eest. Ta nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist. KONSTANZI KIRIKUKOGU: Kutsuti kokku 1414. aastal Lõuna-Saksamaal. See pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi, välja kuulutama ketserluse. See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist. Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. HUSSIITIDE SÕJAD: Aprillis 1420 kuulutas selle paavst Martinus IV välja (ristisõja tsehhi ketserite vastu). Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel võitsid hussiidid. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkantsi (talupojavankritest kiiresti kokkupandav kaitsekilp). Ta suri aastal 1424 ja teda asendas Prokop Suur
laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa ka Liivi Ordu esindajad. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist 1525. aastal. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid
Eriti teravaks läks võitlus selle nimel, et muuta Praha ülikool tsehhi ülikooliks. 1409.a anti Praha ülikooli juhtimine üle tsehhidele. Rektoriks valiti Jan Hus. 4)Kes olid kariklased ja taboriidid? Milised olid nende vaated? Kariklased olid peamiselt Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud, nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Nad nõudsid, et armulauakarikast antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele. Nõudsid ka kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talup feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad,
alamsks Dutscher orden to Lyffland), Saksa Ordu Liivimaa haru, katoliku rüütliordu Liivimaal 12371562; tekkis, kui Saksa Orduga liitus Mõõgavendade Ordu. Põhiülesanne oli esialgu Liivimaa alistamine ja ristiusustamine, hiljem Liivimaa sõjaline kaitse ning põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Allus esialgu Saksa Ordu kõrgmeistrile, saavutas pärast Saksa Ordu nõrgenemist 1459 tegeliku sõltumatuse, täielikult iseseisvus 1525 (pärast Saksa Ordu Preisimaa valduste sekulariseerimist). Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kes resideeris esialgu Akkos, aastatel 12911309 Veneetsias, 13091457 Marienburgis, seejärel kuni 1525. aastani Königsbergis, hiljem (Saksa meister Saksa ordu administraatorina) Mergentheimis. Liikmeskond pärines enamasti Vestfaallist või Reinimaalt, harvem mujalt Saksamaalt. Preisi ja Liivimaalt pärines vaid üksikuid orduvendi, nende hulgast on teada ka üks liivlane, Ykemele. Liikmeskond pärines
Sõjaõnn pööras Inglismaale selja ja sõja lõpuks jäi neile vaid Calais' kindlus Prantsuse põhjarannikul. Jan Hus oli tsehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: · Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. · Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. · Nõudis kirikuvarade sekulariseerimist (ilmalikustamist). · Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel. 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal.
populaarsuse lihtrahva seas. 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti ta surma, kuid jätkus tema pooldajate ehk hussiitide liikumine. Hussiidid osutusid ähvardavaks jõuks ja kiriku jaoks ka ainsaks keskaegseks sektiks, millega tuli kompromiss leida. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist.Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433
· Kariklased · Põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud · Ideoloogideks olid ülikooli teadlased. · Suuna nimetus tulenes nõudest, et armulauakarikatest antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele · Nõudsid palju muud · Kirikuvarade sekulariseerimist · Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine · Neile pidi tähendama surmapattu · patukaristuskustutuskirjade müük · talupoegade feodaalne koormamine · annetuste kogumine... · need nõudmised esitati 1419
vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitsmise ning killustas sõjalisi jõude.Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa ka Liivi Ordu esindajad. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist (sekulariseerimine, ühiskondliku elu eemaldumine usust ja kirikust. Usuliste väärtuste asendumine ilmalike taotlustega) 1525. aastal. 5 1.3 Tartu piiskopkond See oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond Lõuna-Eestis, mis hõlmas Ugandi ja Sakala muinasmaakonnad ning kõik Kesk-Eesti väikemaakonnad.Nendel aladel oli piiskopil ka ilmalik võim
3 Reformatsioonijuhi Jan Husi surm ei lõpetanud katoliku kiriku vastu võitlejate, hussiitide liikumist. Algasid kogunemised kõrvalistes kohtades. Üheks selliseks kohaks oli Tabori mägi, kuhu rajati ka laager. Hussiitide liikumises arenes kaks suunda: kariklased ja taboriidid. Kariklasteks olid Praha rikkad linnakodanikud ja usupuhastustust pooldavad aadlikud. Nad nõudsid kirikuvande sekulariseerimist, vaimulike ilmalikesse asjadesse sekkumise lõpetamist, talupoegade koormamisest vabastamist jms. Taboriitideks olid aga linnarahava vaesemad kihid ja talupojad, kes rõhutasid majanduslikku ja sotsaiaalset külge. Nende arvates tuli kõrvaldada kirikutest luksus ja toredus, kaotada paast ja kirikupühad, jättes alles ainult pühapäeva. Katoliku kirik kuulutas hussiitidele ka sõja, kuid olles võimetu neid sõjaliselt võitma alustati
