,O-ga avastamine.3.Sihtmärk ag.,antimetaboliidid, andes valkude molekulaarsete ensüümide peroksüradikaale.RNA mehhanismide inhibiitorid,mis struktuur:sama nagu uurimine.4.Somaatiline blokeerivad DNA DNA,erinevus et geeniteraapia.(terve sünteesi.Interkalaarse suhkrufragm on geeni sisseviimine d ag:peavad olema riboos,T asemel on rakku)Signaalmolekuli õhukesed,et ruumiliselt U,RNA ei esine d:neurotransmitterid,ho mahtuda aluspaaride kaksikspiraali kujul,kuigi rmoonid,hormonoidide vahele.Nad tungivad esined spiraalseid lõike. lokaalsed nukl hapete aluspaaride (mRNA-vahendab valku hormoonid,neurohormo kihtide vahele(takistab kodeerivat infot onid(närvirakkude DNA replikats.,ja genoomselt DNA-lt poolt).Membraanipote transkripts
38.Kuidas kaitseb organism oma rakke komplemendi aktivatsiooniga kaasneva osmootse lüüsi eest? 39.Mis on opsoniseerimine? 40.Mis on anafülotoksiinid? 41.Komplemendi aktivatsiooni bioloogiline roll. 42.Tsütokiinide ja hormoonide sarnasused ja erinevused. 43.Kaasasündinud ja omandatud immuunsusega seotud tsütokiinide sarnasused ja erinevused. 44.Millised on tsütokiinide retseptorid? 45.Kuidas jõuab signaal tsütokiinide retseptorilt tuuma? 46.TNF ja tema näitel võrrelge signaalmolekuli parakriinset ja endokriinset toimet 47.Ülitundlikuse neli erinevat klassi ja nende lühike iseloomustus. 48.Mis toimub (ja millistes rakkudes) allergilise reaktsiooni käivitumisel? 49.DTH tüüpi reaktsioonides osalevad rakud ja signaalmolekulid? 50.Kuidas aktiveeruvad CTL rakud? 51.CTL membraanses rünnakus kasutatavad mehhanismid. 52.CTL ja NK rakkude aktivatsiooni erinevused. 53.Milliseid „tapmismehhanisme“ kasutavad makrofaagid, eosinofiilid ja neutrofiilid? 54
Võtmeensüümide tegevuse reguleerimine Ksenobiotikumide detoksikatsioon Signaalmolekuli roll Rakutalitluse redoks- regulaator GABA Glutamaadist glutamaadi Klassikaline pidurdav dekarboksülaasi toimel ülekandeaine KNS-is Homotsüsteiin Metioniin SVH ja neurodegeneratsioon Transamiinimine
Hormoon-retseptor kompleks liigub raku tuuma kus ta seostub kindlatele piirkondadele DNA-l ja seeläbi kas aktiveerib või inhibeerib teatud geenide transkriptsiooni Tulemusena muutub vastava geeni poolt kodeeritava valgu hulk rakus Sekundaarsete signaalmolekulide (second messenger) süntees Hormoon interakteerub märklaudraku plasmamembraanis paikneva valgulise retseptoriga Hormooni seostumine indutseerib retseptoris konformatsioonilise muutuse mille tagajärjel aktiveeritakse sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm Sekundaarsed signaalmolekulid on näiteks: adenosiin 3`,5`-monofosfaat ehk tsükliline AMP ehk cAMP 1,2-diatsüülglütserool inositool-1,4,5-trisfosfaat Sekundaarne signaalmolekul aktiveerib proteiin kinaase Proteiin kinaasid fosforüleerivad märklaudensüümi Metaboolne vastus Signaaliülekande süsteem on modulaarne Retseptor Vahendaja (transducer) Efektor Glükogenolüüsi stimulatsioon maksarakkudes hormoon glükagooni poolt
piimatooted, moosid, mahlad jne) VALKUDE ÜLESANDED ORGANISMIDES ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust tagavad et rakkudes aset leidvad keemilised reaktsioonid toimuksid vajaliku kiirusega ehitus (juuksed, küüned, kõõlused) transport aitavad ainetel liikuda retseptorid vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel koostöö kõigi organite vahel kaitse antikehad seovad endaga kindla signaalmolekuli antigeeni Antikehad e antigeeni siduvad kohad on erinevad. organismi regulaatorid liikumine energia varuaine 7. NUKLEIINHAPPED DNA JA RNA
