saadakse vastuseks.
„Ainus koht, kus edu tuleb enne tööd, on sõnaraamatus“
Vidal Sassoon
Operatsioonid (vabade) tabelitega
Käskude detaile saate vaadata, kui trükite käsureale
HELP ja selle järgi käsu nime ja vajutate enter.
Paljude käskude realiseerimine on võimalik ka
menüüde kaudu.
Operatsioonid (vabade) tabelitega
• Loomine / kasutuseks avamine
• Struktuuri muutmine
• Andmete lisamine
• Sirvimine
• Andmete kustutamine
• Arvutused koos valikutingimustega
• Failioperatsioonid
• Tabelite (failide) sulgemine
Tabelite loomine ja avamine
CREATE – andmetabeli struktuuri
loomine.
SELECT 0 – tühja tööpiirkonna
valimine
USE
www.yahoo.com www.altavista.com Ajalugu 1954. a. esitleti arvuti kasutamist bibliograafilisel otsingul pakett- töötlusreziimis 1990. a. esimene otsingumootor 1993. a. esimene veebirobot 1960-1967 töötati välja tekstide masintöötluse teoreetilisi aluseid, tehti arvukalt masineksperimente 1965. a. USA-s esmakordne dialoogotsingu andmevõrgu demonstratsioon rahvuslikul tasandil . Infootsingu tüübid Teaviku- ehk dokumendiotsing Faktiotsing Teemaotsing Otsingustrateegiad: lehitsemine, sirvimine (browse) liht- ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit- ehk kompleksotsing (advanced search, vahel ka expert search) Infootsingu täpsustamisvõimalused Boole'i operaatoritega otsitakse sõnu mistahes kirje osast määramata nende omavahelist järjestust: AND piirab otsingut OR laiendab otsingut NOT kitsendab otsingut Täpsustamiseks võib ka kasutada: Sulgusid Erinevaid kärpimis- või peitmismärke Autorite nimede järgi Avaldamise aastat Piirata vastuste hulka Jutumärke
Tallinn, 2000. 186 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Raamatu asukoht TTÜR 2. korrus sotsiaalteadused, riiul 217 kohaviit: 338E/E-20 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal brauserid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: hüpertekst, internet, sirvimine 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Jõulu, Tarmo. Kvaliteetne ehitus eeldab kaasaegseid materjale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Antud artikkel on ilmunud ajakirjas ehitaja, aastal 2007, nr. 5, lk 14 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis
Kviteerimine- unikko programmiga peale komplekteerimist pidid sa selle lehe ära kviteerima, et see riiulist seda kaupa vähemaks võtaks ja raamatupidamises kõik korras oleks. Seal sa said valida kas tahad saatelehte või ei . Riiuli asukohtade muutmine- unikko programmiga sa said asukohta muuta vaid f7 ja f1-ga. Seal sa muutsid ära riiuli asukohad, milledel mõndadel ei olnud, ning kui vaja siis muudsid vana asukoha uue vastu ära. Ja pärast muutmist kustutad vana aadressi ära. Toodete sirvimine- Kui sa mõnel kaubal riiulikohta ei leidnus siis said sinna kirjutada tootekoodi ja näitab ära kohe, kus kaup asub. Või kui midagi on segamini siis samuti vaatad sealt järele mis vaja. Kiirarve- Teatud kliendid soovisid kiirarveid mitte saatelehti, siis kiirarved läksid sealt otse kliendile meili. UUS PROGRAMM Komplekteerimine- Sealt sa komplekteerid kauba ära, mis sa juba üles otsisid ja saad valida kas tahad saatelehte või ei. Enamus juhtudel soovivad palju saatelehte.
