taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse H0 mõõtmiseks, kraaniga 2 proovi võtmiseks taldrikul olevast vedelfaasist ja diferentsiaalmanomeetriga 3 taldriku takistuse mõõtmiseks. Õhk antakse ventilaatoriga 4 kolonni alumisse ossa. Õhu kulu reguleeritakse siibriga 5 ja mõõdetakse õhukuluarvestiga 6. Ammoniaagi vesilahus pumbatakse mahutist 7 pumbaga 8 survepaaki, millest ta voolab isevoolu teel läbi rotameetri 10 kolonni niisutuseks. Kolonni niisutuse reguleerimine toimub kraaniga 11 ja mõõtmine rotameetriga, kasutades kalibreerimisgraafikuid. Kolonni läbinud ammoniaagi vesilahus suunatakse mahutisse 7. Kolonni läbinud lahust kasutatakse jälle tööks, olles eelnevalt lisanud lahusele vajaliku koguse kontsentreeritud ammoniaagilahust.
taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse H0 mõõtmiseks, kraaniga 2 proovi võtmiseks taldrikul olevast vedelfaasist ja diferentsiaalmanomeetriga 3 taldriku takistuse mõõtmiseks. Õhk antakse ventilaatoriga 4 kolonni alumisse ossa. Õhu kulu reguleeritakse siibriga 5 ja mõõdetakse õhukuluarvestiga 6. Ammoniaagi vesilahus pumbatakse mahutist 7 pumbaga 8 survepaaki, millest ta voolab isevoolu teel läbi rotameetri 10 kolonni niisutuseks. Kolonni niisutuse reguleerimine toimub kraaniga 11 ja mõõtmine rotameetriga, kasutades kalibreerimisgraafikuid. Kolonni läbinud ammoniaagi vesilahus suunatakse mahutisse 7. Kolonni läbinud lahust kasutatakse jälle tööks, olles eelnevalt lisanud lahusele vajaliku koguse kontsentreeritud ammoniaagilahust.
taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse H0 mõõtmiseks, kraaniga 2 proovi võtmiseks taldrikul olevast vedelfaasist ja diferentsiaalmanomeetriga 3 taldriku takistuse mõõtmiseks. Õhk antakse ventilaatoriga 4 kolonni alumisse ossa. Õhu kulu reguleeritakse siibriga 5 ja mõõdetakse õhukuluarvestiga 6. Ammoniaagi vesilahus pumbatakse mahutist 7 pumbaga 8 survepaaki, millest ta voolab isevoolu teel läbi rotameetri 10 kolonni niisutuseks. Kolonni niisutuse reguleerimine toimub kraaniga 11 ja mõõtmine rotameetriga, kasutades kalibreerimisgraafikuid. Kolonni läbinud ammoniaagi vesilahus suunatakse mahutisse 7. Kolonni läbinud lahust kasutatakse jälle tööks, olles eelnevalt lisanud lahusele vajaliku koguse kontsentreeritud ammoniaagilahust
Erinevate tarutüüpide levikule avaldasid mõju tol ajal Soomes üsna levinud Farrari ja Langstroth-tarud. Esimeseks Eesti mesinike poolt ehitatud taruks peetakse Farrar-tüüpi korpustarusid. Korpustarudes olevate korpuste ristlõige on ruudukujuline ja see võimaldab kasutada nii "külma" kui ka "sooja" pesa varianti. Tarul on lahtikäiv põhi, mis võimaldab taru põhjad juba varakevadel ära puhastada. Põhja sees olev lennuava on üle 400 mm lai ja suletav metallist siibriga. Korpuste kõik neli seina on soojustatud. Pesaruumi siseseinad on ehitatud kas 6mm paksusest niiskusekindlast vineerist või 3mm paksusest nn põrandapapist. Vajadusel saab pesaruumi kitsendada raamsöödanõu abil. Korpustarudes asetatakse raamid vertikaalselt ja neid lisatakse mitme raami kaupa üksteise peale. Raame võib lisada nii palju, kui just vaja on. Tuleb ette ka seda, et pannakse juurde 70 raami. Tarusid liigitatakse ka raamimõõtude järgi. Eestis on enamlevinud
Kui saiakesed on piisavalt jahtunud, asetatakse need kandikule ning puistatakse peale tuhksuhkrut. 2.2 Antud töökohal kasutatavad seadmed ja töövahendid Seadmed: Kaal Korrustega ehk sahtlitega ahi Ahi on ristkülikukujuline, kaks küpsetus põrandat asuvad üksteise peal. Küpsetuspõrandad töötavad üksteisest sõltumatult, võimalik onreguleerida ülemist ja alumist küpsetuspõranda temperatuuri. Ahi on ka varustatud siibriga, selleks tuleb tõmmata vastavast kangist. Ettevõttes kasutusel olev ahi oli suhteliselt vana, mille tõttu puudus sellel auru andmise võimalus. Ka juhtimis paneeli asemel oli ainult temperatuuri reguleerivad nupud. Taiganasegamismasin Masina töötavateks osadeks on segamiskang ja anum, milles taigent segatakse. Masina töötamisel segab kang anumas olevad toorained ühtlaseks vajalike omadustega taignaks.
