhutas, et igal riigil ja rahval on õigus valida oma tee, teised ei tohi sekkuda. NSV Liidu väed lahkusid sotsialistlikest riikidest, põhiliselt 1990-91. Sisepoliitilise olukorra liberaliseerudes elavnesid ka tagurlikud jõud (kes tahtsid iga hinna eest säilitada sotsialismi ja NSV Liitu senisel kujul, midagi muutmata). Ka M. Gorbatsov hakkas muutuma alalhoidlikumaks ja rõhutas, et on vaja säilitada NSV Liit ja sotsialism
Läänes Taani, Rootsi ja Norra kuninganna maksma maaisandale või tema läänimeestele isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. andameid ja kandma teokoormusi. Kandevõimet harivad, ehk siis sunnismaisus. Varem võisid 15.sajandil püüdis Taani ikka ja jälle Liivimaa mõõdeti andramaades. Peremehi nimeati kohalike valitsejate vastuolusid öra kasutades mõne siseasjadesse sekkuda. Vana vaenlase Leeduga üksjalgadeks. teise aadliku maale elama asuda, lootes seal kujunsid 15.sajandil heanaaberlikud suhted. Hiljem Maavabad olid vallutusperioodi ülikute paremaid elutingimusi. Nüüd sõlmiti kokkulepped, Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühendatud rüüsteretk järeltulijad. Vabastas koormistest, isiklikult vabad. mis kohustasid ilma loata oma isanda juurst Lõuna-Eestisse
Kaks poega: Augusto Osvaldo Pinochet Marco Antonio Pinochet Kolm tütart: Inés Lucía Pinochet María Verónica Pinochet Jacqueline Marie Pinochet Elukutsed Tšiili ja Ecuadori sõjaväeakadeemia õppejõud 1956-1958 Tšiili USA saatkonna sõjaväeatašee 1971-1972 Santiagos garnisoni juhataja 1972-1973 maavägede staabiülem Valitsemisaastad Pinocheti võimule tulemisele aitas kaasa USA sekkumine Tšiili siseasjadesse aastatel 1959-1973, eriti Salvador Allene valitsemisajal 1970-1973. 11. september 1973 võttis Augusto Pinochet võimu kukutades loosungi all "Mina või kaos" sotsialistist presidendi Salvador Allende. Vabaturumajandusel baseeruv majanduspoliitika. Esimesed aastad valitses karmikäeliselt. Tema suunitlus oli antikommunistlik. Tuntuim kinnipidamiskoht: Santiago rahvusstaadion Kultuuri reguleerimine tema ideoloogi järgi. Nt 17
3. Millega seletada kommunismi populaarsuse kasvu maailmas 1960.-tel aastatel? Kommunism tundus inimestele tugevam nii sõjalises, ideoloogilises kui ka moraalses mõttes. USA ebaedu Vietnami sõjas pani inimesi kahtlema kapitalistliku süsteemi võimsuses. 4. Millised olid 1975.a Helsingi lõppakti olulisemad seisukohad? Kuidas mõjutasid nad Eesti arengut? - Piiride vääramatus - Riikide territoriaalne terviklikkus - Siseasjadesse mittesekkumine - Inimese põhiõiguste ja vabaduste austamine Eesti ei saanud selle koha peal areneda, kuna riikide terviklikkuse põhimõte tähendas seda, et Eesti jäi Nliidu alla. 5. Millest oli põhjustatud naftakriis maailmas 1970.-te keskel? Millist mõju see avaldas? Naftakriisi põhjus seisnes OPEC-i riikide soovis rikastuda ja teha oma tahtmised selgeks kogu maailmale
Põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele, kuid teatud tingimustel olid lubatud erandid. Paastust võis olla vabastatud haiguse, vaesuse vms tõttu, s.t. olukorras, kus polnud võimalik toitu valida. Paast tähendas loobumist lihatoitudest, lubades ainult ühte söögikorda päevas. Tavalised paastutoidud olid kala- ja taimeroad. 7.Innocentius III valitsusajal kuulutati välja ristisõda, võideldi ketserlusega, sekuti teiste riikide siseasjadesse, täiustati kirikukorraldusi. Sellel ajal oli kirikuvõim väga tugev ja sellesse usuti kindlalt. 8.Reliikviad andsid inimesele usku, inimesed arvasid, et reliikviad kannavad jumalikku väge. 9.Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naiste- ja majapidamistöid tehes. Nad pidid kodu eest hoolitsema. Tüdrukute käest ei küsitud nõusolekut abieluks. 10.Pojad lahkusid kodust varakult, mõned lahkusid jäädavalt. Kaheksa või kümneaastaselt
