Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SIKHISM". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
guru, sikhism, elina, ries, leeni, liisa, religioon, sikhide, kohustuseks, ristimineSissejuhatus Sikhism on monoteistlik religioon, mis on üks noorimaid suurimate maailma usundite seas. See on välja arenenud hinduismist ja islamist, kuid sikhism pole segu nendest religioonidest, vaid eraldi eksisteeriv usund. See on suuruselt viies religioon maailmas ning sikhe on maailmas umbes 28 miljonit. Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse Lahore lähistel Pakistanis sündinud Guru Nanak. Sõna ,,sikh" (sikkha) tähendab järgijat või õpilast. Sikhid usuvad ühte jumalat, järgivad kümne guru õpetusi ning peavad kinni sikhide püha raamatu ,,Guru Grant Sahib". Sikhide templeid nimetatakse gurdvara`deks. Sikhid usuvad karma, põhimõttesse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mille kohaselt voorusliku elu elamine toob kaasa ümbersünni. Sikhide pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on kirja pannud konkreetse usundi rajaja oma eluajal. Guru nanak 1499
Sikhism Sikhism? Sikhism (pühendumine gurule) - on välja kasvanud hinduismist ja islamist, kuid sikhism ei ole segu neist usunditest, vaid täiesti iseseisev religioon, kuigi islami mõjusid on rohkem. Sikhism on suuruselt viies maailmareligioon. Mis sikhe eristab? Sikhe eristab tavalistest indialastest eriline turban, mida kannavad kõik täiskasvanud mehed. Selle all on tavaliselt musta värvi nn. juukseid hoidev alumine turban tihedalt ümber pea, laubapoolses osas tutti keeratud seal on nende lõikamata juuksed. Noored ja poisikesed kannavad ainult sellist juuksehoidjat. Olemuselt ja käitumiselt on nad väärikad. Suhtuvad sõbralikult
SIKHISM 11.klass Mis on sikhism? Monoteistlik religioon See on välja arenenud hinduismist ja islamist Sikhism levib peamiselt Loode- Indias Pandžabis Sikhism on suuruselt viies religioon maailmas India rahvastikust moodustavad sihkhid ligikaudu 2% Ajalugu Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse Lahore lähistel Pakistanis sündinud Guru Nanak (1469–1539) Nanakile järgnes veel üheksa Guru, kes kõik andsid mingil määral oma panuse sikhi religiooni arengusse Alguses peeti gurusid õpetajateks, kuid hiljem hakati gurudeks kutsuma ka vaimse tarkuse edasiandjaid Sikhid Pandžabikeelne sõna „Sikh“ tähendab Indias „õppijat“ Sikhide pühakirja koostas 1604. aastal guru Ardžan Sikhidel ei eksisteeri eraldi vaimulike seisust.
Religiooni nimi Se-ikh tuleneb Sanskriti keelsest sõnast iya () ja tähendab "järgijat", "õppijat" ja "otsimist" Sikhismi sümbol khanda koosneb kolmest osast: 1) keskel on kaheteraga mõõk, mis sümboliseerib vabadust ja õiglust. 2) kõverad mõõgad (kipranid) sümboliseerivad religioosseid ja ilmalikke kohustusi 3) ring, Jumala ja inimkonna ühtsuse ning tasakaalu sümbol. Religiooni rajas Põhja-Indias 15. sajandi lõpul Guru Nanak (1469-1538), oli esimene guru (õpetaja). Temale järgnes veel üheksa guru, kes olid sikhide juhid 16-18. sajandi alguseni. Sikhism tekkis, kuna Guru Nanak heitis kõrvale hinduismi ja islami õpetused ja uskumused, et luua oma religioon. Nad usuvad ühte jumalat, järgivad esimeste gurude õpetusi, peavad kinni püha raamatu ,,Guru Granth Sahib" õpetusest ega järgi ühtki teist religiooni. Sikhide sõjalise vennaskonna Khalsa lõi Guru Gobind Singh. Vennaskond pidi olema teistele eeskujuks. Khalsa
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk?
