valmistamiseks. · Etanool on hea lahusti ning seetõttu kasutatakse seda väga palju keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. · Etanool hävitab baktereid, kasutatakse desinfiseerimiseks. · Klönvesi ja lõhnaõli on lõhnainete lahused etanoolis. · Osades maades kasutatakse etanooli automootori kütusena. Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. Metaanhappe ehk sipelgahape: · HCOOH on lihtsaim karboksüülhape. · Metaanhape on väga terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik, mis seguneb veega. · Looduses leidub teda sipelgaja mesilasemürgis ning nõgese kõrvekarvakestes. Etaanhape ehk äädikhape: · CHCOOH on kõige tuntum karboksüülhape. · Etaanhape reageerib alustega ja aluseliste oksiididega ja aluseliste oksiididega, andes vastava soola
· Vanad autoakud ja nendes sisalduv elektrolüüt. · Värvi, laki ja liimijäätmed, nende pakendid ning nendega saastunud töövahendid. · Puidukaitse- või immutusvahendid. · Päevavalguslambid ja niinimetatud energiasäästlikud pirnid. · Aegunud või kasutamata ravimid ja farmaatsiatooted. · Elavhõbeda sisaldusega kraadiklaasid. · Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid ning nende pakendid. · Väävel- ja soolhape ning orgaanilised happed (äädika ja sipelgahape). · Puhastusained ja lahustid (pleki-eemaldusvahendid, kloori sisaldavad valgendid, tugevalt aluselised või happelised pesuained, värvi- ja lekieemaldusvahendid, tärpentin, lakibensiin, atsetoon ja teised lahustid). · Patareid ja laetavad akud (enne seadme kõrvaldamist tuleks aku eemaldada, kui seda pole võimalik teha on kogu seade ohtlik jääde. Pardlid, elektrihambaharjad, tasku-lambid jne). · Asbest ja asbestijäätmed (ahjud, pliidid, röstrid, föönid jne).
17. Naftagaas, bensiin, diislikütus, masuut, määrdeõlid 18. C= 4, N=3, O=2 19. C= 4, N=3, O=2 20. Struktuur 21. CH3OH-metanool 22. Metanool, etanool, glütserool 23. Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanooli kasutatakse keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. Glütserooli kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ning polümeerid elähteainena. 24. Sipelgahape e. Metaanhape HCOOH, äädikhape e. Etaanhape CH3OOH 25. Maitsestaime, marineerimine, keemiatööstus 26. Süsivesikud, rasvad, valgud 27. Süsivesikud, rasvad, valgud 28. Süsinik, vesinik, hapnik 29. Suhkru valemid= C6H12O6(glütseriin), C12H22O11(sahharoos e. Suhkur) 30. Erinevused on tingitud sellest, et iga järgnev lüli on pööratud 180kraadi. 31. Toitaineks, varuaineks 32. Kartul ja teraviljad 33. Glütserooliks ja seebiks 34. Tselluloos 35. Aminohapete jääkidest 36
Munadest koorub mitu töölist, kes võtavad enda peale toidu hankimise, pesa suurendamise, munade eest hoolitsemise ning vastsete toitmise. Aasta või kahe möödudes, kui koloonia on piisavalt suur, hakkab kuninganna tootma isaseid ja viljakaid emaseid, kes vanast pesast lahkuvad ja rajavad endale uued kolooniad. Kuidas suudavad sipelgad endast suuremaid asju kanda? Sipelgad kannavad endast suuremaid asju, sest need asjad on sipelgatest kergemad. Ja sellepärast, et sipelgahape kuivatab ära nii putukad (kui ka taimed) ja, siis need muutuvad kergemaks ja nad suudavad neid kanda. Seitsmekümne ühesuguse pudeli põhja puistati ühesugusel hulgal ühesugust niisket liiva. Pärast seda võeti pesast ja asetati igasse pudelisse üks töösipelgas. Sipelgad käitusid erinevalt. Ühed hakkasid kohe kaevama, teised aga mitte. Nelja tunni pärast kaevasid pooled sipelgad ja kolmandal ööpäeval kõik seitsekümmend. Seejuures tegutsesid kõik erinevalt.
tarakani ega rotti. Vaaraosipelgad Inimelamutes on kohati suureks nuhtluseks pisikesed kollakad vaaraosipelgad. Nendest paari millimeetri pikkustest putukatest on väga raske lahti saada. Nad tungivad kõikjale ja rikuvad toiduaineid. Pärit on vaaraosipelgad Kagu- Aasiast või Indiast. Praeguseks on nad laevadega levinud üle kogu maakera. Sipelgad kannavad omast suuremaid asju, sest need asjad on sipelgatest kergemad. Ja sellepärast, et sipelgahape kuivatab ära nii putukad (kui ka taimed) ja, siis need muutuvad kergemaks ja nad suudavad neid kanda. Seitsmekümne ühesuguse pudeli põhja puistati ühesugusel hulgal ühesugusel hulgal ühesugust niisket liiva. Pärast seda võeti pesast ja asetati igasse pudelisse üks töösipelgas. Sipelgad käitusid erinevalt. Ühed hakkasid kohe kaevama, teised aga mitte. Nelja tunni pärast kaevasid pooled sipelgad ja kolmandal ööpäeval kõik seitsekümmend