Faaside arvu järgi saab trafosid liigitada ühe- ja kolmefaasilisteks. • Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terase lehtedest? Südamik valmistatakse teraslehtedest, et vähendada pöörisvoole. • Mitu mähist on ühefaasilisel trafol? Kirjeldage trafomähiste ehitust ja paigutamist. Ühefaasilisel trafol on kaks mähist: sekundaar- ja primaarmähis. Primaarmähis on ühendatud energiaallikaga, sekundaarmähis on ühendatud tarvitiga. Mähised on traadikeerdude kogumid, mis on keritud ümber südamiku. Neid kohti südamikust, millel mähised asuvad nimetatakse sammasteks. Mähised valmistatakse kas ümmargustest või kandilistest (suurematel trafodel) vaskjuhtmetest, mis on isoleeritud lakiga, puuvillkedrusega või kaablipaberiga. Mähiste otsad kinnitatakse trafo klemmide alla. • Mis on trafo tühijooksu- ehk jõudeseisund? Keskmiselt mitu % on trafo
Mõõtetrafod Pingetrafod Sulatusahjude trafod Sobitustrafo Teimtrafod Voolutrafod Autotrafo sisend- ja väljund voolud I1 ja I2 on mähise ühises osas 1-2 vastassuunalised. Kuna mähise traadi ristlõiget läbib ainult voolude vahe võib selle trafo mähise traadi läbimõõtu vähendada ja täiendavalt lisaks teisest mähisest vabanemisele vaske kokku hoida. Autotrafo puuduseks on asjaolu, et primaar- ja sekundaarmähis on omavahel vahetult seotud. Eeliseks võimalus sujuvalt muuta väljundpinget.
Mahtuvustakistus takistus, mida avaldab kondensaator vahelduvvoolule Xc = Xc mahtuvustakistus [] w voolu ringsagedus [rad/s] C mahtuvus [F] 3. Induktiivsustakistus takistus, mida avaldab vahelduvvoolule pool e mähis XL = wL XL takistus [] L induktiivsus [H] w ringsagedus [rad/s] 2. Trafo Trafo koosneb rauasüdamikust ja kahest poolis ehk mähisest: Primaarmähis ühendatakse pingeallikaga Sekundaarmähis ühendatakse tarbijaga Tingmärk: Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Elektrivool primaarmähises indutseerib rauasüdamikus magnetvoo, mis tekitab elektromotoorjõu mõlemas mähises. Sõltuvalt keerdude arvust voolutugevus ja pinge suureneb või väheneb Primaarmähis: N1 keerdu 1 emj Sekundaarmähis: N2 keerdu 2 emj U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge Trafo valem: Trafo ülekandetegur (-suhe): K K=
2. Alalisvoolu korral voolutugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille voolutugevus ja suund ajas perioodiliselt muutuvad. Krichoffi esimene seadus Vooluahela punkt, kus ühendatakse mitu juhet nimetatakse hargnemis punktiks. Krichoffi esimene seadus vooludest hargnemis punktidest. Hargnemis punkti saabuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Elektriskeemid 1 süütepooli primaarmähis 4 süütepooli sekundaarmähis 15 toide süüteluku kaudu 15a toide käiviti solenoidilt (lülitub käivitamise ajal) 50 käiviti rakendamine 30 pidev toide akult, aku pluss 31 kereühendus, aku miinus 49 suunatulede vilgutusrelee sisend 49a vilgutusrelee väljund, ühtlasi suunatulede märgutule sisend 61 laadimise märgutuli B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele) DF pingeregulaatori tüürsignaal 53 klaasipuhastimootor 54 pidurituli
