soojenedes süsinikdioksiidi atmosfääri paiskavad. Selle põhjustab see, et gaaside lahustuvus vedelikus selle soojenedes halveneb. Huvitaval kombel näitavad arvutused, et arvestades inimmõju ning atmosfääri soojenemist, peaks süsinikdioksiidi kontsentratsioon kasvama kiiremini kui ta seda tegelikult teeb. Ilmselt on siin taaskord tegemist tagasiside mehhanismiga. Esiteks intensiivistub loomulikult taimede kasv, kuid peamiseks põhjuseks on ilmselt ookeanisetete settimiskiiruse muutumine. Ookeanipõhja setted ja geokeemia ongi praegu üks kliimauuringute kuumemaid teemasid. RAIN TOMING MT207
atmosfääri paiskavad. Selle põhjustab see, et gaaside lahustuvus vedelikus selle soojenedes halveneb. Huvitaval kombel näitavad arvutused, et arvestades inimmõju ning atmosfääri soojenemist, peaks süsinikdioksiidi kontsentratsioon kasvama kiiremini kui ta seda tegelikult teeb. Ilmselt on siin taaskord tegemist tagasiside mehhanismiga. Esiteks intensiivistub loomulikult taimede kasv, kuid peamiseks põhjuseks on ilmselt ookeanisetete settimiskiiruse muutumine. Miks peame kaitsma vett Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis- Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb
nishide hulgast Logistiline võrrand: () liikide loogiline järgnevus suktsessioonis (r-strateegid ! K strateegid); () liikide tekkimine ja väljasuremine evolutsioonis; () toitainete omastamise kiirus sõltuvalt pH-st; () fütoplanktoni kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () herbivooride kasvukiiruse sõltuvus fütoplanktoni liikide arvust. Droopi mudel: () fütoplanktoni raku settimiskiiruse sõltuvus raku suurusest; (x) fütoplanktoni kasvukiiruse sõltuvus rakusisesest toitainetevarust; () fütoplanktoni respiratsiooni kiiruse sõltuvus hapniku kontsentratsioonist raku sees; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus klorofülli hulgast rakus; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus antennpigmentide hulgast raku sees Reynoldsi arv: () vetikate interts; () rakkude arv koloonias; (x) suurus mis iseloomustab süsteemis
pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient III grupp: pulbrite tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutavad, tehnoloogilist omadust Pulbrites kasutamine praktikas: kuivsegud, portlandtsement, pulbermetallurgia, Pulbrite lahutamine I osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus c) sedimentatsioon s.o. settimiskiiruse järgi vedelikus II erikaalu järgi a) erineva tihedusega vedelikes b) õhu voolus kergemad osakesed liiguvad kiiremini III magneetiliste omadute järgi IV osakeste pinna energia järgi protsessi nimetatakse flotatsiooniks Kuivsegud Koosnevad pulbrist a peentäitematerjalist, tuleb arvestada, et pakendite seismisel ja transportimise käigus toimub segu fraktsioneerumine. Sellest tulenevalt tuleb korraga kasutada tervet pakendit ja korralikult segada.
pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient III grupp: pulbrite tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutavad, tehnoloogilist omadust Pulbrites kasutamine praktikas: kuivsegud, portlandtsement, pulbermetallurgia, Pulbrite lahutamine I osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus c) sedimentatsioon s.o. settimiskiiruse järgi vedelikus II erikaalu järgi a) erineva tihedusega vedelikes b) õhu voolus kergemad osakesed liiguvad kiiremini III magneetiliste omadute järgi IV osakeste pinna energia järgi protsessi nimetatakse flotatsiooniks Kuivsegud Koosnevad pulbrist a peentäitematerjalist, tuleb arvestada, et pakendite seismisel ja transportimise käigus toimub segu fraktsioneerumine. Sellest tulenevalt tuleb korraga kasutada tervet pakendit ja korralikult segada.
