Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010
Ta tundub olevat nagu igapäeva elu dokumenteerija, üritab lahendada igapäeva probleeme teiselt positsioonilt. Talle meeldib teha oma tööde välapanekuid erinevates kohtades, näiteks korterites, galeriides jne. Bakalaureuse tööna koostas ta näituse "harjutus".Selle näituse tööde kohta on öeldud,et ükski pilt selles seerias ei ole käsitletav asjana iseeneses vaid osana teosest. Preemiad Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia Vaal galerii noore kunstniku preemia Kasutatud kirjandus http://saadoja.ee/2009 http://www.einst.ee/Ea/persona/saadoja.html http://www.kunstihoone.ee/index.php? mode=pl_kunstihoone_yritused&yid=111&yritus=n2itu s&asukoht=Linnagalerii&aeg=arhiiv&lang=est&club=1 &page=16 http://www.eaa.ee/hobusepea/pildid/saadoja.JPG http://www
Doerneri, G. Von Haeckeli ja L. Herterichi juures 1908. aastal õppis Münchenis A. Azbé kunstikoolis, H. Groeberi ateljees 1906. aastal käis Berliinis kunsttööstuskooli õhtukursustel 19041905 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Kanuti Gildi pühapäevakoolis Valitud näitused: 1939 Eesti kunsti näitus Antverpenis, Belgia 1935 Eesti kunsti näitus Moskvas, Venemaa 1931. aastast osalemine Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu näitustel 1928. aastast osalemine Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel 19161917 esinemine ,,Mir Iskusstva" näitusel Moskvas ja Leningradis, Venemaa 1913 esmaesinemine Müncheni Kunstiakadeemias, Saksamaa Organisatsioonid: 1945. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige 1922. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige (asutajaid; 19361939 esimees) Kuulus ka Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse juhatusse, mitmel korral selle esimees Preemiad: 19381939 teine auhind Kadrioru haldushoone koosolekusaali gobeläänide
Oluline on MIS, KUS, KES ja KELLAGA ning MIS MAHUS? Kas on jätkutegevusi, mis muutus, kus kajastati, kas on jälg järel (CD/DVD, raamat jt). Mis läks teisiti ja miks? LISAD nt kavad, brožüürid jmt. Finants aruande osas on planeeritud tulud ja tegelikud tulud. Kõik projektiks saadud tulud, omatulud ja omafinantseeringud. Kulud näidata gruppide kaupa. Vajadusel lisada lisad, samuti näidata kasutamata jääk. 4. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali prioriteete. Toetab Eesti näite- ja teatrikunstiga seonduvaid tegevusi. Sihtkapitali eesmärk on Eesti professionaalse teatrimaastiku arendamine, jäädvustamine ja säilitamine. Toetab Eesti näitekirjanduse arendamist, näidendivõistluste finantseerimist, Eesti teatri tutvustamisega seotud kirjastustegevust. Toetab Eesti teatrimaastikul ennast tõestanud loovisikuid, välisõpinguid marimatele teatri- ja tantsuerialade tudengite magistriõpet, etenduskunsti
aineterühma. Teoseid „Mida teha emaga“ (1978) „Laanepüü“ (1980) „Võlu ja vaim“ (1990) „Lasnamäe lunastaja“ (2008) jutustus „Katastroof“ (1973) proosakogu „Õun valguses ja varjus“ (1985) Tunnustused 1985 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia proosakogu "Õun valguses ja varjus" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ilukirjandusliku proosa kategoorias romaani "Lasnamäe lunastaja" eest Doris Kareva Sündis 28.novembril 1958.aastal Tallinnas Õppis Tallinna 7.keskkoolis (praegu Tallinna Inglise Kolledz) Pärast lõpetamist läks õppima Tartu Ülikooli Teda tõmmati põrandaalusesse poliitilis-kirjanduslikku afääri Alates 1979 a. töötas ajalehes “Sirp ja Vasar” korrektorina, hiljem kirjandus-toimetajana.