Jumalaga. Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse. Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma-katoliku kirik. Kristluses on nn pühad toimingud sakramendid. Püha Augustinus: "sakrament on väline märk sisemisest armust." Katoliikluses ja õigeusus 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, piht, armulaud, abielu, ordinatsioon, viimne võidmine Protestantismis 2: ristimine ja armulaud Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma olemuselt: Jehoova tunnistajad, mormoonid jne Islam Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud
Jumalaga. Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse. Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma-katoliku kirik. Kristluses on nn pühad toimingud sakramendid. Püha Augustinus: "sakrament on väline märk sisemisest armust." Katoliikluses ja õigeusus 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, piht, armulaud, abielu, ordinatsioon, viimne võidmine Protestantismis 2: ristimine ja armulaud Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma olemuselt: Jehoova tunnistajad, mormoonid jne Islam Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Religioon on ühiskonda kindlustava uskumuste ja käitumiste kogum Sellega on seotud küsimused, nagu näiteks: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimeste olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Religioonil on nähtusi seletav ja ühiskonda kindlustav funktsioon. Samuti on religioonil ka inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon ja sotsiaalselt mälu edasikandev funktsioon (traditsioonid) 2. Defineerige, mis on usk?
Puid pidasid pühaks juba väga vanal ajal. Dzainistid ei tegele seetõttu põllumajandusega. Dzainism propageerib käsitööd. Dzainistid arvavad, et rahvast peaks olema maailmas vähem. Tunded on ka toit. Dzainistid ei söö kunagi pimedas. Toit peab olema värske. Mesi on keelatud ka nt. Toormahla ei või juua, jäätist ei või süüa. Seeni ei tohi süüa. Sikhism Pandzab (5 vett). Thari kõrb. Satta sindhava- 7 jõge. Enamus Pandzabist kuulub tänapäeval Pakistanile. 15. sajandil sikhism sünnib. Piirkond rangelt jagatud hindude ja moslemite vahel. Vabariiklikud moodustised. Sihkismi baasiks on hinduismi ja islami segunemine nendel aladel. Monism. Ülejäänud jumalusi tema kehastustena. Monistlikus plaanis jumalad kehastavad erinevaid jõude, aga nende taga üks absoluut. Paljud sikhismi ideed 8-9 sajandist. Alustab hinduismi taaselustamist. Igaüks kummardab oma jumalat. Sankara järeltulija RAmAnuja. Ainus reaalsus on üks ainus jumal, kõik ülejäänud illusioon
Maailma usundid kordamisküsimused 1.Defineerige, mis on religioon? – 1) üldmõistena usklikkus 2) kitsamalt üksik usund. Mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mis seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio ‘sidumine; hoolimine’) Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast
mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te
traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur
- Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate tähistamiseks. · Kristlaste usundijärgi ajaarvamine on hiljutine nähtus.
Enne millegi ütlemist tuleb järele mõtelda, et mitte teha kellelegi öelduga haiget; 3) Mittevarastamine asteya, samuti ahnuse vältimine; 4)kasinus brahmacarya. Mungad ja nunnad elavad tsölibaadis, teistel monogaamia ja abielutruudus; 5) aineliste hüvede ohjeldamine aparigraha. Püütakse piirata vara soetamist, väldivad ihulikke naudinguid, mis on pettekujutelmad. 13. Mida kujutab dzainistide sümbol? ? 14. Kes rajas sikhismi? Usundi rajas guru Nanak, kes sündis 1469.a. Talvakis, praeguse Pakistani territooriumil. 15. Kus on kirjas sikhide usutunnistus? Sikhide usutunnistus on kirjas mulmantras, esimeses guru Nanaki kirjutatud luuletuses: "On ainult üks Jumal. Tema nimi on Tõde. Tema on Looja. Ta on hirmuta. Ta on vihata. Ta on ajatu ja kujutu. Ta on teispool surma, valgustatu. Teda võib tunda guru armu kaudu."3 Nende sõnadega algab iga "Guru Granth Sahibi" peatükk. 16. Kuidas kutsutakse sikhide pühakirja? "Guru Granth Sahibi"
nende igapäeva elu. Töö neljas osa annab ülevaate islami usu ja terrorismi koos eksisteerimise võimalustest. Lisaks on välja toodud terrorismi tekke alguse põhjuste islamiusuliste seas. Referaadi koostamisel võeti aluseks mitme erineva autori raamatud, mis käsitlesid islami usku Bowker, Soll, Partridge, Breuilly, O´Brien, Palmer. Lisaks otsiti materjali internetist ja uuriti Koraani. 1. ISLAMI AJALOOLINE ÜLEVAADE JA TEKKELUGU Islam on Jumalale andumise religioon, mis sai ajalooliselt alguse 7. sajandil pKr Araabias saadik Muhammadist, ,,rahu olgu temaga" see on õnnistus, mida austusavaldusena korratakse alati, kui mainitakse tema nime. Saadiku enese sõnade järgi kujunes islamist algusest peale eluviis ehk din (sageli tõlgitakse ,,religioon"), mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal alatasa läkitama saadikuid, kaasa arvatud Mooses (moslemite Musa) ning kristluse keskne
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
Mida ütleb islam terrorismi kohta? Referaadi koostamiseks kasutab autor nii vastavateemalisi teoseid kui ka internetilehekülgi. Mis on islam? Islam tekkis 7. sajandil tänapäeva Saudi Araabias, selle loojaks on Meka kaupmees ning hilisem usu-, militaar- ja riigijuht Muhamed (Muhammad), keda islamiusulised (ehk moslemid) austavad kui prohvetit. Islam (tähendab araabia keeles alistumist) on monoteistlik religioon, selle pühakirjaks on Koraan. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides (Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on moslemeid üle 90% elanikkonnast). Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis.
