Lehed elliptilised/süstjad/munajaselliptilised. Paljas. Lühikese ja harva terava tipuga. Näärmeliselt peensaagjas serv. Leherootsul 3-5 paari näärmeid. 80) Salix fragilis raberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Paljas. Laiem koht lehelaba alaosas. Serv näärmeliselt saagjas. Pealt rohelised, alt hallikad. Lehelaba alusel üksikud näärmed. Haprad lehed. 81) Salix alba hõberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Serv peensaagjas. Siidkarvased. Alusel rootsu läheduses 2 musta nääret. 82) Salix triandra vesipaju Lehed piklik-elliptilised/süstjad. Paljas. Lühidalt teritunud tipuga. Serv tömpjate, näärmeliste hammastega. Alt sinakashallid. Pearood pealküljes silmatorkavalt kollane. Külgroodusid rohkesti, need väljuvad peaaegu täisnurga all. Leherootsul 1-2 paari näärmeid. 83) Salix phylicifolia kahevärviline paju Lehed elliptilised/äraspidised. Paljad. Serv laineliselt saagjas
· Raudremmelgas · Salix pentandra Lehed süstjad Pika terava tipuga Laiem koht lehelaba alaosas Näärmeliselt saagja servaga Pealt rohelised Alt hallikad Lehelaba alusel 1-2 nääret 7...15 cm pikad 1...3 cm laiad · Rabe remmelgas · Salix fragilis Lehed süstjad Pika terava tipuga Peensaagjad Abilehed süstjad Näärmelise servaga ja mõlemalt küljelt siidkarvased Varisevad varakult 5...12 cm pikad 1...3 cm laiad · Hõberemmelgas · Salix alba Piklik-elliptilised Lühidalt teritunud tipuga Tömpjate näärmeliste hammastega Alt sinakashallid Pearood peal väga kollane, Külgroodusid rohkesti Pea-aegu täisnurga all, Rootsul 1-2 paari näärmeid. Leheroots kuni 1 cm pikk Lehe pikkus on 7-14 cm Laius 1,5-4 cm Paljad
loogapaju Lehed paljad, piklik-elliptilised, lühidalt teritunud tipuga, tömpjate näärmeliste hammastega, alt sinakashallid, pearood pealküljes silmatorkavalt kollane, külgroodusid rohkesti, need väljuvad pea-aegu täisnurga all. Leheroots kuni 1 cm pikk, leherootsul 1-2 paari näärmeid. Lehe pikkus on 7-14 cm, laius 1,5-4 cm. Abilehed suured, südajad kuni neerjad, saagja servaga, püsivad kaua. Salix alba– hõberemmelgas e. -paju Lehed süstjad, pika terava tipuga, peensaagjad, siidkarvased, 5...12 cm pikad, 1...3 cm laiad. Abilehed süstjad, näärmelise servaga ja mõlemalt küljelt siidkarvased, varisevad varakult. Salix phylicifolia– kahevärviline paju Lehed elliptilised või äraspidised, lainelised saagja servaga, lühidalt teritunud yipuga, pealt tumerohelised, asgeli läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5...9 cm pikad ja 2...3,5 cm laiad. Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni. Salix caprea– raagremmelgas
• Teiste puude varjus hukkub • Iga 40-50a • Varju talub teiste lehtpuudega võrreldes hästi • Ei saa paljundada pistvaiadega • Puit pole kvaliteetne • Kasutatakse parkainete tootmiseks • Koorest saadakse musta värvi Hõberemmelgas • Kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne ja edelaosas. • Eelistab niiskeid ja liigniiskeid pindu • Kõrgus 25-30m • Tüve läbimõõt kuni 3m • Lehed kuni 12cm pikad, peensaagja otsaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. • Puu õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teisel poolel. • Isasurvad on väävelkollased, kuni 10cm • Emasurvad on rohekad ja 2-3cm • Viljad valmivad augustis Raberemmelgas • Kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias • Kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades • Lehed on ererohelised, 9-15cm pikad, 1,5-3cm laiad, saadja servaga • Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad. Isas ja emas õied on eri puudel