*1924. a Lenin suri *1927. a Stalini lõplik võim *1929. a- 1933. a küüdtamine (9 milj talupoega) *1930. aastate keskpaigas "suur puhastus" - mõeldi uutele vallutustele (Maailmarevolutsioon)(Punaarmee); ulatuslik näljahäda (7 milj inimest) *1930. a - 1941. a - Nõukogude Liidu valitsusjuht Molotov *1940. a - kandis vangilaagrites (GULAG) karistust 1,7 milj vangi Interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Plaanimajandus - majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine e. kolhoseerimine - talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks Industrialiseerimine - suurtööstuse arendamine Kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand FASISTLIK ITAALIA *1921. a fasistliku partei võit valimistel *1922. a Mussolini peaministriks *1925. a üheparteisüsteem *1931. a Etioopia vallutamine *1936
habsburgide vastu(1635-48)-rootsi viimane sõda,mis oli kujunenud valitsevate dünastjate vaheliseks poliitiliseks sõjaks,tagajäjed-ainelised kahjud saksa aladel olid tohutud,saksamaa jagati 300-ks isseisvaks vürstiriigiks,tekkisid eeldused prantsusmaa tõusuks,rootsi tõusis uueks suurriigiks ja läänemeri sai selle sisemereks,vestfaali rahu- esimene rahvusvaheline rahukongress euroopas,keskseks sai suveräänsuse põhimõte,mis tähendas mitte vehelesegamist teise riigi siseasjadesse(usuasjad),jõudude tasakaalu printsiip-ükski mandri-euroopa riik ei tohtinud saavutada teise suhtes ülekaalu,absolutism on euroopas ajavahemik vestfaali rahust suure praentsuse revolutsioonini,võim koondub valitseja kätte ja riikide võimsus kasvab. see oli rahvusriikide loomise kõrgperiood,absolutism kujunes kuna ususõjad lõppesid lepinguteta,mis andsid valitsejaile õiguse otsustada alamate üle, ilmalik ja vaimulik võim
Vabadussõda Vabadussõda puhkes 28.novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Punaaremee pealetung toimus kahes suunas. Narva alt Tallinnale ja Pihkva alt Võru-Valga-Tartu suunas. Algavale interkratsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Iterkatsioon on mingi riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse, eesmärgiga selle riigi valitsevat korda likvideerida. Leenin püüdis näidata aga, et eestis ei toimugi vabadussõda vaid siin toimub hoopis kodusõda. 29.novembril 1918 marssis punaarmee Narva ja samal päeval kuulutasid enamlased seal välja eesti töörahva kommuuni, mille eesotsas oli kommunist ja eesti rahva reetur Jaan Alvelt. Ainsana tunnistas sellist kommunistliku moodustist nõukogude venemaa kuna nii avanes võimalus näidata, et eestis toimub kodusõda mitte vabadussõda
levikus. Minu arvates on peamiseks sõdade põhjuseks on alati olnud maad ja maavarad, kus valitsejad tahavad omada võimalikult palju võimu millegi või kellegi üle. Mida rohkem on maad, seda suuremaks arvatakse olevat ka tulevikus majanduslik kasu. Sõdade ära hoidmine oleks iseäranis lihtne kui teatud valitsejad võtaksid lihtsalt mõistuse pähe ja püüaksid tegeleda oma riigi sisepoliitiliste probleemidega ja ei topiks oma nina teiste riikide siseasjadesse. Veel saaks ära hoida sõdu, kui enamus riikidest kaotada tuumarelvad, keemiarelvad, ülikõrgelt arenenud lahingrelvad ja muud sellised asjad Värskeim näide on, kes üritab tagasi hoida sõdu ja terrorirünnakuid enda riigis on presidendiks valitud Donald Trump, kes hiljuti keelustas turistide ja põgenike vastu võtmise Ameerikasse, seitsmest moslemi riigist. Kindlasti hoiab see muudatus tagasi terrorirünnakuid Ameerikas, kuid teistes riikides võib see
Ajalugu 1.Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust) Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda soodustasid: muutused ühiskonnas: keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimalus mõjutada riigi arengut. Sõja mõju: paljudes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheli...