Tunni käigus jagatakse õpilased paaridesse, selleks kasutatakse nt TeamUp keskkonda. Peale teema läbimist koostavad paarilised looduslike kiudude kohta veebipõhise mängu (nt Kahoot), otsides lisamaterjali internetist (Google.com). Mängukeskkonda kontot luues tuletatakse meelde veebiturvalisuse põhimõtteid (nt tugev parool jne). Tunni lõpus mängitakse läbi vähemalt kaks mängu. Digipädevuste osaoskused: ■ INFO (II - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, II - 1.2. Info hindamine, II - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine) ■ SISULOOME (II - 3.1. Digitaalne sisuloome, II - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid) ■ TURVALISUS (II - 4.2. Isikuandmete kaitsmine) VIITED: ■ Digipädevus õppekavades https:// www.hm.ee/sites/default/files/digipadevusoppekavades_20 16veebi.pdf ■ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus https://oppevara.hitsa.ee/opilood/oppekava-digipadevuse-na ited/tehnoloogia/ii-kooliaste-kasitoo-ja-kodundus/
paralleelvorme. ÕS- ist võib kasutada kõiki sõnu Kasutades võõrsõnu, mis ei sobi sinu kirjandi konteksti, võivad tulla stiilivead. Loogsulgudes antud sõnad on vananenud ja neid ei tohi kasutada. Raamatuid pole vaja, piisab kokkuvõttest Kui süvenenud lugemist hakkab asendama sirvimine, kirjandusteoste lühendused, kokkuvõtted, temaatiliste aforismide kogumikud, niisiis teisene kirjanduslik materjal. Sellega kaasneb kirjandusõppe marginaliseerimine, kirjandusteosed ja autorid taanduvad. Lugedes raamatuid,
Digipädevuste enesehinnang · Teabe haldamine · Teabe otsimine ja sirvimine Teabe otsimiseks oskan võimesõnu või väljendi abil erinevaid browsereid kasutada (Chrome, Edge, Mozilla Firefox, Opera, Safari, Internet Explorer), erinevates keeltes (vene, eesti ja inglise keeled). Oskan välja valida leitud informatsiooni hulgast sobivaid materjale. Alati kontrollin leitud informatsiooni usaldusväärsust mitmest allikast. · Teabe hindamine Mina kriiliselt suhtun saadud informatsioonisse; eristan sellest hulgast tarvilikku
Analüüsi ülesanne Marion Demus Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Esmalt tooksin välja mured keerulise süsteemi ees, mida mainiti nii Jüri ja Mari kui ka Mati ja Juta intervjuude transkriptsioonides. Mari lausus, et temale jääb keeruliseks arvutis erinevate lehekülgede sirvimine, sest on raskusi nn „akende” sulgemisega ning samuti ei oska ta puhastada history’t (ajalugu): „Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem, kui ma mööda arvutit jooksen, siis ta läheb mul nii, tuleb see sama asi ette, siis ma ei saa jamada, siis ma tean, et Jüri on mulle näidanud ära, kuidas ma siis saan puhastada mingi history. Kuna mul see jällegi tuleb ette, jälle seesama naistekas on ees, kui ma tahtsin hoopis teist teksti lugeda, aga ma
Selliseid taaskasutatavaid õppematerjale tuntakse õpiobjektidena. Õpiobjektide repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid. Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õpiobjekt või õppematerjal ise paikneb sel juhul kas mõnes repositooriumis või avalikult internetis. Metaandmete sirvimine on enamasti kõigile avalik ning seetõttu on repositooriumid kujunenud päris populaarseteks. Terve rida uusi repositooriume ja referatooriume on keskendunud just avatud õppematerjalide vahendamisele. Samuti hakkab viimasel ajal kaduma piir õppematerjalide loomise vahendite ja repositooriumide vahel, sest tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad õppematerjale luua otse veebikeskkonnas. Kokkuvõtteks võib öelda, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areneb maailmas kiiresti
olenemata nende geograafilisest asukohast, annab ligipääsu lõputule hulgale teaduslikele materjalidele. Alates interneti tekkest on piirid informatsiooni ja inimeste vahel kadunud. See annab järgmise suure tõuke tehnika arenguks peale trükipressi leiutamist. Muidugi ükski asi pole mustvalge ning peale kasulike omaduste on internetil ka tume pool. Internetis levib väga palju meelelahutusliku sisu, mille sirvimine võib raisata väga palju väärtusliku aega. Tulevik Raske on ennustada, milliseid tehnoloogilisi uuendusi tulevik endaga kaasa toob. Võib vaid kindel olla, et areng läheb ainult kiiremaks. Transport muutub kiiremaks ning odavamaks, meditsiini areng tõstab inimese keskmist eluiga, ning mõnekümne aasta pärast on arvatavasti kosmosereisid ka tavainimestele kättesaadavad.