saa seonduda. Vihmavarju efekti näol seostub väljaspool aktiivtsentrit olevate aminohappe jääkidega ning katab tsentri osaliselt või täielikult. Osaline agonist aktiveerib retspeotir kuid avab kanali väiksemal määral kui agonist. Kutsub esile ainult nõrga bioloogilise vastuse. Osalist agonisti võiks käsitleda ka antagonistina, kuna hõivad aktiivtsentri ja takistab neurotransmitteril või agonistil suuremat efekti esile kutsumast. Signaalmolekuli ja retseptori vahelised interaktsioonid X Retseptori tundlikkuse muutumine Tolerantsus võib olla seotud retseptorite sensibiliseerimisega, mistõttu läheb varasemast rohkem ravimit uute retseptorite inhibeerimiseks. Kui peatada ravimi võtmine järsku, on retseptoreid tavapärasest rohkem, mistõttu on rakk neurotransmitteri suhtes ülitundlik ning see kutsub esile normaalsest tugevama reaktsiooni. Sellel perioodil, kui retseptorid vähenevad, tekib patsiendil vajadus
kolesterooli ja teisi väikseid molekule. 5. Mis on membraanipotentsiaal? Elektrilise potentsiaali erinevus plasmamembraani sise- ja väliskihi vahel. Milline on selle tekke põhimõte (millised ioonkanalid ja pumbad osalevad) K+ kanalid, kuna nad on tavaolekus avatud; ka Na+/K+ pumbad ja Na+/lüsiin sümporterid. SIGNAALIÜLEKANNE 1. Rakkudevahelise kommunikatsioon, milliseid protsesse sisaldab? Kuute astet: signaalmolekuli sünteesimine signaliseerivas rakus; signaalmolekuli vabanemine signaliseerivast rakust (eksotsütoos); signaalmolekuli transport märklaudrakuni; signaalmolekuli detektsioon spetsiifilisel retseptoril; muutus raku metabolismis, funktsioonis või arengus, mille on esile kutsunud signaalmolekuli ja retseptori komplekseerumine; signaali eemaldamine ja rakulise vastuse kadumine. 2. Signaalmolekulide klassifikatsioon vastavalt toime ulatusele, endokriinsed
o Aeglased o Väsivad vähe o Palju mitokondreid o Väikese läbimõõduga II tüüpi lihaskiud (valge) o Jämedamad o Kiired kuid lühiajalsied liigutused o Vähe mitokondreid o Palju glükogeeni, mis annab valge värvuse o Väsivad kiirelt 21. Lihaskontraktsioon (mille abil kuidas toimub) Ca++ ioonide sissevool põhjustab uue signaalmolekuli- atsetüülkoliini eritumise, mis viib lihase kontraktsioonini 22. Lihaskudede regeneratsioon Skeletilihaskoe rakud pole jagunemisvõimelised. Kahjustuse korral arenevad uued rakud aga satelliitrakkudest suurema vigastuse korral asendub kude osaliselt sidekoega Südamelihaskoe rakud pole samuti jagunemisvõimelised. Vigastused parandatakse fibroblastide poolt tekitatud sidekoega. Silelihaskoe on rakud jagunemisvõimelised
Signaali ülekande toimumine · signaalmolekul · retseptorid · kaskaad · metaboolne vastus Signaali ülekande üldjooned · Ülikõrge efektiivsus neid on vaja vaid nano- ja pikogrammides · Signaali ülekanne algab signaalmolekuli seostumisega märklaudrakkude spetsiifiliste retseptoritega. Retseptorid on: kompleksmolekulid, kõrgspetsiifilised, kõrgafiinsed, pole staatilised süsteemid, küllastatusfenomeniga. · Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti
Sõltuvalt oma ehitusest võib üks ja sama valk teha palju erinevat tööd, sest kui valku keerata kokku uude kujusse, siis ta kohe käitub teisiti. Jinimesel on valkude kirjutamise võime piiratud 10000 geeniga tema DNA-s. Sellest hoolimata on võimalik lahendada miljoneid keemilisi probleemmomente, sest sama valku lihtsalt keeratakse teistmoodi kokku ja ta teeb nüüd uue töö ära. Valgu kaudu probleemi lahendamine 1) Tekib keemiline probleemsituatsioon, see loob signaalmolekuli 2) Signaal jõuab rakutuuma, selle alusel leitakse tulemus DNA-st probleemi lahendav geen 3) Geenist tehakse käsukoopia ja see väljub tuumast ning seostub ribosoomiga 4) Ribosoom ehitab valmis valgu 5) Valk probleemi kohas keerdub kokku funktsionnalseks ja lahendab probleemi 20.11.14 Rakkude ehitus Arenguliselt on kõige vanemad eluvormid bakterid, seda sellepärast, et põhimõtteliselt on bakter kestaga ümbritsetud kogum elavat plasmat. Maa