Sõda oli muutunud puhtakujuliselt valitsevate dünastiate vaheliseks poliitiliseks sõjaks. 30-aastase sõja tagajärjed : Tohutud ainelised kahjudSaksa aladel Saksamaa jagati 300ks iseseisvaks vürstiriigiks, 200 aastat läks, et sellest saaks ühtne rahvusriik jälle. Habsburgid olid kaotajapool. Uueks suurriigiks sai Rootsi. Esimene rahvusvaheline rahukongress Euroopas Vestfaali rahu. Keskseks sai suveräänsuse põhimõte, mis tähendas mittevahelesegamist teise riigi siseasjadesse. Jõudude tasakaalu printsiip- ükski mandri-Euroopa riik ei tohtinud saavutada teise suhtes ülekaalu
Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920. Eesti vabadussõda (punane ja valge terror) Venemaal kodusõda- enamlased, punane ja valge. Nõukogude võimu taheti likvideerida. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei oldud rahul. Välisriigid soovisid nõu-kogude võimu likvideerida, hakkasid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. Algas interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Punaarmee. Võit kodusõjas- süvendas enamlaste veendumist, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. asus Nõukogude valitsus toetama mässuliikumisi teistes riikides. Komintern- Kommunistlik Internatsionaal. Ühendab kõiki kommunistlike parteisid. 1919. korraldati Eestis kommunistide mäss. 1924. detsembri ülestõus. Ei läinud läbi, majanduskriisi polnud. Teostab maailmarevolutsiooni, Juut on pea. (Tondipoisid- mälestusmärk) Tribunal- sõjakohustus
vabariikide liit (NSVL) mis ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja kogu taga- Kaukaasiat. Venemaa teised poliitilised jõud ei olnud aga rahul kommunistide võimule tulekuga ja tehtud ümberkorraldusetega. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu, mis kasvas üle kodusõjaks. ka välisriikidele ei meeldinud nõukogude võim ning nad soovisid selle likvideerimist. Mitmed riigid saatsidki 1918. aasta kevadel oma väed venemaale. Algas interventsioon ehk välisriikide sekkumine venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim suutis aga selles sõjast väljuda võitjana tänu võitlusvõimelise Punaarmee loomisele. See aga süvendas arvamust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. NL hakkas toetama igasuguseid mässuliikumisi välisriikides, saates oma väed sinnna või teotades neid rahaliselt. Kõik katsed maailm kommunistlikuks muuta ebaõnnestusid. Mõneks ajaks heideti see mõte ka peast, kuid see tõusis jälle päevakorrale 1930. aastate lõpul.
otsing. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted : · Suhtlemine peab toetuma läbirääkimistele ja õigusnormidele, mitte relvajõule. · Hoiduda jõu kasutamisest ja sellega ähvardamisest. · Lahendada tülid rahumeelselt. · Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust. · Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi. · Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse. · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi. · Edendada koostööd riikide vahel. · Järgida rahvusvahelise õiguse norme. 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise, humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tegemist on globaalse organisatsiooniga.
· Rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises · Näiteks Pätsi aegne Eesti Vabariik 34-40 aastal. Totalitaarne · Jäik diktatuur · Majandus on riigile allutatud · Võim koondatud ühe isiku või rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Ühiskonna elu reeglitele allutatud · Näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit Interventsioon-Välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-Suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt.Igal ettevõttel, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus-, ja sotsiaalfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine-Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG-Vangilaagrite süsteem Nõukogude Liidus NKVD-Sisejulgeoleku organ Nüukogude Liidus SS-Sisearmee Saksamaal kes tegeles koonduslaagrite ja natsijuhtide ihukaitsega
Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksinda edasi. ( Lühikokkuvõte sellest) Mis asjaoludel oli Rooma armee edukas? · Sõdurid paiknesid malelaua ruutudena ja see võimaldas neil võidelda ka künklikul maastikul. · Kõrgel tasemel varustus. Kuidas oli Roomale kasulik ,,Jaga ja valitse'' põhimõte? · Erinevate piirkondade ning rahvastega sõlmiti erinevad kokkulepped, mistõttu oli Roomal edu suur. · Roomlased ei seganud ennast allutatud riikide siseasjadesse. · Rooma kehtestas erinevaid tingimusi, mille pärast polnud keegi Rooma peale vihane. Mis tähtsus on Rooma õigusel? · Pani aluse tänapäeva õigusteadusele. (12 tahvli seadused) · Kõik olid seaduse ees võrdsed. Pontifex- Tähtsaim preester. Augur- Riiklik ennustaja. Sibyll- Sibülliraamatud (ennustusraamatud tähtsateks puhkudeks). Roomlaste kuulsaim eeposte kirjutaja: · Vergilius ,,Aeneis'' Aeneas- Troojalane, kes põgenes trooja sõjast, minnes otsima Itaaliat.
