ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Samuti peab töötama õiges kehaasendis, mille kirjeldus on toodud lisa 2 punktides 1 ja 2. Vähemalt 30 minuti järel tehakse töötamispaus u 34 minutiks, mille jooksul tehakse näidisharjutustes toodud erinevaid harjutusi. 7 5 NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE 5.1 Esimene harjutus Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 14, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 16. Tee seda 45 korda. Vaadates ninaotsale loenda arve 14, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi ülesparemalealla vasakule ning vastassuunas ülesvasakuleallaparemale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 45 korda.
+10°; 4) kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgusuuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45°. 9 7. HARJUTUSI SILMADELE Peale pikka päeva töötamist ja õppimist oleks kasulik teha mõningaid harjutusi, et säästa oma silmi tulevaseks eluks. Selles peatükkis toon välja mõned harjutused mis on välja toodud tervisekaitse nõuetes arvutiga töötamisel. 1) Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 14, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 16. Tee seda 45 korda. 2) Vaadates ninaotsale loenda arve 14, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. 3) Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi ülesparemalealla vasakule ning vastassuunas ülesvasakuleallaparemale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 16
kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja seega haigus ei avaldu; meestel on üks X- ja üks Y-kromosoom). Kõõrdsilmsus Kui strabism on diagnoositud varakult, on selle ravi peaaegu alati efektiivne. Kui võimalik, kirjutatakse välja prillid, mis korrigeerivad nägemishäiret. Treenimiseks on olemas ka spetsiaalsed silmaharjutused, mida õpetab silmaarst. Kui treenimine ei aita, tehakse silmalihastele operatsioon, kus paigutatakse silmalihaseid veidi ümber, nii et silm jääks otse vaatama. Kõõrdsilmsus võib tekkida ka täiskasvanueas enamasti neuroloogiliste haiguste tagajärjel.
·Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Silmade väsimine ·Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. ·Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. ·Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. ·Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 - 1 m. ·Optimaalne kontrast on umbes 10:1. ·Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. ·Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed. ·Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega.
- peab paiknema otse ees - pildi parim sagedus silmadele on 85 Hz - madal asetus Klaviatuur: - parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega' - minimaalne kaugus laua äärest 15 cm - kasuta jaotatud klahvistikku Hiir: - peaks olema hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega - leia sobiv hiirepadi, soovitatavalt randmetoega - parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval Harjutusi arvutikasutajale: - Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 14, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 16. Tee seda 45 korda - Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. - Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 56 korda. - Tee umbes 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed
sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 2. NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga. Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul. 1. Harjutus 1. Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. 2. Vaadates ninaotsale loenda arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1- 6. Tee seda 4-5 korda. 3. Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi üles-paremale-alla- vasakule ning vastassuunas üles-vasakule-alla-paremale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. 4
väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. Näidisharjutusi arvutiga töötajale Näidisharjutused silmadele Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga. Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul. 1. harjutus 1. Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. 2. Vaadates ninaotsale loenda arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1- 6. Tee seda 4-5 korda. 3. Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi üles-paremale-alla- vasakule ning vastassuunas üles-vasakule-alla-paremale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. 4
Olulisel kohal on profülaktikas silmade õige töö ja puhkuse vahekord (silmi pingutavat tööd tehes tuleb iga 50 minuti järel 10-15 minutit puhata), hea valgustus töökohal, õige kehaasend lugemisel ja kirjutamisel. Väga oluline on organismi karastamine, rohke väljasviibimine värskes õhus, sport. Sportmängud, mis nõuavad lähedale ja kaugele vaatamist nagu tennis, võrkpall, treenivad ja lõõgastavad hästi silmalihaseid. Suusatamine, ujumine, jooksmine, mis arendavad kogu organismi lihassüsteemi, tugevdavad ka silmalihaseid 11 6 DIAGNOOSIMINE JA RAVI 6.1. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Kontrollitakse nägemisteravust selleks mõeldud tabelite abil. Mõõdetakse ka silma refraktsioonivõimet. Spetsiaalse aparaadi abil tehakse kindlaks silma
oimu nahk, parootis, välis- & keskkõrv auriculotemporalis keelenärv – n. lingualis keelenärvist eristub keelealune n. keelealune närv – n. sublingualis keel, suupõhja limaskest, neel alumine sombunärv – n. alveolaris suupõhja lihased, alumised hambad ja inferior igemed lõuatsinärv – n. mentalis lõuats, alamokk eemaldaja närv – n. abducens silmalihaseid Näonärv: * kaudaalne kõrvalestanärv – n. * kõrvalest auricularis caudalis * kakskõhtlihas * kakskõhtlihase haru –ramus digastricus * kõrvalesta lihased, alalaug, * kõrvalesta-launärv – n. silmasõõrlihas auriculopalpebralis * põse, moka, nina lihased * põseharud – rami buccales * alalõuaserv * alalõuaserva-haru – ramus marginalis
15. Lõdvestusharjutused. · Küünarnukid laual, poolkõverdatud sõrmed lõdvestatud: raputada käsi randmeist · Käed all, sõrmed poolkõverdatud, raputa käsi küünarliigesest ning seejärel õlaliigestest · Käed kõrval, küünarvarred ja kämblad ülal: käed kukuvad randmeist, siis küünarnukkidest ning seejärel õlgadest. 16. Harjutused silmadele. · Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. · Vaata otse, paremale, vasakule, üles ja alla (5-10 korda). · Vaata kaugusesse (kaugel asuv puu, maja jne), vaata lähedal asuvale objektile (akna käepide, naabri töölaual asuv telefon jne) 4-5 korda. · Vaata ninaotsale, seejärel suuna pilk kaugusesse. Tee seda 4-5 korda
