ülapind on puusaliigese kohalt madalamal põlvede ülapinnast. Pärast õige kükisügavuse saavutamist tõustakse üles fikseeritud algasendisse. Lamades surumine Lamades surumist alustades võetakse kang pukkidelt sirgetele kätele ja fikseeritakse algasend, kus käed on sirged ning keha ja jalad liikumatus asendis. Seejärel lastakse kang rinnale ja hoitakse seal liikumatult seni, kui peakohtunik annab loa kangi üles surumiseks. Surumine lõppeb käte sirutuse järel kangi sirgetele kätele saades. Jõutõmme Jõutõmbes tuleb esmalt kang tõstepõrandalt nii üles tõsta, et lõppasendis oleksid põlved lukustatult sirged ja õlad vähemalt kaelaga ühel maal või kaugemal taga. Pärast lõppasendi saavutamist annab peakohtunik käega märku tõstekang põrandale lasta. Võitja selgitamine Võistlejate paremusjärjestus kehakaaluklassides pannakse paika kogusumma järgi,
põlvitus, harkseis, tiriseis jne. Sild harkseisust laskumisega taha Laskumine, mis algab põlvede ja puusade etteandmisega, jätkub käte viimisega üles ja painutusega taha. Käte viimisel on kaks moodust: käte viimine kaarega alt ning käte viimine ülalt (üle pea). Viimane moodus on õigem, kuna käte viimisel üle pea muutub keha raskuspunkti asetus, mis soodustab painduvust eriti rinnaosast. Käte asetamine maha peab toimuma sujuvalt ning kergelt. Pärast toengu loomist tuleb jalgade sirutuse toimel keharaskus üle kanda kätele ning sirutada pea välja. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Akrobaatika http://akrobaatika.weebly.com/ http://www.annaabi.com/Akrobaatika-m48774.html http://akrobaatika.weebly.com/tirel-ette-ja-taha.html http://akrobaatika.weebly.com/kaumltelseis.html
· Esimese 2-3 päeva jooksul peale operatsiooni aseta 3-4x päevas põlvele külmakott 20- 30 minutiks turse ja valu vähendamiseks · Haava hooldus vastavalt raviarsti ettekirjutusele. · Säilitada normaalne kõnd ka karkudega kõndimise ja toetuskoormuse piirangu ajal. Ära hüple ühel jalal, vaid kõnnil libista opereeritud jalga võimalikult maapinna lähedalt · Eesmärgiks on võimalikult varase põlveliigese täieliku sirutuse saavutamine, mistõttu ära aseta operatsiooni järgselt kõrgendust mitte põlve, vaid hüppeliigese/labajala alla. · Hea taastumise tagab individuaalne taastusravi programm, mille koostamiseks pöördu taastusarsti või füsioterapeudi poole. · Individuaalse taastusravi programmiga spetsialisti juhendamisel alusta 2 nädalat peale operatsiooni. · Maximum 2 nädalat karkudega ja sirge jalaga (Minule lisas arst juurde veel 2 nädalat)
9.Seljalihaste jõuharjutused 10.Pöiavõimlemine Mõningad harjutused rühi parandamiseks: 1. Harjutus Lähteasend. Algseis. 1-2. Käed kõrvale. 3-4. Pööra pihud üles, suru käsi kergelt taha. 5-6. Käed kõrvalt üles, samal ajal hinga sügavalt sisse ja siruta lülisammast. 7-8. Kõverda käsi kergelt küünarliigesest, aseta peopesad vastamisi pea kohale. Suru kergelt küünarnukke taha. Hoia asendit vähemalt 5 sek. *Püüa tunda, kuidas sirutuse ajal lülisammas venib. Toime: tõstab ülaseljalihaste toonust, õpetab hoidma selga õiges asendis ja sunnib sirutama lülisammast. 2.Harjutus Lähteasend. Selililamang, kergelt kõverdatud jalad väikses hargis, ked all, pihud ees. 1-2. Suru õlad põrandale. 3-4. Sisse hingates tõmba kõhu alaosa sisse nii, et nabapiirkond kergelt kerkib. 5-6. Vii käed mööda põrandat libistades kõrvale (täpselt õlgade kõrgusele). 7-8