ib er ju htseadme ja kahepoolse tegevusega kolbtäiturmehhanismiga võimendi B) kahepoolse tegevusega kolb või labatäiturmehanismiga võimendi D) Diferentsiaalkolvi ja siibriga hüdrauliline võimendi Kahe joatoruga jugavõimendi Survedüüsid 1 ja difuusorid 5 on jäigalt kinnitatud üksteise vastu, vedeliku andmist täiturmehhanismi 6 juhib kiikuv siiber 8, mis on seotud anduriga võlli 2 abil. Siibri keskmises asendis II on püsireziim (P1 = P2)
A1 Mauno Piho Kaarlimõisa2008 Tsentrifugaalpumba käivitamine ja pumbajaama juhtimine 3.3.1 Tsentrifugaalpumba käivitamine Pump käivitatakse tavaliselt rez^iimil, mil ta vajab mootorilt kõige vähem võimsust tühijooksul. Tsentrifugaalpumbal on vähim võimsus nullvooluhulga korral. See tähendab, et käivitamisel peaks pumba survetoru siiber olema kinni. Sel juhul on vaja juhtida survetoru siibrit. Tegelikult on kolm võimalust: · pump käivitatakse avatud siibriga (enamasti siis kui pole hüdraulilise löögi ohtu) · pumba käivitamisega koos hakatakse avama ka siibrit · pump käivitatakse, kontrollitakse, et survetorus on tekkinud surve ja siis avatakse siiber 1 tööratas 2 töörattalaba 3 spiraalkamber
liigutamiseks vajalikke hüdraulilisi Sele 8.8 Käsijuhtimisega siiberventiil signaale. 86 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid Sele 8.10 Pneumaatiliselt juhitav kaheasendiline siiberventiil Vedrudega tsentreeritava siibriga vabastab vedrukambri rõhu alt. Vedru võimendusega siiberventiil 4.2 tõukab aga siibri tagasi keskasendisse. Magneti "b" juhtimis- Selel 8.12 on toodud võimendusega toime on analoogiline. Antud ventiilide elektriliselt juhitav 4/3 siiberventiil. kasutamisel tuleb arvestada, et peasiibri
2. 0,1 N HCl lahus 3. indikaator - metüüloranz Töö käik 1. Valmistatasime 20 l 0,050,1 n ammoniaagi vesilahust kasutades selleks kontsentreeritud (25 mass%, tihedus 0,91 g/cm3) NH3 vesilahust ja kraanivett 2. Avasime torustikul ventiili ja pumpasime valmistatud ammoniaagilahus pumbaga survepaaki ja peale seda suletasime ventiili. 3. Reguleerisime lahuse kulu kraani abil rotameetri näidu järgi. 4. Lülitasime sisse ventilaatori ja reguleerisime õhu kulu siibriga ettenähtud väärtuseni ja ootasime kui kolonni tööreziim stabiliseerub. 5. Mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrgus ja võtsime läbi kraani proov kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. 6. Määrasime võetud proovis ammoniaagi kontsentratsioon. Lahuse kontsentratsioon määrasime 10 ml proovi tiitrimisega 0,1 N HCl-ga indikaatori (metüüloranz) juuresolekul -- proovi kollane värvus läks roosaks. Arvutasime NH3 normaalsus N NH 3 (16) valemi järgi. 7
Aparaadi hüdrodünaamilist takistust mõõdetakse paralleelselt ühendatud diferentsiaalmanomeetritega (11 ja 12), mille impulsstorud on ühendatud kolonniga enne ja pärast kolonnis olevat resti. Tsükloni (10) takistust mõõdetakse manomeetriga (13) ja ventilaatori (4) poolt, mõõdetakse diferentsiaalmanomeetriga (15) ja ventilaatori poolt tekitatud rõhk manomeetriga (16). Ventilaatori poolt imetava õhu kogust võib reguleerida siibriga (17). 4. Töö käik Enne tööga alustamist puhastatakse kolonn, kontrollitakse, kas kolonn on ühendatud õhutorustikuga, suletakse kõik kolonni avad, mikromanomeetrid (6 ja 11) ja avatakse siiber (17). 4.1 Määratakse resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest kolonnis. - käivitatakse ventilaator (lüliti (14), sagedusmuundur (8), nupp "RUN"), - sagedusmuunduri (8) abil reguleeritakse välja õhu kiirus,