AUGUSTIPUTS riigipöördekatse SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS SRÜ, 1991. aastal Minskis sõlmitud Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline salaleping Boriss Jeltsini eestvedamisel, mille tagajärjel lagunes NSVL. 5. IdaEuroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise põhjused : Välispoliitilised põhjused : 1. Nõukogude Liidu mõjuvõimu taandumine IdaEuroopas. 2. Moskva kontrolli vähenemine (VLO lagunemine) 3. Gorbatsovi keeld sekkuda teiste riikide siseasjadesse. Siseriiklikud põhjused : 1. Sotsialismi ammendumine. Majanduse allakäik. 2. Rahvaliikumiste tekkimine, rahulolematus, rahutused. 3. Poliitilise opositsiooni tekkimine reformimeelsete tugevnemine. 6. Idabloki lagunemise tähtsamate sündmuste kronoloogia. Riik Sündmus Aasta Peaministriks sai mittekommunist. 1989.a.
Teatavad muutused toimusid, kui võimule sai Katerariina, kes oli võimul 1762-1796. 1765. Aastal lm Brown, parandada talupoegade olukorda (Kateriina tahtis nii). Lm rk oli sellele nõudmisele igati vastu. Rk arvas, et keskvõim on oma piire ületanud ( Lm siseasjadesse sekkunud). Brown andis teada, et kui seadusi vastu ei võeta, Kateriina kehtestab jõuga. Maapäev otsustas vastu võtta (retsessi), see avaldati kindralkubermang oma Browni patendina (positiivne määrused). Liivima majandusreglemendiga sarnases. Seal oli: Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Mõisakoormistele seati ülempiirid. Talupoegadele anti õigus oma ülejääke vabalt turustada kui mõisakoormised olid täidetud. Kodukariõigust piirati 30 pitsahoobini.
ja ,,Verailles' diktaadiks"? Kuna maailmasõda tõi endaga kaasa suurt kahju.Inimesed said lausa röövellikult kahjustada. 2. Võrrelge USA ning Prantsusmaa ja Suurbritannia välispoliitikat 1920.aastatel. Mis on sarnast? Mis erinevat? USA-Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat.Aktiivselt sekkuti sõjaliselt,poliitiliselt ja majanduslikult Kesk-ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse.1898-1988 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba ning Filipiinid.USAl kasvas huvi Vaikse okeani religiooni vastu,mis teravdas suhteid Jaapaniga. Prantsusmaa-Suure koloniaalimpeeriumi omanik. Peamine välisvaenlane Saksamaa,põhjuseks lüüa saamine Prantsuse-Preisi sõjas aastal 1870-1871,samuti ka Elsass- Lotringi piirkonna kaotamine. Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa ja Inglismaa
- väikeriigid polnud piiratud elanikkonna ja majanduslike ressursside tõttu võimelised pidama pikaajalist ning kurnavat sõda; - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda; sõtta peapiiskopi poolel sekkus Poola, 1557 sõlmis Liivi ordu Poolaga rahulepingu. Vana-Liivimaa sisemine nõrkus meeltas naaberriike sekkuma piirkonna siseasjadesse ja laiendama oma valduseid Vana-Liivimaa arvelt. 1.1. Liivi sõja rahvusvaheline taust Vana-Liivimaa ümber olid 16. sajandiks tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud (tugeva keskvõimuga) riigid, kes olid valmis alustama võitlust ülemvõimu pärast Läänemere idarannikul: 1) Moskva suurvürstiriik (Venemaa) - riik oli laienenud teiste vene riikide arvelt (näiteks 1478 liideti Moskva riigiga Novgorod, 1510 Pihkva vürstiriik);
Esimese maailmasõja tulemusena varises kokku ka Venemaa, kuigi teda poliitiliselt otseseks sõjasüüdlaseks ei peetud. Raske majandusliku seisu tõttu ei suudetud siseriiklike probleemidega enam toime tulla, toimus riigipööre, mille tulemusena haarasid võimu enamlased. Lenin tegi koostööd Saksamaaga ning lõpetas Venemaa osaluse maailmasõjas, mille tulemusena Inglismaa ja Prantsusmaa talle selja keerasid ning asusid toetama nt. Eestit Vabadusvõitluses, sekkuti ka Venemaa siseasjadesse. Venemaal tekkis kodusõda, mille tulemusena hukkus suur hulk inimesi, eriti läbi punase ja valge terrori. Kodusõja tulemusena kujunes Venemaast totalitaarne riik. Versailles´I rahulepingu kohaselt jäid sõjajärgselt kõige soositumasse olukorda Inglismaa ja Prantsusmaa, keda peetakse ka sõja võitjateks, kuna nemad ei algatanud konflikti ning olid otsuse langetamise ajal mõjukamad (Saksamaa oli kokkuvarisenud). Need kaks riiki kandsid vähem majanduslikku kahju ühelt poolt