põhimikku, keha ja pead. 70. Mis suurendab õlaliigese auku? Liigeseõõnsuse mokk 71. Mis suunas toimuvad liigutused õlaliigeses? ette, taha, aduktsioon, abduktsioon, pronatsioon, supinatsioon ja tsirkumduktsioon 72. Mille tõttu saab õlavart tõsta üle 110 kraadi? Jõulise liigutuse korral 73. Mis aitab õlavart tõsta kuni 180 kraadini? üle 150° kuni vertikaalasendisse jõudmiseni lülisamba kallutamise kaudu (ühepoolselt) ja lülisamba sirutuse abil (mõlemapoolselt). 74. Millised luudevahelised ühendused moodustavad küünarliigese? Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu 75. Kuidas nimetatakse liigutusi, mis toimuvad küünarvarre pööramisel? Supinatsioon ja pronatsioon 76. Millised liigesed jäävad randme distaalse rea ja 2.-5. kämblaluu vahele? Lameliiges 77. Mis tüüpi liiges on randeme ja 1. kämblaluu vahel ning milliseid liigutusi selles saab teostada? plokkliiges 78. Mis tüüpi liigesed jäävad 2.-5
Keelekesele on hoidmine vaja nüüd hommikuvõimlemist teha. Keeleke tahab ennast sirutada pärast mõnusat und. Ajame nüüd keele hästi suust välja ja sirutame, hoiame natuke. Nii nüüd keeleke natuke puhkab, läheb suhu tagasi. Aga ühte sirutust oleks veel vaja, et und ära ajada. Teeme ühe sirutuse veel! Nüüd keeleke teeb külgedele harjutusi- keeleke terav-lai keel jälle sirutab ennast aga nüüd muudab ta ennast hästi teravaks ja siis laiaks. Paar korda veel! Tubli! Sellise harjutusega kindlasti keeleke ärkab ilusasti ülesse. keelerenn Nüüd läks keeleke endale kohvi keetma. Kohv Logopeed näitab ette, kuidas
harkseis, tiriseis jne. Sild harkseisust laskumisega taha Laskumine, mis algab põlvede ja puusade etteandmisega, jätkub käte viimisega üles ja painutusega taha. Käte viimisel on kaks moodust: käte viimine kaarega alt ning käte viimine ülalt (üle pea). Viimane moodus on õigem, kuna käte viimisel üle pea muutub keha raskuspunkti asetus, mis soodustab painduvust eriti rinnaosast. Käte asetamine maha peab toimuma sujuvalt ja pehmelt. Pärast toengu loomist tuleb jalgade sirutuse toimel keharaskus üle kanda kätele. Pea on taga ning vaade suunatud sõrmedele. Praktika on näidanud, et hea silla saab sooritada vaid siis, kui õlavöö on küllaldaselt liikuv. Sild, mis on sooritatud üle tiriseisu kätel, on analoogiline, ainult tiriseisu asendi läbimisel tuleb õlad tagasi tuua. Vastasel juhul liiguvad õlad ette ja jalad kukuvad maha. Sild aga kujuneb lamedaks ja madalaks. Turiseis
Käte hoog lõpeb momendil, kui päkad eralduvad maast. Tuleb püüda selle poole, et hüpe toimuks otse üles. Pidurduse ja äratõuke vahe olgu võimalikult lühike. Löök: Tõukele järgneb ülakeha painutus taha, käed tõusevad näost kõrgemale, kõverdunud löögikäsi liigub õlast taha, vabakäsi alustab liikumist alla, järgneb käe liikumine ette sirutusega küünarliigesest, kusjuures küünarliiges liigub ees; alles vahetult enne lööki jõuab käe sirutuse arvel järele küünarvars. Sellest momendist alustab aktiivset tööd käelaba, mis asetseb pingevabalt taga ja järgnes passiivselt käele. Randmeliiges on sirgenenud ja katnud palli aksentreeritud liigutusega. Mängija maandub, löögikäsi liigub alla. Pall tabati mängijast eespool, kõrgemais punktis. 4.Kui suur on võrkpalliväljak? Sinu vastus oli: 18*9m, rannas 16*8m 5.Kuidas asetsevad mängijad väljakul (nr.1-6; eesliini, tagaliinimängijad)? Sinu vastus oli:
erinevate liigeste liikumist. Liigesliikuvus normaalse kõnni ajal Arvatakse, et kõnd on tegevus, mis toimub ümber liigeste, kuid ära ei tohi unustada, et lihastel on alajäseme liigeste mobiliseerimisel märkimisväärne osa. Puusaliiges. Puusaliigese ülesanne on sirutada jalga kõnni toeperioodis ning painutada jalga kõnni hooperioodis. Puusaliigese sidemed aitavad stabiliseerida puusa sirutuse momendil. Nii puusa sirutaja- kui painutajalihased töötavad faasiliselt- tagades vahelduvalt puusa sirutuse ja painutuse. Puusa painutajad (peamiselt m iliopsoas) kontrahheeruvad, et aeglustada puusa sirutust, puusa sirutajad (peamiselt hamstringlihased) kontraheeruvad, et aeglustada puusa painutust. Selliselt töötavad lihased ekstsentriliselt. Puusa eemaldajalihased tagavad jala stabiilsuse kõnni toeperioodis- see on puusa jaoks väga oluline.
