Asend Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suubuvad vastavasse kopsu, mille väratis nad jagunevad. Ehitus - parem bronh on vasakust lühem ja laiem ning hauneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neist ühendavatest sidemetest ja limaskestast. 13. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops lad. k. Pulmo dexter koosneb 3 sagarast ja need omakorda 10 (segmendiks)sagarikust. Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh,
vastuvõtmiseks kahe võrku ühendatud seadme vahel. Võimaldab erinevatel seadmetel üksteisega suhelda. Andme pakett- Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi. Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks, segmendiks, blokiks ja datagrammiks. Paketi päis- Sidesüsteemi kaudu edastatava andmepaketi osa, mis sisaldab talitlusandmeid paketi allika, sihtkoha, sisendjärjestuse numbri ja prioriteeditaseme kohta. Andmekeha- Andmepaketi või kaadri osa, mis sisaldab sõnumi sisu, Jalus- Paketi lõpemise info. OSI mudel- OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. OSI seitse kihti on järgmised 7.rakenduskiht 6. esituskiht 5
hulgas. Labialiseeritud eesvokaale kasutavad näiteks eesti, ... ja ... keel (nimetage vähemalt 3). Tüüpilised keskvokaalid on vene [ ] ja inglise [] (rõhutu silbi e). Kõnetegevuse sidusa iseloomu tõttu avalduvad naaberhäälikute olulised tunnused tihti ülekattega ehk samaaegselt vanasti nimetati selliseid häälikute vastasmõjutusikoartikulatsiooniks. Mingile foneemile vastavat objektiivset lõiku foneetiliste andmete reas nimetatakse segmendiks. Foneemide kombineerumisvõimalusi uurib ja kirjeldab fonotaktika. Kõnevoolu liigendumisel silpideks on dünaamilis-fonoloogiline alus seda põhjustab vokaalse ja konsonantse funktsiooni (vokaalide ja konsonantide) vaheldumise nõue. Häälduslikke kestus- ehk vältussuhteid kirjeldades kasutatakse ka terminit kvantiteet. Rõhu ja tooniga seotud nähtused koonduvad fonoloogias prosoodia mõiste alla. Kuna
kellega tegu. Ehituse järgi on tsitruseliste vili pomerants ehk hesperiid. Seda viljatüüpi iseloomustab õlikäikuderikas tavaliselt mittesöödav nahkjas väliskest (nn. koor), selle all olev valge õhukoerikas keskmine kest ja mahlarohke söödav sisekest. Kujult on 4 vili kerajas, piklik või sidrunikujuline ning jaotunud 815 segmendiks. Tsitruselisi kasvatatakse kõige enam USA lõunaosas, Vahemeremaades, Brasiilias ja LääneIndia saarestikus. Vilju ja selle mitmesuguseid saadusi kasutatakse toiduks, vitamiinirikka mahla valmistamiseks, mineraalvee maitsestamiseks, taimekaitses, naha parkimiseks, kosmeetikas ja aroomiteraapias. Kasvatatakse peamiselt apomiktilisi (nähtus, kus vili areneb ilma viljastumata,
Segmendibronhid veel omakorda aga bronhioolideks (läbimõõt < 1mm). Bronhioolide lõppharudes on alveoolid. 67. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) kopsud asetsevad rindkeres diafragma peal ja kopsutipud ületavad rangluu ~2 cm ulatuses. Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, mida läbivad peabronh, arterid ja veenid. Kops jaguneb lõhede varal sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Need omakorda jagunevad 10`ks segmendiks. Igasse segmenti siseneb oma bronhi, arteri ja veeni haru seega iga segment talitleb iseseisva kopsuna. 10+10 väikest kopsu talitlevad. 68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!! 69. Selgitada kopsu- ja rinnakelme tähtsust hingamisel: (joonis 12) Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga. Kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku
näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine: a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad impulsse peaaju motoorsetest keskustest seljaaju eessarve neuronitele b) Tagaväät – enamik juhteteid kulgeb alt üles, - on sensoorsed – viivad tundeimpulsse kehast peaaju tundekeskustele c) Külgväät – siin on umbes võrdselt nii sensoorseid kui motoorseid juhteteid Funktsionaalselt jaguneb seljaaju 31-ks segmendiks (8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 õndra!), iga segmendi kiududest tekib 2 eesmist ja 2 tagumist närvijuurt, neist - 31 paari spinaalnärve. Seljaajunärvid e. spinaalnärvid nervi spinales: Seljaajust väljuvad närvikiud moodustavad mõlemal pool seljaaju kaks kimpu: a)eespool väljuvad motoorsed kiud (nii somatomotoorsed – vöötlihastele, kui ka vistseromotoorsed – silelihastele); b)
tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati R-ga, negatiivseid väljalööke (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool R-sakki Q-ga ja R-sakist tagapool S-ga. P- ja T-sakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. segmendiks (näiteks PQ-segment algab P- saki lõpust ja lõpeb Q-saki algusega). Intervalliks nimetatakse sakki koos sellele järgneva sakiga. R-R intervall kahe teineteisele järgneva R-saki tipu vahel vastab südameperioodi kestusele ja kujutab endast südame löögisageduse pöördväärtust (60/RR-intervall (s) = lööki/min). A.Vahtramäe 2011 4
kõhtmised juured. Selgmised juured koosnevad aferentsete (sensoorsete) närvikiudude kimpudest ning tagumiste juurte sensoorsete aksonite kaudu suunatakse elundite retseptoritest saabuvad närviimpulsid seljaajju. Seljaaju erinevates osades on närvijuured erineva pikkuse ja suunaga. Seljaaju lõppedes moodustavad närvijuured lõppniidi umber kimbu, nn hobusesaba. Seljaaju osa, millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri vastab ühele seljaajunärvi paarile, nim seljaaju segmendiks. Segmente on 31, neist 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluu- ja üks õndrasegment. 110. Nimeta peaaju osad, üksikosade tähtsamad ülesanded: peaajul on viis osa: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju ning otsaju. Piklikaju tähtsaim ülesanne on erutuse edasi kandmine mööda vastavaid vääte väikeajju või talamusse. Tagaajus asetsevad nt hingamis-, südametalitluse ning kaitsereflekside keskused. (Väikeaju ülesandeks on
Harmooniline mudel - statistiliselt sõltumatu juhusliku Fourier' integraalteisendusel FPE kriteerium. The final prediction error kriteerium Mudeli autokorrelatsioonimaatriks on signaali ja segmendiks ja leitakse segmentidele modifitseeritud baseerub funktsioonil faasiga siinuste lineaarne kombinatsioon. Woldi müra korrelatsioonimaatriksite summa: periodogrammid
Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvud. Selgmine haru innerveerib peamiselt seljalihaseid, kõhtmised harud koonduvad põimikuteks (kaela, õla, nimme ja ristluu). Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevahemikes. 59. Seljaajusegmendi mõiste, arv. Joonis 19. Seljaaju osa, millest väljub paar eesmisi ja tagumisi juuri, nimetatakse seljaaju segmendiks. Seljaajust lähtuvad närvipaarid tekitavad segmendi. Seljaaajul on 31 segmenti, neist 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast segmendist väljuvad närvid innerveerivad teatud kindlaid sekeltilihaseid ja nahapiirkondi. Seljaaju segmendid on palju õhemad kui lülisambalülid. Seljaaju lõik. *** 60. Seljaajunärvide arv, jagunemine. Lk 214 õpikus. Kokku 31 närvipaari: 8 kaelanärvi, 12 rinnanärvi, 5 nimmenärvi, 5 ristluunärvi ja 1 õndranärvi paari.
kiirusega. Lahutamiseks tuleb lisada keskkonda geel, polüakrüülamiid, misläbi toimub lahutumine suuruse alusel, kus väiksemad liiguvad läbi esmalt, seejärel suuremad valgud. Voogsisestusanalüüsi põhiidee ja aparatuurne realisatsioon Diskreetse e Batch analüüsi puhul on erinevad proovid erinevates anumates läbi kõigi analüüsitsüklite; Suurema läbilaskevõimega, proovidel ei teki üksteisega saastumist, kuna on eri anumates. Pideva analüüsi puhul muutub proov segmendiks n-ö kandva keskkonna voolus. Kasutatakse kui proov vajab eeltöötlust (filtreerimine, destilleerimine, dialüüs). Lihtsam ja odavam aparatuur. VSA e Flow Injection Analysis, põhineb vedela proovi sisestamisel sobiva vedeliku pidevasse voolu. Proov moodustab tsooni, mis viiakse detektorisse, registreerides neelduvust, elektroodi potentsiaali või mõnda muud füüsikalist parameetrit, mis proovi läbi detektori liikudes pidevalt muutub. St analüüs on võimalik mitte-tasakaalu-olekus.’
