Wankelmootor. Vankelmootor on oma nime saanud doktor Felix Wankeli järgi, kes seda unes nägi ja selle unenäo teoks tegi. Vankelmootor (rotary engine või wankel engine) on sisepõlemismootor nagu stirling- ja tavalinegi. Selle peamine erinevus seisneb selles, et tavaline, silindritega mootor jupsib üles-alla, aga vankelmootor keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt. Kolmnurkne kolb seal sees pöörleb (ja lisaks orbiitleb), pöörlemisega surub kokku küttesegu ja plahvatav kütus paneb ta edasi pöörlema. Töötsükkel on tal neljaosaline - imemine, surumine, süütamine ja väljastamine. Kaks süüteküünalt - selleks, et segu põleks ühtlasemalt, põlemiskamber on pikk ja peenike
1920 1920. AASTATE KUNSTIS ON TUNDA SAKSA SÕJAJÄRGSE EKSPRESSIONISMI MÕJUSID, MIS OLI ENAMASTI MÕÕDUKAS, PEHMUNUD JA DEKORATIIVNE. EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM. EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM- EDUARD OLE, ARNOLD AKBERG, MÄRT LAARMAN AVANGARDI LEVIMISE AASTAKÜMME EDUARD VIIRALT (1989-1954) GRAAFIKA SUURMEISTER SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAARSEKS EESTIS NAISED SILINDRITEGA (1927) PÕRGU (1930-1932) 1930 RADIKAALSUS VÄHENEB VÕETI OMAKS RAHVUSVAHELISE KUNSTIPEALINNA ARENGURÜTMI 19. ja 18. sajandi vahetus POSTIMPRESSIONISM JA RAHVUSROMANTIKA AVANGARDI TAANDUMINE EI HOOLITUD PARIISI SÜRREALISMIST JA ABSTRAKTSIONISMIST PILVINE PÄEV (PAUL BURMAN, 1928) TARTU VAADE (VILLEM ORMISSON, 1937)
· paljud tööd linnamaastikud Tartu ja Pariis · A. Starkopf · juhtiv skulptor kaks põhistiili: 1.ekpressionistlik, jõuline liikumine ''Kelp'' 2.art deco väiksed naisaktid (modelliks oma naine) ''Naine kalaga'' · E. Viiralt ·üks tuntuimaid eesti kunstnikke maailmas esimene silmapaistev graafik ·valdas meisterlikult mitmeid graafikatehnikaid ·tunnustus katkes II Msga ·hinnatud 1930ndate looming · ''Põrgu'', ''Kabaree'', Naised silindritega'', ''Absindijoojad'', ''Viljandi maastik tammega'' · 1920. alguses mitu erinevat kunstiorganisatsiooni: · ''Pallas'' · ''Eesti kujutavate kunstnike keskühing'' Tallinnas'' · ''Eesti Kunstnikkude Ryhm'' · geomeetriline kunst, kubismist lähtuv konstruktivism, L. Lapin, R. Meel, T. Vint · E. Ole · maalikunstnik, sai pakkumisi välisnäitusteks, raske kunstnikuna realiseerida · 'Laud'' mõõdukas geomeetriline kunst
1927. aasta mais toimus Pariisis kunstniku esimene isiknäitus. 1927. aastal valiti Wiiralt ka Sügissalongi liikmeks. Rahvusvahelised graafikanäitused, klassika uurimise võimalus Rahvusliku Raamatukogu gravüürikabinetis, pariislastele iseloomulik vilgas kunstielu ning selle kõrval teine, boheemlaslik eksootiline Pariis, suurlinna ööilm koos ulja kombevabaduse ja kergemeelsusega lõid visiooni, mis oli määravaks Wiiralti loomingus kuni 1930. aastate alguseni ("Suplejad", "Naised silindritega" 1927,ofort, illustratsioonid A. S. Puskini poeemile "La Gabrièlide" 1928, ofort, vasegravüür, illustratsioonid F. Mauriaci esseele "Lisa Bosseut`traktaadile himurusest" 1928, ofort) jne. Näib, nagu oleks Pariisis 1920. aastatel toimunud Wiiralti arengus tõus ülespoole, mille tipuks sai 1930. aastate alguses võimas kolmik "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito).