viitavad! Otsi nende põhjal kirjandust edasi! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 7 Erinevad eesmärgid, erinevad lugemisstiilid FUNKTSIONAALNE LUGEMINE, EHK KAS SA OSKAD LUGEDA? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 8 Akadeemiline lugemine · AL ei ole lugemine täht-tähelt ega algusest lõpuni, st. see on valikuline · Valiku määrab eesmärk miks ma loen? · 3 põhistiili: Sirvimine, et saada üldmuljet (Millest on tekstis juttu?) "Skännimine", et leida vajalikke fakte, tõendusmaterjali (Milline on immigrantide osakaal Sveitsis?) Mõtestamine e. kriitline lugemine (räägime edaspidistes loengutes) YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 9 3 16.10.2016
2.2.1 Töö esitamine See on arvutite uus ajastu. Õhukesed ja kerged, kauni disainiga ja uuenduslikest materjalidest valmistatud Windowsi arvutid on erakordselt võimsad ja kauakestva akuga. Meelelahutus ja igat laadi rakendused on operatsioonisüsteemi keskmes. Avastage enda loovus, unustage end sõpradega mängu mängima, avastage ja laadige alla videoid ja laule ning esitage neid teleris või Xbox 360-s. 2.2.2 Filmivaatamine ja failide sirvimine Vaadake filmi, lugege uusimaid kuulujutte ja tehke plaanitud töid kiiresti. Võite vaid ühe sõrmeviipega siirduda täisekraanil video vaatamiselt arvutustabeli kasutamisele või tõmmata rakendused kõrvuti, et lihtsalt multitegumtööd teha. Sirvige oma faile, tehke kiireid otsinguid mis tahes rakenduses ja käivitage tuttavaid programme need on kiiremad kui kunagi varem. 2.2.3 Otsimisjuhend Uue Windowsi jaoks loodud arvutitel on rakendusi, mis rikastavad avakuva ja aitavad teil
kuidas ma pean (infot) otsima? otsitava info iseloomust või laadist tulenevalt eristatakse fakti, teaviku ja teemainfovajadust. Nendest tuletatakse peamised infootsingu tüübid: fakti, teaviku ja teemaotsing. Igale otsingu tüübile sobivad teatud infoallikad rohkem kui teisele infovajaduse määratlemine infoallikate tundmine infootsingu strateegiate tundmine infootsingu oskuslik planeerimine Terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks. lehitsemine, sirvimine (browse) liht ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit ehk kompleksotsing (advanced search, expert search) keelest kuupäevast ja/või ajavahemikust informatsioonitüübist informatsiooni laadist failitüübist dokumendi suurusest asukohast infootsingu teema ja eesmärk sobivad otsisõnad, fraasid soovitavate andmete hulk ja maht info vajamise kiirus võimalikud piirangud otsingul (ajavahemik, keel jt) otstarbekad infoallikad
Ma ei saanud midagi teha, mind kästi Tegelikult on ta hea inimene, küllap kõik muutub..ma olin ise süüdi ,,Mina" kaitse sublimatsioon, huumor Sublimatsioon sotsiaalselt vastuvõetamatu impulsi asendamine kättesaadava ja lubatavaga, aga ka kättesaamatu soovi asendamine millegi kättesaadavaga Näiteks: Kokaraamatu piltide vaatamine ja hõrgutistest kõnelemine kui kõht on tühi ja toit ei ole kättesaadav Poodides kolamine, tootekataloogide pidev sirvimine Seebikate vaatamine Agressiivsuse mandamine sportmängudesse Huumor ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias. ,,Mina" kaitse eitamine, negativism Eitamine probleemi, olukorra mahasalgamine Näiteks: midagi sellist pole olnud, mina pole teinud Ma ei ole alkohoolik Ei ole olnud. Mina küll nii pahasti ei öelnud Meie peres küll neid probleeme pole, minu laps ei käitu sedasi
Help, Search Tips jms). 16.Millised on infootsingu tüübid? peamised infootsingu tüübid: fakti-, teaviku- ja teemaotsing. Igale otsingu tüübile sobivad teatud infoallikad rohkem kui teisele 17.Mis on otsingustrateegia? Terviklikku lähenemisviisi infootsingu sooritamiseks nimetatakse otsingustrateegiaks. Ühel infootsingul võib olla üks strateegia, kuid võib kasutada ka mitmeid strateegiaid. Kõige enam levinud otsingustrateegiateks on: lehitsemine, sirvimine (browse) liht- ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit- ehk kompleksotsing (advanced search, expert search) Lihtotsingul, eriti elektroonilises keskkonnas, on tavaliselt tulemuseks väga suur hulk otsivastuseid, mistõttu on mõttekas otsingut kitsendada (limit). 18.Mis on infootsingu taktika? Kindlaksmääratud samme, mida kasutatakse infootsingu strateegia rakendamiseks, nimetatakse infootsingu taktikaks. 19.Nimetage tuntumaid otsingutehnikaid?
