.. · b. Tulge kõik, et nüüd tantsida valssi... · c. Minge üles mägedele... IV. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? · a. polkat · b. masurkat · c. reilendrit V. Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? · a. saapamäärdega · B. hambapastaga · c. munalakiga · d. söega VI. Mille naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? · a. laterna · b. köstri pildi · c. Kiire saapad · d. silgud VII. Mida peab tegema, kui täht langeb? · a. pikali heitma · b. silmad kinni panema · c. midagi soovima VIII. Mis värvi oli Tootsi maakera? · a. sinine · b. punane · c. kuldne IX. Tootsi talu nimi? ·a. Raja · b. Saare · c. Ülesoo X. Mida tähendab väljend "päkki silma ajama? " · a. tappa andma · b. köstrit kiusama · c. pudelit tühjaks jooma XI. Keda kutsuti Julk Jüriks? · a. Arnot · b. õpetaja Lauri · c
Tulge kõik, et nüüd tantsida valssi… • c. Minge üles mägedele... IV. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? • a. polkat • b. masurkat • c. reilendrit V. Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? • a. saapamäärdega • B. hambapastaga • c. munalakiga • d. söega VI. Mille naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? • a. laterna • b. köstri pildi • c. Kiire saapad • d. silgud VII. Mida peab tegema, kui täht langeb? • a. pikali heitma • b. silmad kinni panema • c. midagi soovima VIII. Mis värvi oli Tootsi maakera? • a. sinine • b. punane • c. kuldne IX. Tootsi talu nimi? • a. Raja • b. Saare • c. Ülesoo X. Mida tähendab väljend “päkki silma ajama? “ • a. tappa andma • b. köstrit kiusama • c. pudelit tühjaks jooma XI. Keda kutsuti Julk – Jüriks? • a. Arnot • b
suitsetatult. Tehti verega ja vereta tanguvorste, verivorst jahuga, verikäkid, verikäkid kapsalehes,veripannkoogid,verileib,verileib hapupiimaga. 8.Söödi peamiselt soolatud kala,maiusroaks oli kalamari,latika ja haugimari,kalamarjast keedeti suppi,küpsetati kooki,valmistati käkki jm. Tehti kala – kartulisupp,räimesupp,tindikalasupp,kiisasupp,kuiv atatud latika supp,silgusupp tangudega,kartulitega keedetud kala,keedetud kala,hautatud räimed,silgud pekiga,silguvorm,silgusalat,silgukaste,silgud muna ja võiga,ahjus küpsetatud kala, kalasült, kalamarjakook, haugimari. 9.Silk-soolaräim. 10.Rõõskapiima kasutati hapupiimaga, võid peaaegu ei kasutatudki, koort kasutati jõukamates taludes. Piimatoidud olid kruubipuder,piimasupp klimpidega,kartulipudrusupp,piimasupp munaga,rõõsa ja hapupiimasupp,hapupiimapudi,ternespiimavorm kartulite ja räimedega,kohupiim köömnetega,sõirasupp. 11.Munatoidud olid:
grammofoni mängima? a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... b. Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi... c. Minge üles mägedele... 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? a. polkat b. masurkat c. reilendrit 5. Millega tegi Toots poistele - tüdrukutele magamise ajal vurrud? a. saapamäärdega b. hambapastaga c. munalakiga d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. Mida tähendab väljend " päkki silma ajama"? a. tappa andma b. köstrit kiusama c. pudelit tühjaks jooma 11. Keda kutsuti Julk-Jüriks? a. Arnot b. õpetaja Lauri c. köstrit d. Kiire isa 12. Mis oli Arno armsaim ajaviide? a. raamatute lugemine b