Ülakeha on täielikult sirutunud, parem käsi on täielikult sirutunud. Ülemine (parem) käsi vahetult tõukejala kohal või ees. Hoojala reis sooritab aktiivse hooliigutuse ette. Ripe: Teiba painutamine. Sportlane fikseerib äratõukeasendi. Suure pendli efekt saavutatakse õlgade tahakallutamise ja reite liigutustega. Vasak käsi liigub ette-üles. Parem käsi on täielikult sirutunud. 5. Tahakallutuse ja sirutuse (pöörde) faas - kasutatakse teibasse salvestatud energia teiba sirutumise arvel sportlase ülestõstmiseks. Sellele aitab kaasa täiendav lihaste töö. Mõlemad jalad on kõverdunud ja tõmmatud vastu rinda. Mõlemad käed on sirutunud. Selg on praktiliselt maaga paralleelne. 6. Lati ületamine ja maandumine - see on hüppe lõpetamine ja ohutuks maandumiseks ettevalmistuse algus. Teibast äratõukamise sooritab parem käsi. Latt ületatakse asendis, kus
tagapind ülalpool sulcus nervi radialis`t, caput mediale humerus`e tagapind allpool sulcus nervi radialis`t; i. olecranon; f. a) küünarliigeses küünarvarre ekstensioon (ainus küünarvarre sirutaja!), b) õlaliigeses vähene retrofleksioon. M . anconeus (väike lihas, m. triceps brachii caput mediale jätk, sageli puudub!): o. humerus`e epicondylus lateralis + capsula art. cubiti; i. olecranon; f. küünarliigese kapsli pingutamine (et see sirutuse ajal olecranon`i ja fossa olecrani vahele ei jääks!). Küünarvarre lihased. Eesmine rühm. M. pronator quadratus: o. ulna alumise otsa eespind; i. radius`e alumise otsa eespind; f. küünarvarre pronatsioon. M. flexor pollicis longus: o. radius`e eespind; i. pöidla phalanx distalis; f. painutab pöidla distaalset lüli (ja rannet!) M. flexor digitorum profundus: o. ulna eesmine pind + membrana interossea; i. 2. 5. phalanx distalis (4 lõppkõõlust!); f
Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi).
Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti- suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised
Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised
Kõik vistseraalsed refleksid on polüsünaptilised. põlverefleks: koputus patellaarkõõlusele allpool patellat põhjustab reie nelipealihase järsu venituse, millele lihasekäävid reageerivad erutusega. N. femoralis'e sensoorseid kiude mööda liigub erutus seljaaju L2,3,4 segmenti, kus on sünaptiline ühendus perifeerse motoneuroniga. Selles tekkinud erutus levib n. femoralis'e A -eferendis reie nelipealihaseni ja põhjustab selle kontraktsiooni ning sääre sirutuse. Samal ajal on pidurdavad impulsid Renshaw’ pidurdusvaheneuronite kaudu jõudnud sääre painutajalihastesse ning need lõõgastuvad. 7. Hingamise füsioloogia. Spirograafia (kopsude mahud ja mahtuvused). Kopsude alveolaar- ja üldventilatsiooni mõõtmine Surnud ruumi ja selle määramise metoodika V1 - sissehingatud õhuventilatsioon. CO2 konsentratsioon tühine Alveoolides - CO2 konsentratsioon on kõrge
3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD – (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 14) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES – (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES – (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje 15) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (kodarluu ja randmeluu vahel) liigutused ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje 2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine.
