tsivilisatsiooni loomises mingit rolli suurte jõgede olemasolul. Selle loojate etniline päritolu on senini teadmata ning kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Kreeta kultuuri paralleelnimetus minoiline kultuur pärineb legendaarselt (Kreeka müütidest pärinevalt) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. 2.3. Lossid Kreeta saarel: Minoilisele kultuurile kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lossid. Losse iseloomustavad järgmised asjaolud: - Kindlustamata lossid (kuni 10 tk) asusid üle kogu Kreeta saare; keskne loss saarel tõenäoliselt puudus.
ülemereühendust idapoolsete naabritega. Umbes 2000 eKr jõudis too rahvas tsivilisatsiooni tasemele ja sellest ajast hakkas Kreeka mütoloogia nimetama Kreetal tekkinud kultuuri minoiliseks ehk Minose kultuuriks. (See tuli sellest, et siis oli Kreeka legendaarse kuninaga Minose valitsemisaeg). Minoilist kultuuri (2000-1400 eKr) tuntakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal. Sellel ajal kasutasid kreeklased savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda ja sp tänapäeval ei ole mingeid andmeid Kreeta saarest ega selle kirjandusest. Mingi üldpildi minoilisest kultuurist saadi vaid losside ja linnade varemetest ja sealt leitud esemetest. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige lossid. Neid oli mitu tükki kuid kõige kõige tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losse ümbritsesid rahvarohked linnad, mis kujunesid losside vahetust naabrusest
Jaapani kirja latinisatsioon on rmaji. See on jaapani segakiri. Jaapani keeles häälikustikus puudub konsonant l, mis asendatakse nii kõnes kui kirjas enamasti r-iga (nt. balto oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto). Jaapani keele puhul tuleb arvestada ka kirja iseärasustega kasutusel on kolme tüüpi sümbolid: hiina hieroglüüfid vanade filosoofiliste mõistete tarvis ning kaks silpkirja, hiragana kõrgkultuuri tekstidele ning katakana igapäevaste tekstide tarvis. Selgus, et laensõnad kirjutatakse eeskätt katakanas, mis asetab need n.ö madalamajärgulisse sõnavarasse. Kui jaapanlased hakkasid 5. sajandil üle võtma hiina kirjutamissüsteemi, oli hiina süsteem juba standardiseeritud ning 20 sajandit vana. Vanimad tõendid näitavad, et jaapanlased võtsid hiina
1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. • Labürint
Mesopotaamlased lootsid elada võimalikult kaua ja olla õnnelikud eluajal. Pärast surma ootas kõiki rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilmajõe. Usuti, et surnud söövad seal savi ja põrnu nind neil on tiivad nagu lindudel. 9. Mesopotaamiale iseloomulik kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Mesopotaamia kiilkiri oli mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. Kiri täiustus aegamööda ja muutus hõlpsamini kasutatavaks. Häälikumärkide osa kasvas, märkide koguarv aga vähenes algperioodil rohkem kui 1500-lt mõnesajale. 10. Mesopotaamia ilukirjanduse olulisim zanr on kangelaseeposed. Ntx: Gilgamez 11. Mesopotaamias oli suhteliselt kõrgel tasemel matemaatika. Arvutamisel kasutati kuuekümnendüsteemi, mis on tänapäevani käibel. Esimesena maailmas rakendasid mesopotaamlased arvude märkimisel tänapäevalgi
Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Esmatähtis ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri. Seda mööda on peetud sidet ka välismaailmaga. Kreeka tsivilisatsioon on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. 2. Kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja , kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei teata tänapäevalgi ühtegi valitsejat ega sündmust, ei tunta ühtegi seadust ega kreeka kirjandust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid. Neid oli saartel mitu, tähtsaim ja tuntuim oli Knossos. 3. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärvliliste freskodega, aga ka arvukate tarbeesemeteb
Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kultuur jaguneb kolmeks komponendiks: kognitiivne, normatiivne ning materiaalne komponent. Kognitiivne komponent Keel Jaapani keel on omade iseärasustega. Nimelt on kasutusel kolme tüüpi sümboleid: hiina hieroglüüfid(vanade, filosoofiliste mõistete tarvis) ning kaks silpkirja: hiragana(kõrgkultuuri tekstidele) ja katakana(igapäevaste tekstide tarvis). Ilmneb, et laensõnad kirjutatakse eeskätt katakanas, mis asetab need seega madalamajärgulisse sõnavarasse. Haridus Jaapanlased hindavad haridust väga kõrgelt. Nimelt peab Jaapanis iga laps käima kuus aastat algkoolis, millele järgneb kolm aastat alama astme keskkoolis ning sellele omakorda veel kolma aastat kõrgema astme keskkoolis.