Täiskasvanud inimese erütrotsüütide üldpind on umbes 3800 m2. Veri on in vivo agregatiivselt ja sedimentatsiooniliselt püsiv dispersne süsteem. Agregatiivne püsivus on verel tänu tugevale hüdraatkattele rakumembraanide pinnal. Seetõttu rakud omavahel ei ühine. Sedimentatsiooniline püsivus on tagatud vere pideva voolamisega. Voolamise katkemisel veri settib. Sellel efektil põhineb vere kliinilise analüüsi meetod - erütrotsüütide settimiskiiruse määramine. Erütrotsüütide tihedus (1,096 g/cm3) on suurem kui plasmal (1,027 g/cm3), mistõttu need seisvas, hüübimatuks muudetud veres aeglaselt setivad. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt Westergreni meetodit. Veri muudetakse hüübimatuks naatriumtsitraadi lahuse lisamisega. Veri viiakse peenesse kapillaari ja jälgitakse kihtide eraldumist: ülemine kiht vastab plasmale ja alumine kiht erütrotsüütidele ja nendest moodustunud suurematele agregaatidele. Nende agregaatide
kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 76. tundmatu koostisega segu koostise määramiseks. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine Näiteks: fraktsiooniline koostis , % > 1,0 mm 20%. 0,8 1,0 mm 15%. 0,4 0,8 mm 20%. 0,3 0,4 mm 15%. < 0,3 mm 30%. b) mikroskoopia- mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. Näiteks: pikergused 20%, sfäärilised 80%. c) sedimentatsioon- settimiskiiruse järgi vedelikus. 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtesühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud. b) õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini. 3. Magnetiliste omaduste järgi Näited: pagaritööstuses puhastatakse jahu ja vilja, et eemaldada magnetiga metalli tükke ja naelu, mäetööstuses kasutatakse magnetiidi (Fe3O4) eraldamiseks mineraalidest magnetseparatsiooni. 78
· Makropoor >50nm · Mesopoor 2-50nm · Mikropoor <2nm Pulbrite autoadhessioon osakeste iseeneslik omavahel liitumine Agregaat Nõrgalt seotud osakeste kogum (jahuklimbid kastmes). Jahvatamise teel saab. Algomeraat tugevalt seotud osakeste kogum. Tekib kuumutamisel või rõhu all agregaatidest. (klinkertellis) Pulbrite koostis suuruse järgi · Sõelumise teel · Mikroskoopia · Sedimentatsioon settimiskiiruse järgi. Pulbrite fraktsiooniline koostis I grupp Keemiline koostis, struktuuri koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp Pulbri kui terviku omadused frak. koostis, osakeste pakkimise tiehdus, tugevus tõmbele, takistus nihkele. III grupp Pulbri tehnilised omadused. 21. Röntgenfaasi analüüsist saadav info · Kas tegemist on amorfse, kristallilise või nende segulise ainega
on vedelikku), ja mehaanilisedjõud. Agregaadiks nimetatakse nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit. Aglomeraadiks nimetatakse tugevate sidemetega osakeste kogumit. Mõlemad tekivad autoadhesiooniteel. Pulbreid fraktsioneeritakse osakeste suuruse järgi sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Pulbrite omadused jaotatakse : 1) pulbri tehnoloogilised omadused, 2) keemiline koostis, hõõrdejõud, autoadhesioon, struktuurne koostis, ja geomeetrilised parameetrid, 3) pulbri kui terviku parameetrid (osakeste pakkimise tihedus, fraktsiooniline koostis, tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient. 18. Mõisted kristallainete strukt. : Elementaarrakuks nimetatakse kristalse aine väikseimat osakest, mille kordne
85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 86. Pulbriliste segude lahutamine. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia- mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi c) sedimentatsioon- settimiskiiruse järgi vedelikus 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtes-ühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud. b) õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini. 3. Magnetiliste omaduste järgi Näited: pagaritööstuses puhastatakse jahu ja vilja, et eemaldada magnetiga metalli tükke ja naelu, mäetööstuses kasutatakse magnetiidi (Fe3O4) eraldamiseks mineraalidest magnetseparatsiooni. 87
Rohekas paatinakiht, mida b) mikroskoopia- mikroskoobi all loetakse osakeste arv näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi n Pronks on Cu sulam tina (Sn), plii (Pb), raua (Fe) või c) sedimentatsioon- settimiskiiruse järgi vedelikus alumiiniumiga (Al). Võrreldes vasega paremad 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtes-ühikuta) valuomadused, suurem kõvadus ja tõmbetugevus, a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked korrosiooni- ning kulumiskindlus. Pronks on laialdaselt vedelikud)