õhulekkeks intubatsioonitoru asetamisel. (Reisdorff jt 1993, Miller 2005.) Laste trahhea on võrreldes täiskasvanutega tunduvalt lühem, mis võib põhjustada paremasse peabronhi sooritatud intubatsiooni. Samas asetsevad peabronhid võrdnurkselt, mistõttu võib tekkida nii parem- kui vasakpoolseid endobronhiaalseid intubatsioone. Lühike trahhea ja kitsad hingamisteed võivad ülemäärase selgroo painutuse või sirutuse korral põhjustada hingamisteede sulguse (Reisdorff jt 1993). rn limaskest ja rohked kapillaarid hingamisteedes soodustavad turse tekkimist ja valendike ahenemist (Tunell 1998.). Laste peamine hingamislihas on vahelihas ehk diafragma. Takistused hingamisel võivad põhjustada kiiresti ebapiisavat spontaanset hingamist. Ka kops ei ole vastsndinutel nii elastne kui täiskasvanutel ja muutub venivaks järk-järgult lapse vanemaks saades. Vastsndinutel on ka
3) SIDEMED (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine aduktsioon ja eemaldamine abduktsioon)
3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD – (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES – (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES – (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine – aduktsioon ja eemaldamine –abduktsioon)
3) SIDEMED (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine aduktsioon ja eemaldamine abduktsioon)
maandumine kahel jalal. Ülalt küljelt jõuline palling- mängija seisab pallingualas kõrges asendis, vasak külg võrgu poole, jalag harkseisus, pöiad otsajoonega paralleelselt, vöökõrgusel asetsevas vasakus käes on pall, parem käsi all, ülesviskega liigub sirge parem käsi koos parema õla ja kehapöördega hoovõtuks taha- alla, keharaskus kandub täielikult paremale jalale, löögiliigutus toimub hoogsa parema jala sirutuse, samaaegse kehapöörde ja sirge parema käe liikumisega ette-üles- tänapäeval seda pallingut enam ei kasutata. Ülalt küljelt planeeriv pallin mida tänapäeval ka eriti ei kasutata „langev leht“ Põhilised vead pallingul- vale ülesvise, palli tabamise vale ajastamine, vale palli tabamise koht, vale randme ja labakäe töö, vale käte keha ja jalgade koostöö Ründelöögid- nimetatakse palli löömist
korral. PÕLVELIIGESE RISTATISIDEME VIGASTUS Põlveliigeses paikneb kaks ristatisidet eesmine ja tagumine. Need sidemed paiknevad liigese keskel üksteise suhtes risti ja ühendavad reieluud sääreluuga. Mõlemad ristatisidemed on väga tugevad ja purunevad väga suure põlveliige- setrauma korral. Ligi pooled eesmise ristatisideme vigastustest toimuvad koos meniskivigastusega. Eesmine ristatiside tõmbub pingule siis, kui põlveliiges on painutusasendis ja lõõgastub sirutuse ajal. Rebestuse põhjusteks on: - põlveliigese rotatsioon sissepoole samaaegse ülemäärase väljasirutusega, - põlveliigese rotatsioon väljapoole samaaegse hüppeliigese pöördumisega väljapoole. Peamiselt toimuvad traumad pärast üleshüpet ühel jalal, jala kinnijäämisel vas- tase jala taha, ebaõnnestunud pöördel maandumisega tugijalale. Riskifaktoriteks on nõrgad ja/või jäigad reielihased, eelnev põlveliigese vigastus, ebaküllaldane taastumine, puudulik ettevalmistus.
annaabi.ee 