"Elu Picassoga: "Valge kassike ja kümme aastat teisi Madame armastust" d'Aulnoy "Punapäine tüdruk" haldjajutte" "Kurja õied. Les Fleurs du mal" "Tubakapood" PREEMIAD 1995 Balti kirjandusauhind romaani "Piiririik" eest 1996 Kultuurkapitali aastapreemia romaani "Hind" eest 2002 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemiaartiklipreemia: "Kui...Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat" ("Meil siin Hüperboreas") eest 2007 Juhan Liivi luuleauhind "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb.." eest 2007 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia esseistika "Flandria päevik" eest TÄHTSUS Õnnepalu on viljelenud autorikeskset, mälestuslikku ja kordusterohket zanrisegu Tema looming on pälvinud rohkelt tähelepanu rahvusvahelises ulatuses
Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige * 1998 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige * 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige Preemiad * 1998 G-Galerii ja Tempera OY kunstipreemia Kirjanduspreemiad * 2004 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistlus "Minu esimene raamat", I koht * 2005 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Sanna ja salakütid" eest. * 2008 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Printsess Luluu ja härra Kere" eest. * 2009 Eesti Lastekirjanduse Keskuse Aasta Rosina auhind raamatu "Härra Linnu lugu" eest. Ise või mõne muu autoriga koostöös kirjutatud ning illustreeritud raamatud * Piret Raud "Kataleena isemoodi juuksed" 1995 * Piret Raud "Ernesto küülikud" 2004
"Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012 "Must tomat" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2013 "Hüppa tulle" (novellid), Nähtamatu Ahv 2014 Raimo Kangro ooperile „Süda” (1999, koos Kirke Kangroga) (libreto) - Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2009 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" eest 2011 Stipendium "Ela ja sära" 2014 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "Atropose Opel Meriva" eest LOOMING: - Range joont. Kangro lausestus on omapärane, stiil pingeline.
"Teoreem" on 2011. aastal ilmunud raamat, mis koosneb kahest ebatavalisest novellist „Jänsesekapsa teoreem“ ja „Nõia teoreem“. Need pajatavad haarava loo inimese rännakutest ja eksirännakutest. „Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi“ on Valdur Mikita 2013. aastal ilmunud esseekogumik, mis käsitleb eestlaste ja Eesti identiteedi, keele, kultuuri ja looduse vahekordi. 2014. aastal pälvis autor tose eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna, Virumaa kirjandusauhinna ning aunimetuse Tartu kultuurikandja 2013. aasta kultuurisündmuse kategoorias. 2009. aastal pälvis Valdur Mikita August Gailiti nimelise novelliauhinna „Jänesekapsa teoreemi" eest. 2014. aastal sai ta „Lingvistilise metsa“ eest Virumaa kirjandusauhinna, Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna ning Tartu kultuurikandja 2013 aunimetuse aasta kultuurisündmuse kategoorias.