väändemomendi, siiber pöördub pöördkolvi suhtes. Koos sellega paigutuvad siibri ja pöördkolvi avad üksteise suhtes, kust pealevoolu ringkanal on ühenduses vaid silindri 1 poole ringkanaliga, õlirõhupumbast jõusilindri abil tõugatakse kolbi ja liigutades sellega hammaslatti ühele poole. Rooliratta vastassuunas pööramisel kanalid avanevad ning juhtrattad suunatakse otsesõidu asendisse. Roolireduktori kokkuehitatud pöördkolb siibriga roolivõimud. 1paisupaak 2roolivõimupump 3kaitseklapp 4kolbmöödavooluklapp 5tagasivooluklapp 6torsioonivõll 7klapipesa 8siibervõll 9sisselaskeava 10 kolbklapid 11----.:----- 12jõusiibri ühenduskanalid 13---:--- 14kruvi 15hammaslattkolb 16ristvõll 17roolivõimukere 18kuulid 19ringkanal 20roolivõlli kinnitusots Õlirõhupumbast jõusilindri abil tõugatakse kolbi ja liigutades sellega hammaslatti ühele poole. Kui rooliratta pööramine lõpetatakse,siis pumba töö väheneb
4.l Pneumojaotite üldine ehitus Elekhomagnetiga juhitavatel pneumojaotitel on elektropneumaatika* skeemides kaks furktsiooni - : pneumoajami juhtimine, - elektrisignaali muundamine pneumaatiliseks. Kasutusel on samad srrruõhu juhtimise meetodiģ mis on kasufusel teistesk-i pneumojaotites. Levinumad on klappidega pneumojaotid (vt. Sele ll. voi ) siibriga pneumojaotid (vt. Sete 12.). Ball seat Disc seat Sele l l. - Klappideņ pneumojaotid ( kuulklapi ga jataĮdrikklapiga) Erinevus eelnevalt käsitletud pneumojaoütest on erinevus ainuĮt pneumojaoti juhtimises. Analoogitiselt pneumaatiliselt juhitavatele pneumo3aätitele _ on ka 9Įektr9magnetiga pnerrmojaotite juures kasutusel terminįd mono- ja
Joonis 4.2 Mehaaniliselt juhitav 3/2 klappjaoti Joonis 4.3 Mehaaniliselt juhitav 4/2 klappjaoti 4.1.2. Siiberjaotid Siiberjaotitel on suurem läbivool klappjaotitest, aga samal ajal on neil pikem ümberlülitumise aeg. Samuti pole neil nii head tihendust. Antud pneumojaotides on kasutusel liuguvad tihendid. Et vähendada tihendite kulumisest põhjustatud suruõhu leket, kasutatakse nendes pneumojaotides ühelt poolt õhuvoolu juhtimist siibriga. Tihenduses kasutatakse klappjaotide juures kasutatavaid konstrukstioonipõhimõtteid. Siiberjaotid on kasutusel suurtel voolukiiruste ja siis, kui vaja on kasutada väikest jõudu (joonis 4.6; joonis 4.5) Joonis 4.4 Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti 11 Joonis 4.5 Mehaaniliselt juhitav 3/2 siiberjaoti 4.1.3. Bi- ja monostabiilne pneumojaoti Bistabiilne jaoti on kahepoolse toimega