Kõige kasutavamateks uudisteportaalideks on Delfi.ee ning Postimees.ee, samas kasutab autor ka reddit.com subreddit’it ’’worldnews’’, kust saab end täiendada erinevate päevakajaliste uudistega, mis on aset leidnud mujal maailmas, kuna paljud uudised lihtsalt ei jõua Eesti uudisteportaalidesse. Uudisteportaalide sirvimise ning pilkupüüdvate uudiste lugemise järel algab faas, mis kestab päeva lõpuni, ning see on sotsiaalmeediakasutus. Siia alla käib Facebooki tihe sirvimine, Twitteri feed’i jälgimine ja teised sotsiaalvõrgustikud. Facebook ja Twitter on autori arvates asjalikud, kuna nende kaudu võib leida kergelt indiviidide arvamusi ning kirjutusi, näiteks pakub autorile huvi Kaur Kenderi ning Mikk Pärnitsa Twitteri kasutajad, kus mõlemad autorid avaldavad väga tihti huvitavaid sõnavõtte ning arvamusi, samuti kirjutavad oma igapäevaelust ja kõike. Loengute ajal hoiab autor pilku peal ka Delfi ja Postimehe uudisteportaalidel, et olla pidevalt kursis
Lääneriikidele. Praeguseks on see eesmärk täidetud ja Eesti on IT-alal üks juhtivaid riike, näiteks on meil väga kõrge internetikasutajate protsent kogu elanikkonnast. (3) Interneti positiivsed küljed Laias laastus võib interneti head küljed jagada kahte suurde rühma. Esimest gruppi võib pidada meelelahutuslikuks, kuna internet on lõputu ning ,,aega surnuks lüüa" on seal väga kerge, olgu selleks siis ajalehtede sirvimine, suhtlemine või mängimine. Teiseks rühmaks saab lugeda eneseharimist hõlbustavaid lehti, on küllaltki raske esitada küsimust, millele ,,internet" vastus ei teaks. Inimesed otsivad valdavalt materjali internetist, näiteks kui kooli jaoks on vaja essee või mõni muu kirjatöö esitada, tehakse ikka esimese asjana lahti Google või mõni muu otsingumootor. Samas leidub internetis ka hulgaliselt infot selle kohta,
Telefoniraamatut avades saab kontakte sirvida nagu iPhone'ga, kuid sujuva libisemise asemel kargavad need ekraanil sentimeetriste hüpetega. Ja kui kogu protsessi veidi kannatamatult suhtuda, lõpeb asi juhuslikule numbrile helistamisega. Tõsi, võimalus on nime virtuaalsel klaviatuuril toksida (või sirvida algustähtede kaupa), aga kogu toiming on kõike muud kui sujuv. Nokia toimib selles osas laitmatult klaviatuuril saab kiiresti sisestada vajaliku nime(osa) ja menüüklahvidega sirvimine käib hetkega. Ka saab Nokia aru jutust häälvalimiseks pole vaja nimesid eelnevalt telefoni mällu lugeda. E71 oskab öeldud nimele ise vaste leida ning suhtleb eesti keeles (kerge soome aktsendiga küll) see on naljakas, aga samas üllatavalt toimiv. Xperial on telefoniraamatu sirvimiseks kaks võimalust. Tavaline telefoniraamatu-rakendus baseerub WMil ja tänu toimivale sirvimisfunktsionaalsusele pole see üldse paha. Kuid lisaks