valitsejaks, sest Karl XII oli tema isapoolne vanaonu ja Rootsi kuningal Fredrik I-l ei olnud seaduslikke järglasi. Teda peeti infantiilseks alkohoolikuks, kellel polnud mingeid oskusi ega tahet valitseda. Tema esimeseks mureks valitsejana oli lõpetada sõda Preisimaaga, Venemaa loobus kõigist vallutatud aladest ning Peeter sõlmis Friedrich II-ga liidu. Seejärel viidi ellu suur hulk liberaalseid reforme, näiteks kaotati aadlike riigiteenistuskohustus, alustati kirikuvarade sekulariseerimist, liberaliseeriti kaubanduspoliitikat, kaotati salateenistus ning hakati ette valmistama agraarreformi. Lisaks neile reformidele püüdis Peeter iga hinna eest juurutada Preisi sõjaväekorda ning õigeusu kiriku liturgiat asendada luterlikuga. Katariina II (17621796) Elas aastatel 1729-1796. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust
Vitraaz tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell kaugsõidulaevad
nimetama hugenottideks. Kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Calvini õpetust kasutasid nad vaid poliitilistel eesmärkidel. Absolutismile pürgiv kuningavõim asus Lõuna-Prantsusmaa aadli ja linnade vabadusi kärpima. Lõuna aadlit tõmbas kalvinismi poole väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. Linnu aga häiris lisaks vabaduse kahanemisele ka Pariisi üha tugevam domineerimine. Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraatia moodustas absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva, kes üritas säilitada oma vanu õigusi monarhia ja kuningat toetava teenistusaadli vastu. Selle rühmituse ideoloogiaks oli katoliiklus ja seda juhtis perekond Guise eesotsas kuningliku armee ülemjuhataja François de Guise'i ja tema venna kardinal Charles de Guise'iga. 16
Vitraaž – tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar – kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased – Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus – nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid – Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell – kaugsõidulaevad
Katoliiklus väidab, et Püha Vaim väljub Jumal-pojast (Jeesus Kristusest) Seitse sakramenti (mille läbi usutakse end lunastavat kõik eelnevad patud) - ristimine, armulaud, piht, abielu, konfirmatsioon, ordinatsioon, viimne võidmine. · (hussiidid) Jan Husi pooldajad, katoliku kiriku vastased. Katoliku kirikust hakati eemalduma 1410 a. paiku. Eristavaks nõudeks oli - anda ilmikuile armulaual veini (varem said seda vaid usuteenrid). Nõuti kiriku varade sekulariseerimist, rõhutati jõu kasutamise õigust usus silmakirjalike ülemuste vastu. 1X14 a. jagunes kaheks Mõõdukad = kariklased, radikaalsed = taboriidid.. · Böömi vennad e. tehhi vennad e. määri vennad. Hussiitidest lähtunud usuline liikumine, u. 1457. Hiljem kuulsid sellesse ka taboriidid, valdeslased ja utrakvistid. Hülgasid katoliku rituaali, levitasid algkristlikku lihtsust ja valju kõlblust. Hiljem edendasid haridust. Põgenesid
tootmisele b spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja teravilja baasil liha ning piima tootmisele c spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja kodumaise teravilja baasil liha ning piima tootmisele 100 Postkommunismi uurijad nimetavad ühiskonna ümberkujundamist a transaktsiooniks b transitsiooniks c transformatsiooniks 101 Mõtlemise sekulariseerimist (mõtlemise religioossete vormide asendamist ilmalikega), tööstusühiskonna kujunemist ja selle ühiskonna demokratiseerimist nimetatakse a premoderniseerimiseks b postmoderniseerimiseks c moderniseerimiseks 102 Enamik ühiskonnateadlasti peab NSV Liitu a premodernseks b modernseks c antimodernseks 103 Kiire inflatsioon ja rahareformi ebasoodus vahetuskurss a vähendas oluliselt ettevõtete käibevahendeid
tootmisele b spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja teravilja baasil liha ning piima tootmisele c spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja kodumaise teravilja baasil liha ning piima tootmisele 100 Postkommunismi uurijad nimetavad ühiskonna ümberkujundamist a transaktsiooniks b transitsiooniks c transformatsiooniks 101 Mõtlemise sekulariseerimist (mõtlemise religioossete vormide asendamist ilmalikega), tööstusühiskonna kujunemist ja selle ühiskonna demokratiseerimist nimetatakse a premoderniseerimiseks b postmoderniseerimiseks c moderniseerimiseks 102 Enamik ühiskonnateadlasti peab NSV Liitu a premodernseks b modernseks c antimodernseks 103 Kiire inflatsioon ja rahareformi ebasoodus vahetuskurss a vähendas oluliselt ettevõtete käibevahendeid
