–Ajude väljavool, tootlikkuse kadu –Negatiivse migratsiooni saldo korral teravnevad rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid –Sotsiaalsed probleemid (mahajäänud pereliikmed) –Inflatsiooniline surve (tänu rahaülekannetele) Kui meilt lähevad bussijuhid Soome siis see tekitab meile uusi bussijuhtidele töökohti nt. Migratsiooni mõju sihtriigile +/- Valgekraede mobiilsuse suurendab kodumaist hõivet, sinikraede mobiilsus tõrjub kohaliku tööjõu välja ● Sinikraed: ○ Nõudlus ei ole palju muutunud ○ Kui tuleb pakkumise šokk siis pakkumiskõver liigub paremale ○ U näitab kohaliku tööjõu puudust ○ See efekt on väiksem kui nõudlus ka muutuks ○ ● Valgekraed: ○
1941-1949 aastatel küüditamine (30'000) 1990-ndate algul eestlased lahkuvad läände. Venelased lahkuvad Venemaale. Sisseränne 20. sajandil 20 a. tagasi Eestlased Venemaalt kodumaale (Eesti iseseisvus) 1950-1980 venelased Venemaalt. 1956 aastatel küüditatud pöörduvad tagasi. 1990-ndatel väike osa väliseestlastest pöörduvad tagasi Eestisse. Milline on suure sisserände mõju nii sihtriigile kui lähteriigile? Ränd positiivne mõju lähteriigile: 31. riigis väheneb tööpuudus; 32. paranevad tööoskused, juhul kui tagasi tulevad; 33. suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne mõju lähteriigile: 34. väheneb tööealiste tasakaal, maksumaksjate arv; 35. lahkuvad üldjuhul haritumad, kaotatakse haridusinvisteeringuid; 36. lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid; 37
11. Tea rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ja analüüsi etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe ja tõuketeguritega (töökohtade arv, palk, elamistingimused, looduskeskkond, sotsiaalne keskkond)- Rände liigid on vabatahtlik ränne (nt parem töökoht, õppima asumine) ja sundränne (sõjad, loodusõnnetused, küüditamine). 12. Analüüsi rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele- Positiivsed tagajärjed lähteriigile on tööpuuduse vähenemine, paranevad tööoskused, uued kultuuritavad, toidud. Negatiivsed tagajärjed lähteriigile on vähenev tööealiste elanike arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, lahkuvad mehed, kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Negatiivsed tagajärjed sihtriigile on suureneb tööpuudus, ei kohaneta kultuuri ja tavadega, kokkupõrked, surve sotsiaalsfäärile.
Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem kodumaal kasutada saab. 3. Osa teenitud rahast saadetakse tagasi kodumaale. 4. Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Negatiivne mõju lähteriigile: 1. Väheneb tööealiste elanike arv. 2. Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad disproportsioonid. 4. Kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne mõju sihtriigile: 1. Mitmekesistub tööjõuturg. 2. Odav tööjõud. 3. Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored 4. Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju sihtriigile: 1. Suureneb tööpuudus elanike hulgas. 2. Sisserändajad eu kohane kohaliku kultuuriga, kasvab konfliktide oht. 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile. 8. Iseloomusta maailma suurlinnade kasvu. Arengumaades on linnastumine kiire kuid arenenud maades on linnastumine juba enamalt
(küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Positiivne mõju lähteriigile: väheneb tööpuudus, migrantide tööoskused paranevad, osa teenitud rahast saadetakse kodumaale, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Positiivne mõju sihtriigile: tööjõuturg mitmekesistub, migrndid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivne mõju lähteriigile: väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate arv, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringuid. Negatiivne mõju sihtriigile: suureneb tööpuudus, kasvab kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile.