sulle annab! Sa ei tohi tappa! Sa ei tohi abielu rikkuda! Sa ei tohi varastada! Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on! MÕISTED: Tsikuraat astmiktorn, ülalt templiga lõppev püramiidjas astmeline ehitus.(tuntuim Paabeli torn). Kiilkiri mõiste- ja silpkirja kombinatsioon Eepos suur lugulaul, enamasti värsivormiline jutustav teos; laiemas mõttes eepika. Jutustab enamjaolt kangelastest Astronoomi täheteadus Astroloogia vana- ja keskajal levinud ebateadus, mis tegeles inimese saatuse ennustamisega taevakehade asendi põhjal. Arhitektuur projekteerimis- ja ehituskunst Skulptuur raidkunst, mis kujutab esemete ja asendite vorme kas täiesti kolmemõõtmelisena või pinna külge liidetud reljeefina.
aastatuhandel E.K.r Märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise Tundsin nii kiilkirja kui ka hieroglüüfe ja otsaga pulga abil. tänu sellele suutsid arendada lihtsama kirja Mõistekiri, märgid sümboliseerisid Sai alguse piltkirjast, kuid märgid hakkasid mitmesuguseid mõisteid tähendama häälikuid Kiilkiri oli mõiste ja silpkirja kombinatsioon Palju kaashäälikuid, Kiilkiri tegi aja jooksul läbi tuntava arengu Täishäälikud vaid muutelõppude näitajana 22 kaashäälikust koosnev tähestik see oli hõlpsasti omandatav ja nii sai lugemis- ja kirjutamisoskus kättesaadavaks senisest rohkematele 20. Kes olid Hetiidid? Millal ja Kus elasid?
kontrollisid valitsejatele alluvad ametnikud ja kirjutajad. 3) Loss kujutas endast justkui suure majapidamise keskust. Kiri 1) Kasutati savitahvlitele 1) Mükeene kultuuris vajutavat silpkirja. kohandati lineaarkirja A-st lineaarkiri B, mida osatakse tänapäevani lugeda. 2) Kirja kasutati ainult majapidamisaruannateks. Kunst 1) Eredavärvilised freskod 1) Mükeene kultuuris esines kujutasid loodust, sõjatemaatika, kuna sõda ja religioosseid pidustusi ja sellest tulenev vajadus ennast
Neile rajatud templid tähistasid jumala kohalolekut ja kaitsesid linna. Templites olid ka majandustegevuseks mõeldud ruumid. Templiõuel kombetalitusi võisid vaadata kõik vabad inimesed, kuid templihoonesse, kus asus jumala kuju, pääsesid vaid preestrid. Väga levinud oli ennustamine ohvrilooma siseelundite, eriti maksa järgi. Kiri ja haridus Kiilkiri. Märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Arenes piltkirjast. Kiilkiri on mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. U 3500 eKr sumerite leiutatud. 4 aastatuhandel oli juba piltkiri. Häälikumärke u 1500. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile.Erinevalt Egiptuse hieroglüüfidest tegi kiilkiri ajajooksul tuntava arengu.Mesopotaamias oli kirjaoskajaid rohkem kui Egiptuses. Haridus: · Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. · Õpilasteks peamiselt ülikute pojad · Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust.