kohanenud üksteisega, niisiis inimesed ja institutsioonid riigi territooriumi ja selle loodusoludega. Et loodus on igal pool erinev, peavad erinema ka riigid ja rahvad. Nende vahel saab olla ainult võitlus eluruumi parast. Algsest eluruumist väga erinevaid alasid ei tohiks vallutada, sest nendega ei kohaneta. Riikidevahelise võitluse soovitav 1õpptulemus oli Haushoferi nägemuses Maa jagamine kolmeks või neljaks segmendiks. Natsid kasutasid tema teooriat. Alfred Hettner (1859-1941). 1928. aastal programmilise pealkirjaga teos "Geograafia, ta ajalugu, ta olemus ja ta meetodid". Koroloogiline käsitlusviis. Hettner ei tunnista, et ühes koroses paiknemise alusel satuvad loodusähtused ja inimtegevused kohustuslikult vastastikmõjju. Teiste sõnadega, eitab Humboldt-Ritteri "filtrit" geograafilisuse kriteeriumina. ''Filtri'' täpsustajad. Meeltega tajutav geograafia. See vool võttis omaks maastiku-uurijate
tavaliselt kaabelvõrgu meediumil. Traadita võrgu suurimateks miinusteks on andmeedastus kiirus ja turvalisus, suurimateks plussideks mobiilsus, mugavus ja võrgu paindlikus. Enimlevinud standard on hetkel 802.11b. 15 VÕRGUKAABLID Võrgukaablid edastavad signaale arvutivõrgus arvutite vahel. Kaabel mis ühendab omavahel kahte arvutit või seadet nimetatakse segmendiks. Segment kaablid on oma omadustelt erinevad ja neid eristatakse andmeedastus kiiruse ja häirekindluse poolest. Arvutivõrkudes kasutatakse põhiliselt kolme erinevat kaabli tüüpi: · keerdpaar kaabel twisted-pair · koaksiaalkaabel coaxial · fiiberoptiline kaabel fiber-optic BASE = Baseband - põhiriba (üks kanal) Broad = Broadband - lairiba (mitu kanalit) 16 1
negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati Rga, negatiivseid väljalööke (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool Rsakki Qga ja Rsakist tagapool S ga. P ja Tsakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. Segmendiks. Psakk väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQlõik mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest. QRSkompleks väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Qsaki alguses kojad lõõgastuvad. Tlaine vatsakestes tekkib lõõgastus. STsegment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. 6
T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati R-ga, negatiivseid väljalööke 4 (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool R-sakki Q-ga ja R-sakist tagapool S- ga. P- ja T-sakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. Segmendiks. P-sakk väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQ-lõik mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest. QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Q-saki alguses kojad lõõgastuvad. T-laine vatsakestes tekkib lõõgastus. ST-segment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. Vatsakeste töö faasid- pinguldus, väljutus ja lõõgastus ja täitumisfaas. Pinguldusfaasis vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu
nimmelülide processus transversus`ed; i. - 12. roie; f. - langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata. Mm. intertransversarii laterales lumborum: eelmise jätkuks nimmelülide processus transversus`te vahel. (Mõnedes raamatutes lisatakse siia rühma ka m. psoas major!) II. Eesmine rühm. M. rectus abdominis: o. - 5. - 7. roide kõhred ja processus xiphoideus sterni; i. - ramus superior ossis pubis (tuberulum pubicum`i ja sümfüüsi vahel), lihase kõht on jagatud 4 - 5 segmendiks, nende vahel on intersectio tendinea`d; lihase ümber on vagina musculi recti abdominis;f. - a) ühepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette-lateraalsele, b) kahepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette (m. erector spinae antagonist!), c) aitab tekitada kõhupressi - prelum abdominale`t. M. pyramidalis:väike rudimentaarne lihas os pubis`e ja kõhu keskjoone vahel. III. Külgmine e. lateraalne rühm. M. transversus abdominis: o. - 6 alumist roiet, fascia thoracolumbalis, crista iliaca (labium
Tsütoplasmas toimuv replikatsioon ja virionide valmimine Golgikompleksil. Enamus bunyaviiruseid omab lüilijalgseid vektoreid ja on inimesele suhteliselt vähepatogeensed. Samas leidub ka ohtlikke. Genoomi kodeerivad alad Erinevate bunyaviiruste genoomide organisatsioonis ja ekspressiooni strateegiates leidub nii sarnaseid kui ka erinevaid jooni: Ambisense strateegia phlebo- ja tospoviirustel Segmentide erinevad mõõtmed ning kodeeritud valkude arv. Ambisense segmendiks nimetatakse sellist RNA-d mille osa sisaldab lugemisraami (positiivne osa) samal ajal kui teisele osale (negatiivsele osale) vastav lugemisraam asub komplementaarses orientatsioonis. Ambisense segmentides erineva polaarsusega lugemisraamid ei kattu. Ambisense segmendi poolt kodeeritavad valgud ekspresseeruvad eranditult mRNA-de kaudu, st segmendi positiivse polaarsusega osa ei ole mitte kunagi translatsiooniliseks maatriksiks.