6. Suruõhu töötlemine enne tarbijat – õhu ettevalmistamisplokk. Millest koosneb, miks vaja, elementide tööpõhimõtted. Tingmärgid Ülesanne: • Eemaldada jääkmustus • Rõhu seadistamine masinale sobivaks • Vajadusel õlitamine Koosneb: Õhufilter(Eemaldab tahkeid osakesi ja kondensaati) • Rõhuregulaator(Hoiab töörõhku )• Õliti (ainult vajadusel)( Lisab õhule õli) 7. Kolvivarreta silindrite eelised, omadused (võrreldes kolvivarrega silindritega).Loetleda tüübid. Pikad liikumised vähema ruumikasutusega Tross-silindrid • Pilutihendiga silindrid • Püsimagnetiga silindrid 8. Pneumaatiliste pöördsilindrite tüübid ja tööpõhimõtted. Pöördsilindrid (piiratud pöördenurgaga): Hammaslatiga (pöördemoment u. 150 Nm) Labaga (pöördemoment u. 20 Nm) 9. Haaratsid, nende omadused ning tööpõhimõtted. Kasutatakse objektide haaramiseks ja hoidmiseks. • Haaratsi konstruktsiooni määravad teisaldatava objekti kuju, mõõtmed
jahutussüsteemis veetase langus 9 Mootor ei arenda täit Pihustite otsiku tõrje või koksistamine, peenfiltri ummistumine, võimsust, mis tähendab, pihustite ja pihustite väljalasketoru otsiku kulumine, mis võib küttesüsteem rike seotud kaasneda tugeva löögiga pihusti torus, pihusti tilgub, seega kütuse ühe või mitme silindritega osa ei pihustata ja ei pole, võimsus väheneb ja suureneb uduvine. See viga võib olla seotud kolvi rõnga ära põletamisega, väljalaskeventiili läbipõlemisega ja sisse- ja väljalaske klappide ebatihe paigutusega oma kohadele. Hakkavad suitsema kõik Vale kütuse kasutamine või on häiritud sisselaskesüsteemi töö,
23. Mida rõhutasid natsionalistliku ja nõukogude arhitektuuri suurprojektid? Paraadlikust ja massiivsust Eesti kunst 1918-1940.a. 24. Mis aastal avati Tartus kunstikool ,,Pallas" ja milline oli ,,Pallases" vaim? 1920a ja ,,Pallase" vaim oli vabameelne ja avangardilembeline. 25. Kes oli Eesti graafika suurmeister? Milline mõju? Nimeta tema 2 teost? Eduard Viiralt. Mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. ,,Põrgu" ja ,,Naised silindritega" 26. Millisesse 3 tüüpi võiks jagada Eesti maalikunstnikud 1930. aastail? 1) Silmarõõmu-maalijad, sest peaasjaks oli neilepakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. 2) Valisid motiiviks vaesema rahvaelu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. 3) maalijad, kesvalisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust. 27
Rudolf Christian Karl Diesel 1858 1913 4. Felix Heinrich Wankel (August 13, 1902 October 9, 1988) oli Saksamaa mehaanika insener. Vankelmootor on oma nime saanud doktor Felix Wankeli järgi, kes seda unes nägi ja selle unenäo teoks tegi. Vankelmootor (rotary engine või wankel engine) on sisepõlemismootor nagu stirling- ja tavalinegi. Selle peamine erinevus seisneb selles, et 7 tavaline, silindritega mootor jupsib üles-alla, aga vankelmootor keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt. Esimene wankel mootor Felix Wankel 5. Nikolaus August Otto (14 juuni 1832, Holzhausen der Haide, Nassau - 26 jaanuar 1891, Köln) oli saksa leiutaja esimese sisepõlemis-mootoriga tõhusalt põletada kütust otse kolvi kambrisse. Kuigi peale muude
