Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse" tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust. Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse. Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud.
pagar) III sektor (tertsiaarne) teenindussfäär 1) erasektor Nt. teller 2) avalik sektor - Nt. arst IV sektor (kvaternaarne) infoühiskond 21. Kui suur on Eestis alampalk, töötute osakaal, pikaajalist töötust, keskmine palk, hõivatust erinevate sektoritega? Eestis alampalk 4350 krooni (~7% töötajatest), Luxemburgis 23 500 krooni Registreerituid töötuid (31.09.2007) 2% tööjõust (12 927 inimest) Pikaajaline töötus (2,8%) väiksem kui EL keskmine (3,4%), madalaim Taanis (0,8%), kõrgeim Slovakkias (10,2%) Keskmine palk:
3. Üldise tootlikkuse tõus majandusharudes, mis kasutavad IKTd. Kasu uuest tehnoloogiast tuleneb kapitali süvenemisest ehk kapitali-töö suhte kasvust. Samas sisaldub siin ka nn mullioht. Majandusmull Uutesse majandusharudesse voolav kapital tõstab vastavate ettevõtete aktsia väärtuse kõrgemale selle reaalsest tasemest. Seega nn mulli tekitabki majanduse mingi sektori liigkiire kasv (buum) ülejäänud sektoritega võrreldes. Esimese mullina majanduses on dateeritud 1636-37 Hollandis toimunud tulbisibulate plahvatuslik hinnatõus nn tulbimaania. Tulbid toodi Euroopasse Otomani Impeeriumist 16. sajandil ja muutusid Hollandis väga populaarseks. 1635.a võis üks tulbisibul maksta tuhat floriini, kui keskmine palk oli 150 floriini. Tulpe vahetati maa, karja ja majade vastu. Hõive struktuurimuutused Kõigi arenevate riikide majandus teeb läbi kolm
avaliku- ja erasektori koostööd. Tulemuseks ja järeldused olid need, et avaliku- ja erasektori vahel on koostöö keerulisem kui kahe avaliku sektori asutuse vahel või kahe erasektori firma vahel, kuna avalik sektori peab väga jälgima, kellega nad koostööd teevad. Avalikus sektoris asuv partner ei saa nii vabalt toimetada, kui erasektoris olev partner, kuna avaliku sektori asutustel on seatud mitmeid piirangud. Seega on asutustel ja firmadel kergem teha koostööd sektoritega, kus nad ka ise asuvad. Kasutatud kirjandus:
majandusrühmitustes.(M. Pentson 2000) Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse" tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust. (Eesti Suursaatkond 2005) Tööstuse kiire arenguga kaasnev linnastumine on suurendanud elukoha ja töökoha vahemaad. Suurenenud on inimeste liikuvus üldse. Selle otsene tagajärg on mitteametliku sotsiaalse kontrolli oluline nõrgenemine. (Kriminaalpreventsiooni Nõukogu 2007) 11 6. Turism
Eesmärk saavutati ja isegi väikese ületamisega -- teadus- ja arendustegevuse kulutused olid 2003. aastal 1,046 miljardit krooni.8 Ajavahemikul 19982003 suurenesid teadus- ja arendustegevuse kulutused Eestis keskmiselt 18% aastas. Keskmisest kõrgem oli juurdekasv ettevõtlussektoris, kus kulutuste maht viie aastaga neljakordistus. Kõrgharidussektoris kulutuste maht kahekordistus, ent sellegipoolest jääb ülikoolide teadus- ja arendustegevuse potentsiaal teiste institutsionaalsete sektoritega võrreldes kõige kaalukamaks. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste juurdekasv oli küll hoogsam kui sisemajanduse koguproduktil (SKP), kuid strateegia teine eesmärk -- teadus- ja arendustegevuse kulutused moodustavad 2003. aastal SKP-st 0,90% -- jäi saavutamata. Nimetatud näitajat tuntakse teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse nime all ja see jõudis Eestis vaid 0,83%-ni. Euroopa Liidu vanades liikmesriikides oli teadus- ja arendustegevuse intensiivsus 2002. aastal 1,99%