· Suunaventiilide funktsioon on muuta õhuvoolu suunda muutes sisend- ja väljundavade · ühendusskeeme. · Suunaventiilide ülesanneteks pneumosüsteemis on: · · Täiturite juhtimine, · · Pneumosignaalide andmine, · · Loogikafunktsioonide realiseerimine. · 1)Klapp-tüüpi ventiilid · Kuulklapiga · Plaatklapiga · Tasakaalustatud taldrikklapiga · · 2)SIIBER- tüüpi · Silindrilise siibriga · Plaatsiibriga · Pöördsiibriga(kraantüüpi) · 16. Voolamist reguleerivad ventiilid. Vooluhulk vooluventiilides · Drosselid on reguleerimisseadmed, mille abil muudetakse täiturilt saadava liikumine kiirust. Drosselite ehituselt saab neid jagada viide rühma: Seibdrosselid (voolu ristlõike pindala muudetakse voolu teele paigutatava seibiga); Klappdrosselid(ristlõike pindala muudetkase klappidega(koonuseline, sälkotsik, kaldlõikega));
3.8. Suitsutamine Suitsutamine on toiduainete töötlemine suitsugaasidega. Suitsutamisel immutatakse liha, kala, juustu puidu mittetäielikul põlemisel tekkivate gaasidega. Keskkonna temperatuur võib olla väga erinev sõltuvalt toote liigist (25-90 °C). Suitsutamiseks kasutatakse spetsiaalseid ahjusid, kus põletatakse lehtpuitu või puidulaastusid. Põlemise intensiivsust reguleeritakse siibriga. Suitsutatav toode omandab punakas- või kuldpruuni värvuse, spetsiifilise lõhna ja maitse. Suurem osa suitsu koostisosasid konserveerivad toodet ja kaitsevad rasva räästumise eest. 3.9. Pastöriseerimine Pastöriseerimine on toiduainete konserveerimine neid temperatuuridel 60-90 °C kuumutades. Protsess ei taga toiduainele kauast säilimist. Pastöriseerimisel hävinevad enamiku
Mida kõrgem on korsten, seda parem on õhuvahetus ja seda vähem sõltub tõmme tuule kiirusest. Korsten tuleb pööningul ja väljas katta soojusisolatsiooniga, et välti- da veeauru kondenseerumist korstna sisepinnal ja õhu jahtumist, mis omakorda vähendaks tõmmet. Korstna minimaalne kõrgus võiks olla viis meetrit. Soovitatav on lauda kohta üks korsten, mitme korstna korral võib mõni neist hakata tööle tagurpidi. Õhukorsten tuleb varustada klapi või siibriga õhuvahetuse piiramiseks külmal ajal. Klapi võib varustada täiturmehhanismiga ja seda juhtida ruumi temperatuuri või niiskuse järgi. Joonis 5.17. Loomapidamishoone loomuliku õhuvahetuse skeem: 1 – sisselaskeava, 2 – õhukorsten, 3 – reguleerimisklapp Joonis 5.18. Loomapidamishoone sundõhuvahetuse sissepuhketorustik 83 Õhu juhtimiseks ruumi tehakse avad või pilud seina ülaossa (joonis 5
Sele 68- Suruõhuga juhitav 3/2 normaalselt suletud pneumojaoti 6.2.4.2 Siiberjaotid Võrreldes klappjaotitega iseloomustab siiberjaoteid suurem läbivool, kuid samal ajal on neil suurem ümberlülitumise aeg. Samuti ei ole nad nii hea tihendusega kui klappjaotid. Antud pneumojaotites on kasutusel liuguvad tihendid. Selleks, et vähendada tihendite kulumisest põhjustatud suruõhu leket, kasutatakse nendes pneumojaotites ühelt poolt õhuvoolu juhtimist siibriga, kuid tihenduses kasutatakse klappjaotite juures kasutatavaid konstruktsioonipõhimõtteid. Seledel 69, 70, 71, 72, 73, 74 on esitatud mitmeid erineva ehitusega siiberjaoteid. Sele 69- Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti 66 Sele 70 - Pneumaatiliselt juhitav 5/3 siiberjaoti Sele 71 - Pneumaatiliselt juhitav 4/2 siiberjaoti 67 Sele 72 - Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti erinevates