b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv n Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida osakesi ka kuju järgi näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. c) sedimentatsioon settimiskiiruse järgi vedelikus 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtesühikuta) n Pronks on Cu sulam tina (Sn), plii (Pb), raua (Fe) või a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked alumiiniumiga (Al). Võrreldes vasega paremad vedelikud). valuomadused, suurem kõvadus ja tõmbetugevus,
Tegelik tihedus aine massi ja aine mahu (poorie mahtu ei arvestata) suhe. Pulbriliste segude lahutamine (kvaliteedi kontrolliks või segu koostise määramiseks: 1. Osakeste suuruse järgi: · Sõelumine, · Mikroskoopia loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus, eristatakse ka kuju järgi, · Sedimentatsioon settimiskiiruse järgi vedelikus, 2. Erikaalu järgi: · Erineva tihedusega vedelikes nn rasked vedelikud, · Õhu voolus kergemad osakesed liiguvad kiiremini, 3. Magneetiliste omaduste järgi. Metallid ja sulamid sulamistemperatuuri järgi: · Kergsulavad sulamistemperatuur on väiksem kui pliil s.t. 327ºC. Nt. tina, plii, antimon, elavhõbe, magneesium, allumiinium.
Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 86. Pulbriliste segude lahutamine Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia-mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. c) sedimentatsioon-settimiskiiruse järgi vedelikus 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtes- ühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud. b) õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini. 3. Magnetiliste omaduste järgi Näited: pagaritööstuses puhastatakse jahu ja vilja, et eemaldada magnetiga metalli tükke
} makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 81. Pulbriliste segude lahutamine Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia-mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. c) sedimentatsioon-settimiskiiruse järgi vedelikus 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtes- ühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud. b) õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini. 3. Magnetiliste omaduste järgi Näited: pagaritööstuses puhastatakse jahu ja vilja, et eemaldada magnetiga metalli tükke ja naelu, mäetööstuses kasutatakse magnetiidi (Fe3O4) eraldamiseks mineraalidest magnetseparatsiooni. 82
86. Pulbriliste segude lahutamine. kvaliteedi kontrolliks; tundmatu koostisega segu koostise määramiseks. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia-mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. c) sedimentatsioon-settimiskiiruse järgi vedelikus 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtes- ühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud. b) õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini. 3. Magnetiliste omaduste järgi Näited: pagaritööstuses puhastatakse jahu ja vilja, et eemaldada magnetiga
sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temp sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Faasikoostise määramisel määratakse ära, millised kristallilised ained on pulbris, röntgenanalüüs 19) Röntgenfaasianalüüsi printsiip analüüs, mis põhineb röntgenkiirguse difraktsioonil. Difraktsiooni pilt jäädvustatakse röntgennogrammina ja kantakse isekirjuti lindile või salvestatakse numbriliselt arvuti mällu. Pildil olevate difraktsioonide maksimumide asukoha järgi tehakse kindlaks
Tundmatu koostisega segu koostise määramiseks. Meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine. Näiteks: fraktsiooniline koostis , % > 1,0 mm 20%. 0,8 – 1,0 mm 15%. 0,4 – 0,8 mm 20%. 0,3 – 0,4 mm 15%. < 0,3 mm 30%. b) mikroskoopia- mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. Näiteks: pikergused 20%, sfäärilised 80%. c) sedimentatsioon- settimiskiiruse järgi vedelikus. 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtesühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud. b) õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini. 3. Magnetiliste omaduste järgi. Näited: pagaritööstuses puhastatakse jahu ja vilja, et eemaldada magnetiga metalli tükke ja naelu, mäetööstuses kasutatakse
pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temp sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Pulbrite omadused jaotatakse : 1)pulbri tehnoloogilised omadused, 2)keemiline koostis, hõõrdejõud, autoadhesioon, struktuurne koostis, ja geomeetrilised parameetrid, 3)pulbri kui terviku parameetrid (osakeste pakkimise tihedus, fraktsiooniline koostis, tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient. Pulbrilise keha tugevus sõltub: autoadhesioon, molekulaarjõud, elektrilised jõud, kapillaarjõud.