ilmekas kui esimese graafiku puhul, kuid siiski võib väita, et püstitatud hüpotees osutus tõeseks. Andmeid analüüsides osutub, et RSSI vahemikus -27...-66 dBm muutub allalaadimise kiirus vähe. Suurem langus kiiruses hakkab toimuma RSSI langusel alla -66 dBm. Drastiline langus toimub RSSI -78 dBm puhul ja madalamale ning kui signaalitugevus on juba -90 dBm või alla selle, on allalaadimiskiirus vähem kui 0,5 MBps, mis muudab ka kõige elementaarsemad tegemised võrgus, nagu veebi sirvimine või elektronposti lugemine, küllaltki aeganõudvaks ja tüütuks. Graafikul ja tabelis on toodud keskmised allalaadimiskiirused erineva signaalitugevuse korral, kuid see ei iseloomusta hästi ühenduse kvaliteeti üldiselt. Nimelt RSSI -60 või rohkema dBm korral on ühenduse kiirus ühtlane, näiteks ühes punktis jäid mõõtmistulemused vahemikku 5,9...6,6 MBps. Samas kehvema signaali puhul oli ühendus
ilmekas kui esimese graafiku puhul, kuid siiski võib väita, et püstitatud hüpotees osutus tõeseks. Andmeid analüüsides osutub, et RSSI vahemikus -27...-66 dBm muutub allalaadimise kiirus vähe. Suurem langus kiiruses hakkab toimuma RSSI langusel alla -66 dBm. Drastiline langus toimub RSSI -78 dBm puhul ja madalamale ning kui signaalitugevus on juba -90 dBm või alla selle, on allalaadimiskiirus vähem kui 0,5 MBps, mis muudab ka kõige elementaarsemad tegemised võrgus, nagu veebi sirvimine või elektronposti lugemine, küllaltki aeganõudvaks ja tüütuks. RSSI, dBm -27 -38 -45 -50 -55 -60 -66 -70 -74 -78 -84 -90 Allalaadimise 6,5 6,5 6,3 6,4 5,8 5,4 5,6 4,6 4,3 2,7 1,9 0,4 kiirus, MBps Graafikul ja tabelis on toodud keskmised allalaadimiskiirused erineva signaalitugevuse korral, kuid see ei iseloomusta hästi ühenduse kvaliteeti üldiselt. Nimelt RSSI -60 või
kui palju võib meedia olla esmane vajaduste rahuldamise allikas? > Tasude ja tarvete piirangud: 1. liiga palju tähtsustatakse auditooriumi aktiivsust ja teadlikke valikuid meediakasutusel. enamasti vaadatakse nt telerid väga väikese selektiivsusega, st pole vahet, mis sealt tuleb suur osa meediakasutusest on nõrgalt motiveeritud ja sõltub konkreetsetest asjaoludest (igavuse peletuseks raamatu lugemine, väsimuse tõttu teleka ees puhkamine, külaliseootuses ajalehe sirvimine) 2. lähenemises ignoreeritakse meedia sisu spetsiifikat, ei võeta arvesse sisu tekstilisi ja kultuurilisi iseärasusi. 3. ületähtsustatakse meediakasutuse prognoositavust kasutaja varasemate meediaga kokkupuudete baasil. > Tasude ja tarvete lähenemise põhiline panus on see, et selle abil sai paremini kirjeldada auditooriumi, auditooriumi käitumist ja erinevat tüüpi meediat, erinevat meediasisu auditooriumi pöördumisel (Burkart 2002)
103 Teabereal järgneb Tööala seadistamise ikooni jägi seitse ikooni, mille tähendused on järgmised (sulgudes on antud vastava AutoCAD käsu nimetus ning tegevuse kohta täielikuma teabe saamiseks on soovitatav tutvuda vastavate käskudega põhjalikumalt): – New (QNEW) – kujundab tühja joonise, joonisefaili; – Open (OPEN) – olemasoleva joonise avamine ja vajaduse korral ka kaustade sirvimine; – Save (QSAVE) – joonise vahesalvestamine, joonisest ei väljuta; ÜLESANNE I Pinnatükk 104 – Save As (SAVEAS) – joonise salvestamine teise nime all. Säilub vana joonis *.DWG-failina, sellest tehakse koopia uue nime all *.DWG-failina; – joonise saatmine või saamine „pilvetehnoloogia” abil;