Energiat muundav mehhanism a) kolbmootorid b) rootormootorid e. Wankel mootorid c) gaasiturbiinmootorid 5.Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid. Süsteemid: a) toitesüsteem (õhuga toitmise ja kütusega toitmise süsteem) b) õlitussüsteem c) jahutussüsteem d) süütesüsteem e) käivitussüsteem Mehhanismid: a) keps-vänt või rootor mehhanism b) gaasijaotus-mehhanism. Diiselmootoril puudub süütesüsteem. Põlevsegu mood vahetult silindris kütuse pihustamisega eelnevalt kokkusurutud ja ülekuumenenud õhku, milles tekkinud põlevsegu süttib ja sellele
[9] 11 Kokku tõmbunud gaas, mis on külmas silindris, surutakse väntvõlli abil kuuma silindrisse. [9] 6. VANKEL’I RINGPROTSESS Vankelmootor on sisepõlemismootor. Selle peamine erinevus seisneb selles, et kui tavaline silindritega mootoris kolvid käivad ülesse-alla, siis vankelmootoris rootor pöörleb (ja lisaks orbiidleb). Silindermootoris toimub iga töötsükkel eralid, järgnedes üksteisele, vankelmootoris, aga toimuvad töötsükklid samaaegselt. Sisendfaasis on kambri ruumala algul väga väike.
3. Biomehaanika (võimaliku võimsuse efekti maksimeerimine). 4. Füsioloogia 4.1. Aeroobne võimsus (suurendada üldist aeroobse energia kogust (mahtu) – võrdub suurema kütusepaagiga). 4.2. Anaeroobne võimsus (suurendada üldist anaeroobse energia kvaliteeti – võrdub suurema kütuse hulgaga). 4.3. Aeroobne jõud (maksimeerida aeroobse energia kasutamist võistlusdistantsi ajal – võrdub suurema arvu ja suuremate silindritega). 4.4. Anaeroobne jõud (maksimeerida anaeroobse energia kasutamist võistlusdistantsi ajal – võrdub suurema oktaanarvuga. 5. Psühholoogia (optimeerib kõikide süsteemide integratsiooni, et soodustada stabiilsust, sobivust (kokkusobivust) ja soovitud tulemust (sooritust). (Haljaste, Meijel, 2008: 18) Ratsionalse ujumistehnika alused 4
Küttesegu süütamise viisi järgi: 1) Survesüütega 2) Elektrilise sundsüütega (sädesüütega). Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja
Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega. Nii turvasmulla kui ka raske lõimisega mineraalmulla lasuvustihedus sõltub mulla veesisaldusest. Mida märjem on see muld, seda suhteliselt madalam on lasuvustihedus. Ja mida kuivam, seda kõrgem. Olenevalt vee sisaldusest võib turvasmulla kui ka näiteks savimulla ruumala muutuda kuni 40%. Mulla pindmistes kihtides põllul mulla lasuvustihedus sõltub mulla harimisest, tallamisest jne. Pü = De Dm / De (100%) Mitu protsenti moodustavad need poorid (käigud) kogu mulla tihedusest?