grammofoni mängima? a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... b. Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi... c. Minge üles mägedele... 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? a. polkat b. masurkat c. reilendrit 5. Millega tegi Toots poistele - tüdrukutele magamise ajal vurrud? a. saapamäärdega b. hambapastaga c. munalakiga d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. Mida tähendab väljend " päkki silma ajama"? a. tappa andma b. köstrit kiusama c. pudelit tühjaks jooma 11. Keda kutsuti Julk-Jüriks? a. Arnot b. õpetaja Lauri c. köstrit d. Kiire isa 12. Mis oli Arno armsaim ajaviide? a. raamatute lugemine b
piirak, kohupiima korp Leib Hapendatud rukkileib – naturaalselt kääritatud. Leiva koostisesse kuulub rukkijahu, vesi, juuretis, sool. Tihti soola ei lisatud, leivakõrvane oli soolane. Lihaleib, silguleib, muude lisanditega leib Sepik, sai, rohekm pühade-ja pidupäevatoit Salatid, suupisted Kartulisalat, põldoasalat, kilusalat, rosolje, seenesalat, klopitud kurgisalat Sült, keel tarrendis, maksapasteet, kamararulaad, lihapallid kastmega, verikäkk, silgud, soolatud räimed, äädika räimed, marineeritud ; praetud räimed, kuivatatud kala, heeringas hapukoorega, kala tarrendis, kilu või Munavõi, kohupiim köömnetega, täidetud munad, kohupiim võiga, sõir Supid, pudrud Hapukapsasupp, kanaklimbisupp, piima-köögiviljasupp, piimasupp kruupidega, peedisupp, seenesupp(seene seljanka) Kruubipuder(oder,) kartulitükid – mulgi puder, poolvillane puder, tangupuder, kört – jahu puder, kartulipuder, hirsist – magus puder marjadega
üles võtsid, mugulaid koju ei viiks. Naised olid aga nupukad: õmmeldi riidest pisikesed kotikesed, pandi sinna mõned mugulad ning seoti nööriga jalge vahele. Sealt polevat naisi läbi otsitud. Niiviisi saadud kartuli seeme. Pealine kartulikõrvane oli soolasilk. Silgukauss seisis laual, igaüks võttis sealt silgu sabapidi, lõi vastu kausiäärt ''uimaseks'', et sool silgult maha rappuks, ja hammustas kartulit kõrvale. Silku söödi ka nii, et pandi soolased silgud ühes kartulitega keema või asetati kuumadele kurnatud kartulitele, kus nad pehmeks tõmbusid. Heeringat söödi aga väga vähe.
IDAEESTI KÖÖK • Valmistati nii juuretiseleiba kui ka sepikut, saia ja karaskit • Putrudest oli kõige sagedamini laual kruubipuder ( kruubisupid) • Kartul oli toidulaua lahutamatu osa ( kartulipuder, kartulilkotletid) • Rohelised supid : oblika-, nõgese-, naadi-, rabarberi-, peedi- ja kapsalehtedest • Hapukapsasupp, hernesupp • Soolati seeni • Köögiviljadega keedetud sealiha – pühapäevatoit • Hakklihakaste, soolaliha • Söödi ohtralt kala ( silgud, räimed, siig, rääbis) • Munavõi IDAEESTI KÖÖK • Mustikasupp, pohlakeedis • Kuivatatud puuviljad – tehti magusasuppi • Magus vahukoor riivleivaga, kohupiimapudi rukkileivaga • Vorungipirukas Joogid: • Leivakali, kamajook, kasemahl, õlu, kohv SETO KÖÖK • Maitsestamine : sool, mooniseemned, sibul, mesi ( suhkur, küüslauk, mädarõigas, köömned) • Suurmakrupen • Kapstaruug • Peamine toit pulmas – kalasült
ja loodab, et Linda suudab talle tema vea andestada. Kuna Linda oli vaene nagu kirikurott, ei kahelnud Mati hetkegi ning kutsus Linda enda juurde elama. Ta lubas, et ei pane teda enam kunagi sellisesse olukorda ning võtab ka Linda arvamust edaspidi kuulda. Linda ei lausunud ei musta ega valget. Ta oli üllatunud Mati siiruses ning ütles, et nende armastus on küll kasvanud ja kahanenud, aga otsa ei saa see kunagi. Ja nii elavadki Mati ja Linda oma kümne toreda lapsega nagu silgud pütis oma suures ja uhkes majas ning kui keegi neist mütsiga ei ole löönud, elavad nad nii praegugi.