,,Rigveda" , ,,Comperative Mytology" 25. Kes oli Sir Edward Tylor? Nimetage tema peamine teos. 2 Inglise antropoloogia isa. ,,Researches into the early history of Mankind" , ,,Antropology" 26. Kes oli William James? Nimetage tema peamine teos. Pragmatismi peaesindaja. Teada paelus saksamaa füüsikaline psühholoogia suund. Religioonipsühholoogia. ,,Princibles of Psychology" 27. Mida James ütles usu kohta? 1. Religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen. 2. Usuelu ei kujuta ühtset nähtust, vaid varjeerub suurtes piirides. 3. kõik usundid osutavad transtsendentaalsele maailmale. 28. Kes oli William Smith? Nimetage tema peamine teos. Soti päritolu heebrea ja araabia keele professor ning entsüklopedist. Arendas uut piiblipoliitikat. Teda peetakse moodsa religioonisotsioloogia rajajaks. Viitas perioodiliste riituste tähtsusele ühiskonna konsolideerimiseks.
ilmutatud õpetuse omaks võtmest ja nende järgmist. Moslemid usuvad, et Jumal ilmutas oma Prohvetitele raamatud tõestuseks ja juhiks inimkonnale. Nende raamatute hulgas Koraan, mille jumal ilmutas Prohvet Muhamedile.Moslemid usuvad ka inglite olemasolusse ja seda, et nad on austatud olendid. Inglit teenivad üksnes Jumalat, kuuletuvad Talle ja tegutsevad vaid Tema käsul. Inglite hulgas on Gaabriel, kes tõi Koraani Muhamedile. ( Ibrahim 2002: 45-48 ) Islam on kõige kiiremini religioon tänapäeva maailmas. 3 Islami viis tugisammast Islami viis tugisammast on moslemi elu aluseks . 1) Usutunnistus: Usutunnustus tähendab "Ei ole teist jumalust peale Jumala (Allah), ja Muhamed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet). " Seda usutunnistust nimetatakse sahaada- lihtne vormel, mida peaks ütlema veendunult selleks, et islamisse pöörduda.