Primaarset mähist toidetakse läbi hariliku transformaatori tavalise vahelduvvooluga. Piisavalt kõrge pinge juures tekib õhupilus läbilöök ning kondensaator ja pooli primaarmähis osutuvad ühendatuks. Tekib kõrgsageduslik võnkumine, mille sagedus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja pooli parameetritest. Primaarmähis Tesla trafos koosneb vaid paarist keerust ja selle sees asetseb sekundaarmähis, mis koosneb juba sadadest keerdudest. Selle alumine ots on maandatud ja ülemine ots asetseb kõrgel õhus. Ka sekundaarmähis moodustab omapärase võnkeringi, milles kondensaatori osa mängib õhusammas maapinna ja mähise ülemise otsa vahel. Kui nüüd valida primaar- ja sekundaarmähiste parameetrid sellised, et indutseeritavad võnkumised vastaksid mõlemate võnkeringide resonantssagedustele, kasvab pinge sekundaarpoolis äärmiselt kõrgeks
7. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks 8. Mis on trafo? Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 9. Mis on trafo primaarmähis? on trafo mähis, millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge. Primaarmähis on ühendatud vooluallikaga. 10. Mis on trafo sekundaarmähis? on trafo vähemalt teine mähis, millelt energia väljub ja vastandina primaarmähisele on ühendatud energia tarbijaga. 11. Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetvälju iseloomustavad järgmised omadused: need on nähtamatud; inimesel puudub organ nende tajumiseks; esinevad seal, kus esineb elekter; levivad valguskiirusel;
20)Millist mõju avaldab elektrimootorile pikemat aega väljas seismine? mähiste isolatsioonitakistus langeb alla 0,5 M ja mähised põlevad läbi Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud. 8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? Primaarmähis: Vahelduvpingeallikaga ühendatav mähis - (primaarmähis on trafo mähis millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge) Sekundaarmähis: Tarvitit toitev mähis. - Ülempingemähis: Kõrge pinge mähis kus on rohkem keerdude arv Alampingemähis: Väiksema keerdude arvuga mähis ....madal pinge mähis 12)Mis on trafo ülekandetegur ja kuidas saab seda määrata?
Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto süütepoolis ning elekrienergia ülekandmisel. Primaarmähis Mähis, millele rakendatakse võrgupinge. Sekundaarmähis Mähis, millest võetakse pinge. Laudsüdamik Vajalik, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. Põhimõte Primaarmähisesse antakse vahelduvpinge, see tekitab seal vahelduvvoolu ning vahelduvvool tekitab omakorda samas taktis muutuva välja. Sama magnetväli muutub ka sekundaarmähises. See magnetväli tekitab sekundaarmähises induktsiooni elektromotoorjõu
jadamisi. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine pingetrafo abil. Pingetrafo - vahelduvvooluahelais voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatav mõõtetransformaator. Vahelduvpinge mõõtmisel pingetrafo ja voltmeetriga tuleb voltmeetri näit korrutada trafo ülekandeteguriga, mis võrdub primaar- ja sekundaarmähiste nimipingete suhtega. Pinge mõõtmisel ühendatakse primaarmähis paralleelselt ahela selle osaga, mille klemmidevahelist pinget on vaja mõõta. Sekundaarmähis ühendatakse voltmeetriga. 13. Võimsuse mõõtmine. Kui vahelduvvooluahel ei sisalda kondensaatoreid või mähistega voolutarbijaid, näiteks elektrimootoreid, saab alalis- ja vahelduvvoolu võimsust mõõta ka amper- ja voltmeetriga. Amper- ja voltmeetri näitude põhjal arvutatakse võimsus valemiga P = U × I, kus P tähistab võimsust vattides (W), I - voolutugevust (A), U - pinget voltides (V). Võimsuse mõõtmine vattmeetriga.