,,Maailm 20.sajandi lõpul ja 21.sajandi algul - lootused ja hirmud." Ajaloo arutlus 1890.aastate lõpul ja 1990.algul ei olnud Venemaa võim Euroopamastaabis enam nii roosiline. Seoses Nõukogude Liidu sisekriisi süvenemisega nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov arvas, et edasine sekkumine riikide siseasjadesse ning piiramine nende suveräänsust, ei tule enam kõne alla. 1990. Aastatel viidi Nõukogude liidu väed kõikidest Ida- Euroopa riikidest välja. Kommunistlikud reziimid ei rahuldanud enam ühiskonna vajadusi. Majandus langes, kaupade vahetamine ei toiminud ning inimesed tundsid elementaarsetest kaupadest puudust. Toimusid massiliikumised ning rahva toetusel tõusid esile uued juhid. Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku. Enamikes riikides
Põhjused: Punaarmee rünnak narvale, tahtsid vallutada ja paremat juurdepääsu läänemerele. Tagajärjed: Sõlmiti Tartu rahuleping 2. vebr 1920, Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Landeswehri sõda, ei oska sellega siin midagi kirjutada:D 8. 24.veebruar 1918 Eesti iseseisvumine 9. Arenes lennundus- lennukitega pommitati rohkem, kolmemõõtme süsteem sõda käis maas, õhus ja vees. Tapeti palju tsiviilelanike. 10. interventsioon- vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse Reparatsioon- sõjahüvitis-raha või kaubad, mida võitja riik nõuab kaotajariigilt sõjakahjude hüvitamiseks. Rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste tülide lahendamiseks ja koostöö edendamiseks. Vladimir Lenin- Rahvakommisaride Nõukogu esimees, Venemaa bolsevikude juht, oktoobripöörde läbiviija. Nikolai II- oli viimane tsaar venemaal Franz Ferdinand- Austria-Ungari troonipärija ertshertsog, tapeti Sarajevos 28 juuni 1914, oli ettekäändeks sõjaalustamisel
Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4. majanduse toimimine riiklikult ettemääratud mitmeaastaste kevade järgi – plaanimajandus 5. NSVL õigus sekkuda sotsialistliku bloki riikide siseasjadesse sotsialismileeri koos hoidmise nimel – Brežnevi doktriin Külma sõja kriisid: 1. Kriis külma sõja alguses, mil taheti poliitilist ülemvõimu saavutada inimeste ähvardamisel nälja ja külmaga – Berliini blokaad 2. Kriis Euroopas 1956. a, mil sai selgeks, et Lääs ei tule Ida-Euroopale appi – Ungari ülestõus 3. Kriis Ameerikas, mille käigus oldi kõige lähemal tuumasõja ohule – Kuuba kriis 4
glasnost. Selle käigus toodi avalikkuse ette senivarjatud seiku ajaloost, näidati, kuidas väljaspool tegelikult elati jms. Nõukogude juhtkond ei suutnud aga peagi enam sündmuste käiku kontrollida ning konfliktid ja rõhutud rahvaste vabanemispüüded kasvasid võimudel üle pea. See andis veelgi tõuke sotsialistliku süsteemi lagunemisele. Kuna Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist ega sekkunud enam Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse, said viimased vaikselt valitseva võimu alt vabanema hakata. Igas riigis toimusid omad võitlused uuendusmeelsete ja vanameelsete vahel. Senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks, tekkisid alternatiivsed parteid, mis olid suunatud Kommunistliku Partei vastu, võeti vastu keeleseadusi jms. Osa liiduvabariike keeldus alustamast läbirääkimisigi liidulepingu uuendamiseks
kokkuvarisemiseni Idablokis. · Gorbatsov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taasalustati riigipeade tippkohtumisi alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud) loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 2. Idabloki lagunemise eeldused: (Vt. ka õpik lk.140-143) · Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus, kus 1985.a. märtsis sai uueks Kommunistliku Partei peasekretäriks M.Gorbatsov. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund, mis väljendus: · Majanduskriisis: tootmise langus kõikides majandusharudes