Et tervishoiutöötajate töö hõlmab esmaabiteenuste osutamist füüsilise või vaimse puudega inimestele, patsientide hooldamist või puhastusteenuste osutamist, on äärmiselt tähtis tähtsustada selles sektoris tööohutust ja -tervishoidu. Ometi näitavad Euroopa andmed, et tervishoiusektoris peab oma tervist ja ohutust töö tõttu ohustatuks suurem osa töötajatest kui kõikides teistes sektorites Euroopa Liidus keskmiselt. Teiste sektoritega võrreldes esineb eelkõige kolleegide ja teiste isikute poolse füüsilise vägivalla oht ning väga levinud on tegelikud vägivallajuhtumid. Tervishoiutöötajad puutuvad kokku järgmiste riskidega: · bioloogilised riskid, nt süstlatorkevigastustest põhjustatud infektsioonid; · keemilised riskid, sealhulgas vähktõve ravis kasutatavad ravimid ja desinfektsioonivahendid; · füüsikalised riskid, nt ioniseeriv kiirgus;
* Kalduvus seada inimeste tarbed kõrgemale organisatsiooni vajadustest Teema 3: Sektoritevaheline koostöö 1. Kuidas suhestub avalik sektor ühiskonna teiste sektoritega? • Avalik sektor teeb koostööd teiste sektoritega 2. Millistel tingimustel peaks avalikke teenuseid delegeerima kolmandale sektorile või ärisektorile. Tooge näited teenustest. • Ärisektorile ◦ Erasektor on teatud tüüpi teenuse pakkumisel efektiivsem ning raha eest saadav väärtus on avaliku sektoriga võrreldes suurem ◦ Teenuste osutamine muutub enam kliendile ja vajadustele orienteerituks ◦ Lepingute kasutamine teeb teenuse sisu ja eesmärgi läbipaistvamaks
3.2 Tööstus Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse" tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust. Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse. Telekommunikatsioonid. Rootsi telekom-i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT-sektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub
tootmiseks. Sealt saigi firma oma nime, mida kasutab tänapäevani. Nokia pärineb jõest, mida kutsuti Nokianvirtaks, mis tähendas vanas soome keeles karvast looma saabelit, keda kohalikud kutsusid "nokiaks". Pärast I maailmasõda ostis Soome kummitöökoda Nokia saekaatri ja ka Nokia kaablitööstuse, mis tootis telegraafide ja telefonide kaableid. Kõik kolm ettevõtet ühendati Nokia korporatsiooniks (Nokia Corporation) aastal 1967. Nokia korporatsioon oli sellel ajal seotud paljude sektoritega, tootes mingil ajahetkel paberitooteid, jalgrattaid, autorehve, jalatseid, arvuteid, kaableid, televiisoreid, elektrigeneraatoreid, kondensaatoreid, alumiiniumi ja muid tooteid. 1970ndatel sidus Nokia ennast järjest rohkem telekommunikatsiooni tööstusharuga. Esimene ülemaailmselt menukas toode oli digitaalne telefonikõnede vahendaja Nokia DX200. 1980ndatel tootis Nokia personaalarvuteid (MikroMikko). Arvuteid tootev osakond müüdi hiljem ICL-
Rootsi tööstus: Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990ndate alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse" tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust. Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse. Telekommunikatsioonid. Rootsi telekomi turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi ja ITsektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEKi ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis
Pärast EL-iga liitumist suurenes Eesti piimatoodete eksport märgatavalt. Sektorit iseloomustab tihe omavaheline konkurents ning arvestades jaekaubanduskettide mõju kasvu ja tootjahindade tõusu, on töötlemise efektiivsuse tõstmiseks vajalikud kontsentratsioon ja spetsialiseerumine. Tootmisvõimsuste kasutamist piimasektoris mõjutab oluliselt tootmise kõrge sessoonsus, mistõttu ettevõtjad peavad hoidma töötlemisvaru. Sarnaselt teiste toiduainetööstuste sektoritega, toimus ka piimatööstustes 2002-2003 aastal tootmise hügieeninõuetega vastavusse viimine, lisaks pöörati tähelepanu ka tootmise/toodete kvaliteedikontrolli tõhustamisele ning tooraine kvaliteedi tagamisele ja tõstmisele. Enamik küsitletud piimatööstuse ettevõtjaid (91%) oli arvamusel, et riik saab neid tootearenduses aidata. Lihatööstus Eesti kogu toiduainetööstusest moodustab lihatööstuse toodangu osa 18%. Toiduainete
kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna on Rannar Jantson Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse" tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust. Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse. Telekommunikatsioonid. Rootsi telekom-i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT-sektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis
kiire ümberstruktureerimise, mille kutsus esile vajadus toime tulla 1990. aastate alguse majanduskriisiga. Tänaseks on Rootsi üks maailma juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektorisse ning sellega seotud teadusuuringutesse. Teadus- ja arendustegevuse investeeringud moodustasid 2003. aastal 4% SKP-st (97 mld SEK), millega Rootsi on R&D investeeringute osas inimese kohta maailmas esikohal. Traditsioonilised tööstusettevõtted arendavad koostööd uute teenuste sektoritega, pidamaks sammu karmis maailmakonkurentsis ning loomaks kõrgemat tarbijaväärtust. 3.13.IT- ja telekommunikatsiooniseadmed Rootsi telekommunikatsiooni turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus maailma mastaabis, ollakse taas jõutud väikese kasvu staadiumisse. Telekomi- ja IT-sektor on omavahel tihedalt läbi põimunud, kusjuures ettevõtetest domineerib Rootsi turul ülekaalukalt Ericsson. Antud valdkond
o Puudub võimusuhe Inimesed töötavad üksi o Organisatsioon on allutatud isikule 11 o Organisatsiooni väärtus seisneb tema liikmete heaolus o Seda esineb kõige vähem. akadeemiline, nõustamisfirmad Teema 3: Sektoritevaheline koostöö 1.Kuidas suhestub avalik sektor ühiskonna teiste sektoritega? Avalik sektor on väiksem kui teised ühiskondliku tegevuse sektorid. 21% tööjõust Avalik sektor tundub suur, sest moodustab terviku, sest sellel on üks omanik: riik ehk rahvas o Rahvas annab sisendi hääle ja maksude kujul o tegevust juhivad avaliku eelarve kaudu parlament ja valitsus o valitsus- ja avaliku sektori asutused saavad kaduda vaid siis, kui kaob seaduslik vajadused selle funktsioonide järele
Sedalaadi organisatsioonis usuvad töötajad, et neid väärtustatakse kui inimolendeid, kui isiksusi. Inimesele pühendatud organisatsioon on sobitatud üksikisiku ajendite ja vajadusiga ning sellest tulenevate töökorralduse nõudeiga. Temalt oodatakse, et ta ei teeks asju, mis ei ühti tema eesmärkide ja väärtushoiakuiga. Teema 3: Sektoritevaheline koostöö 1. Kuidas suhestub avalik sektor ühiskonna teiste sektoritega? Avaliku võimu peamiseks partneriks on erasektor, sotsiaalvaldkonnas hakkab tugevnema ka kolmas sektor. Peaasjalikult on lepingupartnerite näol tegu kohalike ettevõtjatega, suuremates linnades tuleb kõne alla ka teenuse ostmine väliskapitalil põhinevatelt rahvusvahelistelt firmadelt. 2. Millistel tingimustel peaks avalikke teenuseid delegeerima kolmandale sektorile või ärisektorile. Tooge näited teenus
enamat kui mutrikesed suures masinavärgis või entusiastlikud töörügajad organisatsiooni eesmärkide elluviimise nimel. Inimesele pühendatud organisatsioon on sobitatud üksikisiku ajendite ja vajadusiga ning sellest tulenevate töökorralduse nõudeiga. Temalt oodatakse, et ta ei teeks asju, mis ei ühti tema eesmärkide ja väärtushoiakuiga. Rollid omistatakse inimesele tema isiklike eelistuste ning õppimis- ja arenemisvajaduse alusel. 1. Kuidas suhestub avalik sektor ühiskonna teiste sektoritega? Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid.
