Sidud, süsteemid ja signaalid (0)

Plii ja elavhõbe Eesti atmosfääris
Plii ja elavhõbe on raskemetallid, mis suurtes  kogustes  võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme 
(depressioonist närvisüsteemi haigusteni). Neid aineid satub loodusesse  peamiselt erinevate 
tööstuste ja transpordi tõttu.
Mõlemal metallil on omad kasutusviisid. Elavhõbedast tehakse kraadiklaase, lambipirne ja 
hambaplomme;  pliist  aga haavleid ja raskusi(õngedele, kalavõrkudele). Raskemetalle leidub ka 
mujal, näiteks tubakatoodetes, hambaravis, akudes ja väetistes. 
Autotranspordist õhku sattunud raskemetallid võivad sadestuda  teedest  mitmekümne meetri 
kaugusel olevatele taimedele, seega on maanteede ääres olevad põllutaimed  raskemetallide  kihiga 
kaetud. Uuemates  autodes  kasutusel olevad katalüsaatorid vähendavad mürgiste ainete sattumist 
atmosfääri. Üha vähem kasutatakse ka pliiga bensiini.
Kui termin "raskemetallid" 20. sajandi alguses kasutusele võeti, tähendas see kolme metalli: plii, 
elavhõbe ja kaadium. Tänapäeval oetakse raskemetallideks ka jargmiseid aineid: inglistina,  titaan , 
alumiinium ja  nikkel . Nende ainete korrektne nimetus on nüüd "toksilised järgmetallid". Toksilised 
järgmetallid on tervisele kahjulikud kuna nad reageerivad tugevalt mõnede valkude aminohapetega.
Kirde-eestis olevad põlevkivielektrijaamad saastavad tugevalt õhku. Põlevkivi põletamisel Eesti 
elektrijaamades tekib aastas Eesti energia  kodulehe  andmetel:
43 170 tonni SO2,
9330 tuhat  tonni NOx,
6240 tuhat  tonni tahkeid osakesi,
19 232 tuhat tonni CO,
94,5 tonni raskmetalle,
9,1 mln tonni CO2.
Kekskkonnakaitse  andmed:
Aine
2010
2009
Aastane suurenemine
Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna  36940,17
25543,26
11396,9
pliiks   
Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 
609,41
419,5
189,92
elavhõbedaks 
Kasutatud allikad:
www.tervistavstuudio.ee
http://www.physic.ut.ee 
http://www.med24.ee 
www.stelior.ee
http://www.keskkonnainfo.ee 
www.miksike.ee
Tallinn, 2012