omandatud.. Antigeenid on halvad o Antigeenideks on valgud või teised suure molekulised ained o Nad satuvad organismi nt bakterite ja viiruste koostises Antikehad on kaitsevalgud o Moodustavad kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite (antigeenide) vastu. Antikeha seondub antigeeniga ja takistab selle toimimist. Igal antikehal oma molekul (nt katk) Antigeen tuntakse ära signaalmolekuli järgi o Organism peab end oskama kaitsta o Omandatud immuunvastuse tekkeks peab organism enne antikehaga tutvuma o Mälurakud teavad antigeeni koostist PÕHJENDA VAKTSINEERIMISE VAJALIKKUST o Vaktsineerimise abil hoitakse ära igal aastal 2,5 miljoni inimese surm o Vaktsineerimine võib aidata grupiepideemiate ajal o See takistab nakkushaiguste levikut o Me ei pea haigust ise läbi põdema, et ekiks antikeha selle vastu.
93. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Teist tüüpi rakulised vastused hormoonide toimele hõlmavad rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide sünteesi. Hormoonvastusena sünteesitud sekundaarsed signaalmolekulid kutsuvad esile juba muutused raku metabolismis. 94. Kirjeldage peptiidhormoonidefunktsioneerimise põhimõtet? Hormooni seostumine retseptoriga indutseerib viimases konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel aktiveeritakse lõpuks sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm. Sellise mehhanismi kaudu toimivate hormoonide hulka kuuluvad polüpeptiidsed hormoonid nagu glükagoon ja mõned aminohapetest tulenevad hormoonid nagu adrenaliin. 95. Milline toodud molekulidest on sekundaarne signaalmolekul? (erinev valik) (küsimuses võib esineda üks kolmest sekundaarsest signaalmolekulist: cAMP, diatsüülglütserool ja inositool-1,4,5-trisfosfaat) 2) on cAMP
signalisatsioon) 2. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Seda signalisatsiooni on palju vähem uuritud 3. Rakud moodustavad teatud kontakte, nn. aukliiduseid ( gap-junctions), mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Ligand aine, mis spetsiifiliselt reptseptoriga seondub. Mingi signaalmolekuli retseptor võib organismis esineda mitmetel eri tüüpi rakkudel. See aga ei tähenda, et nendel erinevatel rakkudel vastus antud signaalmolekulile oleks täpselt ühesugune. Ligandi ainuke ülesane on muuta retseptori omadusi, et rakk seeläbi saaks teavitatud signaalmolekuli olemasolust rakku ümbritsevas keskkonnas. Vastavalt sellele, kui kaugel asuvad ja millised on sihtrakud, eristatakse järgmisi keemilise signalisatsiooni tüüpe:
läbilaskvus 90. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid? Geenide ekspressiooni 91. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Kutsuvad esile muutused raku metabolismis. hormoon ei sisene (primaarne signaalmolekul) märklaudrakku vaid seostub viimase plasmamembraanis paikneva valgulise retseptoriga. Plasmamembraanis hormooni siduv osa paikneb väljaspool rakku. Hormooni seostumine retseptoriga indutseerib viimases konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel aktiveeritakse lõpuks sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm. 92. Kirjeldage peptiidhormoonide funktsioneerimise põhimõtet? Hormooni seostumine retseptoriga indutseerib viimases konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel aktiveeritakse lõpuks sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm. 93. Milline toodud molekulidest on sekundaarne signaalmolekul?
