Vikerkest See sisaldab pigmenti mis Muudab silmaava suurust annab silmadele värvuse. Sarvkest Silma kõvakesta eesmine, Koondab valguskiired läätsele. läbipaistev osa. Triinu jälgib päikesepaistelisel kevadpäeval võilillel tegutsevat lepatriinut. Lähedale vaatamisel on tema silmaläätsed kumerad ja eredas valguses silmapupillid väiksed. Taavi vaatab hilisel suveõhtul merel sõitvaid purjekaid. Kaugele vaatamisel on tema silmaläätsed lamedad ja hämaras silmapupillid suured. Grete uurib hämaras kuusemetsas, kas puravik on ussitanud. Lähedale vaatamisel tema silmaläätsed on kumerad ja hämaras silmapupillid suured. Hans vaatab metsaserval taevas lendavaid haneparvi. Kaugele vaatamisel on tema silmaläätsed lamedad ja valges silmapupillid väiksed.
eritamine jääkainete väljaviimine. 5.reageerib keskkonnale 6.paljuneb suguliselt või mittesuguliselt 7.kasvab ja areneb 8.vananeb .. sureb küsimused: 1.Miks uuritakse bioloogias molekule, kuigi nad pole elusad? 2.Too 3 näidet organismi reageerimisest keskkonnale. 3.Too 3näidet eluavaldsute seoste kohta. vastused: 1.Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase.Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 2. 1) Inimese silmapupillid eredas valguses ahenevad. 2) Kingloom ujub vette sattunud soolakristallist eemale. 3) Taim pöörab oma lehed valguse suunas. 3. 1) Tänu sellele, et elusolend omab ainevahetust, saab ta kasvada ja areneda. 2) Kui organism kasvab, tuleb rakke juurde. 3) Ainevahetus saab toimida ainult püsivas sisekeskkonnas.
Elu tunnused 1) RAKK Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakkude alusel jaotatakse organismid: *ainuraksed *hulkraksed 2) HINGAMINE Hingamise alusel jaotatakse organismid: *aeroobsed vajavad õhuhapnikku *anaeroobsed õhuhapnikku ei kannata Hapnik rakkudes ühineb orgaanilise ainega ja selle käigus vabaneb energia. 3) AINE- JA ENERGIAVAHETUS (e. metabolism) *toitumine: -autotroofid toodavad ise orgaanilisi aineid (nt. taimed) -heterotroofid toituvad valmis orgaanilistest ainetest *jääkainete eritamine *hingamine 4) ELU KÄIK sünd elu käik(arenemine) surm 5) PÄRILIKKUS Geenides sisalduva info põhjal suudavad rakud toota neile vajalikke aineid. Rakkude jagunemisel kandub pärilik informatsioon edasi ka uutele rakkudele. 6) SARNANE KEEMILINE KOOSTIS Nt. valgud ...
rasedusest saab hoiduda rasestumisvastaste vahenditega-kondoom, spiraal või hormoonitabletid 10.HIV/AIDS, süüfilis, gonorröa, klamüdioos, trihhomonoos, herpes kondoom/spiraal/tabletid 11.imikuiga (vastsündinu), lapseiga (koolieelik), murdeiga, noorukiga, täiskasvanuiga (küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga ja raugaiga) 12. kliiniline surm seisund. kus inimene on kaotanud teadvuse, seiskuvad hingamine ja südame töö, nahk on sinikahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud; bioloogiline surm kliinilise seisundi järgne seisund, kui 5-6 minuti järel pole suudetud elustada. hävivad ajurakud, keha jahtub, veri paikneb ümber madalam asuvatesse kehaosadesse ja lihased kangestuvad. 13. seoses üleminekuga tagajäsemetel kõndimisele on tekkinud muudatusi kehaehituses selgroog on S-kujuliselt kõverdunud ja ristluulülid on liikumatult kokkukasvanud = liikumiskiirus on kahanenud, kuna tagajäsemetele langeb suurem koormus ja kokkukasvanud
Kanepi mõjud lõõgastustunne, (kerge) eufooria meelte suurenenud tundlikkus aja kulg näib aeglustuvat söögiisu suureneb tekivad keskendumis ja koordinatsioonihäired; südame löögisagedus kiireneb kehatemperatuur langeb pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad Kanepi kõrvalmõjud sõltuvuse väljaarenemine deliirium kanepipsühhoos skisofreenia ärevushäired depressioon tahtetuse sündroom Kuidas ära tunda kanepi tarvitajat? suured või laienenud silmapupillid silmavalgeis veresooned rippuvad silmalaod hajevil olek keskendumishäired ajutine muretus ja ilmaasjata kihistamine raskematel juhtudel ülearune murelikkus ja agressiivsus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kanep on legaliseeritud järgmistes maades: Hollandis Mehhikos Portugalis Jamaicas
kõigile kahjulikke. Mõeldakse, et ollakse tugevad ja targad. A. K. ATV07 Peatükk, kus kirjeldati inimestevahelisest veetlusest, pakkus ka huvi. Sain vastuse küsimusele, et mispärast ühed inimesed võivad meeldida kohe esimesest silmapilgust ja teised mitte. Sain tõestust sellele, et kui keegi näiteks kellelegi meeldib, siis silmapupillid laienevad. Sama on ka kui me vaatame midagi ilusat ja meeldivat. Seda reaktsiooni me ei saa ise reguleerida. Katse, kus meestel kästi reastada naiste fotod veetluse järjekorras, valisid mehed laienenud pupillidega naiste fotod esimesena. Samas katsealused mehed ei teadnud, mille alusel nad valiku tegid. 4. Mida saad kasutada oma igapäeva elus? Kehakeel ja selle lugemine on igapäevases elus suhteliselt vajalik ja samas ka huvitav
Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev. Seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused. KUIDAS ORGANISMID REAGEERIVAD ÄRRITUSELE? Kõik organismid reageerivad ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon (nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel asendavad närvisüsteemi spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis. Need annavadinformatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja organism kas läheneb valgusärritajale või kaugeneb sellest (nt kingloom ujub vette sattunud soolakristallist eemale). JÄRELDUS: Elu iseloomustavad: 1) Rakuline ehitus; 2) Kõrge organiseerituse tase; 3) Aine- ja energiavahetus; 4) Stabiilne sisekeskkond; 5) Reageerimine ärritusele; 6) Paljunemine;
närvid Rahuolek, Motoorne Sensoorne aktivatsioon Peaaju Seljaaju lõdvestus liikumiselundid meeleelundid Oht, stress, pinge tasakaal Närvisüsteem kontrollib kogu keha Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS Silmapupillid laienevad Sülje eritus väheneb- "suu kuivab" Südame töö kiireneb, veresooned ahenevad Hingamine kiireneb Seedeelundkonna töö aeglustub Veresuhkur tõuseb
ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Arenevad nii populatsioonid, liigid kui ka ökosüsteemid. 7. Reageerimine keskkonna omadustele hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevast infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. Eredas valguses silmapupillid ahenevad, selliselt reageerib närvisüsteem valgusärritusele. Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis. Organismid reageerivad ärritusele, tihti avaldub see liikumises. Võime järeldada, et elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele ja
*taustainfo kogumine *hüpoteesi kontrollimine *järelduste tegemine 2. Kuidas eristada elusorganismi elutust objektist? *sisaldavad biomolekule, nt. valgud, nukleiinhapped *rakuline ehitus *aine-ja energiavahetus, nt. toitumine, hingamine, eritused *sisekeskkonna stabiilsus, nt. imetajad ja linnud on püsisoojased *paljunemine, nt. suguline, mittesuguline, pooldumine *pärilikkus, nt. haigused puuliikidel *areng, nt. kasvamine *reageerimine ärritusele, nt. silmapupillid laienevad pimedas, valges ahenevad *kõrge organiseerituse tase 3. Elementide ja ainete rühmad ELEMENDID Makroelemendid Mikroelemendid *organism vajab suures koguses *organismidel läheb väga väikeses koguses vaja *hapnik, süsinik, lämmastik, vesinik *vask, raud AINED
Referaat 8.klass 2005.05.02 Rebane KES TA ON? Rebane (liiginimi ladina keeles Vulpes vulpes) on loom, keda me tunneme reinuvaderina lugematutest muinasjuttudest ja muistenditest.Kes aga rebane tegelikult on?Rebane on imetaja.Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall.Tal on lüheldased jalad, terav koon, suured teravatipulised kikkis kõrvad ja püstovaalsed silmapupillid. Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg. Tema keskmine eluaeg on viisteist aastat. Rebasel on uhke saba. Miks? Ei tea. Ja ilus on see saba ju lõpuks ainult inimese arvates. Rebasele on see aga ükskõik. Vähemalt nii kaua, kui inimene ei taha rebase saba endale saada. Rebane ei roni puudel ega hüppa oksalt oksale nagu orav. Saba vajab rebane arvatavasti oma psüühilise seisundi väljendamiseks.
hakkavad võimed aeglaselt taandarenema. 6075a elatanuiga : pension, kahaneb jõud, langeb õppimisvõime, nõrgeneb mälu ja tähelepanu, väheneb kehaline suutlikkus, tervise halvenemine. 7590a vanuriiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. 90...a raugaiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. Kliinilise surma seisundis on inimene kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine. Samuti on nahk sinakaskahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud. Rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 56 minutit. Selle aja jooksul saab elustada. Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine madalamal asetsevatesse kehaosadesse ja lihaskangestus. Meditsiin samastab bioloogilise surma aju surmaga. Elustada bioloogilise surma korral ei saa. 6.Kui kaua kestab looteline areng inimesel? Looteline areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 7
Sageli esineb nn mittetäielikke murde (nt pajuvitsamurd). Lastel esinevate luumurdude eritüüpideks on kasvuplaatide vigastused ja täiskasvanutest tunduvalt enam on neil avulsioonmurde. Peatrauma Kesknärvisüsteemi traumad on lastel sagedased. Põhjuseks tavaliselt kukkumine, kokkupõrge või löök kõva esemega vastu pead. Arsti konsultatsioon on vajalik, kui esineb pearinglus, tasakaaluhäired, tekib iiveldus, oksendamine. Kindlasti kutsuda kiirabi, kui jutt on segane, teadvusehäired, silmapupillid on erineva suurusega, kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku. Vajadusel elustamise ABC. Kui hingamine ja südametöö on olemas, panna teadvusehäirega kannatanu lamama küliliasendisse. Vältida jalgade ülestõstmist (ajuturse oht) ja söögi-joogi pakkumist (oksendamise võimalus). Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel päeval. Krooniline trauma ehk ülekoormusvigastus Korduvad mikrotraumad, mis summeeruvad ja tekitavad ühel hetkel kaebusi, eelkõige valu.
NS talitluse reguleerimine; tahtele allumatu) (kr soma - kesknärvi- piirdenärvisü sümpaatiline süsteem steem parasümpaatiline NS NS (kontrollib (reguleerib peaaju seljaaju peaajunärvid seljaajunärvid SÜMPAATILIN PARASÜMPAATILINE NS E NS laienevad silmapupillid ahenevad kiireneb hingamine aeglustub kiireneb südame töö aeglustub tõuseb vererõhk langeb ahenevad veresooned laienevad seedeelundkonna aeglustub töö kiireneb KESKNÄRVISÜSTEEM Seljaaju on väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambakanalis. Lülisammas kaitseb seljaaju
põhjus ja osatakse efektiivsemalt vastumürki leida. Mürgised taimed, mida lapsed tunda võiks Harilik hobukastan. "Kastanimune" otsides ja neist meisterdades peab teadma, et seemet ümbritsev roheline ogaline kest on mürgine. Sellest ei ole hea meisterdada ning kesta avada püüdes tuleks seda teha kätega, mitte hambaid abiks võttes. Loomulikult käed pärast pesta. Suhu pannes võib tekkida põletik maos ja sooles või valguvad silmapupillid laiaks ning häirub nägemine (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Harilik kuslapuu. Hariliku kuslapuu marjad on ohtlikult mürgised. Paari kauni, aga halvamaitselise marja söömine tekitab kõhulahtisuse. Veidi suurem kogus võib põhjustada juba ohtlikke tervisehäireid. Mürgituse tunnused on oksendamine, verine väljaheide, näo punetus koos rõhutundega peas, korrapäratu pulss, külm higi kehal (Mürgimarjad, 2013). Harilik Toomingas
Emasloomad on isastest suuremad. Jässaka keha ja lühikeste jalgadega loom liigub maapinnal ronides või joostes, meenutades seetõttu pigem hiirt kui konna. Keha ülapoolel on kõre veidi kobruline nahk pruunikas, hallikas või oliivroheline, kaetud punaste täppidega. Ärritunud konnal muutuvad täpid eriti erksaks. Keha alapoole hallikasvalgel nahal on tumedad (pruunikad või kollakad) laigud. Kõre ninamik on lühike ja tömp, silmapupillid horisontaalsed, vikerkest kollane või rohekas. Isasloomadel on kurgu all sinakas kõlapõis, mis täispuhutult võib küündida pea suuruseni.Erutatud olekus eritab kõre valkjat haisvat nõret, mis inimesele suhu või silma sattudes tekitab tugeva kihelustunde. Et kõre on videviku- ja ööloom, tuntakse teda rohkem hääle kui välimuse järgi. Kõrisev, kõlav ja pidevalt korduv peibutushäälitsus “krrr-krrr” meenutab mopeedi põrinat või öösorri laulu. Siit ka liiginimetus
4. nooruki iga kuni 21-22. aastani · kehalise arengu jätkumine · kasvamine lakkab · organism välja kujunenud nii vaimselt kui füüsiliselt. 5. täiskasvanuiga: a) Küpsusiga varasem kuni 36 aastani, hilisem kuni 60- aastani. b) Elatanuiga kuni 75-aastani. Kahaneb jõud, mälu jne c) Vanuriiga kuni 90- aastani. Taandareng. d) Raugaiga üle 90 aasta. Kliiniline surm teadvuse kaotus, süda ja hingamine seiskub, lihased lõtvunud, silmapupillid laienenud. Rakkudes olevate hapnikuvarudega saab elada veel 5-6 minutit. Bioloogiline surm ajusurm! Keha jahtub, lihaskangestus. INIMENE KUI TERVIK Inimese eri kehaosad ja elundid moodustavad omavahel kokkusobiva terviku. Inimese erinevus loomadest: · püstine kehahoid · S-kujuliselt kõverdunud selgroog · kokkukasvanud selgroolülid · liikumisest vabad eesjäsemed Inimese keha sisekeskkond : · keha temperatuur
Side või kõõlus rebitakse koos apofüüsi osaga ülejäänud luu küljest lahti. Sagedasemad piirkonnad: vaagen, küünarliiges, hüppeliiges jm. http://en.wikipedia.org/wiki/Avulsion_fracture Peatrauma Põhjuseks tavaliselt kukkumine, kokkupõrge või löök kõva esemega vastu pead. Arsti konsultatsioon on vajalik, kui esineb pearinglus, tasakaaluhäired, tekib iiveldus, oksendamine. Kindlasti kutsuda kiirabi, kui jutt on segane, teadvusehäired, silmapupillid on erineva suurusega, kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku. Vajadusel elustamise ABC. Kui hingamine ja südametöö on olemas, panna teadvusehäirega kannatanu lamama küliliasendisse. Vältida jalgade ülestõstmist (ajuturse oht) ja söögi-joogi pakkumist (oksendamise võimalus). Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel päeval. Esmaabi RICE
2)aeglustub ainevahetus, halveneb rakkude varustumine energiaga, mis mõjutab organite (nt neerude) ja elundkondade (nt südameveresoonkonna) tööd 3)rakkude jagunemine aeglasem- haavade ja luumurdude paranemine aeganõudvam 4)nõrgeneb immuunsüsteem- nakatuvad kergemini, põevad kauem Surmaga lõpeb organismi elutegevus Kliiniline surm 1)inimene on kaotanud teadvuse 2)seiskuvad südame töö ja hingamine 3)nahk sinakas-kahvatu 4)lihased lõtvunud 5)silmapupillid laienenud 6)rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 5-6 minutit Juhul kui inimest selle aja jooksul ei suudeta elustada, läheb kliiniline surm üle bioloogiliseks. Bioloogiline surm 1)esimesena hävivad ajurakud hapnikupuuduse tõttu 2)keha jahtumine 3)vere valgumine madalamal asetsevatesse kehaosadesse 4)lihaskangestus Inimene kui tervik · Kehahoid püstine
· Informatsioon säilitatkse päevi, aastaid, eluaeg. Une vajadus täiskasvanud 7-8H, lapsel 10-11H. Vegatiivne NS innerveerib siseelundeid, seedimis, hingamis, eritus, sigimis, vereringe ja sisesekretsioonieluneid. S.t eundüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. EI ALLU INIMESE TAHTELE. Veget. NSI sümpaatikus ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood Sümpaatikuse toime südametegevus kiirenev ja silmapupillid laienevad. Parasümpaatikuse toimel sügametegevus aeglustub ja soolte motoorika aelgustub. Parees- lihaste nõrkus Parlüüs- lihaste halvatus 5. Seedeelundkond Suuõõs- cavum oris Neel- pharynx Söögitoru- oesophangus Magu- ventriculus, gaster Peensool- intestinum tenue Jämesool- intestinum crassum Pärasool-rectum Suured seedenäärmed: · Maks- hepar toodab sappi · Kõhunääre pencreas peancrease nõre