Sele 68- Suruõhuga juhitav 3/2 normaalselt suletud pneumojaoti 6.2.4.2 Siiberjaotid Võrreldes klappjaotitega iseloomustab siiberjaoteid suurem läbivool, kuid samal ajal on neil suurem ümberlülitumise aeg. Samuti ei ole nad nii hea tihendusega kui klappjaotid. Antud pneumojaotites on kasutusel liuguvad tihendid. Selleks, et vähendada tihendite kulumisest põhjustatud suruõhu leket, kasutatakse nendes pneumojaotites ühelt poolt õhuvoolu juhtimist siibriga, kuid tihenduses kasutatakse klappjaotite juures kasutatavaid konstruktsioonipõhimõtteid. Seledel 69, 70, 71, 72, 73, 74 on esitatud mitmeid erineva ehitusega siiberjaoteid. Sele 69- Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti 66 Sele 70 - Pneumaatiliselt juhitav 5/3 siiberjaoti Sele 71 - Pneumaatiliselt juhitav 4/2 siiberjaoti 67 Sele 72 - Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti erinevates
saadakse poolkoksi põletamisel. Sellest tuleb ka nimetus - tahke soojuskandjaga protsess. Põlevkivi suunatakse agregaatidesse ning toimub ka põlevkivi eelnev jämepurustus. Põlevkivi ja kummijäätmete segu valmistatakse buldooserite abil. Edasi läheb nimetatud segu haamerpurustisse. Purustatud põlevkivi liigub lintkonveierite abil edasi toore põlevkivi vint-toitja punkritesse. Vint-toitja väljumisosa kujutab endast reguleeritava siibriga kambrit, mis tagab, et seadme aparatuur on ümbritseva atmosfääri suhtes õhutihedalt suletud. Kuivatamata põlevkivi liigub edasi, kuni lõpptulemusena väljub kuivatatud ja täiendavalt peenenenud põlevkivi kuivatist gaasi-tolmu seguna [27]. Kuivakivi tsüklonites eralduv pölevkivi antakse transporteerivate hermeetiliste vint-toitjate abil segistisse. Hermeetilised vint-toitjad on varustatud reguleeritava
suunalised tõukejõud. Telgsuunaline jõud kantakse üle laagritele ja tangentsiaal- suunaline jõud paneb pöörlema veovõlli 95. Hüdrojaoturi (suunaklapi) tüübid ja liigid Hüdrojaotur onõlivoolu: *suuna, *rõhu ja * hulga reguleerimiseks Siiber-tüüpi, suletud kontuuriga suunaklapp Seda tüüpi suunaklapp on nelja väljaviiguga ja siibriga. Silindrilisel siibril on ringsooned, mis võimaldavad õli läbimist. Puuritud kanal siibris ühendab kaht äärmist klapi ruumi. Suure läbimõõduga siibri vööd on laagriteks ja tihenduspindadeks. Toimimise poolest on siiberventiil identne rootor-tüüpi siibriga. Mehhanism liikumissuuna juhtimiseks hüdraulilistes süsteemides. · Kahesuunalisteks suunaklappideks võimaldades üheaegselt suunata kahte
on null , pump töötab tühikäigul. Staatori liigutamisel ühele või teisele poole ,muudame tootlikkust suuremsks või vähemaks . Pumpamise suund oleneb kuhu poole staatorit nihutame. Mitmelabalised ja kahekordse tegevusega siiberpumbad: Kahelabaliste siiberpumpadel ,lisaks madalale rõhule 0,5 -0,6 Mpa on tootlikkus väga ebaühtlane .Suurema rõhu saamiseks ja tootlikkuse ühtlustamiseks kasutatakse mitmelabalisi 4 -12 siibriga siiberpumpasid. Mitmelabalised siiberpumbad võivad arendada rõhku kuni 7 Mpa. Ühekordse tegevusega siiberpumpadel on üks imi - ja üks survekamber. Rõhkude vahe surve ja imipoolel on suur , põhjustades sellega survet rootori laagritele . Kahekordse tegevusega siiberpumbal on kaks imikambrit ja kaks survekambrit . Rootori ühe pöörde jooksul toimub keskonna surumine kaks korda . Rootori pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud surb rootori siibrid vastu ellipsikujulist staatori seina