* Rosa pimpinellifolia - näärelehine kibuvits - lehed miniatuured, lehti 7-11 - paaritu sulgjad liitlehed - ovaalsed või täiesti ümmargused - korrapärased peensaagja servaga - väiksed astlasd (tuhmikas rohelised väikesed lehekesed, teravad saagjad okkad) * Potentilla fruticosa - põõsasmaran - lehed sulgjad liitlehed - lehekesi keskelt läbi viis - süstjad lehekesed 3-7 - pealt ja eriti alt siidkarvased - õied kuldkollased (tillukesed lehed, kergelt äraspidine) * Prunus domestica harilik ploomipuu - lehed elliptilised või äraspidimunajad, tuhm roheline - tömbi või teravneva tipuosaga - täkilissaagja servaga, kergelt ümarad - lehed pealt paljad, tumerohelised - alt hallid, pehme karvased (eriti rood) - rootsul näärme tipud * Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu ehk Alotsa
paaritusulgelised, lehe kuju on piklikum, sule kujuline, lehti tavaliselt 5-7 , lehed pealt ja alt hallkarvalised) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits ( õied on valged ja lõhnavad, viljad mustad, lehed on väiksemad ja lehti on rohkem 7-11 lehte, kujult ovaalsed või ümarad, peene saagja servaga) Potentilla fruticosa põõsasmaran (0,5-1m suurune harali põõsas, hästi tilluke leht , lehed on sulgjad , 3-7 lehekest, lehed on terveservalised, siidkarvased) Prunus domestica harilik ploomipuu (eliptilised või äraspidimunajad, täkilise servaga , pealt leht paljas , alt pehme karvaga, lehe rootsul on näärmed) Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu e alõtsa (vili ümmargune või kergelt piklik, terava tipuga , peensaagja servaga, kiiljas alus, alt heledam roheline) Prunus cerasus hapu e harilik kirsipuu (lehed on eliptilise ja vahel ka äraspidi munajad, terava
punakaspruunide võrsetega. Lehed pealt hallikasrohelised, alt tihedalt hallviltjad Õitseb juunis. lubjarikkad mullad, päikesepaisteline koht, taluvad pügamist. Viljad erepunased Õied on valkjasroosad, rippuvad kuni 4-kaupa. Lamarcki toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 3-4m. Lehed on puhkedes vaskpunased kuni rohelised. Valged õied ilmuvad juuni alguses. Marjad u 1cm läbimõõduga mustad ja söödavad. Leheroots on karvane. Lehed on puhkedes alt siidkarvased. Kasvukoht: päikseline kuni varjuline, kuiv kuni niiske, talub ka haput pinnast. Lepalehine toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 2-4 m. Viljad 1-1,5 cm läbimõõduga purpurjad või peaaegu mustad. Kerged lubjarikkad mullad. Kasvavad paremini suurte puude all varjus, kuid viljakandvus suurem päikesepaistelisel kohal. Taluvad põuda. Tömbilehine viirpuu (Crataegus) 3-4m kõrgune põõsas. vartel on 0,5-1cm pikkused astlad, kuid neid on vähe. Õitseb juunis.
edelaosas. Eelistab kasvukohana niiskeid või liigniiskeid pindu, näiteks veekogude kaldavööndit. Hõberemmelga nimi tuleb sellest, et tema lehtede alaküljed (mõnikord ka ülaküljed) on hõbedased ja sageli siidkarvakestega, mis on asetunud pearooga paralleelselt. Hõberemmelgas kasvab 25-30 meetri kõrguseks ja ta tüve läbimõõt on kuni 3 meetrit. Hõberemmelga lehed on kuni 12 cm pikad, peensaagja servaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, tavaliselt näärmetega. Puu õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teises pooles. Isasurvad on väävelkollased ja kuni 10 cm pikad, emasurvad on rohekad ja 2-3 cm pikad. Vili on kahe poolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis. Raudremmelgas Raudremmelgas võib kasvada 14 meetri kõrguseks (harva kuni 17). Taime lehed on pealt läikivad tumerohelised 5–12 cm pikad ja 2–5 cm laiad. Õied on urvad,
Harilik robiinia e. valge ebaakaatsia (Robinia pseudoacacia L.)Kuni 25 m kõrgune azuurse ümara võraga puu on pärit Põhja-Ameerika idaosa mäenõlvadelt. Samas on aga liik metsistunud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, tundes end väga koduselt siinses kliimas ja levides nii seemnetega kui juurevõsudega. Tunnused: Võrsed: paljad, varustatud tugevate asteldega. Lehed: lehekesi 7-19, elliptilised, ogaja tipuga, 2,5 -4,5 cm pikad, terveservalised, puhkedes siidkarvased, hiljem paljad. Lehed võivad olla kuni 45 cm pikad. Õied: valged, ,kuni 25 cm pikkustes lõhnavates kobarates, puri roheka laiguga, õitseb juunis. Viljad: kaunad kuni 10 cm pikad, tumepruunid, paljude seemnetega. Kaunad püsivad puul kuni kevadeni. Noorelt kiirekasvuline ja annab rikkalikult juurevõsu. Veidi külmahell. Talub linnatingimusi ja kärpimist, põuda ja tuld. Lehed ja koor hobustele mürgine. Kõik taime osad inimesele mürgised