SILMALIHASTE TREENIMINE Enamus harjutusi on lihtsad, mida saab teha peaaegu igal ajal ja igal pool. Vali harjutuste juurest need, mis sulle sobivad. Harjutamise ajal võta prillid eest (juhul kui need üldse on). Kui silmad ja pea hakkavad valutama, siis tea, et oled üle pingutanud. Võta hoog maha ja luba endale puhkust. Antud harjutused suurendavad toitainete juurdepääsu silma ümbritsevatesse kudedesse ja treenivad välimisi silmalihaseid. SILMALIHASTE TREENIMINE Kuus lihast, mis kontrollivad silmamuna liikumist, on järgmised: külgmine sirglihas liigutab silma väljapoole, ninast eemale keskmine sirglihas liigutab silma sissepoole, nina suunas ülemine sirglihas liigutab silma ülespoole SILMALIHASTE TREENIMINE alumine sirglihas liigutab silma allapoole ülemine põikilihas keerab silmamuna ülemist osa nina poole alumine põikilihas keerab silmamuna
Tasakaalumeelest. Tasakaalumeel on hea sisetaju näitaja. Pea kalutamine paneb liikuma ka sisekõrva poolringkanalites oleva viskoose vedeliku, mis liigutab kanalite ühes otsas olevaid karvrakkusid. Need omakorda muudavad pea liikumisest põhjustatud vedeliku liikumise närviimpulssideks. Tasakaalu säilitamiseks sellest aga ei piisa, tasakaaluinformatsioonin kannavad veel nii lihased, liigesed, nahk kui ka nägemine. Vastavalt poolringkanalite signaalidele kontrollitakse automaatselt ka silmalihaseid, mis tagab pea liikumisele vastavad sobiva suuruse ja vastupidise suunaga silmaliigutused- see on ka põhjuseks, miks ümbritsev maailm näib vaatamata tajuja enda liikumisele suhteliselt paigalseisva ja muutumatuna. Meeltega tajutavad omadused. Kuigi lõviosa näidetest tugineb nägemisele, on suunda, kaugust, kuju ja liikumist võimalik tajuda ka teiste meeltega. Nägemine on informatiivseim ja universaalseim maailma tunnetamise vahend.
arvestama järgmisi seisukohti: · Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. · Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. · Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. · Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 - 1 m. · Optimaalne kontrast on umbes 10:1. · Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. · Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed.
võtteks on juua iga päev klaasitäis vett lusikatäie mee ja sama koguse õunaäädikaga. Luteiin on kollase värvi pigment, mida leidub suures koguses silma võrkkesta keskosas, kaitsmaks selle õrnu struktuure valgusjoa kahjuliku sinise spektri eest. Et ennetada selle puudujääki (mille tulemusel nägemine halveneb), tuleb süüa kollaseid ning punaseid puu ja köögivilju, tumedalehelisi köögivilju ning mune. 6. Silmade aeroobika Silmade liigutamine treenib silmalihaseid, aktiviseerib vereringlust ning kaotab mõtteväsimuse. Harjutusi võib teha koos lapsega, nii on lõbusam. Harjutus silma liigutajalihaste tugevdamiseks 1. Sulgeda kõvasti silmad, seejärel teha need pärani lahti. 56 korda 30sekundilise intervalliga. 2. Vaadata pead pööramata üles, alla, paremale ja vasakule. 3. Teha silmaringe: alla, paremale, üles, vasakule ning vastupidi. Harjutusi 2 ja 3 on soovitav teha mitte ainult avatud silmadega, vaid ka suletutega. Seda tuleb teha
Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus. Silmade väsimine Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 1 m. Optimaalne kontrast on umbes 10:1. Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed.
Heli levimise kiirus õhus on 344m/s. Inimese kõrv suudab eristada vahemikku 20-20 000 Hz. 9. Mida detsibellides mõõdetakse? Heli valjust NÄGEMINE 10. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Nt pea kallutamine paneb liikuma sisekõrva poolringkanalites oleva viskoosse vedeliku, mis omakorda liigutab kanalite ühes otsas olevaid karvarakke. Seosed nägemismeelega: vastavalt poolringkanalite signaalidele kontrollitakse automaatselt silmalihaseid, see tagab pea liikumisele vastavad silmaliigutused 11. Kirjelda valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkute vahemikku inimsilmsuudab eristada? (nm) Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid on lainepikkus ja amplituud. Inimsilmale nähtav valgus on 400-700 nm. 12. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone
1.4.4.4 Võimalused kasutaja hea enesetunde tagamiseks arvutiga töötamisel: korrapärased sirutusharjutused, puhkepausid, silmade lõdvestusmeetodid. NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga. Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul. 1. HARJUTUS 1. Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 14, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 16. Tee seda 45 korda. 2. Vaadates ninaotsale loenda arve 14, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. 3. Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi ülesparemaleallavasakule ning vastassuunas ülesvasakuleallaparemale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. 4
Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumses tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarforatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suunduvad teed mõjutavad RF-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna esikunärvi mediaalsest ja lumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nim sõlmekesteks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning
tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikünärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi ülenevaks osaks. Tähnileundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitsest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunävi tuumadest kulgevad närvikiud edasi resikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglinost, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikaju tuumades, mida nim sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid
teata. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab peaajunärvi teine osa esikunärvi , mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalosalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suundavad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nimetatakse sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde
Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumises tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kius jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarfotmatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatisooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni- seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nimetatakse sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning
Et suurendada tööviljakust, vähendada vigu ja silmade väsimist, peaks arvestama järgmisi seisukohti. · Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. · Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. · Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. · Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 1 m. · Optimaalne kontrast on umbes 10:1. · Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. · Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed.
annaabi.ee 