Külma õli korral tuleb aga arvestada, et õlitasemete ühtlustumine kontrollavade vahel toimub aeglaselt, kuna õli peab veosillast valguma läbi laagri vaheliste õõnsuste peaülekande korpusesse. Kui õlitasemed avade vahel on ühtlustunud, sulge avad. Esirataste laagrid Määrimine Rattalaagrite määrimise perioodsust vaata määrdekaardilt. Rattalaagrite määrimiseks tuleb tõsta ratas üles kas tõstukiga või höövli enda silindritega ja asetada esisilla talale ratta kohal tugi alla. Eemalda ratas rummult. Eemaldada kaas ja splint. Keera kroonmutter lahti. Eemalda rattatrumm koos laagritega teljelt. Pese rattarumm, laagrid ja telg hoolikalt kütusega puhtaks. Määri laagrid ja täida nendevaheline ruum rattarummus määrdega. Külgülekanne paikneb balansiirvedrustuse sees. Tandem Õlitaseme kontroll a) höövel peab astesema horisontaalsel pinnal
korral kasutatkse jäiku metalltihendeid. Sellised tihendid koosnevad välise koonilisusega babiidist poolrõngastest ja sisekoonilistest pronksrõngastest. Surveääriku surumisel suruvad pronksist rõngad babiitrõngastele , mis surutakse kolvisääre vastu. 1. Babiidist poolrõngad. (vt. Joonis) 2. Pronksrõngad. Kolbpumba klapikarbid. Kolbpumba imi- ja surveklapid klapid on reeglina paigutatud ühisesse karpi ,mis soodustab nende kontrollimist ja remonti. Klapikarbid valatakse koos silindritega või eraldi ja kinnitatakse silindrite külge. Pumba imi- ja surveklapid koos klapisadulatega on pressitud hermeetiliselt klapikarbi sisse . Pealt kaetakse klapikarp tihendatud klapikarbikaanega. Otsvooluga kolbpumpades, kus keskkond silindris oma suunda ei muuda, asuvad imi-ja surveklapid eraldi. Need pumbad on varustatud peale tavaliste imiklappide veel kolvi sees asuvate lisa vaheklappidega. Sellega saab pumbatav keskkond liikuda silindris 23
Laternahoida- Tallinna Linnavalitsus Metskits Eduard Viiralt, 1898.-1954. aasta ● 1915.-1919. aasta õõpis Tallinna kunsttööstuskoolis; ● 1919.-1922. ja 1923.-1924. aasta õppis Kunstikoolis “Pallas” graafikat ja skulptuuri Kalevipoeg puhkamas Eesti kunsti ülevaatenäituse plakat, 1919. aasta Hobused Konrad Mäe portree Jõehobud Täringumängijad Naised silindritega Kabaree Põrgu Lamav tiiger Kaameli pea Berberi tüdruk kaameliga Viljandi maastik, 1943. aasta EESTI 20. SAJANDI ALGUL Rahvastik: ● Rahvaarv u 1 000 000; ○ eestlased 90%; ○ venelased 4,5%; ○ sakslased 3,5%. ● Väljarändamine: ○ Venemaale 120 000; ○ Põhja-Ameerika 15 000. ● Linnastumine: ○ maarahvastik 80%;
6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga. Keskmise- ja väiksema võimsusega mootorite karteri ,mis kinnitatakse alusraamile poltide abil. Suure võimsusega puhul on silindriplokk ja tugipukk valatud ühtsena malmist moodustatud plokk.Laeva diiselmootoritel (ristpeamootorid) valmistatakse tugipukk A-kujulistest tugedest, mis on valmistatud keeviskonstruktsiooniga terases. Nad toetuvad alusraamile ja seotakse koos silindritega pikkade ankrupoltide abil üheks jäigaks süsteemiks. Tugipuki külgmised seinad suletakse luukidega (karteriluugid) millesse on monteeritud kaitseklapid, mis on ettenähtud karteri kaitseks võimaliku ülerõhu eest. Ristpeamootoritel on tugipuki sisse monteeritud nn. paralleelid mille vahel liigub kolvivart ja kepsu ülemist otsa ühendav ristpea. Paralleelid võivad olla ühepoolsed kui ka kahepoolsed. Suure võimsusega ja reverseeritava mootori puhul on paralleelid kahepoolsed
Be- tooni tugevuseks, mis teatud määral iseloomustab ka teisi tugevusliike, on võetud betooni sur- vetugevus 28 päeva vanuses. Betooni survetugevus Kuubikuline survetugevus fc,cube on põhiliseks betooni tugevusnäitajaks enamuses Euroopa maades; määratakse tavaliselt kuupidega, mille küljepikkus a = 150 mm (Soomes, Rootsis, Venemaal jne.). Silindriline survetugevus fc , põhiline betooni tugevusnäitaja USA-s, Inglismaal, ka Eurokoo- deks 2-s; määratakse silindritega, mille mõõdud on D = 150 mm (6 tolli) ja H = 300 mm (12 tolli). Vastab ligikaudu betooni tugevusele surutud konstruktsioonis. fc,cube = (1,2 ÷ 1,25) fc. Prismaline survetugevus (Rb) oli kasutusel СНиП-is, määratakse ruudukujulise ristlõikega prismadega, mille kõrgus ületab vähemalt neljakordselt ristlõike küljepikkust (150×150×600). Praktiliselt võrdne silindrilise tugevusega. Betooni tõmbetugevus fct f ct ≈ 0,30 × 3 f c2 .