- Pahameelsaksa ülemkihi vastu (valitsejad linnades, maal jakirikus) 3. Jan Hus ja reformatsiooni algus - Pärit talupoja perest - Õppis Praha ülikoolis, 1401 sai vaimulikuks, hiljem Praha ülikooli professor ja rektor - Husi vaated: kritiseeris simooniat, indulgentside müüki, liiga kõrget tasu sakramentide eest nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist e. sekulariseerimist (ilmalikustamist) tahtis kaotada vahetegemist armulaual võitles sakslaste surve vastu nõudis tsehhikeelset kooliõpetust - Koostas tsehhi keele grammatika ja tõlkis piibli tsehhi keelde 4. 6. juulil 1415 Jan Hus põletati Konstanzi kirikukogu otsusel tuleriidal ketserina - kirikukogu kestis 3,5 aastat 5. 1419 üldrahvalik liikumine Tsehhimaal, hussiitide liikumine 6. Paavsti ristisõjad hussiitide vastu 1419 1434
tuleriidale. 10 · Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Usuliste kalvinistide kõrvale tekkisid poliitilised hugenotid esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Tuumik: Lõuna-Prantsusmaa aadelkond, neil oli väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. · Hugenottide juhid olid valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad Navarra kuningas Antoine de Bourbon, poeg henri, prints Louis de Condé, admiral Gaspard de Coligny. · Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraatia kasutati ideoloogiana katoliiklust, mis pidi põhjendama traditsiooniliste suhete
Vaclav toetas algul J. Husi ja hussiitide tegevust, hiljem ühines nendevastase liiduga. Hussiidid J. Husi õpetuse pooldajad, feodalismi ja katoliku kiriku vastasest revolutsioonilisest liikumisest osavõtjad. Hussiidid hakkasid katoliku kirikust eralduma 1410. aasta paiku, eristavaks sai nõue anda ilmikuile (nagu vaimulikelegi armulaual veini (karikat). Nad rõhutasid alamate õigust valitsejaile jõuga vastu hakata, kui need ei pea kinni jumalasõnast, ja nõudsid kiriku vara sekulariseerimist. 1419 jagunesid hussiidid kaheks: mõõduka suuna moodustasid kariklased, radikaalse taboriidid. Nende ühisprogramm oli ,,4 Praha artiklit", taboriitide nõudmisi väljendas ,,12 Praha artiklit". Äärmuslikud taboriidid nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust. Hussiitide sõjad Feodalismi ja katoliku kiriku vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. sajandi I poolel, haripunkt oli Tsehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tsehhis suure
Vaclav toetas algul J. Husi ja hussiitide tegevust, hiljem ühines nendevastase liiduga. Hussiidid J. Husi õpetuse pooldajad, feodalismi ja katoliku kiriku vastasest revolutsioonilisest liikumisest osavõtjad. Hussiidid hakkasid katoliku kirikust eralduma 1410. aasta paiku, eristavaks sai nõue anda ilmikuile (nagu vaimulikelegi armulaual veini (karikat). Nad rõhutasid alamate õigust valitsejaile jõuga vastu hakata, kui need ei pea kinni jumalasõnast, ja nõudsid kiriku vara sekulariseerimist. 1419 jagunesid hussiidid kaheks: mõõduka suuna moodustasid kariklased, radikaalse taboriidid. Nende ühisprogramm oli ,,4 Praha artiklit", taboriitide nõudmisi väljendas ,,12 Praha artiklit". Äärmuslikud taboriidid nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust. Hussiitide sõjad Feodalismi ja katoliku kiriku vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. sajandi I poolel, haripunkt oli Tsehhis 1419-37. J
ja ühiskonna kohta massimeediast ning kujundavad oma arvamust pigem selle järgi, mida näevad, kuulevad ja loevad mujalt, mitte aga kirikust. Kuigi mitmed teadlased väidavad, et teaduse ja tehnika võidukäiguga väheneb religiooni roll ühiskonnas märkimisväärselt, ei pea see siiski sajaprotsendiliselt paika. Religiooni tähtsus on küll vähenenud, kuid mitte nii palju, kui varem ennustati. Probleem: Kuidas mõõta ühiskonna religioossust ja sealjuures sekulariseerimist? Tõendid, mis toetavad ühiskonna ilmalikustumist: religioossete tõekspidamiste hülgamine (abort, lahutamine, abieluväline seks jne) uskumuste paljusus ehk ühiskonnas puudub ühtne väärtuste kogum, mida kõik liikmed pooldaksid. Iga inimene võib valida just endale sobivaima religiooni ning miksida just neid väärtusi, mis talle endale kõige enam sobivad; religioosse praktika vähenemine ehk kirikute liikmeskonna vähenemine,
.. Hegel eksis, sest pidas abstraktsioone reaalsete institutsioonide põhjuseks (vaim liigub ja põhjustab...). Marx: religioon kui 1. kannatuste leevendus (oopium), 2. protest, 3. illusoorne õnn. 100 Vanahegeliaanid taandasid kõik religioossetele kujutlustele, mis valitsevad maailma. Noorhegeliaanid (Bruno Bauer, Max Stirner) võitlesid selle vastu, nõudsid: · riigi sekulariseerimist, kuid Marx ütleb, et see ei vabasta inimest vajadusest religiooni järele; · Inimeste olemasoleva teadvuse vahetamist inimliku, kriitilise ja egoistliku teadvuse vastu (see pidi vabastama inimese), kuid Marx ütleb, et see vabastamine ei saa toimuda vaid mõtteliselt või ideeliselt. "Teadvus ei saa iialgi olla midagi muud kui teadlik olemine, inimeste olemine aga on nende reaalne eluprotsess..
annaabi.ee 