Hieroglüüfkiri oli valitute pärismaa. Sumer aga oli n-ö kaubavahetuse ristteel. Mis eeldas ja vajas kii(R)lkirja. Puhtalt praktiline vajadus. u 2000 Induse oru tsivilisatsiooni kokkvarisemne u 1965 Egiptus vallutab Nuubia. Uus piir kulgeb u 1900 Kreetal võetakse kasutamisele Teise kärestiku kohalt potikeder u 1900 Sumerid kasutavad esimesena silpkirja. Ebla linn Mesopotaamias hakkab kaubitsema Vahemere äärseye rahvastega. Ilmuvad nelja- rattalised vankrid. U 1950 Assüüria kaupmeeste koloonia asutamine Anatoolias Kanesis u 1850 Juudi alghõimud liiguvad Babülooniast Kaananisse (Aabraham) u 1800 Lähis-Idas võetakse kasutusele kahe- u 1800 Egiptuses võetkakse kasutusele hobused u 1800 Skandinaavia rabadest on leitud
o Assüüria impeerium 934-609 e.Kr, pealinnad Assur ja Ninive, vallutati kõik oma naaberalad o Uus-Babüloonia riik 626-539 e.Kr, Assüüria nõrgenedes lõi Babüloonia ennast Assüüriast lahku ja purustas selle liitlaste abil, Nebukadnetsar II, Babülon muudeti silmapaistvaks riigiks, Paabeli torn, 539 e.Kr langes Pärsia võimu alla · Kultuur o Kiri kiilkiri u 3300 eKr, mõiste- ja silpkirja kombinatsioon, märke algul 1500, hiljem vähenes o Haridus- koolid templite juures, õpetati välja kirjutajaid, hiljem mitmekesine teadlaste-õpetlaste kujundamine, kool nii õppeasutus kui teaduse ja kultuurikeskus, kirjaoskus suhteliselt levinud kõrgkihtides, õpiti kirja, grammatikat, matemaatika (geomeetria, algebra) · Religioon o Mitmeid kihistusi, erinevate rahvaste uskumused, jumalused ja traditsioonid
Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest). Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B Kreetalased kasutasid kirja: nii juba III aastatuhande lõpul kujunema hakanud hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja nn lineaarkiri A. Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et toonased kreetalased polnud kreeklased. /.../ Samas on selge, et savitahvlid lineaarkirjatekstidega kujutasid endast arvedokumente, mis näitab losse bürokraatlike majapidamiskeskustena. /.../ Pole kahtlust, et kreetalased suhtlesid idamaadega, kust
Põldu vähe, kasvatati oliive, viinamarju. Kreeka asub Balkani ps, Egeuse mere saartel, mägine ala, kliima kuiv, kuum, vihma harva, jõed väiksed, veevaesed, suvel kuivavad, liigendatud mererannik, meri on peamine ühendustee. Kreeta-Mükeene ajajärk: umb. 2000-1100 eKr Omamoodi kõrgkultuur ning jagunes 2-ks-minoiliseks Kreeta kultuuriks ja mükeene Kreeka kultuuriks. Minoiline-2000-1400 eKr, Kreeta saar, legendaarne kuningas Minos. Kreetalsed kasut. silpkirja, nn. lineaarkirja A, kuid seda ei osata tänap lugeda, seetõttu infot vähe. Põhilist rolli mängisid Kreetal lossid, mis oli peamine majanduskeskus. Neist täht. ja tuntuim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Losside sees olid nt. basseinid, vannitoad, viljasalved jne. Lossid olid kindlustamata, sest Kreetas valitses rahulolu, rõõmsus, seal puudusid sõjakad jooned. Kreekas aga olid just sõjakad jooned. Teiseks olid lossid
Pärast surma pidi inimesi ootama rõõmutu olek sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilma jõe. KIRI, HARIDUS, KIRJANDUS JA TEADUS. Mesopotaamiale iseloomulik kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. See tingis kirjamärkide skemaatilisuse. Kuigi ka kiilkiri oli arenenud piltkirjast, polnud sellega tal kuigi suurt sarnasust. Mesopotaamia kiilkiri oli mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. Mesopotaamia koolid asusid nagu Egiptuse omadki peamiselt templite juures ja olid preestrite hoole all. Lugemisele ja kirjutamisele lisaks õpiti ka matemaatikat ja kirjandust. Kooliharidus võimaldas vahel ka suhteliselt madalat päritolu inimesel teha karjääri preesterkonnas või riigiteenistuses. Mesopotaamias kuulus kirjaoskajate hulka märksa suurem osa elanikkonnast kui Egiptuses. Pärast kirja kasutuselevõttu tekkis varsti ka kirjandus. Juba
Kiilkiri on, nagu Egiptuse hieroglüüfidki, arenenud välja piltkirjast, mis tekkis juba IV aastatuhandel eKr. Märkide skematiseerimisel ja nende üldistamisel arenes sellest mõisterkiri, kus märgid ei kujutanud enam esemeid, vaid tähistasid stiliseeritult erinevaid mõisteid. Kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu, hakkasid paljud märgid mõistetele lisaks tähistama ka vastavate silpide hääldust. Mesopotaamia kiilkiri oligi mõiste ja silpkirja kombinatsioon. Erinevalt Egiptuse hieroglüüfidest tegi tegi kiilkiri aja jooksul läbi tuntava arengu. Seda tingis muu hulgas ka asjaolu, et algselt sumeri keele jaoks loodud kirja võtsid üle algul semiidid ja hiljem teisigi keeli kõnelevad rahvad. Koos ülevõtmisega tuli kirja uue keele vajadustele kohandada. Sel moel kiri aegamööda täiustus ja muutus hõlpsamini kasutatavaks. Hääldusmärkide osakaal kasvas, märkide koguarv aga vähenes algselt enam kui 1500-lt mõnele sajale.
1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. • Labürint
1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. · Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. · Labürint
Iga kirjasüsteemi puhul võime rääkida valdavast süsteemis. Ka eesti k ei kasuta me puhtalt fonograafilist süsteemi, sest lühendeid, võõrkeelseid nimesid märgitakse logograafiliselt. Hiina kiri on küll logograafiline, kuid ka hiina keeles on vaja edasi anda teiste keelte nimesid, mille nad transkribeerivad hiina keelde, seega kasutavad nad fonograafilisi märke. Kirillitsa on küll tähtkiri, aga tal on silpkirja elemente. Silpkirjades on vahel konsonant ja vokaal vales järjekorras. Üldine termin kirjasüsteemi vahetamise kohta on konversioon = ümberkirjutus. Selle mõte on kanda fonoloogilised ja morfoloogilised elemendid ühest keelest/kirjast teise. Täielik konversioon = keel vahetab tähestikku, nt türgi k läks üle ühelt teisele. Osaline konversioon – teeme lähtekeele sõnad sihtkeele kasutajale arusaadavaks. Eelkõige nimede puhul.