Kahe silma vahel jääma- UNUNEMA Nagu vors koera kaelas- EI PEA KUIGI VASTU Leiba luusse laskma- PUHKAMA Ei seisa pudeliski paigal- ÄÄRMISELT PÜSIMATU Vaene kui kirikurott- VÄGA VAENE Liimist lahti- HALVASTI TUNDMA Segi kui puder ja kapad- TÄIESTI SEGAMINI Nagu lepsase reega- EBAMEELDIVAST OLUKORRAST VEEL HULLEMASSE OLUKORDA SATTUMA Nagu õlitatud välk- VÄGA KIIRESTI Vasikuga võidu jooksma- MÕTETULT TEGUTSEMA Nagu silgud pütis- VÄGA KITSAS Vihma käest rästa alla- LAHKUS Nagu puder ja kapsad- SEGAMINI Ajas puru silma- VALETAS Ei kaota kunagi pead- EI OLE KUNAGI SEGADUSES Ei tee kärbselegi liiga ON HEA INIMENE Süda sai täis- VALETAB Hoiab keelt hammaste taga- ON VAIT Paneb pea tööle- HAKKAB MÕTLEMA Hoiab pead käte vahel- ON ÕNNETU Ilus kui ladva õun- KENA VÄLIMUSEGA Magab nagu surnu- SÜGAVAS UNES Nagu viies rattas vankri all- ÜLELIIGNE
Tootsi koera nimi? • pitsu Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks? • ketiga kulduuri Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots Kiire ristjatsi ajal grammofoni mängima pani? • Minge üles mägedele ... Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? • reilendrit Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? • munalakiga Mille naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? • silgud Mida peab tegema, kui täht langeb? • midagi soovima Mis värvi oli Tootsi maakera? • punane Tootsi talu nimi? • Ülesoo Mida tähendab väljend “päkki silma ajama? “ • pudelit tühjaks jooma Keda kutsuti Julk – Jüriks? • köstrit Mis oli Arno armsaim ajaviide? • jõe ääres istumine Millist ametit pidas Kiire isa? • rätsep Mida tähendab ütlus “kriiskad peal” ? • ahju siiber on kinni
seasaba) Sinna juurde verivorst(pohlamoosiga), kuulusid hapukapsad, jõululeib, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder ja kindlasti verivorst ning ka jõululeib Lihavõtted vasikalihasült, silgud muna Munatoidud, praetud kala ja võiga, hautatud vasikaliha, praetud kala, kalasült, munapuder, munavõi kartuliga, munakook suitsuräimega, lihavõttesai, kevadpühade kohupiim Vastlapäev läätsesupp, hernesupp Seajalad, hernesupp, vastlakukkel, hapukapsas
osi liike väljasuremine.Olgugi, et paljud teadlased seostavad elanikkonna arvu kliima muutustega ja heitgaaside kogustega, kuid elanikkonna kontrollimine ja vähendamine ei pruugi lahendada kõiki keskkonna probleeme. Linnastumine Juba on maailmas selliseid kohti, kus saastatus ei võimalda inimestel normaalselt elada. Eriti probleemiderohke on elu suurlinnades, kus väiksel alal elab koos suur hulk inimesi (nagu silgud karbis). Samas soovib iga inimene juua puhast vett ja hingata puhast õhku, mis suurlinnades on muutunud juba peaaegu võimatuks. Üheks selliseks näiteks on Jaapanis nn. "hapnikupurgid" - et nautida ja hingata puhast õhku, tuleb selle eest ka maksta - varem oli see "luksus" tasuta kõigile kättesaadav. Aastal 1800 ainult 3% maailma elanikkonnast elas linnades. 20 sajandil elas juba linnas 47 % inimestest ja 1950 aastal oli juba 83 linnas üle miljoni elaniku.
6. Jooksis vasikaga võidu. 7. Jäi kahe silma vahele. 8. Jänes põues. 9. Kadus nagu tina tuhka. 10.Kadus nagu vits vette 11.Kange nagu juurikas. 12.Kaval nagu rebane. 13.Kädistab nagu harakas. 14.Laisk nagu porikärbes. 15.Lasi leiba luusse. 16.Nagu hane selga vesi. 17.Nagu kass ja koer. 18.Nagu kass ümber palava pudru. 19.Nagu kana takus 20.Nagu kits kahe heinakuhja vahel. 7 21.Nagu kivi kaelas. 22.Nagu orav rattas 23.Nagu silgud pütis. 24.Nagu sukk ja saabas.. 25.Nagu öö ja päev. 26.Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. 27.Nokk kinni, saba lahti. 28.On pigis. 29.Otsi nõela heinakuhjast. 30.Otsi tuult väljal. 31.Pipart sulle keele peale. 32.Pista pintslisse. 33.Pista hõlmad vöö vahele.. 34.Sadas nagu oavarrest. 35.Sai triibulised püksid. 36.See on kukepea. 37.Segi nagu puder ja kapsad. 38.Säh, sulle kooki moosiga. 39.Torkas silma. 40.Tuli takus. 41.Töökas nagu sipelgas.