lehtpõõsas. Eluiga kuni 25 aastat. Helehallid oksad. Lehed on hallikas rohelised, alt pehmekarvased. Õitseb mai lõpuljuunis. Õied on kollakasvalged. Külmakindel. Poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid kasvukohti. Harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Püstise ja ümara võraga rohkesti hargnevate okstega 0,51,5m kõrgune põõsas. Oksad hallid või punakaspruunid. Hallikasrohelised ja siidkarvased lehed. Õitseb juuniaugusti lõpp. Õied kuldkollased. Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi. Väga levinud haljastuses, aretatud palju kultuursorte. Madal kask (Betula humilis) Sugukond: kaselised (Betulaceae) Püstise võraga rohkesti hargnevate Väga külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. okstega 12,5m kõrgune lehtpõõsas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid
..............................................................................10 2 Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm on tavaliselt meie oludes 5-6 m kõrguseks kasvav laiuv põõsas, pärit Lääne-Euroopa tammikute ja männikute alusmetsarindest, päikeselistelt nõlvadelt, armastades lubjarikkaid muldi. Lehed on kolmetised, ovaalsed kuni elliptilised, 3-7 cm pikad, altküljelt noorelt siidkarvased, võrsed tumerohelised, karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid cytisiini) dekoratiivne põõsas. Karmidel talvedel veidi külmub, kuid taastub hästi. Sobib nii üksikistutusteks kui grupiti. Sordid: 'Aureum' - lehestik kollakasroheline; 'Pendulum' - võra rippoksaline. [1] 1.1 Liigi tagasilõikamise nõuded
Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit samuti väärtuslik nagu künnapuul. Raagremmelgas Salix caprea Koor noorelt hall sile, hiljem pruunikas rõmeline. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad. Külmakindel, varjutaluv pajuliik. Puit pehme, kasutatakse kütteks. Koor sisaldab tanniini. Hõberemmelgas Salix alba Lehed süstjad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, noorelt mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab huumusrikkaid niiskemaid saviliivmuldasid. Puit pehme, kerge, sitke. Koores tanniini. 8. Alusmetsa ning põõsaliigid Harilik pihlakas Sorbus aucuparia Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Mulla suhtes ei ole eriti nõudlik. Juurestik pinnalähedane. Puit punakaspruun, kõva, raske, sitke.
kallastele jne. Hea meetaim Salix alba (hõberemmelgas) - Eestis kasvab oma areaali põhjapiiril, esinedes vaid Lõuna- Eestis jõgede üleujutatavatel aladel, soodes jne. üsna vähesel määral, rohkem kultiveerituna, üldareaal lai, kasvades Kesk- ja Lõuna-Euroopast kuni Lääne-Siberini ja lõunas Põhja- Aafrikani. Suurte mõõtmetega, kasvades 20-30 m kõrguseks ja 1-2 m tüveläbimõõduga puuks. · Lehed süstjad, pika terava tipuga, peensaagjad, siidkarvased, 5...12 cm pikad, 1...3 cm laiad. Abilehed süstjad, näärmelise servaga ja mõlemalt küljelt siidkarvased, varisevad varakult. · Õitseb lehtimisega üheaegselt (mais), isasurvad kollased, kuni 7 cm pikad, emasurvad 3-5 cm pikad. · Noored võrsed peened, rippuvad, siidkarvased, hiljem paljad, kollalad kuni pruunid, lõvedega. Pungad karvased, piklikud, võrsele hoiduvad, pruunid kuni punakad, kuni 6 mm pikad ja 1,5 mm laiad
