reumaatiliste valude puhul. Kasutatud on ka sipelgapiiritust: Sipelgapiiritust tehti pealemäärimiseks. Suhkur pandi pudelisse. Pudel läks sipelgaid täis. Valati piiritust peale. Kui leiba tehti, pandi pudeliga leiva sisse. Küpses seal. Pärast pidi veel seisma. Kevadise iluravi juurde kuulus kuklasepesa kohale kummardamine, et need näole oma hapet saaksid pritsida. See pidi kaotama tedretähnid ning hoidma liigse päevituse eest. Aedniksipelgad Need kasvatavad seeni oma pesades ja toidavad neid süljega läbisegatud taimemassiga. Süsivesikuid hangivad sipelgad peamiselt lehetäidelt. Tasuks magusa mesikaste eest kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, kannavad emaseid talveks oma pesadesse varjule ning viivad lehetäisid kõige mahlakamatele noortele võrsetele. Rändsipelgad Troopilistel aladel elavad rändsipelgad ei ehita pesi, vaid rändavad pidevalt suurte kolonnidena
Enesekaitseks pritsivad nad mürki. Neid on olemas rööv-, taim- ja segatoidulisi liike. Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki. Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst. Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Liigid Aedniksipelgad Rändsipelgad Vaaraosipelgad Kuklased Murelased Raudsikud Sipelgapesa Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama. Tööjaotus Kõige rohkem on pesas töösipelgaid. Igas pesas sipelgaid, kes koguvad väljast toitu ja töötlevad selle seedesüsteemi
mutualism. Protokooperatsioon - fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid: 1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohstumus. Nt. akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele môeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja -linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jôehobu + linnud jne). 2) Pôllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad - kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene vôi muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu - sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kôikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha ôônes, nt
Protokooperatsioon fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid: 1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohastumus. Näide 1: akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele mõeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jõehobu + linnud jne). 2) Põllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene või muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kõikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha õõnes, nt
Nt Euroopa naaritsa populatsioon. Ameerika naarits ehk mink. Mutualism (++) Jaguneb · Obligatoorseks · Fakultatiivseks(protokooperatiivne) 1. Mutualism kui käitumuslik kohastumus. Kaks täiesti mittesuguluses olevat bioloogilist liiki on evolutsiooni käigus õppinud üksteisega kohastuma. Ideeks jõuda üheskoos parema tulemuseni kui nad üksi suudaks. Nt akaatsia ja sipelgas; meemäger ja meenäitaja(lind). 2. Põllumajandus(sensu latu). Aedniksipelgad, sipelgad lüpsmas lehetäid. 3. Seemnelevi ja tolmeldamisega seotud mutualism. 4. Sümbioos. Eeldab kahe organismi pidevat intiimset kooselu. Üks osaliik on alati oluliselt väiksem kui teine. Peremees(suur) sümbiont(väike). Õisloomad. Dinoflagellaadid toidavad koralli. Endosümbiondid elavad rakkude sees nt mitokonder, plastiid, rakutuum. Mükoriisa ehk seenjuur. Valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega. Need seened asustavad taime juuri
Meemäger ja meenäitaja toiduotsingul koostöö, mäger lõhub mesilaspesa lahti ja võtab mett, lind nopib mesilase vastseid. Sanitaarliigid aiatavad puhastada teisi loomi parasiitidest.) 2. Põllumajandus - kui üks liik kultiveerib teist, st kindlustab talle muretu elu, toidu ja kaitse, kuid samas ekploteerib toitu kultiveerivast liigist. Paljud loomad obligatoorsed mutualistid. (Aedniksipelgad viivad oma seenele toitu, hiljem söövad. Sipelgad karjatavad lehetäisid saavad neilt toitu, vastutasuks kaitsevad.) 3. Seemne levik ja tolmendamine loomad levitavad seemneid, tolmendamisega tegelevad lendavad loomad (tolmendajad spetsialiseerunud tihti ühte liiki taimedele koolibrii ja nektaarium). Liigirikastes kohtades spetsialistide olemasolu väga oluline. Taimed meelitavad (nektar). Vihmametsades on kõik puud seksuaalselt paljunevad. 4
annaabi.ee 