õhtul vasikalihasülti, küpsetati vasikalihapraadi. Pühadelauale kuulusid varakevadel kättesaadavamad toidud, Ave Kiiber nagu kohupiim, magus kohupiim munaga (pasha), kohupiimapirukas, sai, praetud kala, silk sibulaga, piim, kohv, mitmesugused munatoidud. Traditsioonilisteks lihavõtetepühade toitudeks on: vasikalihasült, silgud muna ja võiga, hautatud vasikaliha, praetud kala, kalasült, munapuder, munavõi kartuliga, munakook suitsuräimega, lihavõttesai, kevadpühade kohupiim. Tänapäeval on pühade toitumisharjumused muutunud, kuid söömise asemele on tulnud tänapäeva traditsiooniks munade värvimised ja koksimised. Karjalaskepäev ehk jüripäev- (karjalaskepäev 1. aprill ja jüripäev 23. aprill) Majja toodi karjavits, mis oli vanasti ülimalt oluline maagilise mõjuga ese
Peami- selt veeti välja teravilja, lina, kanep ning laevaehituskaup.Enamus kaupa läks Madal- maadesse. Sisse veeti Hispaania ja Prantsuse soola, metalli, soolaheeringat, tubakat. Lisaks ka veini, klaasi, paberit, vürtse, suhkurt, kohvi ja teed. Väliskaubandust kontrol- liti tolliga.Sisekaubandus koondus väikekaupmeeste kätte. Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir-Vene kaupmehed pakkusid oma kaupa palju odavamalt. Soomega toimus vahetuskaubandus: silgud vilja vastu. Kagu- Eestis tegeldi salaviina- põletamisega nind Venemaale salaja müümisega.Käsitöö alal säilis tsunftikord. Töötasid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed.17.saj asutati ka manufaktuure. 18.saj lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Tsunftipiirangud kaotati ja käsitööliste vahel tekkis vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. 1583
energiaallikateks on fossiilsed kütused, mis on inimese seisukohast lähtudes taastumatud loodusvarad - neid ei teki juurde ja varsti saavad nad otsa. Vahest oleks õige aeg hakata endale vajalikke toiduaineid, mida saab Eestis kasvatada, oma maal tootma, sest "viljakandvat mulda on küllalt igal pool" Juba on maailmas selliseid kohti, kus saastatus ei võimalda inimestel normaalselt elada. Eriti probleemiderohke on elu suurlinnades, kus väiksel alal elab koos suur hulk inimesi (nagu silgud karbis). Samas soovib iga inimene juua puhast vett ja hingata puhast õhku, mis suurlinnades on muutunud juba peaaegu võimatuks. Üheks selliseks näiteks on Jaapanis nn. "hapnikupurgid" - et nautida ja hingata puhast õhku, tuleb selle eest ka maksta - varem oli see "luksus" tasuta kõigile kättesaadav. Globaalne soojenemine Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn
kaduma. Kastmetest kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kastmeks kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat. Eestlaste tavaliseks joogiks oli kali ehk taar. Oli levinud ütlus: igal talul oma taar. Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. Taarile lisati sageli kadakamarju
koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kastmeks kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat. Eestlaste tavaliseks joogiks oli kali ehk taar. Oli levinud ütlus: igal talul oma taar. Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. Taarile lisati sageli kadakamarju.Valmistati ka
