Mart Sander Taavi Haus Elukäik · Sünninimi Martin Laurent Sander · Sündinud 10. augustil 1967 Tallinnas · Eesti laulja, näitleja, saatejuht, dirigent ja ettevõtja Haridustee · Hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides viiulit ning klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis · Õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist · Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat ja ajalugu · Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise ja saksa keelt · 2005. aastal sooritas ta eksternina Cambridge'i ülikooli kõrgeimad välismaalastele mõeldud inglise keele eksamid Karjäär · Muusikukarjääri alustas rahvusooper Estonias koorilauljana 198591 · Pikka aega oli laulja 1930.- 40. aastate estraadimuusikale ansamblis Modern Fox · Ilmunud ligi kakskümmend heliplaati Filmid · Mänginud filmides: "Iskelmäprinssi" (1991),
objektide vahendamisel. Ta on jõudnud seisukohale, et kogemus ise on dünaamiline struktuur, mille elemendid vahetavad aja jooksul oma rolle ja positsioone. Esitanud filosoofia ajaloo käsitluse märgi mõistmise ajaloo kaudu. Joseph Ransdell – USA filosoof ja semiootik. Uuris Peirce’i töid. Uuris filosoofia ajalugu ja tähenduseteooriat. 13) Kalevi Kull – eesti bioloog ja semiootik. Uurinud bioloogia aluseid, biosemiootika ajalugu ja eluslooduse semiootikat. Kirjutanud artikleid kasvuprotsesside ja liigitekke modelleerimisest, Eesti pärandkooslusest ja semiootika metdoloogiast. Maailma esimese doktorikraasdi programmi looja biosemiootikas, on sild sebeoki mineviku ja sebeoki- järgse tuleviku vahel. Kulli töid mõjutas palju Uexkülli omailm. Alustas Eesti teoreetilise bioloogia kevadkooli. Kohtumine Sebeoki ja Hoffmeyeriga, märgib ära kohta, kus varasem biosemiootika läheb üle tänapäevaseks biosemiootikaks.
KAUR RIISMAA Raul Tiitus KAUR RIISMAA Ta on sündinud 24. märtsil 1986 Tartus Eesti luuletaja Kirjanike Liidu liige 2012.aastast Näitekirjanik Dramaturg ja näitleja HARIDUS Riismaa on lõpetanud Tartu Descartes`i lütseumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi Aastail 2005–2010 õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat KIRJANDUSLIK LOOMING Erakordselt hea jutustamise ja tegelasloome anne Paistab silma suure empaatiavõime ja huviga ligimese ja tema elukäigu vastu Ta huvitub aktiivselt teistest inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu LUULEKOGUD "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". "Rebase matmine". "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat".
Märgisüsteemide uurimine ongi see, mis toob kaasa tõelise ,,postmodernistlikku'' ajastu saabumise filosoofias, sest nagu itaalia semiootik Susan Petrilli on öelnud: ,,Pole kahtlustki, et seesmine inimlik maailm suudab suure pingutuse ja põhjaliku tööga jõuda arusaamiseni mitteinimlikest maailmadest ja enda seosest nendega.'' Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Ometigi ei saa semiootikat võtta kui kõlblusõpetuse osa. Eetika aga võiks ja lõpuks isegi peaks arenema semiootika osaks, sest märkide abil saab alati nii kohale juhatada kui ka eksiteele viia. Nagu Umberto Eco on öelnud: ,,Semiootika uurib kõike, mida sobib kasutada valetamiseks.'' Semioeetika on üks praegusaja olulisemaid arengusuundi, mis on ka biosfääri tervise huvides hädavajalilk. Globaalne soojenemine on üks niisugune laiaulatuslik nähtus, mis
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ,,EESTI BALLAADID" Retsensioon Hanna Kata Norma 10A Kaire Maalma Tallinn 2012 Käisin 08. detsembril 2012. aastal vaatamas Tallinna Linnagaleriis Rauno Thomas Moss'i näitust pealkirjaga ,,Eesti ballaadid". Rauno Thomas Moss on eesti maalikunstnik ja graafiline disainer. Ta õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja maalikunsti. Taani Rønshovedi Rahvaülikoolis täiendas ta ennast kunstide alal ja preagu õpib ta semiootika doktorantuuris. Moss töötab Tartu Ülikoolis õppejõuna. Tema esimene isiknäitus toimus 1997. aastal. Moss on esinenud oma töödega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Ta on avaldanud ka kunstikriitikat ja semiootilisi uurimusi. Näituse inspiratsiooniks oli kunstniku isiklik ja vaba teemaarendus Veljo Tormise samanimelise originaalteose põhjal
Kaur Kender Koostas: Elulugu Sündis 27. mail 1971. aastal Tartus. Tal on õde ja vend. Õppis Rakvere 3. Keskkoolis, hiljem Eesti Humanitaarteadusteinstituudis semiootikat ja kirjandusteooriat. On abielus endise modelliga, neil on kolm last. Ta on töötanud reklaamibüroodes ning on osta.ee üks loojatest. Teosed · Iseseisvuspäev (1998) · Yuppiejumal (1999) · Ebanormaalne (2000) · Läbi rahulike silmade (2001) · Check Out (2001) · Pangapettus (2002) · Kuidas saada isaks (2003) · Raha (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) Kenderi loomingu teemad PEATEEMAD raha naised ALATEEMAD religioon armastus seks Huvitavad faktid
Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud, et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli. Alles „Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud. Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikooli, kus ta õppis bioloogiat, semiootikat ja kultuuriteooriat. Seejärel on ta töötanud õppejõuna ja ravimifirmades turunduse alal. 1994. aastal kaitses Mikita Tartu Ülikooli semiootika osakonnas magistriväitekirja „Normid ja loov käitumine. Harjutustik tavatu mõtlemise arendamiseks“ ja 2000. aastal doktoritööd „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“. Valdur Mikita esikteoseks nimetatakse luuleraamatut „Äpraduse rõõm“, kuigi see seostub tugevalt
lihttöölised, pärit valdavalt rüüstatud maalt. Nõukogude ajal eestisse elama asunud, hakkasid nad omaks võtma kohalikku olmekultuuri. Juri Lotmani (1922-1993) mõju Eesti kultuurile Peterburi Ülikooli lõpetamise järel 1949. aastal ei leidnud oma juudi päritolu tõttu tööd kodulinnas. Tartust, kus akadeemiline õhustik oli veidi vabam, sai J.Lotmani töö- ja elupaigaks. Tema eestvedamisel hakati 1960. aastate alguses venekeelses kultuuriruumis viljelema strukturalismi ja semiootikat. Lotmani tegevuse tulemusena kujunes TartuMoskva semiootika koolkond, mis sai ajapikku tuntuks terves maailmas. David Oistrahh (1908--1974) Pärnu oli Oistrahhi lemmiklinnake, kus maestro oli veetnud oma loomingulise puhkuse ligi kaks aastakümmet. Pärnu muusikalise haarde edasisel kujunemisel on olnud oluline mõju just David Oistrahhi ja tema sõprade ning õpilaste siia toodud vaimsusel(N:Jaak Sepp, Niina Murdvee.) Oistrahhi auks peetakse Pärnus iga-aastast David Oistrahhi nim
Moskvas, Ameerikas ja Tartus. Üheks semiootika rajajaks peetakse Charles Peirce'i, temaga paralleelselt lõi Ferdinand de Saussure semioloogia. Ent juba 1880ndatel tõusis esile kolm suunda, mllest kasvasid 20.sajandil 3 filosoofilist mõtlemist väga tugevalt mõjutanud valdkonda. Kolm erinevat märgiõpetust: fenomenoloogiline suund, analüütilise filosoofia suund, kolmas suund peab tähendust protsessiks ja selle esindajaks on Charles Pierce ja kogu semiootika teooria. Semiootikat on peetud kõikide humanitaar metodoloogiate teoreetiliseks põhjaks ja ühenduslüliks. Semiootika on teadus märgiprotsessidest; aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud. Iga märk on semioosise produkt. (Semioosis on märgi protsess). Kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi kindel osa? 1 Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise
Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Primaarne modelleriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel modelleerib maailma (eelduseks see, et keeles väljendub see, kuidas maailma näeme). Loomulik keel kutsub esile teisi keeli ning aitab neid interpreteerida. Kunsti keel aga modelleerib reaalsuse erinevaid aspekte, kasutades erinevaid süsteeme - semiootikat. Näiteks mõni luuletus loodusest - see on pilt, kuidas luuletaja seda hetke nägi. Lugeja selle mõistmiseks peab tundma erinevaid süsteeme, nt keelt, luuletuses mainitud taimi vms. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Vormi järgi jagatakse kirjandust nö kõrgematesse ja madalamatesse zanritesse. Näiteks: luuletustel on oma kindel väline vorm, mille järgi me nad ära tunneme; luuletusel on ka sisemine struktuur, enamasti kuulub luuletus ilukirjanduse alla.
Frege: päästa matemaatika. Matemaatika tuleb rajada loogikale. Semiootika sõna ei kasutatud. Ebaõnnestujad. Andekad, aga elulugu läks luhta. Ch. S. Pierce – fragmatismi rajaja. Suur osa kirjutistest pühendatud semiootikale. Kirjutas erinevaid teoseid, kuid kogu aeg kirjutas ühte ja sama. IGASUGUNE TEADMINE ON RAJATUD MÄRKIDELE. SEMIOOTIKA ON EELTEADUS, ILMA EI SAA MIDAGI. Suri, arvates, et keegi teda ei mäleta. Charles Morris. – Pierce’i ideede populariseerimine. Õpetas semiootikat ameerika ülikoolides. Keeleteadus: Ferdinand de Saussure. Luges keelteülikoolis üldkeeleteaduste kursust. Keeleteadus 15. Saj saksa Võrdlev Täppisteadus Uus keeleteadus oli seotud grammatilise maailmavaatega. 1816 F. Bopp ja 1818 Rasmus Rask. Vennad Grimmid(vanem Jakob) olid väljapaistvad keeleteadlased. Ja folkloristid. Grimmi seadus: kuidas foneetika muutub eri keeltes. Kõik keeled pärinevad ühest keelest.
küllalt tõenäoliselt puudulik ravi) , siis ei saa jätta käsitlemata ka arstiteadust tervikuna. Meditsiini võib traditsiooniliselt jaotada laias laastus kolmeks: diagnostika, teraapia ja profülaktika. Teraapia poleks tulemuslik ilma õige diagnostikata, samuti ka profülaktika. Diagnoosimine ilma ravita oleks aga justkui pelk filosoofia, mitte enam arstiteadus. Semiootika ja meditsiinidiagnostika seosest Semiootikat ja arstiteadust võib mingil määral pidada nö vendadeks või koguni üheks tervikuks. Nimelt võttis "semiootika" mõiste kasutusele arst Galenus 2.saj. Kuni XIX sajandi lõpuni tähistaski see mõiste õpetust haiguste sümptomitest. Nii näiteks nimetati Tartu Ülikooli diagnostika kateedrit semiootika kateedriks. Alles hiljem laienes semiootika uurimisväli oluliselt kultuuri ja ühiskonna analüüsimisele.
Gadamer ütleb aga, et tõde pole valmis kujul olemas. Tõe saavutamine on hermeneutiline protsess. Tõde on seotud meetodist, milline meetod meil on,sellise tõe me saame. Paul Ricoeur (1913-2005) · prantslasest protestant. Ta kuulub religioossesse vähemusse. · Ütleb, et hermeneutika on semiootiline valdkond. Need pole lihtsalt sõnad ja sündmused, vaid kõik tekstid koosnevad märkidest. Teisisõnu me ei saa hermeneutikas olla vähegi edukad, kui ei kasuta semiootikat. · Tema esimene teos on Freudist kirjutab,et freud on hermeneutik et aru saada inimesest, peab tõlgendama, mida inimene räägib. Semiootiline analüüs põhimõisted: · märk, kood, tähendus · märgitüübid: ikoon, indeks, sümbol · märgisüsteem; keel: paradigmaatika ja sütagmaatika · tekst, kontekst, intertekst analüüsimeetodid: *Barthesi pildianalüüs Märk on miski, mis ei ole iseendaga identne (Lotman)
toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi. * ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele * mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi Strukturalism semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. 14. Kommunikatsioon Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke. Kommunikatsiooni- ja
Lotman (19221993), kes peale Peterburi Ülikooli 1949. aastal lõpetamist ei leidnud tänu oma juudi päritolule tööd kodulinnas. Just Tartu, kus akadeemiline õhustik oli veidi vabam, sai J. Lotmani töö- ja elupaigaks. J. Lotman oli väljapaistev vene filoloog, vene kirjanduse ja kultuuri asjatundja. Suuresti tema eestvedamisel hakati 1960. aastate alguses venekeelses kultuuriruumis viljelema strukturalismi ja semiootikat. Lotmani tegevuse tulemusena kujunes TartuMoskva semiootika koolkond, mis sai ajapikku tuntuks terves maailmas. Rääkides vene kultuurist Eestis, tuleks kindlasti märkida ka teisi silmapaistvaid vene soost teadlaseid -- majandusteadlast Mihhail Bronsteini (1923), kunstiteadlast Boriss Bernsteini (1924), kinokunstiteadlast Tatjana Elmanovitsit (1934). Ka venekeelne meedia Eestis on peale 90. aastate alguse mõõnaperioodi taas kosunud. Täna
Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloogia (Morris). Igal juhul on semiootika ratsionaalne C. Ginzburg võrdleb semiootikat haiguste ja kriminalistikaga ei haigused ega kurjategijad ei saa märke/jälgi jätmata jätta. Haigus = kurjategija mõlemad jätavad jälgi. Platon: Kuidas märgid midagi tähendavad on need loomulikud (Haigussümptom) või kokkulepitud. Semiootikat (märke) kasutatakse kõikides kultuurides, semiootika ei teki iseseisvalt. Keskaja Euroopas: Püha Augustinusega seotud, pessimistlik, platonlik maailmavaade Platoni jaoks on meie maailm vale, varjatud; miski
väljaspool teisi sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli. Primaarne modelleeriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel modelleerib maailma (eelduseks see, et keeles väljendub see, kuidas maailma näeme). Loomulik keel kutsub esile teisi keeli ning aitab neid interpreteerida. Kunsti keel aga modelleerib reaalsuse erinevaid aspekte, kasutades erinevaid süsteeme - semiootikat. Näiteks mõni luuletus loodusest - see on pilt, kuidas luuletaja seda hetke nägi. Lugeja selle mõistmiseks peab tundma erinevaid süsteeme, nt keelt, luuletuses mainitud taimi vms. 4.Miks on kirjandusteose vorm oluline? Vormi järgi jagatakse kirjandust nö kõrgematesse ja madalamatesse zanritesse. 5.Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Näiteks laiendada või piirata oma levikut; muuta oma vormi (nt kirjalikust suuliseks) Internet annab
loomakaitsesse suhtumist jne. Zoosemiootikuid huvitavad loomadega seotud tõlgendused sedavõrd, kui need on seotud loomade enda kommunikatsiooniliste võimetega või kuidas nad oma tegevustega neid mõjutavad kas otseselt või kaudselt. Varane zoosemiootika omab seost antropoloogiaga. Th. A. Sebeok väga oluline – mõjutatud nii Peirce’i ja Morrise kui ka Jakobsoni töödest. Morris semiootika ja psühholoogia vahel, üritas tuua rohkem semiootikat psühholoogiasse ja psühholoogiat teaduspärasemaks ja rakendada seda ka teiste liikide peal peale inimeste. Sebeok annab täpsema suuna, rakendab seda võimalust. Jakobsoni huvitas ja paelus võimalus võrrelda inimkeelt ja geneetilist koodi. Sebeok korjas õpetajatelt üles semiootikat kui võimalust teiste liikide suhtluse ja kommunikatsiooni mõtestamiseks ja arendas välja zoosemiootika distsipliinina. Palju erialakirjandust teistest distsipliinidest, tuleb ise siduda semiootikaga.
Kaplinski (s. 1980) ja tütar Elo-Mall Toomet (s. 1981). Ott-Siim on füüsika ja majandusteaduse magister ning kaitses 2006 majandusdoktori kraadi Aarhusi ülikoolis Taanis. Ta töötab vaheldumisi Aarhusi ja Tartu Ülikoolis. Lauris lõpetas ülikooli biokeemikuna, praegu töötab ta peamiselt infotehnoloogia alal, on olnud kaua Linux- opsüsteemi arendaja, nüüd tegeleb Tartu Ülikooli Raku- ja molekulaarbioloogia instituudis bioinformaatikaga. Lemmit õppis ülikoolis filoloogiat ja semiootikat, semiootikuna ta ülikooli ka lõpetas. Peale selle tegeleb ta kompuutritega, sealhulgas samuti Linuxiga, luuletamisega ja kirjastamisega, käivitades kirjastuse Võluri tagasitulek. Mõned aastad töötas Lemmit Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes IT alal. Nüüd on ta hõivatud trükikunsti muuseumi käimalükkamisega Tartus Kastani tänavas, endise Noor-Eesti trükikoja majas. Filoloogiat õppis ka Elo-Mall , kodustele Ellom, kes samuti on kirjutand luuletusi, avaldanud paar
Ajaloolased arvavad, et kui midagi on toimunud, siis see oli paratamstus, ei uurita seda kuidas oleks võinud teistmoodi minna Semiootika kui kultuuriajalugu ja teooria. "Semiootikauuringute alguses oli kultuurivaldkonna isoleerimine ajaloovallast osaliselt vajalik ja osaliselt poleemilise iseloomuga. Semiootika uurimisobjekti sulandumine ajalooteaduse laia uurimisvalda on muutnud aga piiri semiootika ja välismaalima vahel omaette uurimisteemaks. Praeguses faasis on võimalik semiootikat defineerida kui kultuuriajalugu ja -teooriat." Iga ajalolane on paratamatult ka semiootik: ajaloolane alustab oma tööd semiootilistest manipulatsioonidest lähteainese, tekstiga. Kultuuri ajalooline semiootika Ajalooline semiootika uurib seda, kuidas mõtestab oma valikuid mingil möödaniku ajahetkel inimene või inimkollektiiv. Juri Lotman: "See on mõneti sarnane sellega, mida "uus ajalooteadus" nimetab "mentaliteediks". Kuid mentaliteedialaste uurimuste tulemused ja
realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Foucault: Structuralism replaced phenomenology and become coupled with Marxism. Claude Levi-Strauss (1908).
sõnad ja nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade ununemise. Sõnavara peegeldab meie kogemust. Sapir lähtub väitest, et kõik keeled on olemuselt võrdsed, üks pole teisest parem. Keeles on olulised grammatilised kategooriad - sellised tähendused, mida ei saa välja ütlemata jätta (nt. inglise keeles on he/she, eesti keeles tema). Igas keeles on oma sisemine ideaal. Sapir oli sügav mõtleja, tema arusaamad mõjutavad keeleteadust ja semiootikat siiani. Teadis hästi, mis on keel, kuid mitte niiväga täpselt, kuidas seda uurida tuleks. E. Sapirist tuleneva ameerika strukturalismi suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus. Sellest tuleneb ka Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees, mis käib vastu Boasi pärandile. (Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht)
sõnad ja nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade ununemise. Sõnavara peegeldab meie kogemust. Sapir lähtub väitest, et kõik keeled on olemuselt võrdsed, üks pole teisest parem. Keeles on olulised grammatilised kategooriad - sellised tähendused, mida ei saa välja ütlemata jätta (nt. inglise keeles on he/she, eesti keeles tema). Igas keeles on oma sisemine ideaal. Sapir oli sügav mõtleja, tema arusaamad mõjutavad keeleteadust ja semiootikat siiani. Teadis hästi, mis on keel, kuid mitte niiväga täpselt, kuidas seda uurida tuleks. E. Sapirist tuleneva ameerika strukturalismi suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus. Sellest tuleneb ka Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees, mis käib vastu Boasi pärandile. (Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht)
See universaalne grammatika on kõikide universaalide allikaks, ta annab määratluse ka inimesele endale. Mitte ainult kõik keeled, vaid ka kõik märgisüsteemid alluvad ühele ja samale grammatikale. See on universaalne mitte ainult selle tõttu, et informeerib kõiki keeli maailma kohta, vaid ka seetõttu, et ta kattub maailma enda struktuuriga Todorov Dekameroni grammatika 1969 Strukturalism -- semiootika Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Lévi-Strauss "Suguluse elementaarstruktuurid" 1945 Nagu foneemid, nii ka sugulusterminid on väärtuselemendid;
Viimased on uued kogemused ja teadmised maailma kohta, mis avalduvad fenomenidena, kuid meie teadvus tajub neid tõsikindlatena, mida nad tegelikult ei ole. Fenomenoloogilise maailmapildi pealetulekuga hakkab taanduma uusaegse tõekindla maailma otsingud. Uurima hakatakse mis meie kujutlusi ja arusaama maailmas suunavad. Kuidas tunnetus töötab ja mille põhjal valikuid teeb? Selle arengu jätkuna võib näha psühholoogiat, eksistentsialismi, hermeneutikat, semiootikat, strukturalismi, poststrukturalismi, annaalide koolkonda, feminismi, postkolonialismi. Immanuel Kanti loetakse modernsuse loojaks. Sfääride lahutuses (tõde/moraal/kunst) ei pea üks sfäär teisega arvestama ja igaühel on oma roll. Kunsti iseseisvumine. Immanuel Kanti “kategooriline imperatiiv” - mõistuse abil ei ole võimalik jumala olemasolu selgitada ega avane ka moraalitunnetus. Teaduslik käsitlus moraalile ei rakendu. Kategoorilise
Luuletus kogust ,,Kuldne põli": Alguse relativiseerimine või selle suhtelisuse välja toomine. Algus võib olla ka igal pool mujal. Sõnaline lausumine on mingil moel tinglik kust me alustamine: mis sõna või märkidega. Viitamine Kafkale jne. Valdur Mikita ,,Äparduse rõõm" (2000) ja ,,Rännak impampuule riiki" (2001) tegemist väga eksperimentaalse ja kummalise autoriga. Imelikud vormid, mille puhul on raske öelda, mis zanrid need on. Taust: õppis Tartu ülikooli semiootikat. Semiootiliste mudelite rakendamine oli teksti käivitav jõud alguse loomingus. Järgmised kaks on suuremad organiseerijad: Kiwa (kiwanoid; Jaanus Kivaste) tuli kunstisuunalt. Kiwa projektide puhul on raske öelda, kas see on kunst, kirjandus või veel miski muu. Tal on mitmeid mänge, mis on seotud masina kujutelmaga kuidas sõna ja masin kokku käivad. Arvuti on hakanud tema asemel luuletama. ,,Lastehaiglast põgenenud mänguasjad" (2002) kõige rohkem luulekogu moodi raamat
annaabi.ee 