ELULUGU (4) Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. 5 KRONOLOOGIA (1) Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 6 KRONOLOOGIA (2) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 7 KRONOLOOGIA (3)
raamat koostati koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga ning kahes oma kogus "Takso Tallinna taevas" (2006) ja "Saage le" (2007). Tema luuletusi on kasutanud laulusnadena ansambel Raadio Maria. Andra Teede on tegev ka kirjanduskriitikuna, kelle kirjatid sel alal iseloomustab hoolikas lhenemine vaadeldavale materjalile. Aastast 2007 ttab ta kirjastuse Jutulind projektijuhina. Aastal 2008 oli Andra Teede Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendaat ja raamatuga "Saage le" Eesti Kultuurikapitali Kirjanduse Sihtkapitali luulepreemia nominent. vihm ei ole minu ainus sber aga ta on kige tihedam ja pahatihti lihtsalt kige lhemal vihm ei peta mind ta tuleb siis kui tema aeg on tulla ta ei nua paljut ja ei taha tegelikult muud kui et ta eest ei joostaks ra et taga vahel jalutataks vi et ei pestaks teda koju judes kohe no pealt maha Luuletus on vetud luulekogust Takso Tallinna taevas. Vtsin selle
Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) 5 4. Autasud 1992.aastal võitisi ta Eino Leino auhinna. 1997. aastal anti talle Riigivapi IV klassi teenetemärk ning üheksa aasta pärast Riigivapi III klassi teenetemärk. 2009.aastal pärjati teda Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemiaga. 2010. aastal sai ta Eesti Rahvakultuuri Fondi elutööpreemia. Eino Leino auhind (1992) Eino Leino auhind on Soome kirjandusauhind, mida annab alates 1956. aastast kirjanik Eino Leino mälestuseks Eino Leino Selts. Auhind antakse üldjuhul soome kirjanikule, eelkõige luuletajale või soome kirjanduse uurijale. Iga inimene võib auhinna saada ainult ühe korra. Auhinnaks on 5400 eurot ja Lauri Leppäse kujundatud medal. Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997)
Täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. Professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa loomingus moodustab instrumentaalmuusika Läbimurdeteoseks kujunes "Insula deserta" NYYD üks kunstilisi juhte Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia EV kultuuripreemia Balti Assamblee kultuuripreemia II klassi Valgetähe ordeni Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia http://www.youtube.com/watch?v=j1PZytBJIXw TÄNAN KUULAMAST
Jaan Kaplinski Elukäik 1941 Tartus Tartu 1. Keskkool Tartu Ülikool Tallinna Botaanikaaed Ugala Eesti Kirjanike Liit 40 kirja Läbiotsimised ja surveavaldused Poliitik- Eesti Kongress ja Riigikogu Looming Luule Proosa "Jäljed allikal" Autobiograafiline proosa "Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia Eesti Rahvuskultuuri Fondi
Jürgen Rooste Jürgen Rooste on eesti luuletaja, kes lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 19972004 eesti filoloogiat. Tema luule on enamasti vabavärsiline, suhteliselt otse öeldud ning humoorikas võtmes. Talle on väga tähtis ausus ning seepärast ei karda ta olla oma loomingus otseütlev. Oma teoste eest on ta saanud mitmeid preemiaid, milledest kõige tähelepanuväärsem on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia aastal 2012. ,,Kõik tänavanurkade muusikud" See luulekogu on välja antud aastal 2013. See teos on järg 2012 aastal ilmunud teostele ,,Laul jääkarudest" ja ,,Hoggsi boson", mille eest Jürgen Rooste Eesti Kultuurkapitalilt kirjanduse sihtkapitali luulepreemia võitis. Luulekogu pealkirjast sain mina aru nii, et tänavanurkade muusikutena mõtles Rooste kõiki inimesi, kes vajavad märkamist, tähelepanu ja mõistmist.