jõud. Agregaat on nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum N:kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesiooni-jõududest. Aglomeraat on tugeva sidemega kogum, tekib kuumutamisel või surve all agregaatidest; eristat. sise- ja välispinda N:klinkertellis; osadeks saab uuesti teha jahvatamise teel. Pulbrite koostist määratakse suuruse järgi: a)sõelumise teel b)mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus; c)sedimentatsioon settimiskiiruse järgi vedelikus. Pulbrite fraktsioonilise koostise määramine: jaotatakse I grupp: keemiline koostis, strukt koostis, geom parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud; II grupp: pulbri kui terviku om-d fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrde koefitsient; III grupp: pulbri tehn om. Neid mõjutavad 16 tehnoloogilist om-st. Pulbrite
Sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temperatuuril, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Faasikoostise määramisel määratakse ära, millised kristallilised ained on pulbris, röntgenanalüüs Pulbrite fraktsioonilise koostise määramine osakese suuruse järgi ja faasikoostise määramine: Osakeste suuruse järgi saab koostist määrata kas sõelumise, mikroskoopia või sedimentatsiooni abil. Faasikoostist saab määrata: 1) osakeste suuruse järgi sõelumine, mikroskoopia, sedimentatsioon 2) erikaalu järgi 3) Magneetiliste omad järgi
tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrde koefitsienter; 3. grupp: pulbri tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutatavad. Pulbrite segude lahutamine: on vajalik selleks, et teha ekspertiisi, kvaliteedikontrolli. On vaja määrata pulbriliste segude fraktsioonilist koostist mingi tunnuse järgi: 1) sõelumine; 2) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus; 3) sedimentatsioon settimine; settimiskiiruse järgi vedelikus, kasutatakse savimineraalide määramisel; 4) erikaalu ehk tiheduse järgi kasutatakse erineva tihedusega vedelikes; 5) magnetiliste omaduste järgi pulbriline segu lastakse läbi magnetite, kus magnetilised osakesed jäävad magnetite külge; 6) osakeste pinnaenergia järgi kui lisada pulbrile mingi orgaaniline vedelik,mis kiirendab või aeglustab mördisegu tahkumist, võib aset leida peenikeste osakeste pinnaletulemine.
koostis, geom. parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud; II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrde koefitsient; III grupp: pulbri tehn. omadused Pulbrite koostist määratakse suuruse järgi: a)sõelumise teel b)mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus; c)sedimentatsioon settimiskiiruse järgi vedelikus. Pulbrite segude lahutamine: 1)osakeste suuruse järgi sõelumine, mikroskoopia, sedimentatsioon 2)erikaalu järgi 3)Mang omad järgi 4)Osakeste pinnaenergia järgi. 21. Aglomeraatidest insenerimaterjalid. Valmistamise ja kasutamise näited. Nende tüüpomadused. Materjal on näiteks klinkertellis, punased ehitustellised, põranda- ja seinaplaadid. Aglomeraat moodustub kõrgemal temperatuuril difusiooni teel või moodustub osakeste sulafaas (sulanud
redutseerivas atmosfääris temperatuuril, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. N: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid, klinktertellis. Pulbrite fraktsioonilise koostise määramine suuruse järgi: a) sõelumise teel b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus; c) sedimentatsioon settimiskiiruse järgi vedelikus. Faasikoostise määramine 1) osakeste suuruse järgi sõelumine, mikroskoopia, sedimentatsioon 2) erikaalu järgi 3) Magnetiliste omaduste järgi 4) Osakeste pinnaenergia järgi. 22. Aglomeraatidest insenerimaterjalid (loetleda enamkasutatavaid): valmistamine ja näited kasutamise kohta. Nende tüüpomadused. Materjal on näiteks klinkertellis, punased ehitustellised, põranda- ja seinaplaadid. Aglomeraat
annaabi.ee 