Minevikus: · 17.-20. saj Lääne-Euroopast Ameerikasse, Aafrika rannikualad, Asutraalia rannikualad · 19-20 saj Põhja-Ameerika lääneosast idaossa · 16-19 saj sundränne Aafrikast Kesk ja Lõuna- Ameerikasse Tänapäeval : · sisseränne Aasiast, Põhja-Aafrikast Lääne-Euroopasse · Kesk-Ameerikast Põhja-Ameerikasse · Ida ja Kagu - Aasiast, Okeaaniast Põhja-Ameerikasse Rännete mõju lähte- ja sihtriigile Positiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööpuudus · Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada · Osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale · Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi Negatiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv · Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal
Lähtepiirkonna tõuketegurid: madal palk, halvad elutingimused, ebasoodne looduskeskkond, väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, inimeste vahelised lahkhelid Sihtpiirkonna tõmbetegurid: kõrge palk, suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, head elutingimused, seal on sõbrad sugulased v tuttavad, soodne tervislik looduskeskkond, meeldiv sotstiaalne keskkond Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale Positiivne mõju lähteriigile Positiivne mõju sihtriigile *väheneb tööpuudus *mitmekesistub tööjõuturg *paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab *migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud kodumaal kasutada ei soovi töötada *osa lähteriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale *odav tööjõud- nõus töötama madala palga eest
turvaline elukeskkond, demokraatlik ühiskond, paremad võimalused pere luua, soodne kliima Tõuketegurid: tööpuudus, vähesed karjäärivõimalused, halvad elamistingimused, hariduse mitterahuldav kvaliteet või puudus, halb tervishoiukorraldus, sõda, inimõiguste rikkumine, vabaduse puudumine, halvad abiellumisvõimalused, looduskatastroofid 7) analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele; . Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesistema teadmistega kodumaale tagasi. Negat lähteriigile tööjõupuudus, ajude äravool. Negat sihtriigile ülerahvastatus, tööpuudus. Posit tööjõud. Inimesele: parem palk, töökoht, meditsiiniline abi jne.
keskkond Soodne, tervislik looduskeskkond Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Rännete tagajärjed: Lähteriigile: Väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) arv. Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. Suurem surve sotsiaalsfäärile. Rännete liigitamine: Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesoonne Põhjuste järgi: majanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised, keskkondlikud.
*Aafrika L Ameerika rannik(nati ka P-A) * Lähis ida naftariikidesse nii lähedased kui ka kaugemad riigid. *India ja Hiina alad Aafrika, Indoneesia, P - Ameerika 10.SISSE JA VÄLJARÄNDE MÕJU RIIKIDELE: Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Positiivne mõju Lähteriigile Positiivne mõju Sihtriigile *Väheneb tööpuudus *Mitmekesistub tööjõuturg *Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kasutada *Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole kodumaal *Odav tööjõud *Osa rahast saadetakse kodumaale *Sündimus suureneb, migrandid noored
Vabatahtlik migratsioon * suuremad valikuvõimalused * parem töökoht ja õppimisvõimalusi rohkem * kõrgem palk * paremad elutingimused * soodne looduskeskkond Sundmigratsioon * poliitiline ja religioosne tagakiusamine * sõjad * loodusõnnetused * toidu ja joogivee puudus Milliseid positiivseid ja negatiivseid probleeme võib tekitada suur migrantide arv nii lähteriigile kui vastuvõtvale riigile? + mõju lähteriigile + mõju sihtriigile *väheneb tööpuudus *mitmekesistub tööjõuturg *paranevad migrantide tööoskused, mida *migrandid on nõus töötama kohtadel, kus hiljem saab kodumaal kasutada kohalikud ei soovi töötada *osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse *odav tööjõud- on nõus töötama madalama kodumaale palga eest
Looduskeskkond Inimestevahelised lahkhelid 30. Millised on rännet takistavad barjäärid? Majanduslikud Sotsiaalsed Formaalsed (migratsiooni-poliitika) 31. Millised on olulisemad rändesuunad tänapäeval, millised on peamised tõmbe ja tõuketegurid. Mõju lähte ja sihtriigile Rändesuunad enamasti arenenud riikidesse. Tõmbeteguriteks hariduse kättesaadavus, parem palk jms. Tõuketegurid vaesus lähteriigis; tagakiusamine vms. Mõju lähteriigile: rahvaarv väheneb tunduvalt, riik hakkab majanduslikult lõpuks alla käima. Mõju sihtriigile: rahvaarv suureneb enamasti illegaalsete immigrantide arvelt; suureneb tööpuudus.
paremad töökohad, kõrgem palk. Lähis-Ida naftariigid-majandustegevus. 8. Too täiteid suurte migratsioonivoogude tagajärgedest nii lähte- kui sihtmaale: Lähteriigile: Väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suureneb surve sotsiaalsfäärile.