seisukohast lähtudes taastumatud loodusvarad - neid ei teki juurde ja varsti saavad nad otsa. Vahest oleks õige aeg hakata endale vajalikke toiduaineid, mida saab Eestis kasvatada, oma maal tootma, sest "viljakandvat mulda on küllalt igal pool" Juba on maailmas selliseid kohti, kus saastatus ei võimalda inimestel normaalselt elada. Eriti probleemiderohke on elu suurlinnades, kus väiksel alal elab koos suur hulk inimesi (nagu silgud karbis). Samas soovib iga inimene juua puhast vett ja hingata puhast õhku, mis 4 suurlinnades on muutunud juba peaaegu võimatuks. Üheks selliseks näiteks on Jaapanis nn. "hapnikupurgid" - et nautida ja hingata puhast õhku, tuleb selle eest ka maksta - varem oli see "luksus" tasuta kõigile kättesaadav. 1.2.2. Globaalne soojenemine Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming kui seda poleks, oleks maakera keskmine
kuulanud tähelepanelikult ka Liisu ja Marxi nõuandeid ja näpunäiteid...“ – Ka mina kuulaks ennem nii suurt retke alustades teiste näpunäiteid ja nõuandeid ning pakiksin ka kogu varustuse kokku koos nende kui „profesionaalide“ abiga. 44) „Kui meile näidati selle kalli raha eest lunastatud magamiskohti, siis kohkusin ma sõna otseses mõttes ära – nimelt pidime magama kahekordsetel pikkadel lavatsitel nagu silgud üksteise kõrval nii, et ühe inimese pea ja teise inimese jalad on kohakuti!“ – Palju raha ei taga alati kindluse. Vahest peab ka ööbima alla igasuguste arvastuste. Vahel mitte. Lisaks veel on raha väärtuse hindamine igal pool ja igal inimesel täiesti erinev. 45) „Astusime üle Goraikōkani läve musta pimedusse ning tundsin kohe, kuivõrd kargeks oli õhk Fuji mäel muutunud.“ – Arvestades, millise mäega on tegu, siis ma isegi ei imesta
Vene kaupmehed olid linnas keelatud, nad kauplesid maal ja eeslinnades. Nii mõisad kui ka talupojad viisid kaupa linna müügiks. Mida tähendas sõbrakaubandus? Igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Kauplemiskohtadeks maalaadad, Suurim iga aastane laat Tartus saksa laat, mis toimus kolm nädalat pärast kolmekuningapäeva ning seal oli kaupmehi ka kaugematest maadest. Vahetuskaubandus Soomega silgud vilja vastu. Kagu- Eesti talupojad said lisasissetuleku salaviinapõletamisest, nende tegemisi toetas ka mõisnik. Loetlege muutusi, mis toimusid töönduses 17., eriti aga 18.saj. Tsunft Manufaktuur * käsitööliste ühing * käsitöönduslik ettevõte * üks inimene teeb asja * toodetakse rohkem, tööjaotus liinitöö valmis * esimene Glashütte klaasimanufaktuur Hiiumaal, Rootsi ajal
Tsaar Nikolai I oli väga karm igasuguste põrandaaluste organisatsioonide suhtes ja sama aasta 16. novembril mõisteti Dostojevski koos teiste rühmituse liigetega surma. Pärast narritavat ,,hukkamist", mille käigus osad hukkamõistetud pidid väljas külmetades oma mahalaskmist ootama, muudeti Dostojevski karistus ümber neljaks aastaks pagenduseks vangilaagrisse Siberis. Seda aega on ta hiljem kirjeldanud, kui ,,kastis oleku aega", ehast koiduni olid nad nagu ,,silgud pütis", ei olnud ruumi isegi liigutamiseks. Dostojevski vabanes vangistusest 1854 ja ta oli sunnitud teenima Siberi Rügemendis. Järgnevad 5 aastat veetis ta alguses reamehena, hiljem leitnantina rügemendi Seitsmenda Liini Pataljonis, mis oli paigutatud tänapäeva Kasastani aladele. Seal viibides kohtas ta oma Siberi tuttava naise Maria Dmitrievna Isaevaga ning nad abiellusid pärast naise mehe surma veebruaris 1857.