mis väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi (brahmaniga samasuse, nirvaana) saavutamiseks. 27. Sangha budistlik kogudus, mis koosneb ilmikutest ja munkadest. 28. Bodishattva BUDISM inimene, kes on saavutanud Nirvaana, kuid kaastundest teiste vastu loobub sellest, et aidata teised olendid Nirvaanasse. Bodishattvast saab pärast surma Buddha. 29. Guru õpetaja, vaimne juht budismis. 30. Tantra vadzrajaana budismi pühakirjad, mõistukeelsed traktaadid. 31. Laama (BUDISM)lamaismis õpetaja, õpetlane, usujuht. 32. Dao (tõlkes ,,tee") maailma valitsev üleüldine toimimisseadus Hiina loodususundis. 33. Yin Hiina loodususundis üks kahest ürgsest printsiibist, millest maailm on tekkinud ja millel toimib. Naiselik printsiip. Selle omadused on: külm, niiske, sügav, tume, öö, maa. 34
sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, suremine jms. Loodususundites usutakse ka seda, et ollakse seotud mingi kindla loomaga ja üldse ollakse väga seotud loodusega. Hinduism ~1500 aastat e.Kr liikusid Indiasse elama aarjalastest rändkarjakasvatajad Arya'd nagu nad end ise nimetasid. Nad tõid kaasa oma usu ja tänu sellele võis hakata rääkima varajasest hinduismist. Algselt oli see ohverduslik religioon mille eesmärk oli saavutada õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund, kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000
· Hindi 360 mln · Portugali 200 mln · Inglise 340 mln · Vene 160 mln · Hispaania 320 · Jaapani 120 mnl mln · Saksa 100 mln 4 Euroopa keeled 5 Mis on tsivilisatsioon? · Suurim iseseisev olemusvorm, kaua aega kestnud inimkooslus · Sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristavad neile omane maailmavaade, ellusuhtumine, religioon, filosoofiad, mõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism
teist jällegi kummaline sõidukit meenutav kuju. Kuid nii rikkad, kui tolleaegsete arhitektide fantaasiad ka polnud oli sel kõigel siiski usuline eesmärk. Peale templite kuulusid ehitiste hulka ka veel paleed ning kindluslossid, kus radzad võisid oma riiki valitseda. Talupidamisemajad olid enamasti viletsad varjualused loomadele ja inimestele. Muslimitel oli mõju ka india kunstis kerkisid moseed, minaretid, kuppelhooned, paviljonid, arkaadid. Religioon domineeris samuti ka skulptuuris ning maalikunstis. Templeid kaunistasid bareljeefid, skulptuurid ja freskod. Templeid katnud skulptuurid kujutasid enamasti stseene eepostest või templi nimijumaluse austamisest. India raid- ja nikerduskunstnikud lõid ka üksikskulptuure põhiliselt jumalused. Suure kuulsuse pälvisid tamili kunstnikud. Üheks kaunimaks teoseks peetakse ,,Tantsivat Shivat". Rohkesti loodi ka tarkusejumala Ganesha kujusid. 5
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil
Buddha säilmeid. 2. Mahajaana-suur sõiduk, lai tee, nirvaanasse jõudmine on võimalik kõigile ja sinna võib jõuda juba eluajal, Buddhat peetakse jumaluseks, iseloomulikud on bodishattvad- inimesed, kes oma ümbersündides aitab teistel jõuda nirvaanasse, sünnivad nii kaua ümber, kuni kõik inimesed on jõudnud nirvaanasse. 3. Vadžrajaana-budismi müütiline suund nirvaanasse saab jõuda vaimse õpetaja ehk guru abiga. 4. Zen-budism-levinud Jaapanis. Judaism-juudid Etniline religioon-seotud ühe rahvaga-juutidega Monoteistlik usund-usutakse, et ongi ainult üks jumal, keda kummardatakse, kõik teised on ebajumalad (Jahve-jumala nime ei tohi suhu võtta, seepärast öeldakse ADONAI ehk eesti keeles Issand). Käsuusund-inimene peab Jumala poolt antud käske täitma, 613 käsku ja
surmaeelne teadvusseisund. Karma teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Tegu on nii mõtteline, sõnaline kui ka füüsiline akt. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu loodusseadus. Virgumistee algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. Dharma seadmus, õpetus ja kohustus. Iga inimese dharmaks ehk kohustuseks on eelmiste elude tagajärgedele allumine ja püüd edaspidi halbu tegusid vältida. Ent dharma ehk seadmus tähendab ka Buddha õpetust ja kõige laiemas mõttes õpetust või religiooni või kultuuri üldse. Dunkha kannatus, ahistus. Kogu olemine ehk ümbersünniahel on seotud kannatustega. Ka naudingus peitub kannatus, sest ta on kaduv. Inimene põhjustab oma kannatused ise, sest ta on pettekujutluste kütkes
· Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult ristiusu kohta ning sellest saab alguse arusaam, et ristiusk on ainuke ainuõige usk. - Teiste usundite kohta kasutati halvustavaid mõisteid- idololatria(ebajumalate kummardamine); superstitio; secta(väikse pooldajaskonnaga grupp) · Varauusajal religiooni suhtumine jälle muutub
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism...........................................................................................................
LUUA METSANDUSKOOL Retkejuht Sessiooniõpe JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest.
annaabi.ee 