Tõnsoni valitsemisaega. Sel perioodil kujunesid välja ESK põhifunktsioonid, kutsuti ellu mitmeid spordi arengu seisukohalt tähtsaid organeid. 1923. aastal asutati EOK, mille koosseisu kuulusid tuntud riigi- ja ühiskonnategelased. EOK liikmestaatus oli eluaegne. Esimeseks esimeheks oli välisminister F. Akel. 1 1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames kehakultuuri sihtkapitali. Selle vastu olid mitmed ringkonnad ja isikud. Ajakirjanduses puhkes spordivastane kampaania. Koguni Riigikogus oli inimesi, kes leidsid, et spordivõistlused tuleks üldse ara keelata. Kui Riigikogu võttis vastu Kultuurikapitali seaduse, langes üks kuuest sihtkapitalist kehakultuurile. Moodustati Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus(KKSKV). See võimaldas tööle rakendada palgalised spordiinstruktorid. Sihtkapitali ja riikliku laenu abil valmis 13. juunil1926
Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925)[1]. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis. 1927. aastal esines ta seal esimese isikunäitusega ja juba samal aastal valiti Pariisi Sügissalongi liikmeks. Kuigi kunstnik nendel aastatel kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. Isikunäitused toimusid Pariisis (1927, 1928, 1931), Philadelphias (1928), Strasbourgis (1931) ja Amsterdamis (1935). Kodumaise publiku jaoks korraldati 1936. aastal näitus Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 19151936 valminud tööd, mis andis esmakordselt kaasmaalastele ülevaate Wiiralti mitmepalgelisest loomingust ning selle kunstilisest arengust. 1937. aasta lõpul Viinis Künstlerhausis toimunud 57
1911 asutas Tallinnas merekaubandusühisuse Johan Pitka ning Tallinna Laeva Ühisuse ja korraldas "Balti Peaste Seltsi". Lisaks asutas ta Merekaubanduse ja Laevasõidu edendamise Seltsi ja oli ka selle juhatajaks 1917 septembrist alates organiseeris Tallinna Omakaitset, aasta hiljem kujunes sellest Kaitseliit 17.detsembril 1918 määrati mer ejõudude juhatajaks. 1933 Vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutaja ja Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees Aprillis 1944 naasis Eestisse. Pidas üle Eesti kõnekoosolekuid Punaarmee pealetungi vastu sõdimise innustamiseks. Samuti organiseeris löögiüksuse Admiral Pitka. Jäi septembris 1944 Läänemaal teadmata kadunuks. Ta organiseeris palju,mis oli seotud merega,sest ta oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhat aja (. Admiral Pitka) -- . 1975 . . 2000 .
· 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia · 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk. · 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest. · 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku" eest · 2010 Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest · 2010 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest · 2010 Riiklik kultuuripreemia · 2011 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia ,,Ainus armastus. Valik esseid" eest. Tänan kuulamast! Kasutatud allikad · https://tonuonnepalu.wordpress.com/ · https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_%C3%95nnepalu · http://www.muurileht.ee/kohaloleku-kunst-intervjuu-tonu- onnepaluga/
Third level Fourth level Fifth level Muusikaalbumid "Majakavahi Armuhüüd" (2000; koos Marko Matverega) "Mine mine" (2001) "Olemine" (2004; koos Marko Matverega) "Laulude õhtu "Vana kuub"" (2005; koos Marko Matverega) Tunnustused 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" parim laulutekstide autor 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" parim näitekirjanik 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia
biograafilist materjali nii Eesti kui ka Euroopa kultuuriloost. Sürrealistide Dali, Breton, Duschamp, Tzara, Bunuel jt elulugudest lähtub näidend "Sürrealistid", Eesti teatri saja- aastast ajalugu läbi huumoriprisma vaatab "Teatriparadiis" ning kohaliku teatriajaloo suurmehe ja teatrikooli asutaja Voldemar Panso elulool põhineb "Voldemar". Viimase eest tunnustati Kivirähki 2007. aastal nii Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia kui algupärase dramaturgia preemiaga. Tema hetke kõige kuulsamad teosed on ''Rehepapp'' ja '' Mees kes teadis ussisõnu'' Raamatut ''Rehepapp'' on 2008 aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari,mis teeb ta 2000.aastate menukamaks eesti kirjanikuks. Pildigalerii: Andrus Kivirähk AITÄHH !! :)
Perekonnaseis: Abielus Katre Ligiga, 6 lapse isa Haridus: Jalgsema algkool, Järva-Jaani ja Ambla 7.kl kool, Tartu 1. keskkool, Paide keskkool, EPA kaugõppeteaduskond. Tegevus Tegevus: Loomingu toimetuses (1966-1970) publitsistikaosakonna juhataja, kutseline kirjanik Tartus, Kirjanike Liidu liige 1969, kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad Luulele iseloomulikud tunnused Luulenäited Kaua sa kannatad
avaldanud tõlkeid: 1. Richard Brautigani "Hanguga elavhõbedat pildudes" (2007) 2. Richard Brautigani "Et tuul seda kõike ära ei puhuks" (2010) 3. Matsuo Bashō "Valik haikusid" (2011) •. Ajakirjanduses on Sommeril ilmunud artikleid, esseid, muusikaarvustusi, Tunnustused Lauri Sommer on oma loomingu eest saanud mitmeid tunnustusi: • Gustav Suitsu stipendium (2005) • Loomingu aastapreemia (2001) ja (2007) • Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (2010, 2012) • Bernard Kangro kirjanduspreemia (2012) • Juhan Liivi luuleauhind (2014) Luuletused • “märg põld ei igatse lund” https://luuleleid.wordpress.com/tag/l auri-sommer/ • http://www.looming.ee/artiklid/luule/ • “Kui pika ringi pealt” https://arhiiv.err.ee/vaata/luuletus-la uri-sommer-kui-pika-ringi-pealt Tänan kuulamast!