vett 1 keskmise suurusega porgand 1-2 sibulat 6 tera pipart, 3 tera vürtsi, 2 tera nelki, ½ tl. suhkrut, 1 väike loorberileht, natuke soola 18 2-4 spl. 30%-list äädikat Marinaadi valmistamine: Ratasteks lõigatud porgand keeta poolpehmeks, lisada viiludeks lõigatud sibulad, sool, maitseained ja keeta, kuni porgand ja sibulad on pehmed, siis lisada äädikas ja jahutada. Külmas vees leotatud silkudel eemaldada pea, sisikond ja luud. Silgud lõigata roogupidi pikuti pooleks. Seesmistele külgedele puistata soovi korral peeneks hakitud sibulat ja silgupooled rullida pea poolt alates kokku ning kinnitada peenikese puutikuga. Silgurullid asetada purki, peale valada jahtunud marinaad. [] Õllesupp 100 g jämedat riivitud leiba 6 kl. vett ½ l tumedat õlut 6spl. mett või suhkrut 1-2 spl. rõõska koort Leib keeta vees pehmeks, lisada õlu, mesi või suhkur ja lõpuks koor. Kuumutada keemiseni. [] Munakohv 1-5 muna 1 kl
situatsioonide puhul Kas haige ka olid, kui lolliks läksid? (st. sa oled loll, räägid rumalusi vms.); Kas kellaga siga ~ krapiga emist ~ ... nägid? (irooniline vihje sellele, kes töötajast jõudu soovimata möödub); Kas kobised sa ise või kobiseb su nahk (või liigutab tuul su papist lõugu)? (norimisvormel); Kas sa klaassepa poeg oled ~ läbi paistad? (kes valge ees seisab); Kas sa selle suuga sööd ka? (ropendajale); Kas silgud otsas? (nohisejale); Kas tahad kivi tõsta või rinda pista? (norimisvormel); Kas tere jäi taha tulema? (sellele, kes ei teretanud); Kes sind teretas, et sa oma mütsi kergitasid? ~ Kes sulle putru pakkus?(soovimatule vahelerääkijale vm. sekkujale); Kuhu me risti teeme? (kui tuleb keegi haruldane v. juhtub midagi ebatavalist); Mis sa leidsid? (komistajale või kukkujale); Mis sa sööd, et nii tark oled? (kui keegi püüab tark näida); Mis tanuriie maksab? (kui särk püksist
pikemaid lauseid. Enamasti on kirjutatud nii ladusalt, et hetke raamatu käestpanemiseks pole. Vaid raamatud ,,Lendav õunapuu" ja ,,Roosa printsess" oma aeglasema tempoga panevad väiksema lapse keskendumisvõime proovile. Lastele arusaamatuid kõnekujundeid on vähe. Enamasti leiab tekstidest fraseologisme ja võrdlusi nagu ,,õnge minema", ,,ninapidi vedama", ,,tõtt vaatama" (,,Kapiukse kollid"), ,,otsi ära andma", ,,pimeda kätte jääma", ,,viskasid ennast pikali nagu silgud", ,,rontväsinud", ,,hirnuma nagu hobune" (Liisu-sari). Liisu-raamatutes on vanavanemate suu läbi lasteni toodud kõnekäänud: ,,see tüdruk küll ei püsi pütis ega kotis" ja ,,kui keegi on üldse solgisurma surnud, siis polevat see küll õige solk olnud". Võõr- ja erialasõnadest leidsin vaid sõnad ,,positiivne" ja ,,sanitar". Omadussõna ,,võrratu" auto iseloomustamiseks tundub olevat ka rohkem lastevanemate kui 5aastase lapse sõnavarast
rühmas. Sellist mängu võidakse koos planeerida, sobitada rolle, reegleid ja siis teostada mängu koostöös. Iga mängija on rühma aktiivne , rühma mõjutav liige. Reeglitega mängud ja võistlusmängud 161 sagenevad ja kujutlusmängud jäävad vähemaks. Lapsed mängivad peitust, “silgud ritta”, keksu jm. Nad mängivad meeleldi ka erinevaid lauamänge ja kaardimänge, kus on reeglid eelnevalt paika pandud. Lapse joonistused Lapse joonistus peegeldab ühelt poolt tema vaimset arengut ja teiselt poolt tema seisundit. Loe Niibergi artikleid laste joonistustest ajakirjas Pere ja kodu. Järgnev joonis kirjeldab lapse joonistuste arengut. Eraldi on välja
. . see oli tunaeile pärast lõunat. Meid oli väike salk ja me materdasime põlenud mõisahoo-vis opmanit, kelle keldfi põhjast välja tõmbasime. Korraga hakkab metsatuka tagant lõpmatu hulk ratsameht välja venima, kõik raudriides ja kiivrites, ja piigid välguvad päikese paistel. Meid nähes tormasid ratsanikud kui tuulispea meie kallale. Mina jõudsin vaevalt keldrisse tõrre alla pugeda. Teised võeti piikide otsa nagu silgud vardasse. Mina vabisesin kui haavaleht ega julgenud hulgal ajal pead torre alt välja pista. Kui viimaks ometi tõrre äärt tõstsin, oli öö käes ja kõik kära vaikinud. Siis hakkasin kõigest jõust Tallinna poole sibama, jooksin kaks ööd läbi, päeval hoidsin ennast metsades ja rabades varjul. Ma oleksin kas või põlevasse ahju pugenud, et neid koledaid piigimehi mitte näha, aga ometi juhtusin neid veel korra nägema, kui nad parajasti küla põletasid ja külarahvast tapsid
annaabi.ee 