Teemaotsing otsitakse vastaval teemal ilmunud dokumente Faktiotsing otsingu objektiks konkreetsed andmed, faktid, mis pärinevad dokumentidest Otsingu strateegia on terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks. Ühel infootsingul võib olla üks strateegia, kuid võib kasutada ka mitmeid strateegiaid. Kõige enam levinud otsingustrateegiateks on: · lehitsemine, sirvimine (browse) · liht ehk kiirotsing (basic search, quick search) · liit ehk kompleksotsing (advanced search, vahel ka expert search) Infootsingu taktika kindlaksmääratud sammud, mida kasutatakse infootsingu strateegia rakendamiseks Lihtotsingu puhul sisestatakse otsingukasti üksvõi mitu otsisõna, abivahenditeks +, , "", *. Kompleksotsingupuhul kasutatakse: - Boole'i operaatoreid (AND, OR, NOT)
(ülanurkades segavad nupud). Dialoogiaknad Dialoogiakende kaudu väljastatakse teateid ja esitatakse küsimusi. Arvuti pakub võimaluse(d) ja kasutaja teeb valiku. Dialoogiaken on üldjoontes järgmine: Tiitliribal kuvatakse dialoogi avanud programmi nimi. Aknas kuvatakse programmi poolt esitatud küsimus. Klõps nupul Yes annab jaatava vastuse, klõps nupul No annab eitava vastuse ja klõps nupul Cancel katkestab tegevuse, mis tekitas lahendamist vajava olukorra. Kõvaketta sirvimine Arvutis kasutatavad programmid ja dokumendid paiknevad kõvaketta failides. Igal failil on oma nimi. Failid on grupeeritud kaustadesse. Kui vajaliku dokumendi nime stardimenüüs ei ole, tuleb see kettalt üles otsida. Kasutaja poolt salvestatud failid paiknevad kaustades My Documents, My Pictures või My Music, mis avanevad stardimenüü samanimeliste korraldustega. Ketta sirvimist võib alustada stardimenüü korraldusega My Computer, mis
: Ülesanne 2 Tihend 55 Vestlusaken jooneliikide seadistamiseks Vestlusaken jooneliikide seadistamiseks, kui joonisesse on laaditud veel lisaks kaks jooneliiki – CENTER ja kriipsjoon DASHED ja pinnalaotuses kasutatav murdejoon PHANTOM) Selgitused vestlusaknale Linetype Manager: Linetype filter – jooneliikide filter; jooneliigi kuvamise sirvimine ja valik; võimalikud on järgmised valikud: Show all linetypes – näitab kõik jooneliigid; Show all used linetypes – kuvab kõik kasutatud jooneliigid; Show all linetypes Xref depended linetypes – kuvab Xref-iga määratud jooneliigid. Invert Filter – kui selles valikuruudus on "linnuke", siis kuvatakse vaid need jooneliigid, mis on sirvimisel aktiveeritud; Current linetype : ByLayer - kasutatava jooneliigi kuvamine, selleks on näites kihile antud
ühenduda ning millist autentimismoodust kasutada.
Teenustest on valida:
20. Database Engine e. SQL andmetega manipuleerimine
21. Analysis Services e andmete kaevamine
22. Reporting Services e. aruannete koostamine
23. SQL Server Mobile e. lubatakse SQL Serveri andmefaili peal kasutada vaid neid
funktsioone, mida toetab SQL Serveri mobiilne versioon
24. Integration Services e. andmete import, eksport ning teisendamine
Kui Serverite sirvimine on keelatud peate teadma SQL Serveri nime. SQL Serveri nime ütleb Teile
SQLi administraator. Kuna ühte masinasse on võimalik installeerida mitu SQL Serverit siis võib
juhtuda, et on vaja lisaks serveri nimele teada ka SQL nimelise instantsi (eksemplari) nime.
Instantsi nime pole vaja kui soovite pöörduda Serveri vaikimisi instantsi poole. Serveri nimi tuleb
kirjutada kujul
annaabi.ee 