loodud lavatekstides on ühtmoodi olulised nii üksikinimeste elulood kui nende põhjal tekkinud üldistus. Inimlikud teemad ja probleemid, mida ta käsitleb, ületavad rahvuspiire. Karusoo annab oma näidendeis sõna neile inimestele, kes seda muidu ei saa, teemadel, nmillest teised ei räägi. Oluline on seejuures intervjueeritavate nrituaalne puhastumine läbi väljarääkimisprotsessi. Paljude preemiate ja aumärkide hulgas pälvis Karusoo 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia kriitikas poliitteatriks nimetet lavastuse "Misjonärid" eest. Merle Karusoo näidendeid: 1980 "Olen 13aastane" 1982 "Meie elulood" 1982 "Kui ruumid on täis" 1997 "Kured läinud, kurjad ilmad" 1999 "Küüdipoisid" 2002 "HIV" 2005 "Misjonärid" 2006 "Täna me ei mängi" (kaasautor Toomas Lõhmuste) 2006 "Küpsuskirjand 2005"
bioloogia ja keemia õpetajana. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar tõlke- kirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused Balti Assamblee preemia romaani “Piiririik" eest (1995) Kultuurkapitali artiklipreemia (2002) Valgetähe V klassi teenetemärk (2004) Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest (2010) Riiklik kultuuripreemia (2010) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest (2011) Teosed Romaanid Luulekogud "Piiririik“ (1993) "Jõeäärne maja“ "Hind“ (1995) (1985) "Printsess“ (1997) "Ithaka“ (1988) "Raadio“ (2002) "Mõõt“ (1996) "Paradiis“ (2009) "Enne heinaaega ja "Mandala“ (2012) hiljem“ (2005) "Kuidas on elada“ (2012) Romaan “Mandala”
Rooste vabavärss on kohati rütmiliselt keerukas. JÜRGENIL ON KA FACEBOOK : HTTPS:// WWW.FACEBOOK.COM/JURGEN.ROOSTE TUNNUSTUSED Betti Alveri debüüdiauhind 2000 (esikkogu "Sonetid", Huma, 1999) Eesti Kultuurkapitali aastaauhind 2006 (luulekogu ja CD "Ilusaks inimeseks", Verb, 2005) Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 ("Pornofilm ja pudel viina". Vikerkaar, 2006, nr 6) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 ("Laul jääkarudest", "Higgsi boson") PILDIL PRAEGUSE ELUKAASLASEGA
Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Artiklid ja esseed ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992) ,,See ja teine" (1996) ,,Võimaluste võimalikkus" (1997) ,,Usk on uskmatus" (1998) ,,Kõik on ime" (Sarjast "Eesti mõttelugu") (2004) "Paralleele ja parallelisme,, (2009) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaan Kaplinski Tänan kuulamast!
Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid valdavad ta hilisemates töödes. Edasisel perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1923-1925 illustreeris ta Juhan Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." ja 1928 Aleksandr Puskini ,,Gabrieliidid". 1925. aastal sai Viiralt Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaasta stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. 1925-1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli ta tagasi Eestisse. 1946. aastal pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi. Eduard Viiralt suri 55 aastaselt Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. aastal, ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. Viiralti tööd on on osalenud näitustel järmistes linnades: Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis, Königsbergis, Kölnis, Kopenhaagenis, Marseilles´s,
(kuulusid kirikupead ja ülikooli juhatajad ehk ELIIT VALITSUS: Valitsus (eesotsas peaminister), vastutab Riigikogu ees RAHVA VÕIMALUS OSALEDA POLIITIKAS: Rahva õigusi kärbiti kõvasti: kaotati täielik rahvaalgatus, streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust, valimisõigust. KULTUURIELU____________________________________________________________ Kultuurkapital- loodud 1925, kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Alkoli- ja tubakaaktsiis. 6 sihtkapitali: kirjandus, ajakirjandus, kehakultuur, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid. Kultuuri professionaliseerumine- professionaalne, õppinud kunstiinimene sai oma töö eest tasu, preemiaid ja auhindu. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste (sakslased, venelased, rootslased, rahvaarv >3000) tagati õigus emakeelsele haridusele, kultuuri- ja haridusseltsid, koorid, näitetrupid. Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased KIRJANDUS: Heiti Talvik, Betti Alver
Soomes järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. Erkki-Sven Tüür on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia (1987, 1988), EV kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kultuuripreemia (1998), kahel korral Suure Vankri preemia (1996, 1997), II klassi Valgetähe ordeni (2000), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003), Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia (2003). 1995. aastal jõudis Tüüri Reekviem (Peeter Lilje mälestuseks) UNESCO heliloojate rostrumil Pariisis soovitatud teoste hulka. Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Heliplaate Tüüri muusikaga on andnud välja firmad ECM, BIS, Erdenklang, Ondine, Virgin, Teldec jpt.
"Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012 Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2009 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" eest (Looming 2010, nr 2, lk 152177) Mis on hea luule olulisemad omadused? Üks vana vastus on sisu ja väljenduse õnnelik koostoime: tekitagu see siis tunde loomulikust ühtsusest või andekast nihkest. Mõtete pingestatus, tugev haare
1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest 1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest 2001: Venemaa riiklik kunstipreemia 2002: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus Riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk - filmi eest "Nimed marmortahvlil", kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2002: debüüdiauhind filmi eest "Nimed marmortahvlil" 2005: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastus "Tõde ja õigus.Teine osa" 2005: Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest 2007: Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006 lavastuse "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." eest
lastekirjanik 1999 esimene lastelugu,Hyvinkään Sanomat - "Pönttösten perheen joulukuusi" Illustraator ja tõlk Arvukalt ilmunud jutte ajakirjades Inspiratsioon Tema kaks last on talle suureks inspiratsiooniks "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." Tunnustus Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2010 ("Nõianeiu nöbinina") lastejuttude võistlusel ,,Minu esimene raamat" 1.koht 2005 ("Samueli võlupadi") Nukitsa konkursil 2008 3.koht Ja palju muid jutuvõistluste auhindu ning äramärkimisi.. Looming "Kasper ja viis tarka kassi" (Tänapäev, 2005) "Käru-Kaarel" (Tiritamm, 2006) "Samueli võlupadi" (Tänapäev, 2006) "Petra lood" (Tänapäev, 2008) "Peeter ja mina" (Tänapäev, 2009) "Nõianeiu Nöbinina" (Tänapäev, 2010) "Käru-Kaarel"
ILMAR LAABAN STEFANI KASK 12.A PMG KIRJANDUS Kes? Ilmar Laaban (11.detsember 1921 - 29. november 2000) oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. Ilmar Laaban sai 1997 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia raamatu "Marsyase nahk" eest Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. Elu ja looming Ilmar Laaban sündis Tallinnas Käis Tallinna Reaalkoolis Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist. Tartu ülikoolis ta õppis ühe aasta vältel roomaani keeli.