Pungad suured kollakaspruunid. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad. Õitseb enne lehtede puhkemist. Külmakindel, varjutaluv pajuliik. Puistutes kiire kasvu tõttu hakkab teisi varjama nn. hundid, tuleks välja raiuda. Seemned idanevad hästi. Puit pehme, kasutatakse kütteks. Hõberemmelgas Salix alba Kasvab 25-30 m kõrgeks. Võra lai. Lehed süstjad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, noorelt mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Õitseb lehtede puhkemise ajal või hiljem. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab huumusrikkaid niiskemaid saviliivmuldasid. Paljuneb seemnest kui ka vegetatiivselt. Puit pehme, kerge, sitke. Alusmetsa liigid Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 10-15 m kõrge puu, harva põõsakujuline. Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad.Õitseb mais-juunis. Õied valged tihedates kännastes läbimõõduga 5-10 cm. Viljad oranzikaspunased, kerajad, valmivad sept
Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Hobukastani- keerukoi Harilik pöök Fagus sylvatica AREAAL Lääne- ja Kesk-Euroopa SUURUS 30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. VÕRA Veidi lookleva tüvega, laimunaja võraga, puistus hästi laasuv. Vabalt kasvades võra laiuv. Oksad tugevad, pikad. KOOR, VÕRSED Sile, hall, vanemas eas ribiline. Noored võrsed punakaspruunid, peenikesed, algul siidkarvased. Pungad kuni1,5 cm pikad, värtnakujulised, teravatipulised, võrsest eemalehoiduvad. LEHED Vahelduvad lihtlehed, 5-10 cm pikad, ovaalsed, terve või lainelise servaga, leheservas valged ripsmekarvad. Külgrood pöörduvad enne leheserva järsult tipu suunas. Leheroots kuni 1 cm pikk, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb lehtede puhkemise ajal. Isasõied lühikestes rippuvates kerajates kahvatukollastes
Harilik robiinia e. valge ebaakaatsia (Robinia pseudoacacia L.) [pseudoakátsia] Kuni 25 m kõrgune azuurse ümara võraga puu on pärit Põhja-Ameerika idaosa mäenõlvadelt. Samas on aga liik metsistunud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, tundes end väga koduselt siinses kliimas ja levides nii seemnetega kui juurevõsudega. Võrsed: paljad, varustatud tugevate asteldega. Lehed: lehekesi 7-19, elliptilised, ogaja tipuga, 2,5 -4,5 cm pikad, terveservalised, puhkedes siidkarvased, hiljem paljad. Lehed võivad olla kuni 45 cm pikad. Õied: valged, ,kuni 25 cm pikkustes lõhnavates kobarates, puri roheka laiguga, õitseb juunis. Viljad: kaunad kuni 10 cm pikad, tumepruunid, paljude seemnetega. Kaunad püsivad puul kuni kevadeni. Noorelt kiirekasvuline ja annab rikkalikult juurevõsu. Veidi külmahell. Talub linnatingimusi ja kärpimist, põuda ja tuld. Lehed ja koor hobustele mürgine. Kõik taime osad inimesele mürgised.
Niisketes piirkondades. Eestis kodumaine. Meetaim. Kahevärviline paju: Salix phylicifolia Lehed elliptilised, lainelised saagja servaga, terava tipuga, pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5-9cm. Õitseb aprilli lõpp-mai. Isasurvad kuni 2cm, emasurvad 4-10cm. 2-3m kõrgune põõsas. Kasvab üle Euraasia, ka Eestis. Kasutatakse vahest haljastuse. Vitspaju: Salix viminalis Lehed lineaarsüstjad, terve, allapoole pööratud serv, alt hallikad, siidkarvased, 8-15cm pikad. Emasurvad 4-6cm. Kasvab Euroopas ja Aasias. Ka Eestis. 5-6m kõrgune põõsas. Energiavõsa või hekk. Hundipaju: Salix rosmarinifolia Lehed süstjad, terveservalised, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2-6cm pikad. Õitseb mais, urvad kerajad. 1-1,5m kõrgune põõsas. Kasvab Euroopas, Siberis. Eestis kodumaine. 73. Dendroloogia mõiste. Botaanika ja metsanduse haru, mis uurib puittaimi, puid ja põõsaid ning liaane. Puidu omadused, kasutamine, süstemaatika. 74
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad
Pärineb Lääne-Euroopa tammikute ja männikute alusmetsarindest, päikeselistelt nõlvadelt , armastades lubjarikkaid muldi. Kuldvihmad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, olles sugulased näiteks herneste ja ubadega! Nad on heitlehised väikesed puud või kõrged põõsad. Kollased õied paiknevad ülipikkades rippivates kobarates, meenutades õitsemise ajal kuldse vihma sadamist. Lehed on kolmetised, ovaalsed kuni elliptilised, 3-7 cm pikad, altküljelt noorelt siidkarvased. Joonis 12. Harilik kuldvihm (Laburnum anagyroides) (www.tihemetsa.ee) 80 Hariliku kuldvihma võrsed on tumerohelised ja karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Harilik kuldvihm on ka meetaim. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid Cytisiini) dekoratiivne põõsas
Põõsad on kergesti kasvatatavad ja taluvad erinevaid kliimatingimusi. Põõsasmaran on kohalik liik, mis on levinud Loode-Eestis, kus kasvab loopealsetel aladel. Kasutatakse ka madalate hekkide loomiseks. Neid paljundatakse seemnetega. (Põõsasmaran. Liigikirjeldus) Suurus 0,5-1,5 m. Võra püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas. Koor, võrsed on hallid või punakaspruunid, kestendavad, noored võrsed siidkarvased punakaspruunid, väga peened. Esinevad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline ( Põõsasmaran. Täiendav info ) 17.2 Kasvutingimused ja hooldus Valgusenõudlik
oksad. Harvendada 3-5 aasta järel. HARILIK KULDVIHM (Laburnum anagyroides) Joonis 21. Harilik kuldvihm. http://www.aavikuemand.ee/images/products/puudpoosad_eestis/12.06.2013(4).JPG Iseloomustus Harilik kuldvihm on tavaliselt meie oludes 5-6 m kõrguseks kasvav laiuv põõsas, pärit Lääne- Euroopa tammikute ja männikute alusmetsarindest, päikeselistelt nõlvadelt, armastades lubjarikkaid muldi. Lehed on kolmetised, ovaalsed kuni elliptilised, 3-7 cm pikad, altküljelt noorelt siidkarvased, võrsed tumerohelised, karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid cytisiini) dekoratiivne põõsas. Karmidel talvedel veidi külmub, kuid taastub hästi. Sobib nii üksikistutusteks kui grupiti. Sordid: 'Aureum' - lehestik kollakasroheline; 'Pendulum' - võra rippoksaline. Tagasilõikamine
Tema istutamisel tuleb arvestada piisava avarusega, sest kunagi kasvab puuke mitme meetri laiuseks (Hansaplant). Puit on kõva, hästi poleeritav, kasutatakse nikerdamiseks. Laialdaselt levinud haljastuses, talub hästi saastunud õhku (Hariduskeskus). Kõrgus 3-7m. Kõrge põõsas või madal, sageli mitmetüveline laiuva võraga puu. Koor on sile, tumehall, vanas eas vaoline. Noored võrsed hallikasrohelised, karvased. Pungad laimunajad, siidkarvased, alusel ümbritsetud tumeda tugeva lehepadjaga. Lehed on vahelduvad kolmetised pikarootsulised liitlehed. Lehekesed elliptilised, 3-7 cm pikad, hallikasrohelised, ümaratipulised, terveservalised, noorelt alt valgete siidjate karvadega. Õitseb juunis. Õied kuldkollased, umbes 2 cm pikad, paiknevad tipmistes kuni 20cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili on kaunvili, 5-8 cm pikk, lineaalne, lapik, kahvatupruun, karvane. Kaunad valmivad augustis, pakatavad sügisel. Seemned mustad,
Emasurvad 0,5-0,8 cm. Seeme elliptiline, tiib 2-5x seemnest kitsam. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas ning Põhja-Aasias. Eestis lääne- ja põhjaosas turvas- ja turvastunud muldadel. Vitspaju (korvpaju) (Salix viminalis) 5-6 m põõsas, harva - 10 m puu. Lehed lineaalsüstjad, 5-15 cm pikad, 0,7-2,0 cm laiad, serv allapoole pööratud, alt siidkarvased, pearood tugev. Õitseb lehtede puhkemisel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi pistokstest. Üheaastasi võrseid kasutatakse punumistöödel. Väga kiirekasvuline (aastas kuni 2 m), leiab kasutamist energiavõsa liigina. Annab rohkesti hübriide. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Põõsas, 2-4 m kõrge, rohkesti hargnev. Õitseb mais-juunis, õied valged. Viljad punakad, lihakad
annaabi.ee 