läbi sokli, et ta tahab luua ühendust mingisuguse teise hostiga (nimetame edaspidi teist hosti serveriks). Selleks on vaja hosti nime ja pordi numbrit. Pärast seda kui need on kätte saadud alustab transpordikiht TCP ühenduse loomist, mis toimub järgnevalt: 1)Kliendi poolne TCP saadab erilise TCP segmendi serverile - selles segmendis pole mingisuguseid rakenduskihi andmeid. SYN bit pannakse headeris üheks (sellepärast kutsutakse seda segmenti SYN segmendiks). Transpordikiht genereerib suvalise numbri järjekorranumbriks (sequence number) ja paneb selle headeri sequence number väljale. See segment kapseldatakse IP datagrammiks ja saadetakse serverile. 2)Kui server saab datagrammi kätte, siis teeb server selle uuesti TCP SYN segmendiks ning töötleb selle headeri muutujaid ja saadab kliendile tagasi uue 'connection granted' segmendi SYN pannakse uuesti 1-ks, acknowledgment väljale väärtus, milleks
transpordikihile läbi sokli, et ta tahab luua ühendust mingisuguse teise hostiga (nimetame edaspidi teist hosti serveriks). Selleks on vaja hosti nime ja pordi numbrit. Pärast seda kui need on kätte saadud alustab transpordikiht TCP ühenduse loomist, mis toimub järgnevalt: 1)Kliendi poolne TCP saadab erilise TCP segmendi serverile - selles segmendis pole mingisuguseid rakenduskihi andmeid. SYN bit pannakse headeris üheks (sellepärast kutsutakse seda segmenti SYN segmendiks). Transpordikiht genereerib suvalise numbri järjekorranumbriks (sequence number) ja paneb selle headeri sequence number väljale. See segment kapseldatakse IP datagrammiks ja saadetakse serverile. 2)Kui server saab datagrammi kätte, siis teeb server selle uuesti TCP SYN segmendiks ning töötleb selle headeri muutujaid ja saadab kliendile tagasi uue 'connection granted' segmendi SYN paneks uuesti 1-ks, acknowledgment väljale
jõudlus, sest vektorandmete töötlusel on liiklus mälu ja töötlusüksuste vahel väga intensiivne. Vektorprotsessori mälusüsteem peab tagama suure infoläbilaske, et varustada aritmeetikakonveiereid pidevalt töödeldavate andmetega. Põhimälus rakendatavad meetmed: 1. Mäluliides on samuti üles ehitatud konveieri põhimõttel, mis talitleb sõltumatult aritmeetikakonveieritest. 2. Mälus, suure infoläbilaske saavutamiseks, jaotatakse mäluruum m segmendiks //bank//. 3. Pikk viiteaeg esineb vaid andmevektorkonveieri algkäivitusel, hiljem väljastab andmekonveier igal taktil ühe tulemi. Algselt kasutati vektorarvutite mäludes üksnes staatilisi RAMe (SRAM), praegu leiavad kasutamist ka dünaamilised RAMid (DRAM). See võimaldas märgatavalt suurendada vektorarvutite mälumahte ja seega sõltumatute mälusegmentide arvu neis. Skalaarprotsessor