Kultuurielu 1) Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur-vahel. Loovisiksused said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Andekamatele teadlastele määratud abirahad võimaldasid neil end välismaal täiendada. Iga aastaseid toetussummasid said ka paljud rahvuskultuuri jaoks olulised asutused,nagu Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Eesti Kultuurkapital võimaldas suurepärast arengut eesti
Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan Jaigi, Jakob Kõrvi, Aleksandr Puskini raamatuid. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür)
Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule Jäljed allikal (1965) Kalad punuvad pesi (1966) Tolmust ja värvidest (1967) Valge joon Võrumaa kohale (1972) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Raske on kergeks saada (1982) Tule tagasi helmemänd (1984) Õhtu toob tagasi kõik (1985) Käoraamat. Luulet 1956-1980 aastatest (1986) Hinge tagasitulek (1990) Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 aastatest (1991)
aastal, õppis aastatel 19661971 ERKIs arhitektuuri erialal. Töötas aastatel 19711974 Tallinna Restaureerimisvalitsuses arhitektina. Alates 1990. aastast on ta ERKI õppejõud, alates aastast 1995 professor. 19921998 õppejõud Helsingi kunstikoolis "Maa", 19931996 kooli juhtkonna liige. 1994. aastal oli ta Helsingi Tehnoloogiainstituudi külalisprofessor. Aastail 19951997, 20032005Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali esimees. 19912003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja. 1997, 2002, 2005 külalisprofessor Eesti Muusikaakadeemias. 19982001 Tallinna linna kunstinõukogu juhataja. 20012002 a. oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Väljaanded ja Kogukonnad Leonhard Lapin on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1977 ja Eesti Arhitektide Liidu liige aastast 1982. Avaldanud Albert Trapeezi nime all luulekogud
"La Folle Journée" ning teeb tihedat koostööd Le Chœur Grégorien de Paris’ga (Pariisi Gregoriaani Koor), kellega koos on esinetud mitmetes Euroopa riikides, aga ka Marokos ning Jaapanis. Veel on koostööd tehtud ansambliga Hortus Musicus, ansambliga Voces Musicales, Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, Tallinna Kammerorkestriga ning heliloojatega. 2011. aastal pälvisid Vox Clamantis ning Jaan- Eik Tulve Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia kirgastavate kontsertide eest Eestis ja piiri taga. Mina arvan, et tegu on väga huvitava ansambliga, kes toob Eestile au ja kuulsust.
2015 loomepreemia, Eesti Design Awards, Kunstiakadeemia International 2014 üheaastane loominguline 2012 Eesti parima noore stipendium, Eesti Kultuurkapital disaineri auhind SÄSI 2013 Eesti Kultuurkapitali 2012 teine auhind, kujutava ja rakenduskunsti Beopen Award London, i tu st11 ev sihtkapitali aastapreemia 2012: Cast category, p in äInternational rin G ru s t e tekstiilidisaini tähendust oluliselt 22 kunäitu as s i t i laiendanud isikunäituse 8 Is urema riig
19161926 laulis ta Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. Ta juhatas mitut harrastuskoori ja orkestrit: 19241927 Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 19291936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 19341939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 19371939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Aav töötas 19321939 Autorikaitse Ühingus, 19321936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 19301939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (lavastas Hanno Kompus). Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi "Elu" (1935), kontsertvalsi
Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt lahkus 55- aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast teame temalt töid nagu "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead" ja "Lamav tiiger". . Sõjapäevadel sündisid Viiralti "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ja teised tuntud ning vähem tuntud tööd. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja maastikule, näiteks "Maastik Pariisi lähedal".
elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946 a. sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi ning tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux´s asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis ning maeti teda 12 jaanuaril 1954 a. Pére-Lachaise´i kalmistule. Kunstniku 100. Sünniaastapäevaks on valmis Mai Levin´i abil
Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Autasud Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Elu praegu Praegu elab peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet Lapsed: Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauris Kaplinski, Ott-Siim Toomet ja Elo-Mall Toomet. Märt-Matis Lill on tema vallaspoeg. http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=109531 http://www.youtube.com/watch?v=8Zgo1lhPNxk
· "Tere!" · "Ristumine peateega" · "2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel" · "Sild" · "Palju õnne argipäevaks!" · "Kaotajad" · "Latern" · "Meeletu" · "Kaev" 1.3 Raamatud · "Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus Tänapäev) · "Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater) · "Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos Kati Murutariga) 1.4 Tunnustused 1. 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium 2. Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" 3. 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" - parim laulutekstide autor 4. 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" - parim näitekirjanik 5. 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk 6. Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest 7
19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 illustreeris Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 19241925 illustreeris Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 illustreeris koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." 1928 illustreeris Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Võimeka graafikuna töötas ta: puulõikes (kõrg ja sügavtrükis) ofordis akvatintas (ka kõrgtrükis) litos monotüüpias 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi Sellest ajast pärinevad tööd: "Põrgu" (19301932, ofort, vasegrafüür) "Kabaree" (1931, ofort, vasegrafüür) "Jutlustaja" (1932, lito) "Neegripead" (1933, kuivnõel) "Claude" (1936, puugrafüür) "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) 1938. aasta reisil Marokosse lõi Viiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust "Noor araabia poiss" (1940) "Berberinaine kaameliga" (1940)
· 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. · 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana · 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi · 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. · 1935 sai tellimuse · "Kalevipoja surm" "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases" Aunimetused · 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige · 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige · 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor
Kõik, mis on eriline ja paneb silma särama. Reeglite peale sülitamine." Kas Sa loodad, et Sinu raamatud muudavad maailma? Ma jubedalt loodan. Kui kas või üks inimene läheb ja kallistab peale minu raamatu lugemist endale kallist inimest... Raamat peab avama silmad, nii nagu minu omad avas Õnnepalu "Piiririik". Iseseisvuspäev Kenderi esimene romaan ropp ja primitiivne kirjutatud lühilausetega moodsas kuues kriitiline realism võitis kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia Peategelasteks on Karl Pajupuu, Marks ja Aive Simson. Teos räägib kahe mehe igapäevaelust 90. Eestis. Sõbrad joovad enamuse ajast ja püüavad raha kokku ajada (näiteks värvates naisi pornofilmi). Kumbki neist ei käi tööl ja Karl elab Simsoni kulul, lisaks sellele ta ka peksab naist, sest arvab, et viimane pole midagi väärt. Lugu on tõsine ja pole niisama naljaviluks lugemiseks. Üsna karmi sõnakasutusega. Check out
1934. aastal täitis mõned kuud ESK esimehe kohustusi taas L. Tõnson. Sel ajal sai teoks Esimesed Eesti Mängud. Tõnson oli nii vaimne kui ka füüsiline juht neil mängudel. 12000 osavõtjaga mängud olid heaks toestuseks spordi laiast kandepinnast Eestis ning põhjenduseks taotleda riiklikku tähelepanu. 1934. aastal asus ESK etteotsa riigisekretär Karl Teras. Viidi läbi teine reorganiseerimine, mille eesmärk oli likvideerida tekkinud ESK ja KKSKV- Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus kaksikjuhtimine ning prioriteedi kindlustamine. Muudeti ka Kultuurikapitali seadust nii, et ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu
Pariisi. Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55aastasena Pariisis. Looming Aastast 1916. leiduvad esimesed tema puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. Järgevatel paaril aastal oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast tööd: "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito), realistlikumad: "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür), "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal ta lõi töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine
annaabi.ee 