elektromotoorjõuga: u1=e1 ja u2=e2 (kui sekundaarmähises puudub vool). Elektromotoorjõud hetkeväärtused e1 ja e2 muutuvad samas faasis. Järelikult U1/U2=E1/E2=N1/N2=k, kus U1 ja U2 on pingete efektiivväärtused, E1 ja E2 on elektromotoorjõu efektiivvärtused, k nim transformaatori ülekandesuhteks. Kui k>1 siis pinged madaldatakse ja kui k<1 siis pinged tõstetakse. Kui sekundaarmähis ühendada tarbijaga siis selles mähises tekkiv vool tekitab südamikus muutuva magnetvoo, mis Lenzi reegli kohaselt vähendab magnetvoo muutumist südamikus. Tulemuseks on voolutugevuse kasvamine primaarmähises. Voolutugevuse amplituudväärtus kasvab seni, kuni taastub summaarse magnetvoo esialgne võnkeamplituud. Primaarvooluahela ja sekundaarahela võimsused peavad ligikaudu
välistingimustes ning teine on mõeldud kasutamiseks vaid sisetingimustes. Pingetrafo primaarmähis on tehtud suure keerdude arvuga ning väikese ristlõikega traadist. Primaarmähis lülitatakse ahelasse, kus tahetakse pinget mõõta. See lülitatakse mõõdetavale pingele. Pingetrafo sekundaarmähis on valmistatud väikese keerdude arvuga ning suure ristlõikega traadist. Sekundaarmähis on mõeldud pingele 100V, 100·3V ja 100/3V. Pingetrafo töötab talitluses, mis on ligilähedane tühijooksule. Seletatav on see voltmeetrite ja vattmeetrite pingemähiste suure takistusega. Ülekandeteguri arvutamiseks kasutame järgmist valemit: , 1 - primaarmähise keerdudearv 2 - sekundaarmähise keerdudearv Un1 - primaarnimipinge
muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. Liigitus Voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) Otstarbe järgi (generaatorid, mootorid, muundurid) Ehitusviisi järgi (lahtised, kinnised, plahvatusohutud) Konstruktsioonitüübi järgi (horisontaalsed, vertikaalsed) Kasutusala järgi (põllumajandus, keemiatööstus, transport) 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte. Primaarmähis, sekundaarmähis, korpus, lehtmetallist pressitud südamik. Muundab vahelduvvoolu . 18. Trafo tühijooks ja koormusolukord. Trafo tühijooks on tööolukord kus primaarmähised on ühendatud võrguga ja sekundaarmähised on avatud I2=o Koormatusolukorras vastupidiselt I2 ei võrdu 0iga 19. Trafo energeetika ja kasutegur. Primaarmähise poolt võrgust tarbitav võimsus P=U*I*cos Kasutegur 20. Kolmefaasiline trafo, keevitustrafo, autotrafo. Keevitustrafo
1. Vask Медь 2. Hõbe Серебро 3. Alumiinium Алюминий 4. Kuld Золото 5. Räni Кремний 2 10 Leida vale vastus.: Voolutrafode sekundaarahelatesse tuleb: Найти неправильный ответ: трансформатор тока 1. Ühendada mõõte- või automaatikaseadmed, mille takistus on võimalikult suur; 2. Koormuse puudumisel on vajalik sekundaarmähis lühistada; 3. Ühendadamõõte- võiautomaatikaseadmed, mille takistus on võimalikultväike; 4. Sekundaarahelanimivoolvõib olla 1 A või 5 A; 12 . Millise põhilise näitaja järgi valitakse isolaatorid: По какому основному показателю выбирают изоляторы: 1. Voolu järgi; По току; 2. Pinge järgi; По напряжению; 3. Võimsuse järgi; По мощности;