meditsiinilise kateetri pinna. Pseudomonas aeruginosa morfoloogia muutub pärast esmast kinnitumist, voogavatel rakkudel on teistsugune morfoloogia (pikenenud, ühe polaarse viburi asemel omavad kahte) kui planktilistel rakkudel. Jääv kinnitumine. Vastusena keskkonnast tulevale signaalile pärsitakse osadel voogajatel liikumine ja indutseeritakse eksopolüsahhariidide süntees, mis omakorda aitab tugevamalt pinnale kinnituda. Paljudes bakteriliikides on rakusisese signaalmolekuli tsüklilise di-GMP (c-di-GMP) tase oluliseks lülitiks 2 erineva eluviisi vahel. Suurem rakusisese c-di-GMP tase pärsib liikuvust ja virulentsust ning soodustab biofilmi teket. C-di-GMP sünteesitakse diguanülaattsüklaaside abil (GGDEF domääniga valgud) ning lagundajateks on spetsiifilised fosfodiesteraasid (enamasti EAL-domääniga valgud). Paljudel neist valkudest on ka periplasmaatiline või tsütoplasmaatiline sensormoodul, mille
Kilpnääre- ainevahetus, norm asv areng Kõrvalkilpnäärmed Kõhunääre- (insuliin- glükoosi liikumine vereringesse) Munasarjad- menstruatsioonitsükkel, rasedus Munandid- suguhormoonid Rasv- ja vesilahustuvad hormoonid Steroidhormoonid Rasv lahustuvad Suudavad läbida membraane Akriveerivad geene Testosteroon, östrogeen Pepiidhormoonid Vees lahustuvad Ei läbi membraane Aktiveerivad raku sees oleva signaalmolekuli Insuliin, kasvuhormoon 3.7 Närvisüsteemihaigused Jagatakse: kesknärvisüsteemi haigused ja piirdenärvisüsteemi haigused. Kesknärvisüsteemi haigused jagatakse kolmeks 1. Nakkushaigused ( entsefaliit, lastehalvatus) 2. Elustiilihaigused ( insult) 3. Vanadusega seotud haigused ( Alzheimer, Parkinson9 Piirdenärvisüsteemi haigused sõltuvad keskkonnast ja geneetikast. Entsefaliit- ajupõletik, mida põhjustab puukide levitatav haigus
suurem kui väliskeskkonnas. Milline on glükoosi rakkudesse sisenemise mehhanism aktiivtransport 19. Eksperimentaator eemaldas aksoni müeliintupe. Milline on sellise töötluse tagajärg? Neuron juhib impulsse aeglasemalt. 20. Anesteetikumid vähendavad valutunnet blokeerides närviimpulsside edasiliikumist. Milline järgnevalt loetletud keemilistest ühenditest võiks mõjuda anesteetikumina? Aine mis blokeerib signaalmolekuli retseptori sünapsis 21. Kõik järgnevad väited eukarüootide kromosoomi kohta on õiged välja arvatud aktiivne transport toimub heterokromatiinilt 22. Raku diameetrile 40 µm vastab b ja c mõlemad on õiged 23. Millised komponendid või struktuurid järgnevast loetelust esinevad loomarakkudes, aga mitte bakterirakkudes? Endoplasm retiikulum 24. Antibiootikum klooramfenikool pärsib valgu sünteesi prokarüootides 25
Ran'id seonduvad valkudega, millel on tuumalokalisatsiooni signaal ning aitavad nad tuuma transportida ning tuumast välja transportida. 31 SIGNAALIÜLEKANNE 1. Rakkudevaheline kommunikatsioon, milliseid protsesse sisaldab? Ekstratselulaarne signaaliülekanne e. transmissioon sisaldab signaali teket ja selle liikumist signaali vastuvõtva rakuni (1) signaalmolekuli sünteesimine signaliseerivas rakus (2) signaalmolekuli vabanemine signaliseerivast rakust (3) signaalmolekuli transport märklaudrakuni Rakusisene signaaliülekanne e. transduktsioon on protsess mille käigus toimub signaali vastuvõtmine, rakusisene edaskandumine ja primaarne vastus sellele signaalile (signaali konversioon rakuliseks vastuseks) Tinglikult võib jagada kolme etappi: 1. Signaali vastuvõtmine raku pinnal spetsiifiliste retseptorite poolt; 2