Jeltsin võttis Gorbatšovilt üle “tuumanupu”. Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. Idabloki lagunemine Kõige olulisemaks väliseks teguriks oli Nõukogude Liidu mõju taandumine Ida- Euroopast. Sisekriisi süvenemisega Nõukogude Liidus nõrgenes järk-järgult Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatšov ei pidanud enam vajalikuks sekkumist sotsialismileeri riikide siseasjadesse. Euroopa parlamendis peetud kõnes teatas Gorbatšov: “Sekkumine siseasjadesse või suvalised katsed piirata riikide suveräänsust, kaasaarvatud sõprade liitlaste oma, on lubamatud”. Gorbatšov heitis mitmele sotsialismileeri riigi liidrile ette, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia. Kuid Moskva ei läinud enam sobimatute liidrite väljavahetamise teed. Mittesekkumise põhimõttest pidas Moskva kinni, kuigi Gorbatšovi vanameelsed lähikondlased sellist
plaanimajanduse täiustamist reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus NSVL-i juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud, NSVL-i väed tagandasid rahumeelselt sealse parteijuhtkonna ning reformid lõpetati. Seega mõledi välja Breznevi doktriin, mis võeti vastu eesmärgiga õigustada sissetungi Tsehhoslovakkiasse. Sellega võttis Moskva endale õiguse sekkuda nende kommunistlike riikide siseasjadesse, kus Nõukogude juhtkonna arvates tekkis oht ,,õigele sotsialismile". 1970. alguses pandi alus pingelõdvendusele, sest Lääne välispoliitika oli jõudmas ummikusse. Lääs jõudis arusaamale, et peab eksisteerima koos kommunistliku süsteemiga. NSVL aina tugevnes ning oli vaja normaliseerida suhteid. Prantsusmaa ja Moskva vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö, Saksa Demokraatlik vabariik tunnustas Saksa Liitvabariiki
TOTALITAARNE DIKTATUUR · Võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamised, surmalaagrid) · Ühiskonna elu peab olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud · NÄITEKS: Saksamaa, Nõukogude Liit MÕISTED Interventsioon-välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine on talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem NKVD- SS-natside partei sõjaväestatud organisatsioon Gestapo- riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased- Saksamaa natsistliku partei liikmed Mustsärklased- fasistide relvastatud salgad Duce- Itaalia rahva juht
Bolševikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad tööliikumises. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. aasta lõpukuudel. 1918. aasta kevadel kasvas see üle ulatuslikuks poliitiliste jõudude vaheliseks siseriiklikuks vennatapusõjaks-kodusõjaks. Enamlaste vastu olid ka teised riigid. 1918. aasta kevadel algas interventsioon ehk välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse- Suurbritannia, Prantsusmaa, USA jt viisid oma väed Venemaale. Nõukogude võim suutis aga luua võitlusvõimelise Punaarmee ning kokkuvõttes sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli mõlemale vaenupoolele - punastele ja valgetele. Elanikud pidid taluma mõlema poole vägivalda ja terrorit. Lenini otsesel korraldusel tapeti Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perekonnaga. Hukkus 13 miljonit inimest. Vladimir Lenin oli sotsialistliku riigi rajaja. Stalin oli esialgu
rohkem ka majandusse ning kõige selle tõttu ülistati ka Mussolinit ja nii ta koguski aina enam võimu. 9. Milline oli Mussolini õpetuse sisu? (lk 55) Ta tahtis, et kõige tähtsamat kohal oleks rahvus. Rahvus on tähtsam kui indiviid ehk üksikisik. Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, sest rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 10. Mõisted: interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. sõjakommunism - Venemaa kodusõjaaegne poliitika, näiteks pidid talupojad andma kõik vilja ülejäägid tasuta riigile, kehtestati töökohustus kõigile ja riigistati enamik tööstusettevõtteid. industrialiseerimine -suurtööstuse arendamine. plaanimajandus - majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine - talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks.
annaabi.ee 