päripingestuse korral (vastav elektronseadis on pooljuhtdiood. Alaldeid saab liigitada : · Alaldava elemendi liigi järgi · Voolu liigi järgi · Skeemilise lahenduse järgi Omadused: · Saadud alalisvool (alaldatud vool) on suure pulsatsiooniga · Dioodile mõjub suur pinge · Muudab trafo tööreziimi väheefektiivseks ning suurenevad trafo mõõtmed · Väike pooljuhtdioodide arv · Väike maksumus Ühefaasiline täisperiood alaldi Omadused: · Trafo sekundaarmähis peab olema keskväljavõttega · Dioodidele langeb suur vastupinge · Suurem dioodide arv · Trafo töötab paremas reziimis · Alaldatud voolu kuju on parem, väiksem pulsatsioon. Ühefaasiline täisperiood pooljuhtalaldi sildlülituses Suur pluss on see, et trafo ei vaja keskväljavõtet. Vt. Joonis ühefaasiline täisperiood pooljuhtalaldi sildlülituses Omadused: · Dioode kasutatakse ainult ühe poolperioodi ajal
Soojust puhtalt ei eraldu. Pinge jääb voolutugevusest ajaliselt veerand perioodi maha. (Xc 1 jagatud (w . c) Vahelduvvoolu võimsus Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nim. sellist alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus Takistusel eralduvat võimsust nim. aktiivvõimsuseks Transformaator ehk trafo Koosneb kahest poolist, mis on ühisel raudsüdamikul Primaarmähis on mähis, millele rakendatakse pinge Sekundaarmähis on see, millelt võetakse trafolt vabanev pinge Töö põhimõte: Primaarmähises tekitab muutuva elektromotoorjõu sekundaarahelas Rakendusi: elektrienergia ülekanne, mida kõrgem pinge seda väiksem vool. Auto süütepool, ahelate ühendamiseks sidestustrafo alalisvool ei läbi
2. Kõrgepingeahel- Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalistpinge puhul suurem kui 1500 volti. Kõrgepinget tähistatakse tähisega HV. 4. Lõppaste- Joonis NR. 8 Süütesüsteem 3.1 Süütejagaja 11 Ehitus: Joonis NR. 9 Jagaja Ülesanne: Tööpõhimõte: 2.Süütepool Ehitus Primaarmähis- Sekundaarmähis- Joonis NR 10 3. Kondensaator Ülesanne: 12 Ehitus: Tööpõhimõte: 4. Süüteregulaator. Ülesanne: Ehitus: Tööpõhimõte: 5. Vaakumregulaator Ülesanne: 13 Ehitus: Joonis NR. 11 Tööpõhimõte: 6. Süüteregulaatori reguleerimine R-4 3.2 Süüdeküünlad 3.3 Süüdelukk
juhtmestikust ja välisest süütelülitusnupust. Püsimagnetid on eriterasest (Al-Ni-teras). Hooratas on istutatud väntvõlli koonusotsale, fikseeritud liistuga ja kinnitatud mutriga. Magneeto alusele on paigutatud süütepool (trafo), mille südamikule on mähitud primaar- ja sekundaarmähised. Süütepoolide südamikud on magnetjõujoonte peremaks juhtimiseks valmistatud pehmest terasest. Südamikule paigutatud papist torule on mähitud primaar- ja sekundaarmähis. See on sellepärast, et primaarmähist tugevamini magnetiseerida. Süütepooli primaarmähisega on jadaühendatud katkesti ja sekundaarmähisega süüteküünal. Katkesti on ühendatud juhtme abil süütelülitiga. Katkesti kontaktide vahel sädeluse vähendamiseks ja voolu järsema muutumise saamiseks on süsteemis kondensaator. Magnetitega hooratta liikumisel lõikuvad magnetvälja jõujooned süütepooli mähisega ja indutseerivad neis elektromotoorjõu
omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See
omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See
kasutatakse Eestis IEC-standardi kohaseid väärtusi 100 V või 200 V. Voolutrafodel on üks primaarmähis ja tavaliselt mitu eri südamikul paiknevat sekundaarmähist. Pingetrafodel on üks primaarmähis ja üks või kaks sekundaarmähist, millest üks on tavaliselt avakolmnurkmähis. Voolu- ja pingetrafode käsitlemisel tuleb silmas pidada, et voolutrafo talitlus on lähedane lühistalitlusele ja pingetrafo talitlus trafo tühijooksutalitlusele. Selletõttu peab voolutrafo sekundaarmähis olema lühistatud ja pingetrafo sekundaarmähis tühijooksul ning vältida tuleb igal juhul voolutrafo tühijooksutalitlust ja pingetrafo lühistalitlust. 14 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2