NLS nuclear localisation signal ehk tuuma lokalisatsiooni e tuuma siirdamise signaal NES nuclear export signal ehk tuumast väljutamise e ekspordi signaal Ran – tsütosooli valk – väike, GTP või GDP seoseline importiin – tuuma impordi mehhanismis transpordi faktor eksportiin – tuuma ekspordi mehhanismis transpordi faktor 6. Valkude tuuma import ja eksport: sarnasus ja erinevus. Sarnasus: moodustub kompleks signaalmolekuli ja cargoga, kompleks ühendub ran- GTP-ga, toimub transport ning kompleks dissotseerub Erinevus: ekspordi korral on ran-GTP lastmolekuliga (cargo) samas kompleksis, impordi puhul ei ole Ekspordi korral algab protsess tuumast, impordi puhul tsütoplasmast 7. Tuuma ja tsütoplasma vaheline mRNA transport: hnRNP hnRNP – heterogeneous nuclear ribonucleoproteins – suur perekond valke, mis seonduvad RNAga, ta transpordib mRNA tuumast välja. Nad osalevad transkriptsioonil
a) ensüümide aktiivsust b) membraanide läbilaskvust c) geenide ekspressiooni 93. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Kutsuvad esile muutused raku metabolismis. hormoon ei sisene (primaarne signaalmolekul) märklaudrakku vaid seostub viimase plasmamembraanis paikneva valgulise retseptoriga. Plasmamembraanis hormooni siduv osa paikneb väljaspool rakku. Hormooni seostumine retseptoriga indutseerib viimases konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel aktiveeritakse lõpuks sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm. 94. Kirjeldage peptiidhormoonide funktsioneerimise põhimõtet? 95. Milline toodud molekulidest on sekundaarne signaalmolekul? (erinev valik) (küsimuses võib esineda üks kolmest sekundaarsest signaalmolekulist: cAMP, diatsüülglütserool ja inositool-1,4,5-triofosfaat) Diatsüülglütserool 1. Joonistage RNA koostisesse kuuluva monosahhariidi struktuur (ka DNA kohta). ()-riboos ()-desoksüriboos
"hüppab" ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdid (tsentraalses närvisüsteemis). 37. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule 38. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. AP liigub mööda presünaptilise raku membraani kuni sünapsini. Seal avanevad depolarisatsiooni tõttu Ca ioone rakku laskvad kanalid. Ca kontsentratsioonile reageerivad mediaatorainega vesiikulid, mis liituvad rakumembraaniga. Mediaatoraine lastakse sünapsisse, osa sellest hajub, osa satub vastasraku retseptoritele, mis
väiksed (nt. glycine ˂100) / suured (nt. kasvuhormoon – ca 21 500) Atsetüülkoliin – sagedasem, võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkoliini esteraasi poolt (erutusjuhtivuse säilitamiseks) Noradrenaliin Serotoniin Gamma-aminovõihape Virgatsainete retseptorid. Retseptorid on spetsiifilsed kindlatele keemilistele signaalidele. Kui retseptor on ära tundnud signaalmolekuli, siis kutsub ta esile raku vastust (transduktsioon). Agonist – ühendid, mis seonduvad ja aktiveeritavad retseptoreid. Antagonist – ühendid, mis blokeerivad agonistide toimet. 5 Kõik retseptorid on valgud ja paljud nendest asuvad plasma membraanis, kus nad on võimelised seonduma vees lahustuvaid signaalmolekulid, mis asuvad ekstratsellulaarses vedelikus. Tsütoplasmaatilised ja