savisegude transportimiseks 30 m...40 m kaugusele. Tigukonveier koosneb toru- või rennikujulisest korpusest 1, teoniidiga varustatud tiguvõllist 2, teovõlli tugedest 3, reduktorist ja sidurist 4, elektrimootorist 5, täiteavadest 6, lossimisavadest 7, mis suletavad vastavalt vajadusele siibrite või sulguritega 8. Tiguvõlli pöörlemisel lükkab teolint materjali edasi mööda korpuse põhja kuni see väljub korpusest avatud siibriga lossimisava kaudu. Võimaldavad materjali transportida horisontaalsuunas ja kaldega kuni 20 o. Tigukonveieri teoniidid võivad olla kas täisseinalise keermega (vt joon 4.2), latist keermega, erivormiga või spiraalsete labadega. 94-Nimetage elevaatoreid nende tööorgani tüübi järgi. a) koppelevaatorid, b) korvelevaatorid, c) riiulelevaatorid. 95-Milliseid süsteeme kasutatakse pneumotransport-vahendeis õhu liikumapanemiseks? a) vaakuumsüsteemi,
siseenergia arvel on siis võimatu. See viis omal ajal Kelvini, hiljem ka Clausiuse mõttele, et terve universum jõuab kord tasakaaluolekusse, tähed kustuvad, saabub soojusesurm. Põhilised vastuväited: Kas universum ikka on suletud süsteem? Universumis võib olla piirkondi, kus toimuvad termodünaamka 2. alust rikkuvad protsessid. Statistilise füüsika seisukohalt tähendab entroopia kasv korrapäratuse, kaose kasvu. Vaatleme näitena kinnist anumat, mis on liikuva vaheseinaga (siibriga) jaotatud kaheks. Olgu ühes pooles absoluutne tühjus, teises pooles aga neli gaasimolekuli. Selline paigutus tähendab mingis mõttes korrapära. Kui tõmbame siibri lahti, võivad molekulid liikuda kogu anuma ulatuses, põrkudes seintega ja mõnikord ka omavahel, kusjuures juhtub mitte väga harva momente, kus kõik molekulid on koondunud anuma ühte poolde, st. korrastatus tekib iseenesest. Kui nüüd aga algul anuma üks pool oli täidetud gaasiga normaalrõhul (igas
Sellisel juhul on umbes pool korstna pikkusest välisõhutemperatuuri käes. Korstna pinnatemperatuur on madal, mis jahutab suitsugaase, ning mittetäielikul põlemisel tekkiv tahm, jahtunud suitsugaasid ja neis olev niiskus kondenseeruvad korstnalõõri seintele. Tahma kogunemine korstnasse võib olla isegi nii ulatuslik, et võib tekkida korstna ummistus. Tahma teket ja kogunemist lõõri sisepinnale soodustab ka mittetäielik põlemine, näiteks kui köetakse poolsuletud siibriga või takistatud õhu juurdevooluga. See takistab põlenud gaaside äravoolu ja põlemiseks vajaliku hapniku juurdevoolu. Ka siseruumides esines põlevmaterjali ja asjade kuhjamist soojamüüri või ahju ümbrusesse (vt. Joonis 2.36 vasakul). Selline tegevus on riskantne ning suurendab tuleohtu majas. Ahju, pliidi ja kamina esine puitpõrand tuleb võimalike sädemete ja ahjust väljakukkuvate põlevate tukkide eest katta metall- või betoonplaadiga ahjusuu ees. Joonis 2
annaabi.ee 