dB = k 2 Idl sin 1 / r 2 k 2 = µ 0 / 4 = 10 -7 H / m H (henri)-induktiivsuse ühik dB = k 2 Idl r / r 3 r / r -ühik vektor 4. Transformaator- nim elektromagneetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. 1. Transform südamik 2. Primaarmähis 3. Sekundaarmähis 4. .. 5. Puistemagnetvoog Aututrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. 5. Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid
mis on üksteisest erineva algfaasiga. Kolmefaasilise süsteemi üksikahelaid nim faasideks. Faaside vaheline nihe on 2/3 ehk 120°. UA=Umsint UB=Umsin(t-2/3) Uc=Umsin(t-4/3) UA , UB , UC faasipinged Uf=220V- Ul=380V-efektiivväärtus UAB-faaside A; B vaheline pinge-liinipinge. 6p.Transformaator- nim elektromagneetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. 1. Transform südamik 2. Primaarmähis 3. Sekundaarmähis 4. .. 5. Puistemagnetvoog Aututrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. Optika põhiseadused-Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused.Nähtustes nagu interfrents, difraktsioon, polarisatsioon- käitub valgus kui laine. Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog. Valguse sirgjoonilise levimise seadus. Valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt.
.0,4V „1”-2,4-5V arvutustehnikas kasutusel, hea koormatavus; mitme emitteriga trans baasi ahelas asendab DTL-s dioode, kui kas või üks em maas, siis baasi vool maha 3NAND. TTL aeglane: 10ns ümberlülitus. TTLS-kiirem. T1 asemel mitu BT-i mis võivad küllastuda, so hakata aeglaselt ümber lülituma 12pdf 3. kiireim ja lihtne, kallis sest head komparaatorid kallid ja vaja palju, 3 järgu jaoks vaja 7-t. 2kordse integreerimisega. 14pdf 4. suured voolud madalad pinged. Mähkida sekundaarmähis kahe traadiga korraga. Sekund- mähisel keskelt väljavõte. Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf 5. ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel Emitterist läbi RE maha. Rsis on suur=h11e+(1+h21e)RE~ 5pdf
Alaldustegur on nagu eelmiselgi lülitusel K = 0,45, a pulsatsiooni tegur p = 0,67, dioodi parameetrid on I = 0,5I ja U = U , F t R 2max pulsatsiooni sagedus f = 100Hz. p Toodud lülituse põhiliseks eeliseks on märksa väiksem pulsatsioon ja toitevõrgu koormamine mõlema poolperioodi ajal. 3.2.3. Täisperioodalaldi sildlülitus. Sildlülituse puhul on sekundaarmähis lihtsam, kuna on vaja ainult üks sekundaarmähis. Kuid seevastu on dioode neli. Esimesel poolperioodil, kui trafo sekundaarmähise ülemine klemm on positiivne, kulgeb vool läbi dioodi VD1, läbi tarbija ja läbi VD2-e trafo mähise alumisele klemmile. Dioodid VD3 ja VD4 saavad sel ajal vastupinge ja on seetõttu suletud, see tähendab neid vool ei läbi. Järgmisel poolperioodil on mähise alumine klemm positiivne ja sel juhul kulgeb vool läbi dioodi VD3, läbi tarbija ja VD4 26