ning rahvastiku soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. · Selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Saudi-Araabia Mõjud lähteriigile · Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused · Osa rahast saadetakse kodumaale · Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte · Odav tööjõud · Suureneb sündimus · Suurem surve töökohtadele · Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM · 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon · Humaanne ja reglementeeritud migratsioon toob kasu migrantidele ja ühiskonnale · Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö · Ohtlikest pk evakueerimine ja hilisema tagasipääsemise hõlbustamine
OHUD Mõjutab rahvaarvu ning soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. Majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Mõjud lähteriigile Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused Osa rahast saadetakse kodumaale Uued kultuuritavad Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal Soolised disproportsioonid Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile Mitmekesistub tööjõuturg Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte Odav tööjõud Suureneb sündimus Suurem surve töökohtadele Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö Ohtlikest pk evakueerimine ja hilisema tagasipääsemise hõlbustamine Inimkaubanduse vastu võitlemine
Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja- Ameerika- töö, Lähis-Ida naftariigid- majandustegevus. Migratsioonivoogude tagajärjed nii lähte- kui ka sihtmaale. Lähteriigile: väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Iseloomusta linnastumisprotsessi eri regioonides: eeslinnastumine, vastulinnastumine, linnastud, hiidlinn, ülelinnastumine. Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid: Slumidel puudulik veevärk, kanalisatsioon, elekter, tööpuudus,
3p. 24. Too kolm näidet pensioniea kohta Euroopa riikides Ränded 25. Rännete liigitus riigipiiri ületamise järgi 2+ 4p. 26. Rändesaldo a) nimeta kolm suurima rändesaldoga riiki, põhjused b) nimeta kolm väiksema rändesaldoga riiki, põhjused 27. Nimeta a) kolm rände tõuketegutit, too näide b) kolm rände tõmbetegurit, too näide 28. Nimeta kolm kaasaegset rändevoogu ( näiteks: Mehhiko USA) 29. Rännete mõju lähte ja sihtriigile a) positiivsed mõjud(2) b) negatiivsed mõjud(2) 30. Too kaks näidet a) vabatahtliku migratsiooni b) sunnitud migratsiooni kohta Pagulasprobleemid maailmas 31. Kirjelda ühte põgenikevoogu a) riigid b) põhjused c) lahendused 32. Mis on genotsiid? Too kaks näidet genotsiidi kohta 1+2p. 33. Kirjelda Darfuni konflikti 3p. 34. Nimeta kolm põhjust, miks inimene on sunnitud muutuma pagulaseks? 35. Kes on keskkonnapagulased ? Too näiteks kolm põhjust 1+3p. 36
Demograafiline kriis- suremus suurem sündimusest ja rahvaarv väheneb. 9. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis rahvastikupüramiidi analüüs etteantud riigi kohta ning rahvastiku struktuuri (noor / vanenev / vana) mõjust majanduse arengule. 10.10. Peamised rändevood maailmas, , barjäärid. Rände tagajärjed. Pagulasprobleemid maailmas. Rändega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed tagajärjed lähte- ja sihtriigile ning mõjud elukohariiki vahetanud inimesele. Mõisted , pagulus. Ränne e. migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Emigratsioon- kui inimesed lähevad elama teise riiki. Immigratsioon- sisseränne. Rännet võib liigitada iseloomu(vabatahtlik, kaasränne,sundränne), ulatuse)riigisisene, rahvusvaheline), põhjuse(majandus, sots, poliitiline, keskkondlik) ja kestuse(alaline, ajutine) järgi. Rändepõhjused
2.2 Tootenäidise kujundamine ca 300mm*200mm 2009-2010 18000 9000 2.3 Messiboksi täislahenduse kujundus ja konseptsiooni loomine 2009-2010 32500 16250 2.4 Messiboksi täislahenduse rahvuslikuse loomine vastavalt sihtriigile. 2009-2010 22000 ( Taani, Norra, Saksamaa ) 11000 2.5 Püsistendi ja tootenäidiste rahvuslikustamine. 2009-2010 13000 ( Soome, Rootsi, Taani, Norra, Saksamaa, Läti, Leedu ) 6500 2.6 Kaubamärgi registreerimine
inimesed,seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal;lahkuvad peamiselt mehed,riigis tekivad soolised disproportsioonid;kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne mõju Saksamaale(sihtrigiile)-Mitmekesistub tööjõud;migrandid on nõus töötama kohtadel,kus kohalikud ei soovi töötada;odav tööjõud-on nõus töötama madalama palga eest;sündimus suureneb,kuna migrandid on noored;majandusaktiivsus kasvab,sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju Saksamaale(Sihtriigile)-Suurem surve töökohtadele,suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas;sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega;kasvad kultuurikonfliktide oht;suurem surve sotsiaalsfäärile. 15. Nimeta maailma suuremaid linnu(erinevates maailmajagudes) õp.lk 55). Ameerika-New York,Mexico,Sao paulo,Aasia-Tokyo,Aafrika-Lagos 16. Millistes maailma piirkondades on linnarahvastiku osatähtsus a)Suurim(üle 75%)-Chicago,New York,Los Angeles,Rio de Janeiro,Sao
elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj
rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid. Lahkumine võib olla ajutine või alaline, olla riigisisene või ületades riikidevahelisi piire. Paguluses elavad inimesed on pagulased (enne pagulusstaatuse kinnitamist varjupaigataotlejad). 1. Mis on asüül? Kes on asüüli taotleja? Otsi internetist Kui põgenik esitab kaitsesaamiseks sihtriigile avalduse, siis saab temast varjupaiga ehk asüüli taotleja ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. See on teisest riigist põgenenud inimesele valitsuse poolt antav kaitse väljaandmise vastu 2. Mis erinevus on varjupaiga taotlejal ehk asüüli taotlejal ja pagulasel? Lk.117 alates II lõigust Inimesed, kes on põgenenud poliitilistel põhjustel ja ületanud riigipiire, saavad sihtriigis paluda rahvusvahelist kaitset
majanduse arengule; 4) võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi; 5) toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta; 6) teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega; 7) analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele; 8) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni), rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele; 9) väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes. ASUSTUS (9 tundi) Õppesisu: 1.Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. 2.Linnad ja maa-asulad arenenud ja arengumaades. 3
eurooplast sööma kulukamalt toodetud suhkurt Vabakaubandus ühisel turul suurendab ka ettevõtjate vahelist kokurentsi, sundus´des ettevõtjaid olema tootmises efektiivsed. Tulemusena ei tõuse ettevõjate konkurentsivõime mitte ainult ühisel turul vaid ka maailmaturul. Tarbija võidab siin nii täna madalamatele hindadele kui ka suuremale kauba valikule. Tööjõu vaba liikumine Tööjõu vaba liikumine avaldab mõju nii töölise päritolumaale kui sihtriigile. Kui lähtuda vaid sellest, et riigid erinevad kapitali ja tööjõu suhte poolest, siis suurendab tööjõu vaba liikumine üldst heaolu. Riigist kust tööjõud lahkub muutmub tööjõud napimaks töötmisteguriks ning palga tase hakkab tõusma nii nendel töölistel, kes lahkuvad kui ka nendel, kes koju jäävad. Riigid, kust töötajad lahkuvad , tööandjad küll kaotavad, aga summaarne heaolu suureneb, sest koos tööandajate kaotustega võidavad töölised rohkem heaolu juurde.
tuumakatastroof), näljahädad (etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine (eestlsed Siberisse). ISELOOMUSTAGE ÜHESUUNALISE RÄNDE MÕJU SIHT- JA LÄHTEMAA RAHVASTIKULE. Lähteriigile väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, harrastusi. Negatiivseks mõjuks lähteriigile on tööealiste inimeste vähenemine, väheneb ettevõtlike inimeste arv, väheneb meeste arv (lahkuvad põhuliselt mehed), kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Sihtriigile mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama ametikohtadel, mida kohalikud endale ei soovi, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivseks on suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, suurem surve sotsiaalsfäärile. MIS RIIKIDEL ON EESTIL KÕIGE TIHEDAMAD RÄNDESUHTED? Soome, läti, venemaa, rootsi MIS MEETMEID KASUTATAKSE RAHVASTIKUPOLIITIKAS SÜNDIMUSE
ulatuse järgi siseränne ja välisränne ehk rahvusvaheline ränne välisränne sisseränne ja väljaränne nende vahe on rändesaldo remigratsioon näljaränne ja teatud asjaolude muutmisel tagasi sisseränne kestvus kui pikk rändeperiood ajaline ja ajutine saldo võib olla tasakaalus ja tasakaalustamata Põhjused: sunniviisiline ja vabatahtlik TV lk 31 Rände tõmbe ja tõuketegurid Rände positiivsed ja negatiivsed tegurid lähteriigile ja sihtriigile õp lk 48 TV lk 32 5) Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamine Erinevate arengutasemega riikide puhul rakendatakse erinevaid meetmeid TV lk 34, 33 õp lk 52 Nimeta rahvaarvu suurendavaid ja väiksendavaid tegureid ning selgita 6) Linnastumine ehk urbaniseerumine inimeste koondumine linnadesse ja linliku eluviis... I etapp algas industrialiseerimisega tekkis ridamisi uusi linnu ning rahvaarv kasvas kiiresti
3.) sundränne suurte arenguprojektide tõttu (nt lennujaamade looduskaitsealade) Immigratsiooni mõjud: 1.) Sisserännanu võib teha tööd, mida riigi enda elanikud ei taha või ei saa teha; 2.) Immigrant saab lisada ühiskonnale mitmekesisust, mis aitab arendata tolerantsi; 3.) Sisserännanuid hakatakse ära kasutama odava tööjõu tõttu; 4.) Immigratsiooniga kaasnevad tihti kriminaalsed probleemid. Pagulane- põgenik kes on esitanud kaitsesaamiseks sihtriigile avalduse ja kelle taotlus on rahuldatud Inimkaubandus- Inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida.