Heebrea keel kasutab samasugust kirjasüsteemi. Araabia ja heebrea keeles on pikkade vokaalide märkimiseks kasutusel põhimärgid. Täielik häälikiri hilisem edasiarendus ladina, kreeka, kirillitsa. a. Täielik häälikkiri b. Osaline häälikkiri. 2. Silpkiri. Süsteem, kus ühe märgi tähenduseks on terve silp. See on levinud Lõuna- ja Kagu-Aasias. Puhtaim silptähestik anhari keeles. Selge silpkiri on ka Jaapanis, kus on kaks silpkirja. 3. Logograafia ühele märgile vastab tihti terve sõna. Hiina kiri, jaapani kiri, nimetatud ka hieroglüüfideks (egiptuse puhul). Hinnanguliselt kirjamärke hiina keeles üle 100 000 kasutatud. Tänapäeva inimeste haridustaseme jaoks piisav on mõnituhat piisav 10 000. Haritud inimesed oskavad üle 10 000 märgi lugeda. Kuidas toimib konversioon tähestike vahel? Latinisatsioon midagi kirjeldatakse ümber kui ladina kirja
Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Sajand – sajandi moodustavad sada aastat. Jutustades pikemal ajavahemikul aset leidnud sündmustest, öeldakse, et need toimusid sel või tol sajandil. (Laar, Tilk, Hergauk, 1997) Silpkiri on kiri, mille märgid tähistavad üksikuid silpe. Silpkiri sündis sümbolite lihtsustumise tulemusena, kus märk tähendas üksikut sõna või silpi. Silpkirja varasemaid näiteid on sumerite kiilkiri. Algul raiuti kiilkirja kivisse, hiljem vajutati vastavate pulgakestega märgid pehmesse savitahvlisse, mis siis kõvaks põletati. Mõned rahvad kasutavad silpkirja tänapäevani. Hiinas kasutati piltkirja kuni kolmanda aastatuhandeni e.m.a. ja jõudnud silpkirjani, kasutavad seda tänapäevani. Skarabeus on muistsete egiptlaste püha mardikas. on muistsete egiptlaste püha mardikas, mille kujusid kasutati amuletina.
tsiv-i, mis on hiljem mõjutanud Euroopa kultuuri. Minoiline kultuur kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad, enne neid oli seal juba mingi rahvas, kes haris põldu, seal õpiti vaske kasutama. See rahvas jõudis Kreeta saarel tsiv-i tasemele 2000 eKr. Seostatakse Kreeta kuninga Minose valitsemisega minoiline e. Minose kultuur. Minoiline kultuur 2000-1400 eKr, tuntakse arheoloogiliste leidude põhjal. Kasutati savitahvlile vajutatavat silpkirja, lineaarkiri A seda ei osata lugeda. Lossid saarel mitu, tähtsaim oli Knossos. Losside ümber linnad. Lossides olid luksuslikud vannitoad, basseinid, kanalisatsioon, elu- ja kultusruumid, viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Lossid olid kindlustamata, puudus sõjaline otstarve. Lossidel mitu otstarvet: · majanduskeskused laoruumid, käsitöökojad, lineaarkirjatahvlid, mis võivad olla
3 loeng 19,02 Mesopotaamia- Uruki periood 4 at II poolel , tsivilisatsioon kerkis esile.Protokiilkiri.Valitseja kujutis.Annab riikluse tekkest, võime tast rääkida kui linnriigist ,suur linn.Oli Hegemoniaalne, ei tea kui lai see oli.4 ja 3 at tuhande piirimail tekkis muudatus, 3000 edasi mida nimetatakse varadünastiliseks.mis kesatb kuni 24 saj. Sumeri linnriigid- Uruki suhteline tähtsus vähenes..(2340- tekib Akkadi riik.) Sel ajal kujunes välja ka sumeri kiilkiri, mõistekirja ja silpkirja kombinatsioon.Silpmärgid ja mõistemärgid.Sumeri keel. Allik materjal arheoloogiline allikmaterjal , hulgaliselt kiilkirja tekste , mis on ühelt poolt kuningate raidkirjad, kuningate paraad tekstid. Lisaks sellele on säilinud ka templi arhiive, millest kõige olulisem on Lagashi linnriigi, pealinnast väljas oleva templi arhiiviga, mis on säilinud.Lisaks sellele tinglikult valgustavad seda perioodi ka hilisemad tekstid aasta tuhande lõpus või II at alguses
Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. Kreetalased kasutasid kirja: nii juba III aastatuhande lõpul kujunema hakanud hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja nn lineaarkirja A (eristamaks seda veel hilisemast kreekakeelsest lineaarkirjast B). Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et toonased kreetalased polnud kreeklased. Kuna tekstidest tänini aru ei saada, siis põhinevad meie teadmised Kreeta tsivilisatsioonist ainult arheoloogia andmetel. Kuid
annaabi.ee 