B A – max kütuse hulk B – min kütuse hulk K – kütuse andmise ebaühtlus, lubatud K = ± 5% Individuaal KKP – de korral toimub kütuse ebaühtluse määramine mootoril kohapeal alljärgnevalt: 1. keerame lahti pihusti ja asetame ta klaaskolbi 2. viime kütuselati asendisse MAX 3. pumpame käsipumbaga 10 – 15 korda 4. mõõdame ära kütuse hulga (kas kaaluliselt või mahuliselt) 5. Kordame samasi tegevusi kõigi silindritega. Kui kütuse kaalulised või mahulised hulgad on teada, siis arvutame välja kütuse ebaühtluse K ja, kui see on suurem, kui 5% siis tuleb regulreelida silindrisse antavat kütusehulka. I Plokkpumba KKP korral Keerame lahti hammasvöö kruvi. Pöörame pööratavat hülssi koos plunseriga vajalikus suunas. Keerame kinni hammasvöö kruvi ja viime läbi uuesti kontroll -mõõtmise, vajadusel kordame reguleeringut, kuni saavutame vajaliku tulemuse. II Individuaalsete KKP korral
Põhilised ekspluatatsioonilised faktorid , millest oleneb indkaatoriteks. Kasutatavad indkaatorid on reeeglina varustatud kilovati võimsuse kohta tunnis. erinevate diameetritega vahetavate kolbide ja silindritega ning erineva kompressioonirõhk silindris on: - Mootori pöörete arv ja koormus, jäikusega vedrudega. 18.Diiselmootori töö kontroll ja reguleerimine
Pumbatava keskkonna kõrge temperatuuri ja kolvisääre suure kiiruse korral kasutatkse jäiku metalltihendeid. Sellised tihendid koosnevad välise koonilisusega babiidist poolrõngastest ja sisekoonilistest pronksrõngastest. Surveääriku surumisel suruvad pronksist rõngad babiitrõngastele, mis surutakse kolvisääre vastu. Klapikarbid. Kolbpumba imi- ja surveklapid klapid on reeglina paigutatud ühisesse karpi, mis soodustab nende kontrollimist ja remonti. Klapikarbid valatakse koos silindritega või eraldi ja kinnitatakse silindrite külge. Pumba imi- ja surveklapid koos klapisadulatega on pressitud hermeetiliselt klapikarbi sisse. Pealt kaetakse klapikarp tihendatud klapikarbikaanega. Otsvooluga kolbpumpades, kus keskkond silindris oma suunda ei muuda, asuvad imi-ja surveklapid eraldi. Need pumbad on varustatud peale tavaliste imiklappide veel kolvi sees asuvate lisa vaheklappidega. Sellega saab pumbatav keskkond liikuda silindris ühesuunaliselt
korral kasutatkse jäiku metalltihendeid. Sellised tihendid koosnevad välise koonilisusega babiidist poolrõngastest ja sisekoonilistest pronksrõngastest. Surveääriku surumisel suruvad pronksist rõngad babiitrõngastele , mis surutakse kolvisääre vastu. 1. Babiidist poolrõngad. (vt. Joonis) 2. Pronksrõngad. Kolbpumba klapikarbid. Kolbpumba imi- ja surveklapid klapid on reeglina paigutatud ühisesse karpi ,mis soodustab nende kontrollimist ja remonti. Klapikarbid valatakse koos silindritega või eraldi ja kinnitatakse silindrite külge. Pumba imi- ja surveklapid koos klapisadulatega on pressitud hermeetiliselt klapikarbi sisse . Pealt kaetakse klapikarp tihendatud klapikarbikaanega. Otsvooluga kolbpumpades, kus keskkond silindris oma suunda ei muuda, asuvad imi-ja surveklapid eraldi. Need pumbad on varustatud peale tavaliste imiklappide veel kolvi sees asuvate lisa vaheklappidega. Sellega saab pumbatav keskkond liikuda silindris ühesuunaliselt imipoolelt läbi