Aasia Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused. 52. Suuremate rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale Positiivne külg sihtriigile Positiivne külg lähteriigile 1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik 1. Riigis väheneb tööpuudus. tööjõud. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem 2. Migrandid nõus töötama raskematel töödel. saab kodumaal kasutada. 3. Odav tööjõud - nõus odava tasu eest. 3. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse koju
Aasia Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused. 52. Suuremate rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale Positiivne külg sihtriigile Positiivne külg lähteriigile 1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik 1. Riigis väheneb tööpuudus. tööjõud. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem 2. Migrandid nõus töötama raskematel töödel. saab kodumaal kasutada. 3. Odav tööjõud - nõus odava tasu eest. 3. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse koju
võivad asuda elama või töötama ükskõik missugusesse liikmesriiki. · Kapitali vaba liikumine investeeringute tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel. 29. Selgita, kuidas saavad olla tööjõu vaba liikumine ja rahvusvaheline kaubandus teineteist asendavad protsessid? Tööjõu vaba liikumine avaldab mõju nii töölise päritolumaale kui sihtriigile. Kui lähtuda vaid sellest, et riigid erinevad kapitali ja tööjõu suhte poolest, siis suurendab tööjõu vaba liikumine üldist heaolu. Riigis, kust tööjõud lahkub, muutub tööjõud napimaks tootmisteguriks ning palgatase hakkab tõusma nii nendel töölistel, kes lahkuvad kui ka nendel, kes koju jäävad. Riigid, kust töötajad lahkuvad, tööandjad küll kaotavad, aga summaarne heaolu suureneb, sest koos tööandjate kaotustega võidavad töölised rohkem heaolu juurde
Kapitali vaba liikumine investeeringute tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel. 31. Selgita, kuidas saavad olla tööjõu vaba liikumine ja rahvusvaheline kaubandus teineteist asendavad protsessid? 10 Tööjõu vaba liikumine avaldab mõju nii töölise päritolumaale kui sihtriigile. Kui lähtuda vaid sellest, et riigid erinevad kapitali ja tööjõu suhte poolest, siis suurendab tööjõu vaba liikumine üldist heaolu. Riigis, kust tööjõud lahkub, muutub tööjõud napimaks tootmisteguriks ning palgatase hakkab tõusma nii nendel töölistel, kes lahkuvad kui ka nendel, kes koju jäävad. Riigid, kust töötajad lahkuvad, tööandjad küll kaotavad, aga summaarne heaolu suureneb, sest koos tööandjate kaotustega võidavad töölised rohkem heaolu juurde
Rahvastikupoliitika maailmas: Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Hiina ühe lapse poliitika (ülerahvastus), Araabia poolsaare islamiriigid eitavad pereplaneerimist (usulised). 15. Ränne: liigid, peamised rändevoolud tänapäeval, peamised tõmbe- ja tõuketegurid, rändebarjäärid. Rände tagajärjed nii lähte- kui sihtriigile. Pagulase mõiste. Rände ehk migratsiooni liigid on väljaränne (migratsioon), sisseränne (immigratsioon) ja pendelränne (riigisisene ränne). Tänapäeva rändevoolud Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid on sisserändepiirkonnaks. Lõuna-Ameerika, Aafrika, Aasia - väljaränne. Tõuketegurid: väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik, väike palk, halvad elamistingimused, inimestevahelised lahkhelid,
Rahvusvahelistes suhetes on tingimuslikkus instrumendiks,mis seob omavahel riike ja rahvusvahelisi organisatsioone viisil,kus üks pool saab teatud hüvesid või kasu teise poole tingimuste täitmisest. Negatiivne tingimuslikkus Negatiivne tingimuslikkus on suunatud mõjutama juba olemasolevat situatsiooni kui sihtriik ei täida teatud nõudmisikaubandusreziimi,diplomaatilisi suhteid jne Negatiivne tingimuslikkus tähendab sanktsioonide rakendamist ehk sihtriigile osutatavate hüvede vähendamist, peatamist või lõpetamist Positiivne tingimuslikkus Positiivne tingimuslikkus on olukord, kus algsituatsioon ei rahulda üht osapoolt ja ta asub teist osalejat motiveerima seda muutma. Mõju põhineb tavaliselt lubadusel võimaldada teatud ressursse kui esitatud tingimused täidetakse. Positiivne tingimuslikkus võib hõlmata kaubanduspiirangute vähendamist, uue koostöövõrgustiku loomist, rahalise abi osutamist,
annaabi.ee 