Kiire vastus: sekundid või minuteid aegavõttev, põhjustab raku liikumise, sekretsiooni jametabolismi Aegalne vastus: minuteid kuni tunde aegavõttev, põhjustab raku kasvu või paljunemist. Valgu sünteesi mõjutavad protsessid võtavad aega Signaali ülekande positiivne ja negatiivne tagasiside. Positiivne- aktiveeritud B suurendab A aktiivsust Negatiivne- aktiveeritud B vähendab A aktiivsust Viisid kuidas märklaudrakk väldib rakuvälise signaalmolekuli toimet. Retseptori arestimine endosoomi poolt (retsptor koos signaalmoekuliga) Retseptori mahareguleerimine lüsosoomi poolt (reteptori ja signaalmoekuli lagundamine) Retseptori inaktiveerimine Intratsellulaarse signaalvalgu inaktivatsioon Inhibiitorvalgu produktsioon Atsetüülkoliini poolt esilekutsutud reaktsioonid eri tüüpi rakkudes. Südamelihasrakkudes- aktsioonpotentsiaali sageduse vähendamine, südamerütmi aeglustumine Süljenäärmetes- sekretsiooni tõus
närvisüsteemis Schwanni rakud, mis ümbritsevad neuroneid, ja tsentraalses närvisüsteemis oligodendrotsüüdid. 26. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Keemiline ühend, mis tagab rakkudevahelise informatsiooni vahetuse, signaalide edasikandumise. Märklaudrakkudega seonduv signaalmolekul põhjustab konformatsiooni muutust retseptoris ning sellele järgnevalt erinevate protsesside läbi muutust raku talitluses. 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. Sünapsieelse raku aksoni terminal sisaldab neurotransmitteritega täidetud vesiikuleid. Kui signaal aktsioonipotentsiaali näol jõuab terminalini, tõuseb seal Ca sisaldus tsütosoolis. See põhjustab osade vesiikulite sisu liikumist rakkudest välja paiskamise. Liikumine kuni sünapsijärgse rakuni võtab aega ~0.5 millisekundit. Toimub seostumine sünapsijärgse raku retseptoritega
retseptoriga, interaktsiooni ülekanne raku sisemusse (ioonkanalid, G-valgud, cAMP, IP3, DAG, Ca2+), raku funktsionaalse aktiivsuse muutumine. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Kui signaalmolekul (neurotransmitter, valguline hormoon) on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke.: Mingi stiimuli mõjul (näiteks neurotransmitterite seostumisest sünapsijärgse raku kanalite valguga) toimub membraani lokaalne nõrk depolariseerumine, avanevad pingest (membraanipotentsiaalist) sõltuvad Na+ kanalid ja Na+ siseneb ja tagajärjeks on membraanipotentsiaali tugev depolariseerumine st aktsioonipotentsiaali teke. stiimuli toimel vabanevad neurotransmitterid ja seostuvad
signaalikaskaad, mille tulemusena lühikesest, väheste viburitega liikuvast peritrihhist areneb 20-40 korda pikem, mitmete kromosoomidega ning enam kui 50 korda viburirikkam P. mirabilise voogav rakk. 2. Pöördumatu kinnitumine vastusena keskkonnast tulevale signaalile pärsitakse osadel voogajatel liikumine ja indutseeritakse eksopolüsahhariidide süntees, mis omakorda aitab tugevamalt pinnale kinnituda. Paljudes bakteriliikides on rakusisese signaalmolekuli tsüklilise di-GMP (c-di-GMP) tase oluliseks lülitiks 2 erineva eluviisi vahel. Suurem rakusisese c-di-GMP tase pärsib liikuvust ja virulentsust ning soodustab biofilmi teket. c-di-GMP sünteesitakse diguanülaattsüklaaside poolt (GGDEF domääniga valgud) ning lagundajateks on spetsiifilised fosfodiesteraasid (enamasti EAL-domääniga valgud). Paljudel neist valkudest on ka periplasmaatiline või tsütoplasmaatiline sensormoodul, mille vahendusel füsioloogilised
annaabi.ee 