poolperioodi vältel. Alaldustegur on nagu eelmiselgi lülitusel Ka= 0,45, 19 pulsatsiooni tegur p = 0,67, dioodi parameetrid on IF = 0,5It ja UR = U2max, pulsatsiooni sagedus fp = 100Hz. Toodud lülituse põhiliseks eeliseks on märksa väiksem pulsatsioon ja toitevõrgu koormamine mõlema poolperioodi ajal. 3.2.3. Täisperioodalaldi sildlülitus. Sildlülituse puhul on sekundaarmähis lihtsam, kuna on vaja ainult üks sekundaarmähis. Kuid seevastu on dioode neli. Esimesel poolperioodil, kui trafo sekundaarmähise ülemine klemm on positiivne, kulgeb vool läbi dioodi VD1, läbi tarbija ja läbi VD2-e trafo mähise alumisele klemmile. Dioodid VD3 ja VD4 saavad sel ajal vastupinge ja on seetõttu suletud, see tähendab neid vool ei läbi. Järgmisel poolperioodil on mähise alumine klemm positiivne ja sel juhul kulgeb vool läbi dioodi
süütepooli primaarmähis, katkesti kontaktid, rööbiti kontaktidega on ühendatud kondensaator. Jadamisi süütepooli primaarmähisega võib olla ühendatud veel lisatakisti, mis piirab mootori töötamise ajal süütepooli primaarmähise pinge 10 voldiga, vältides pooli kuumenemist. Mootori käivitamise ajal juhitakse vool akust primaarmähisesse otse ja siis rakendub sellele akupinge käivitushetkel 10...11 V. Kõrgepingevooluringi on lülitatud jadamisi süütepooli sekundaarmähis, kõrgepingejaoturi rootor, jaoturi kaane klemmid, süüteküünlad. Kõrgepingevooluringis kasutatakse erilisi kõrgepingejuhtmeid, mis ühendavad süütepooli sekundaarmähist jaoturiga ja jaoturit süüteküünaldega. Lihtsüütesüsteemi tööpõhimõte: Süütelüliti ja katkesti kontaktide suletud asendi korral läbib madalpingevooluringi alalisvool. Alalisvool tekitab süütepooli primaarmähise ümber magnetvälja, mis magneedib pooli südamiku. Elektrienergia muundub magnetvälja
See on täpne meetod, aga aega sisendile tuleva bittide kulub umbes 2,5 korda rohkem. arvuga (n). Väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge. Näide: Oletame, et n = 3, ja sisendile 4. suured voolud madalad pinged (nende järjest tulevad sellised kombinatsioonid: 000_001_011_111_100_101_010_j n e Kui eeldada, et alaldamiseks). Mähkida sekundaarmähis kahe igale kahendarvule vastab vastav arv "volte". Voolude summeerimine toimub "kaalude" järgi. traadiga korraga. Sekund-mähisel keskelt väljavõte. Voolude "kaalud" määrame kahendkoodis. Skeemilise lahenduse puudused: 1) raskused Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. täppistakistitega väiksemate "kaalutegurite" puhul_ R/8 2) tugipingeallika pinge sõltub Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. koormusest
Trafo on elektromagneetiline aparaat, mis on ette nähtud pinge muutmiseks muutumatul sagedusel. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestumise tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagneetilisele südamikule, mis on harilikult valmistatud elektrotehnilisest lehtterasest. Kui primaarmähes ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog φ, mis sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühedada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neid vool I2. Nende tööpõhimõtteks on elektromagnetiline induktsioon-primaarmähisesse juhitav vahelduvvool I1 tekitab terassüdamikus vahelduva magnetvoo amplituudiga φ, mille muutumine indutseerib mõlemas mähises emj. Parameetrid: nimivõimsus, nimipinge, nimivoolud, võimsuskaod, lühisepinge, tühijookusvool 35. Magnetvõimendi Ehk magnetmuunduri puhul kasutatakse ahela lülitamiseks ferromagnetilise südamikuga induktiivpooli omadusi.
