Sidud Signaalid Süsteemid - kogutud materjaalid (1)
Delfiinid on võimelised jäljendama helisid.Nad võivad jäljendada ka inimese
sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt.
(”This Is a Trick”) ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu.
Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase
väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka
nende hingamist.
Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada
vees, kus on umbes 25 kraadi..Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt
ujuma , et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav.
Suhtumine.
Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult , kui delfiinile midagi ei meeldi, siis
hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid
ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88
teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav.Kuuluvus
Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi
delfiinlaste sugukonda.
Kehaehitus
Delfiinlased on üsna väikesed (1-10m), enamasti väga liikuvad, sihvaka
kehaehitusega. Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta
nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Suuremal osal delfiinlastel on
olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal . Sabauim tagaserv on
sügava sälguga.
Kiirus
Delfiinidele meeldib mängida mööduvate laevade juures. Nende tavaline kiirus
on 36 km/h, kui aga püsib kiirekäigulise laeva vöörilainel, siis isegi 60 km/h.
Helisignalisatsioon
Delfiinid on võimelised kuulma heli sagedusega mõnest tuhandest Hz-st kuni
üle 100 000 Hz, mõnede andmete järgi ka kuni 200 kHz.
Paaritumine
Delfiin sigib peamiselt suvel. Tiinus kestab peamiselt 10-11 kuud. Delfiini poeg
sünnib saba eespool . Sündides on ta välja arenenud ja nägija. Vastsündinu on
80-90 cm pikk ja kaalub 10-12kg.
Toitumine
Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu , heeringas, sardiin , hamsa,
makrell , lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest.
Elukoht ja eluviis
Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas
ja 7 polaarjoone taga Arktikas . Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti.
Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda .
Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Hingamine
Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb
kohe sissehingamine. Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5-
10 liitrit õhku.
Delfiin, inimese sõber
Inimesi on juba pikka aega paelunud delfiinide graatsia . Kujutage endale ette
võluvat vaadet puhtalt lõbu pärast veest välja hüppavast laeva vöörilaines
lustivat delfiiniparvest. Inimese sõbraks on peetud ahve, koeri, hobuseid ja ka
delfiine. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat
tagasi, mil üks delfiin päästis ühe imeilusa häälega lauliku - Arioni. Delfiini ja
inimese sõprust on täheldatud ka tänapäeval.
Erinevaid delfiiniliike
Tõmmunosudelfiin kes on suur hüppaja ja elab Uus- Meremaa , Lõuna-Aafrika ja
Lõuna-Ameerika rannikuvetes. Valjas -eeldedelfiinil on pikk sihvakas keha ja
esiulatuv nokis . Halldelfiin on ainuke delfiin, kellel pole nokist. Jõedelfiinil, kes
elab ainult Amazonase jõgedes, on ülakeha roosa . Laiksilm -delfiin armastab
samuti sooja vett nagu inimene (24-30 kraadi).Document Outline
- Kuuluvus
- Kehaehitus
- Kiirus
- Helisignalisatsioon
- Paaritumine
- Toitumine
- Elukoht ja eluviis
- Hingamine
- Delfiin, inimese sõber
- Erinevaid delfiiniliike
kogutud materjaale erinevatest allikatest, lisaks veel enda tehtud multisim projektid erinevate vooluringide kohta, erinevad screenshotid frequenzy response vastustest, erinevad oma tehtud screenshotid dc transmistance vastustest. programmid aitamaks lahendada erinevaid twoport ülessandeid,laboreid ja teste, ning veel palju muud.
Sarnased õppematerjalid
0
Bangladeshi transpordi ja turismimajanduse ülevaade
docstxt/.txt
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid