Aleksander Torjus · Sündinud 10. augustil 1961 Ülejõe külas praeguses Rae vallas Tallinna lähedal. · Lõpetas Lagedi 8klassilise kooli ja sama kooli juures tegutsenud Harju kaugõppekeskkooli filiaali. · Töötas Eesti NSV sideministeeriumi arvutuskeskuses arvutite hoolduse alal ja hiljem automatiseeritud juhtimissüsteemide grupis. · Õppis Tallinna polütehnilise instituudi õhtuses osakonnas automaatikat ja telemehaanikat, õpingud katkestas sõjaväkke saatmine. · Hiljem töötas Kuusalu kolhoosi elektroonikatehases Estron ja oli pikemat aega insener elektroonikaettevõttes Elcoteq. · Praegu on läbipääsu ja turvasüsteeme tootva OÜ Hardmeier tootmisjuht. · Eesti Vabariigi taastamisel osales kodanike komitee tegevuses, oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei liige. · Ülejõe külavanem, osaleb aktiivselt mitmes kodukandi seltskondlikus ettevõtmises. Lk 33
unistused oskus kalduda müstitsismi oskus olla demokraatlik huumorimeel oskus armastada ja olla armastatud oskus andestada Loovus sõltumatus oma keskkonnast sõbrad Rollikäitumine Rollikäitumine on rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. Seisundirollid on seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse ja teiste tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. Saavutatavad rollid on seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. Olurollid on näiteks: jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija. Ladus rollikäitumine: Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeoleku- tunde (me teame, mida kelleltki oodata võib) Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda. Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis
RP I / 2005 ÄRI- JA KUTSEEETIKA EETIKA arutleb selle üle, mida pidada heaks või halvaks. ETIKETT esitab ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid käitumisreegleid neid põhjendamata. ÄRIETIKETT esitab äritegevuses heakskiidetud käitumisreegleid. Seltskondlikus etiketis on priviligeeritud pooleks daamid ja vanemad inimesed. Ruumi tulija tervitab esimesena. Härrad tõusevad tervituseks, daamid mitte. Esimesena annab kätt daam härrale, vanem nooremale, kätt annab see kellele tutvustatakse. VASTUVÕTU LIIGID I ISTUMISEGA VASTUVÕTUD: EINE, HOMMIKUSÖÖK 12-15 vahel, 1,5 h. Lahja kokteil, 1-2 külma eelrooga külma viinaga, 1 kuum kala ja 1 liharoog veiniga, dessert vahuveiniga, kohvi ja tee konjakiga.
1890.-1910. Aastani kasutas Gibson teda emantsipeerunud naisekuju seltskondlike tavade väljanaermiseks. Gibsoni tüdruk oli toimekas ja sportlik ning innukas autosõitja, kes oma ilu ja sportlikkuse ning löögivalmidusega lummas iga meest. Olles kaasaegse graatsia ülim kehastus, tõi ta Ameerikas moodi seelikud ja tikanditega pluusid. Ta võitis südameid oma reipusega ja energiaga ning vastupandamatu tagasihoidlikkusega ükskõik, millises seltskondlikus olukorras. Ta oli nii populaarne. Tema tervisest pakatav sportlik välimus ja idealiseeritud ilu muutus Ameerikas üleriigiliseks hulluseks, mille koostisosaks olid kõik need moodsad 20.saj alguse naisterahvad, kellest käesolev arutlus ülevaate andis. 20.sajandi alguses ei olnud sugugi kerge olla moodne naine arvan mina.
kärpima.Dividendid-osanikukulu.Dumping-kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinnaga, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu.Eetika-filosoofia haru mis uurib moraalisuhteid.Eksport-kauba müük välismaale.Eliit-ühiskonna erinevate valdkondade mõjukam osa.Enamusvalitsus-valitsus,mida toetab parlamendi enamus. Erakond pol.organisatsioon,mis ühendab ühetaolise maailmavaatega inimesi.Eraõigus- reguleerib isikutevahelisi suhteid.Etikett-seltskondlikus ja dipl. suhtlemises kehtivad kindlad käitumisreeglid ja kombed.Etniline-teatava rahvaga seoses olev,sellele rahvale omane.Evakuatsioon-kellegi või millegi ära viimine ohupiirkonnast.Filosoofia-mõtteteadus,maailma ja mõtlemise kõige üldisemate tunnusjoonte uurimine .Finantsid-raha,rahalised vahendid.Föderatsioon e liitriik-riikide ühendus,milles liikmed,säilit.juriidiliselt teatud riikliku iseseisvuse moodust.uue riigi ühise liiduvalitsuse
nägema. Suhteline on see, keda armastatakse. Sageli arvatakse, et mees, kes on rikas ja edukas, või naine, kes on ilus ja võluv on maailma poolt rohkem armastatud kui inimene kellel sellised omadused puuduvad. Näiteks kahekümneindal aastail peeti ahvatlevaks tütarlast, kes oli tugev, tarbis alkoholi ja suitsetas, nüüd, hinnatakse pigem vaoshoitust ja korralikust. Meeste puhul on samuti väärtushinnangud muutunud, kui enne oli oluline agresiivsus ja ahnus, siis nüüd kannatlikus ja seltskondlikus. Kui me mõtleme abiellumise peale, siis vanasti abielluti ja alles siis pidi tulema armuastus ning sageli tuligi. Tänapäeval me otsime seda õige, aga ei pruugi teda mitte kunagi leida. Autori arvates tekib armastus, kui kaks inimest leiavad parima, mis turg neile pakub. Tema arvates on inimene maailma sündides üksinduses ja ta hakkab otsima oma kohta, kuhu ta tahaks kuuluda. Inimene tahab saada oma üksildusest üle. Mida üksildasem inimene, seda suutelisem on ta armastama
populaarsus kasvas, kuid rahvatantse ei hakatud tantsima enda lõbuks (v.a jooksupolka), vaid ainult esitustantsudena. Raudkatsil on siiski oluline teene selles, et meil leidub vanade allikate põhjal loodud kaasaegselt mõjuvaid rahvuslikus stiilis ja lavalise väärtusega tantse. Rahvatants kui selline on tänapäeval muutunud peaaegu et teatud spordiliigiks, kus kõik osalejad peavad liikuma viimistletult ja ühte moodi. Harjutamisega aga kaob see loomulik ebaühtlus ja õõtsumine, mis seltskondlikus olemises mõnusa ühtsustunde tekitab. Seetõttu tekkiski 20. sajandi lõpus alternatiivina rahvatantsurühmadele, kus valmistuti valdavalt vaid tantsupidudeks, tantsuklubideks nimetatud rahvakogunemised. Tantsuklubide eesmärk on õppida vanu tantsumustreid, neid varieerida ja muuta, igaüks omamoodi, et edendada nii seltskondliku tantsimise traditsiooni rahva enda seas. Tantsuklubides õpitakse vanu traditsioonilisi tantse ilma "varbasirutusteta", rahulikult ja oma tunnetuse järgi
seatud rahvatantsu, karaktertantsu ja balleti sugemetega koreograafiad, mida esitati rahvariietes. Taolistes tantsudes ei ole eriti algupärast liikumist ega sügavust, aga publikule meeldib temperamentne esitus ning raadiost tuttavad meloodiad. Rahvatants kui selline on tänapäeval muutunud peaaegu et teatud spordiliigiks, kus kõik osalejad peavad liikuma viimistletult ja ühte moodi. Harjutamisega aga kaob see loomulik ebaühtlus ja õõtsumine, mis seltskondlikus olemises mõnusa ühtsustunde tekitab. Seetõttu tekkiski 20. sajandi lõpus alternatiivina rahvatantsurühmadele, kus valmistuti valdavalt vaid tantsupidudeks, tantsuklubideks nimetatud rahvakogunemised. Tantsuklubide eesmärk on õppida vanu tantsumustreid, neid varieerida ja muuta, igaüks omamoodi, et edendada nii seltskondliku tantsimise traditsiooni rahva enda seas. Tantsuklubides õpitakse vanu traditsioonilisi tantse ilma "varbasirutusteta", rahulikult ja oma tunnetuse järgi
haigusega harjuda. · Informatsioon terviseprobleemi ja raviprotseduuride kohta. Küsi raviarstilt, loe, kuula raadiot, jälgi televisiooni. Arvesta ka tuttavate nõuandeid, kuid ravi end arsti ettekirjutuse järgi. · Kasuta eneseabivõtteid. Küsi spetsialistidelt, mida saad ise teha oma seisundi parandamiseks. Sea konkreetsed eesmärgid edasiseks - näiteks tegelda regulaarselt kehaliste harjutustega või osaleda seltskondlikus elus. Selged eesmärgid ja päevaplaanid loovad korrastatuse ning võimaldavad muutusi märgata ja hinnata. · Ära karda abi küsida. Ära häbene välja öelda oma soove ja vajadusi nii lähedastele kui meditsiinitöötajatele. Nii on ka teistel lihtsam. · Arvesta võimalike tulevikusündmustega. Ole valmis kohtama probleeme, mis haigusega kaasnevad. · Määra kindlaks kaugem tulevikuperspektiiv, püüa leida tähendus
väheste asjade pärast, ja see ei erutu, kes ei pea midagi suureks -- kõrgenenud hääl ja rabelemine tuleb just sellest. (Nikom.eetika, 2007: 82-87) Leebus on vahepealne ägeduse suhtes. Kuna vahepealsel nime pole ja peaaegu samuti on ka äärmustega, siis samastame vahepealse leebusega, kuigi ta kaldub puudulikkuse poole, millel pole nime. Liialdamist nimetatagu teatud liigägeduseks, sest tunne on ju ägedus ning selle tekitajaid on palju ja mitmesuguseid. Suhtlemises ja seltskondlikus elus, ühistes vestlustes ja tegutsemises paistavad mõned inimesed meelitajatena: et meeldida, kiidavad nad kõike ega seisa millelegi vastu, vaid arvavad, et ei tohi ühelegi ettejuhtujale kannatusi valmistada. Sellele vastanduvad need, keda kutsutakse pahurateks ja tülinorijateks, kes kõigile vastu seisavad ja kellele ei loe midagi kannatusi valmistada. (Nikom.eetika, 2007: 90-91) Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat - 10 -
omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. ROLLI PIIRITLEMINE - oma rolli muutmine isiklikest huvidest ja eelistustest lähtuvalt.
ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. ROLLI PIIRITLEMINE - oma rolli muutmine isiklikest huvidest ja eelistustest lähtuvalt.
kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. 13. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega.
2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. 10. Rollikonfliktid, näiteid Rollikonflikt on kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega
1 2) Üldine intelligentsus, lihtsalt meeldiv inimene, kontaktne, ainult see võib põhjustada 20% edu. Kõik õpetavad asjad koolis kuuluvad siia. Loovus, loomisvõime, vaja teha midagi uut konkurentide vastu võitlemiseks. 3) Emotsionaalne stabiilsus. Ühe inimesega ühte juttu, teise inimesega teist juttu. Peab aus olema. Vilumus inimeste vahelistes suhetes. Peab teadma kuidas kellegagi suhelda. Seltskondlikus. Empaatiline enda asetamine teise positsioonile. 4) See on oskus vastu võtta, säilitada, töödelda ja edasi anda informatsiooni. Esimesed neli on kaasasündinud. 5) suurel määral õpitavad, kuid mitte 100%. Vastavad kursused, õppused. 6) Käsk võetakse vastu arvestades antud hetke tingimusi. 7) Kontseptuaalne võimekus on näha enda majandustegevust tervikuna ja mis juhtub siis kui töötaja haigeks jääb, tahab lisatööd, tekib veeuputus? 3) Äriplaani olemus
enese ja teiste hinnangute kokkulangevust. 12.2. Kuidas isikuomadusi liigitatakse Faktoranalüüsi abi saab kokkuvõtlikult esitada väga paljude tunnuste vahelisi seoseid. Faktoranalüüsi kasutades on sageli leitud, et väga paljusid isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil. Niisugust käsitlus nimetatakse isiksuse viiefaktoriliseks mudeliks. 1) Neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü) 2) Ekstravertsus seltskondlikus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 3) Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatud inimesed on ebakonventsionaalsemad ehk mitte kinni tavapärases. 4) Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. 5) Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette ja organiseerivad oma elu.
kui meil ainult oleks kasvatada teiste inimeste lapsed. *** Iga naine on luuletaja, kui ta ütleb sõnad: "Ma armastan sind." *** Abiellu üle enda seltskondliku seisukoha ja sa abiellud türanniga! *** On advokaate, kes annavad au tagasi ka nendele, kellel pole seda kunagi olnud... *** Seltskondlikus elus puutume kokku lühinägelikega, kaugelenägelikega ja ainult harva ettenägelikega... *** Nii palju on asju, mida me minema viskaksime, kui me ei kardaks, et mõni teine nad üles korjab... *** Kui soovid oleksid hobused, siis kerjused ratsutaksid... ***
• eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest ja väldib rangelt igasugust kahemõttelisust nii sõnades kui ka tegudes • Eesti Juhi Abi Ühingu eetikakoodeks nimetati ümber Sekretäritöö eetikakoodeksiks 06.09.2012 (üldkoosoleku protokoll nr 23) • Koodeks ilmus kogumikus "Eetikakoodeksite käsiraamat", Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2007 5 Seltskondlik vestlus Seltskondlikus vestluses : hoidutakse raha, haiguste, seksi teemadest kõneldakse poliitikast, kui selles on kokku lepitud meeldivad seltskonnale inimesed, kes teevad nalja enda arvel, mitte kohalolijate kulul; ei sobi meelde tuletada kellelegi piinlikke seiku rikuvad tuju tagarääkijad ja “kõiketeadjad”, eelarvamuste kütkeis olijad ei ole kohane oma teadmisi näidata, nagu viibiksite eksamil või konverentsil; teadmiste
kahtlemata üks new wave esindajaid. Suuresti tänu pilkupüüdvale liidrile Sting’ile vallutas ansambel popturu kõige laiemas mõttes. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 27 14. 80-NDATE AASTATE POPMUUSIKA KUNI SAJANDIVAHETUSENI RAP Heliplaaditööstuse areng tekitas uue nähtuse ka seltskondlikus elus – nimelt diskoteegid (inglise k. disc- ketas), kus tantsiti ja lõbutseti diskori valitud ja kommenteeritud plaadimuusika saatel. Diskoteekide tekkele aitas kaasa helisalvestustehnika areng. Tihti oli plaadimuusika kvaliteet parem, kui elava esituse oma. 70-ndate aastate lõpul äratas New Yorgi diskoteekides suurt tähelepanu muusikastiil, mis oma nime sai ameerika slängisõnast rap (lobisema).[ Kasutatakse ka tõlget –RAP-
aktsepteerida. Kõige kriitilisem on ta Alveri vastu. Kui ta pannakse saksa ajal vangi, siis ta luuletuses sel ajal liigub Arbujate stiili suunas. Arbujad (Antoloogi Arbujas 1938, koostaja Ants Oras). Arbujad = nõid Eesti traditsoonis. · Beti Alver · Heiti Talvik · Bernard Kangro · Uku Masing · August Sang · Kersti Merilaas · Paul Viiding · Mart Raud Arbujaid on kirjeldatud tagantjärgi rühmitusena, kuid rangelt võttes pole tegemist rühmitusega. Seltskondlikus plaanis võib öelda, et kõige rohkem jäi kambast välja Uku Masing ja ka Mart Raud. Ülejäänud seltskond suhtles ülikoolis ja kohvikutes (Tartus). Samuti ÜS Veljeto Heiti Talvik, Paul Viiding, Bernard Kangro (ka Ristikivi). Seltsieluline pind hakkab avalduma ka isiklikus elus. Heiti Talvik kustub Beti Alveri Veljesto külalisõhtule ja lõppeb abiellumisega. Samuti abielluvad omavahel Kersti Merilaas ja August Sang.
üle Eesti. Kui Perno Postimees on tugevalt levinud Harjumaal, Tallinnas jne, siis nüüd 58 on ka Lõuna-Eesti järgi tulnud. Tellijatest on esikohal Tartumaa ja Tartu, järgi tulevad Viljandimaa, Pärnumaa ja Võrumaa. Enam-vähem samasugune on ka kaasautorite geograafia. Taas domineerib Tartumaa. Peamiselt on tegemist koolmeistritega. Jannsenite perekonna Tartusse asumisega toimub eesti seltskondlikus elus teatavaid nihkeid. Jannsenite kodu oli avatud kõigile. Algab uus seltskondlik läbikäimine. Peamiseks suhtlejaks saab Lydia Jannsen Koidula. Seal taheti olla ja seal ka palju viibiti. Seda kohta hakati nimetama Koidula salongiks, kus intellektuaalid koos käisid. 08.12.2009 Koidula salongil oli üsna suur tähtsus rahvusliku liikumise tegelased, kes Tartusse sattusid, viibisid seal. Seltsielu oli mujalgi 1863. aastal alustas Tallinnas, küll
suunas, sest leebe inimene pole kättemaksuhimuline, vaid pigem kaastundlik. Liialduseks on aga äärmiselt raevukad ja sapised inimesed, kes ägestuvad kergesti kõigi peale ja kõige pärast. Kurjaloomulisteks inimesteks nimetame neid, kes saavad kurjaks selle pärast, mis ei pea, rohkem ja pikemaks ajaks, kui peab, ning ilma kättemaksu ja karistuseta ei lepi, kirjutab Aristoteles. Leebusele vastandubki pigem liialdus, sest seda esineb rohkem kättemaks on inimlik ning ka seltskondlikus elus on kõige hullem kurjaloomuline inimene. Viisakus, seltskondlikkus tähendab seda, mis kuulub korraliku ja kasvatatud inimese juurde. Äärmused on veiderdamine (räägitakse ja tehakse asju, mida haritud inimene ei teeks) ja mühaklikkus (ollakse kõigega tõrges ja nalja ei mõisteta). Sõbralikkusega liialdamine on meelitamine (kui ilma erilise põhjuseta liialdatakse) ja lipitsemine (kui omakasu silmas peetakse). Kellel aga sõbralikkus puudub, on igas suhtes
3578. Õnn on tõesti inimese enda teha, sest õnn on tunne, aga tunda ei saa ju keegi meie eest. 3579. Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm. 3580. Naerdakse ainult selle üle, mida võetakse küllalt tõsiselt. 3581. Kui soovid oleksid hobused, siis kerjused ratsutaksid... 3582. Nii palju on asju, mida me minema viskaksime, kui me ei kardaks, et mõni teine nad üles korjab... 3583. Seltskondlikus elus puutume kokku lühinägelikega, kaugelenägelikega ja ainult harva ettenägelikega... 3584. On advokaate, kes annavad au tagasi ka nendele, kellel pole seda kunagi olnud... 3585. Abiellu üle enda seltskondliku seisukoha ja sa abiellud türanniga! 3586. Iga naine on luuletaja, kui ta ütleb sõnad: "Ma armastan sind." 3587. Me kõik oleksime hiilgavad kasvatajad, kui meil ainult oleks kasvatada teiste inimeste lapsed. 3588. Mõtted on kui pilved: mida enam neid, seda vähem valgust.