Lihtsaim trafo koosneb ferromagnetilisest südamikust ning kahest vasktraadist keritud mähisest primaarmähisest ja sekundaarmähisest. Muundatava vahelduvvoolu energia antakse primaarmähisesse, millest see siirdub sekundaarmähisesse mähistevahelise vastastikuse induktsiooni vahendusel: primaarmähises kulgev vahelduvvool tekitab südamikus perioodiliselt muutuva magnetvoo, mis indutseerib sekundaarmähises vahelduva elektromotoorjõu. Kui sekundaarmähis ühendada energiat tarbiva elektriahelaga, läbib seda elektrivool. Sekundaarmähises kujuneva pinge sekundaarpinge suuruse määrab mähiste keerdude arvu suhe. Ideaalse (energiakadudeta) trafo korral võrdub primaarpinge ja sekundaarpinge suhe primaar ja sekundaarmähise keerdude arvu suhtega n, mida nimetatakse ülekandesuhteks: kus N_1 ja N_2 on vastavalt primaar ja sekundaarmähise keerdude
muutuse vastastikkuse induktsiooni või sellele vastava vahelduvpinge muutuseks. Selleks muudetakse trafoanduris võrdeliselt mõõdetava suuruse muutusega kahe mähise vastastikkust asendit või liikuva südamiku asendit mähiste suhtes. Mähiste vastastikkune induktiivsus muutub ahela magnetilise takistuse muutumisel või mähiste nihkumisel üksteise suhtes. Magnetilise takistuse muutuse puhul on trafoanduritel palju ühist induktiivanduritega, vahe on ainult selles, et trafoanduritel on sekundaarmähis või sekundaarmähiste süsteem. Joonisel 0.2.9 on raamikujulise sekundaarmähisega trafoandur. Andur koosneb magnetjuhtmest – ergutusmähisega 1 (primaarmähis) raam 2 südamik 4 raamikujulise sekundaarmähisega 3. Primaarmähisesse 1 antakse vahelduvpinge U. Sõltuvalt südamiku pöördenurgast φ raamikujulises sekundaarmähises 3 7/27 jklng3.sxw transformeeritakse emj: e = f(φ)
vahelduvvoolu voolutugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Trafo ehitus- Madalsagedustel töötav trafo koosneb elektrotehnilisesest lehtterasest südamikust. Südamik on pöörisvoolude tõttu tekkivate kadude vähendamiseks kokku pandud õhukestest, oksiidikihiga kaetud teraslehtedest. Elektrotehnilisest plekist südamikud jagunevad trafo plekist stantsitud südamikeks ja lintsüdamikeks. Ühefaasilise trafosüdamikule on keritud üks või mitu mähist: primaarmähis ja sekundaarmähis,kui trafo on mõeldud ühele sisend ja ühele väljundpingele. Kui on tegemist mitme mähiselise trafoga, võib nii primaar-, kui ka sekundaarmähiseid olla mitu, vastavalt kasutatavatele pingetele.Kolmefaasilise trafo puhul on tegemist kolme ühesuguse keerdude arvugamähiste gruppidega, mis on keritud kolmele südamikule ja paigaldatud ühele E kujulisele trafosüdamikule. 53.Laeva el. jaama peajaotuskilp.Generaatorite tööreziimide juhtimiseks ja nende poolt toodetud el
omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See
küünlad, mille isolaatori alumine osa on lühike, kuume- pöQrisvoolude vältimiseks tehtud üksteisest isoleeritud nevad töötamisel vähem, sest soojuse ara j ühtimistes on trafoteraselehtedest. Esimesena on südamikule asetatud lühem; neid nimetatakse külmadeks. Isolaatori pika ja papptorule mähitud paljude keerdudega (ca 18000) peenest peene alumise osaga süüteküünlad kuumenevad töötamisel traadist (0 0,06 ... 0,09 mm) sekundaarmähis 5, selle rohkem ning seetõttu nimetatakse neid kuumadeks (joon. peale -- primaarmahis 6, Viimase selline paigutus lubab 55, b). Kuumi küünlaid tuleb käsutada madalama surve- sooja paremini ara juhtida (mähist läbib tugev -- astme ja väiksemate pööretega mootoritel, külmi aga 3... 4 A -- vool). Primaarmahis on väheste keerdudega kõrge surveastme ning suurte pööretega mootoritel. (ca 300) ja jämedast traadist (0 0,18... 0,59 mm)
annaabi.ee 