muudetud, seostub morfiin nendele retseptoritele. See seostumisprotsess pidurdab signaali edastamist hingamislihastele. Hingamine muutub pinnapealseks. Heroiini üledoseerimise korral on hingamise mahasurumine nii võimas, et kopsud muutuvad liikumatuks. Hingamine pole enam võimalik ja sa lämbud ära. Teised toimed Endorfiinide ja morfiini jaoks on retseptoreid paljudes erinevates ajupiirkondades. See seletab mõned heroiini spetsiifilised mõjud kehale. Silmapupillid Ajus on mitmeid piirkondi, mis reguleerivad pupilli avatust silmas. Nendes alades on palju opioidiretseptoreid. See seletab, miks heroiin kahandab pupilli nööpnõelapea suuruseks. Soolestik Ka seedesüsteemis on opioidiretseptoreid. Heroiin pidurdab soolte aktiivsust. Heroiinisõltlased kannatavad tihti kõhukinnisuse all (vanasti kasutati oopiumit kõhulahtisuse ravimisel). Oksendamine Heroiin stimuleerib ajus iivelduskeskust. Kui inimene manustab opiaate, siis kogeb ta tihti
elutegevust) välismaailmast) sümpaatiline parasümpaatiline NS NS peaaj seljaaju peaajunärvid seljaajunärvid u 5 SÜMPAATILINE NS PARASÜMPAATILINE NS laienevad silmapupillid ahenevad kiireneb hingamine aeglustub kiireneb südame töö aeglustub tõuseb vererõhk langeb ahenevad veresooned laienevad seedeelundkonna aeglustub töö kiireneb Kesknärvisüsteem (KNS) Seljaaju on väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambakanalis. Lülisammas kaitseb seljaaju
* mäluhäired, meenutamiseraskused * unehäired, raskused uinumisel * agressiivsus * kergesti erutuv * süvenemisraskused, raskusi päheõppimisega * kiirelt vahetuvad sõbrad * aeglased tahtmatud refleksid * koordinatsioonihäired * punetavad silmad * rippuvad silmalaud * enesetapumõtted * õpiraskused * kooliprobleemid Selge vihje selle kohta, et inimene on narkouimas, võivad anda tema silmapupillid. Rohkem infot selle kohta leiate siit. Kindlasti on oma kahtlustele kinnitust leides raske jääda rahulikuks. Abi võib olla järgmistest nõuannetest: * püüdke esmajärjekorras last mitte süüdistada. Tõenäoliselt tõuseb sellest riid ning kui teil pole õigus, võib see teie suhet lapsega tõsiselt rikkuda; * püüdke vestluseks leida selline aeg, kus olete kindel, et suudate rääkida ilma, et peaksite vahepeal vestluse katkestama;
sellised: Samas võivad need muutused olla ka loomulik osa täiskasvanuks saamisel ning kõike seda võivad läbi elada ka need noored, kel pole mõtteski narkootikume proovida. Siin tuleb olla hoolikas ja mitte alustada esmajärjekorras süüdistustega, nagu oleks lapsest saamas narkomaan. Kindlamad märgid uimastite tarvitamisest on järgmised: Selge vihje selle kohta, et inimene on narkouimas, võivad anda tema silmapupillid. Kindlasti on oma kahtlustele kinnitust leides raske jääda rahulikuks. Abi võib olla järgmistest nõuannetest (,,Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained" Anu Neuman) Toimetulekuoskused (,,Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained" Anu Neuman) KOKKUVÕTTE Inimeseõpetuse konspekt sisaldab palju kasulikut infot mis on väga oluline. Sisukordis on üksteist osad millel on palju kasulikut infot
Keha ülapoolel on nahk veidi köbruline ning pruunikas, hallikas või oliivroheline, kaetud punaste täppidega, mille värvus ärritunud konnal eriti erksaks muutub. Erutatud olekus eritab kõre valkjat haisvat nõret, mis inimesele suhu või silma sattudes tekitab ebameeldiva kiheluse. Piki selga kulgeb kitsas, liigile iseloomulik säravkollane triip. Keha alapoole nahk on hallikasvalge ning pruunikate või rohekate laikudega. Ninamik on lühike ja tömp, silmapupillid horisontaalsed, vikerkest kollane või rohekas. Isasloomadel on kurgu all sinakas häälepõis, mis täispuhutult võib olla koguni pea suurune. Et kõre on videviku- ja ööloom, tuntakse teda rohkem hääle kui välimuse järgi. Kõrisev, kõlav ja pidevalt korduv "krrr-krrr" on peibutushäälitsus, mis võib eemalt mopeedi põrinat või öösorri laulu meenutada ning kostub kuni kilomeetri kaugusele. Ohu korral toovad
võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonnast; kõik selgrootud, selgroogsed kalad, roomajad ja kahepaiksed. 7. Reageerimine ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse. Reageerimine ärritusele avaldub tihti liikumises. 8. Pärilikkus. Vanemorganismid pärandavad oma tunnuseid järglastele. 9. Evolutsioneerumine. Aja jooksul elutingimustega kohanemine- kaelkirjaku pikk kael. 10. Keerukas ehitus. Vt evolutsiooni! Eluslooduse organiseeritus
annaabi.ee 