ka väikese toetuse korral. Koerad aeglane turukasv, väike turuosa; kasum väga väike või olematu, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub; lõpetatakse toetus, ammutatakse toode lõpuni või parema turupositsiooni saavutamiseks kasutatakse nisistrateegiat siirdumaks rahalehmaks. Turg võib olla kiirelt arenev (üle 10%), aeglaselt arenev (0...10%) või taanduv (0...-10%). Jaapani firma Honda täiendas BCG-maatriksit kahaneva turu sektoritega: ratsahobused suur turuosa kahaneval turul tiivutud linnud väike turuosa kahaneval turul. Bostoni maatriks käsitleb asja lihtsustatult, peatähelepanu on turuosal ja turukasvul ning äriüksuste vahelistel rahavooludel. Investeeringu võimalik tulevikutulu on aga sageli olulisem, kui rahavool. General Electric Company ja McKinsey & Company töötasid välja turu atraktiivsuse ja firma turupositsiooni maatriksi. Turu atraktiivsus
Jaapan (7,45%). Kõige väiksem osa oli aga Hispaanial (3,59%), Kreekal (3,54%) ja Portugalil (2,99%). (OECD 2008) Eesti liitus OECD-ga alles 2010. aastal, mistõttu pole otseselt võrreldavaid andmeid, kuid Statistikaameti andmetel oli Eestis 2008. aastal IKT sektoris tööga hõivatud inimeste arv 3,92% (kokku tööga hõivatud inimeste arv oli 476 886 ja IKT sektoris 18 694). See tähendab, et maailmamastaabis on Eestis siiski suhteliselt vähe inimesi võrreldes teiste sektoritega hõivatud IKT sektoris. 2010. aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu strateegia 2020. aastani, kus IKT sektor on eraldi esile tõstetud. Sinna dokumenti pandi ka kirja, et aastaks 2020 peaks 3% sisemajanduse koguproduktist (SKT-st) kuluma teadus- ja arendustegevustele. IKT sektor aga mängib suurt rolli selle eesmärgi saavutamises. Nimelt 2007. aastal tehti 25% kogu Euroopa Liidu erasektori tehtavatest arendus- ja uurimuskulutustest IKT sektoris ning kogu Euroopa Liidu
ka väikese toetuse korral. Koerad aeglane turukasv, väike turuosa; kasum väga väike või olematu, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub; lõpetatakse toetus, ammutatakse toode lõpuni või parema turupositsiooni saavutamiseks kasutatakse nisistrateegiat siirdumaks rahalehmaks. Turg võib olla kiirelt arenev (üle 10%), aeglaselt arenev (0...10%) või taanduv (0...-10%). Jaapani firma Honda täiendas BCG-maatriksit kahaneva turu sektoritega: ratsahobused suur turuosa kahaneval turul tiivutud linnud väike turuosa kahaneval turul. Bostoni maatriks käsitleb asja lihtsustatult, peatähelepanu on turuosal ja turukasvul ning äriüksuste vahelistel rahavooludel. Investeeringu võimalik tulevikutulu on aga sageli olulisem, kui rahavool. General Electric Company ja McKinsey & Company töötasid välja turu atraktiivsuse ja firma turupositsiooni maatriksi. Turu atraktiivsus
See idee on ka tänapäeva spordis domineeriv, eriti tippsportlaste/profisportlaste seas. Viimased môistavad sporti kui individuaalset tegevust ning eitvad enda tegevuse sotsiaalset tähendust. 20 aastat tagasi jôudsid spordi sotsioloogid seisukohale, et idee spordist kui isoleeritud ruumis paiknevast nähtusest ei pea paika. Sport kui üks ühiskonna osa omab alati seoseid teiste alasüsteemidega. Eriti tihe on see seos nende ühiskonna sektoritega, mis môjutavad kôige olulisemalt elutegevust s.o. majandusega ja tööga. Kuigi tänapäeval ei eitata seda seost, on siiski selgusetu selle seose liik ja kvaliteet. Flisoofid, sotsioloogid, poliitikud ja haritlased on püüdnud vastust leida sellel probleemile ning välja on pakutud erinevaid tulemusi. Järgnevalt esitamegi kaks vastastikust mudelit. Sport kui ühiskonna soovitav partner.
Sellise integratsiooni arenedes eeldavad neofunktsionalistid lõpp-produktina föderaalriiki või konföderatsiooni. Nii neofunktsionalism kui ka föderalsim eeldavad lõpp-produktina rahvusteülest riiki või poliitilist kogukonda, kuid neofunktsionalism erineb föderalismist sinna jõudmise meetodi poolest. Vastupidiselt föderalismiga ning sarnaselt funktsionalismiga eeldab neofunktsionalism järk-järgulist meetodit alustades majanduslike sektoritega ning sealt edasi hajudes poliitilistele tasanditele, seeläbi luues rahvusteülese poliitilise kogukonna. Neid iseloomujooni arvestades võib neofunktsionalismi pidada föderalismi ning funktsionalismi seguks. Neofunktsionalismi iseloomustavad kolm tsentraalset iseloomujoont. Esiteks, neofunktsionalismi tuumikmõisteks on ülekande effekt. See tähendab, et koostöö ühes poliitika valdkonnas tekitab surved lähedal
annaabi.ee 