parasümpaatiliseks 6.2. Seljaaju Seljaaju kujutab endast silindrilist, eest-taha veidi lamenenud vääti. Tema pikkus on 40 45 cm piires, mass ligikaudu 30 g. Seljaaju koos teda katvate kestadega paikneb lülisambakanalis. Seljaaju ülemine piir asub atlase ülemisel äärel, kus ta läheb üle piklikajuks; alumine ots ulatub täiskasvanud mehel I, naisel II nimmelüli kõrgusele. Seljaaju jagatakse kaela -, rinna -, ja nimmeosaks ning ajukoonuseks, aga need osad segmentideks. Segmendiks nimetatakse seljaaju lõiku, millest väljub üks paar seljaajunärve. Segmente on kokku 31, neist 8 kaela -, 12 rinna -, 5 nimme -, 5 ristluu ja üks õndrasegment. Iga segment on oma närvide paari abil ühenduses teatava kehaosaga: innerveerib vastavaid skeletilihaseid ja naha piirkondi. 27 6.3. Peaaju Peaaju koos teda katvate kestadega täidab kogu koljuõõnt. Seljaajust erineb ta vormi ja
V-regioon või V-domeen (variaabelne) Ig raskes või kerges ahelas on kodeeritud paljude geenisegmentide poolt. Segmendid on ühendatud intronitega. Varieeruvale ahelale liidetakse J- segment. Igal V-regioonil on ka C-regioon (konstantne), mis hoolitseb efektori või signaali funktsiooni eest. Kerge ahel Kerges ahelas on V-domeen kodeeritud 2 eraldatud DNA segmendi poolt. Esimene kodeerib 95-101 aminohapet ja teda nimetatakse V-geeni segmendiks (inimesel 40) ja teine kodeerib kuni 13 aminohapet ja teda nimetatakse ühendavaks (joining) või J- geeni segmendiks (inimesel 5). V ja J geeni segmendi ühinedes luuakse pidev ekson, mis kodeerib terve kerge ahela V regiooni. V- segment asub kaugel C regioonist, aga J -segment on lähedal C regioonile. Kui V-ja J-segmendid ühinevad, toob see ka V- segmendi C-regiooni lähedale. Et teha terve Ig kerge ahela mRNAd, tuleb V-
serveriga. Kui hosti nimi ja pordi nr on teada saadud, alustab transpordi kiht TCP ühenduse loomist. Ühenduse loomine: 1. Klient saadab segmendi SYN (SYN bitt pannakse päises üheks) millele pannakse transpordi kihi poolt suvaline järjekorra nr. see segment kapseldatakse IP datagrammiks ja saadetakse serverile. 2. Server saab datagrammi kätte, teeb selle uuesti TCP SYN segmendiks. Server töötleb päise muutujaid ja saadab kliendile tagasi uue segmendi teatega „connection granted“. SYN saab uuesti suvalise järjekorra nr, ACK nr pannakse eelmine SYN nr +1 (42->43), ehk Server saadab kliendile SYNACK segmendi. 3. Kui klient saab segmendi kätte, töötleb ta samuti päise muutujaid ning saadab serverile uue segmendi, milles SYN bitt=0 (ehk „ühendus on saavutatud“). Järjekorra nr’ks on serveri poolt saadud ACK nr (ehk
ta korralikult lendaks. Selle arutelu jätkuks võib lasta inimesel joonistada täiuslik või soovitud tuulelohe ning Tuulelohesid on eri liiki. Oma käsituse illustreerimiseks kasutab Kwapis (2008) tavalist mõtiskleda selle üle, kus inimene on praegu ja kus ta tahaks olla. Tegutsemise rombikujulist lohet, mis on jaotatud neljaks segmendiks (mõistus, keha, hing, tunded) ja komponent on arutelu tähtis osa. mille keskmes on tegutsemine (see ulatub nelja segmenti); tuulelohe saba aga Tuulelohesid on muidugi väga erinevaid ja selle teema jätkuks vöiks kliendil lasta sümboliseerib stabiilsust. Klientidel palutakse joonistada oma tuulelohe kuju ja seejärel
annaabi.ee 