pidada, et otspinnas pole rataste parameetrid (moodul mt profiilinurk t) enam standardsed. See on tingitud asjaolust, et kaldhambaid lõigatakse peamiselt samade, hammaslati profiili omavate lõikeriistadega kui sirghambaidki, kuid tööliikumine ei kulge enam rööbiti ratta teljega, vaid kruvijalt. Seetõttu kanduvad lõikeriista sammu ja lähtekontuuri parameetrite (, ha*, he*, c*) standardväärtused üle kaldhamba normaallõikesse (tähistes indeks n). Kruvipinna lõikumisel samateljeliste silindritega tekivad kruvijooned, kusjuures ratta jaotussilindriga lõikumisel tekkivat kruvijoont nim. hamba jaotusjooneks. Sõltuvalt jaotusjoone kulgemise suunast eristatakse paremasuunalisi hambaid (piki telge vaadates kulgeb jaotusjoon päripäeva) ja vasakusuunalisi hambaid (kruvijoon kulgeb vastupäeva). Ühe ülekande ratastest on üks alati parema-, teine vasakusuunaline. Kruvipinna telgsamm px on konstantne, kuid kruvijoone kaldenurk igal koaksiaalsel silindril on erinev
). Katsel saadud tugevus sõltub kuubi külje pikkusest. -is oli toodud tegu- ri tabel, mis võimaldas 150 mm-st erineva küljepikkusega a kuupidega määratut tugevuselt üle minna a = 150 mm kuupide tugevusele: a 70 100 150 200 300 0,85 0,95 1,00 1,05 1,11 Silindriline survetugevus fc , põhiline betooni tugevusnäitaja USA-s, Inglismaal, ka Eurokoo- deks 2-s; määratakse silindritega, mille mõõdud on D = 150 mm (6 tolli) ja H = 300 mm (12 tolli). Vastab ligikaudu betooni tugevusele surutud konstruktsioonis. fc,cube = (1,2 ÷ 1,25) fc. Prismaline survetugevus (Rb) oli kasutusel -is, määratakse ruudukujulise ristlõikega prismadega, mille kõrgus ületab vähemalt neljakordselt ristlõike küljepikkust (150×150×600). Praktiliselt võrdne silindrilise tugevusega. Betooni tõmbetugevus fct
selles algvpolu säilitada püüdva endainduktsioonivoolu. Kuni 300 voldise pinge tõttu põletab see katkesti kontak- tid krobeliseks ja vähendab pinget süütepooli sekundaar- mähises. Endainduktsioonivoolu kahjuliku toime vältimi- seks ja pinge tõstmiseks sekundaarmähises on katkesti kontaktidega rööbiti lülitatud kondensaator. Kahesilindriliste mootorite süüte- seadme i s ea r a s u s i. Neljataktilistel vastamisi aset- sevate silindritega mootoritel (MT-9, M-66 jt.) korduvad töötaktid väntvõlli iga pöörde järel. Kõrgepinge juhitakse küünaldele vajalikul hetkel katkesti nükkmuhvi otsakult käitatava jaoturi rootori abil (joon. 50, a). Kuna rootori ühe pöörde vältel vajatakse kõrgepingelaengut kaks korda, on katkesti muhvil kaks nukki. Kuid kähe nuki puhul on raske tagada mõlemal katkestusmomendil ühesu- gust pilu kontaktide vahel: kui ühes silindris segu süüda-
annaabi.ee 
