Tartu 2014 Betoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja 104 täitematerjali segu kivistumisel. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: liiva, killustikku, kruusa. Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90% Betoonisegude valmistamine Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases.Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel. Betoone valmistatakse kindla seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist: ● Doseerimisest ● Segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumli täie jaoks vajalike materjalide koguste väljamõõtmises või kaalumises. Doseerida võib seega kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem, seda kasutatakse peamiselt tehastest.
aluspinnasele teede, vundamentide ehitamisel. Vahtbetooni kasutamisel tuleb arvestada sellega, et madal tugevus eeldab enne kasutuselevõttu suhteliselt pikka kivinemisaega. Survetugevus peaks olema ca 0,2Mpa, see saavutatakse sõltuvalt kivinemistingimustest 18-24 tunniga. Välistingimustes ei ole soovitav vahtbetooni paigaldada, kui esineb sademeid, mis põhjustavad valupinna ebatasasusi. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse (aurutatakse rõhu all)
Proovikehad valmistatakse tsemendist, liivast ja veest. Tsemendi ja liiva vahekord 1:3. Vee hulk määratakse eraldi katsega. Kasutatava liiva kohta on kehtestatud nõuded. Liivas peab kvartsi sisaldus olema vähemalt 60%. Savi ja tolmu ei tohi olla üle 1%. Liivaterade Ø 0,08-1,6 mm. Vee hulga määramiseks tehakse järgmine katse: kaalutakse 500g tsementi ja 1500g liiva, vett tsemendist poole vähem 250g. Materjal segatakse läbi standardses segistis 3min jooksul. Kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja eemaldatakse seintelt veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. Saadud seguga täidetakse raputuslaua tüvikoonus. Koonus täidetakse seguga kahes kihis (½; ½). Kumbki kiht tihendatakse tampimise teel, pealispind silutakse üle.
plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, seejärel lisatakse vesi j a segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatakse kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosneb neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi). Kaalutud plastifikaator viiakse segusse koos seguveega. Põhiseeria katsed tehakse konstantse vesitsementteg uriga 0,51.
"Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: Katsetes kasutatav portlandtsement sõeluti eelnevalt läbi sõela avaga 5 mm; Enne kasutamist määrati liiva terastikuline koostis, puistetihedus ja eraldatai terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistati Hobarti segistis: kuivad materjalid segati segistis 1 minuti vältel, seejärel lisati vesi ja segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatati kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosnes neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi). Kaalutud plastifikaator viidi segusse koos seguveega. Põhiseeria katsed tehti konstantse vesitsementteguriga 0,51. Segudel määrati töödeldavus standardsel raputuslaual
Kasutatakse: 1)pindamine 2)stabiliseerimine 3)kruntimine 4)külmad segud(vähe kasutatakse) 5)pragude täitmine 6. Mida tähistab bituumenemulsiooni lühitermin (nt. C 69 BP 4)? C-katioosne 69-bituumeni sisaldus % vees PB-polümeerne 4-lagunemiskiiruse klass Nt. C 60 B 4 B-teebituumen 7. Millised on põlevkivibituumenite margid , nende kasutusalad ja –temperatuurid. PB-1 : Segistis külmalt segatud mustsegu. Teel segatud mustsegu. PB-2 : Segistis külmalt segatud mustsegu. Teel segatud mustsegu. Segistis soojalt segatud mustsegu. PB-3 : Segistis soojalt segatud mustsegu. Kruuskatte pindamine. PB-4 : Immutuskate. Killustikpindamine, kruuspindamine. PB-5 : Immutuskate. Kruuspindamine, killustikpindamine. Temperatuurid. Markidele PB1-PB2 60 kuni 80 C, margile PB3 70-90 C ja markidele PB4- PB5 110 – 130 kraadi. Küsimused täitematerjali osas. 1
vorstisegu, mis om pritsitud kesta ja mida väljastatakse tööstusest enamasti jahutatuna. Enne kodust tarvitamist neid vorste praetakse, grillitakse või ka keedetakse. Tavaliselt kasutatakse praevorstide valmistamiseks ühe loomaliigi liha (levinum sealiha, harvem veiseliha). Soovitav on kasutada vähese sisekoesisaldusega liha, sest halva siirimise ja puuduliku termilise töötlemise järgselt võib tootesse jääda suur mälumisjääk. Peki lisamisel eraldi komponendina, tuleb segistis töötlemine läbi viia eriti hoolikalt, et pekitükid ka toote struktuuri seostuksid. Pekk peab olema tugeva konsistentsiga(selja, turja, või abapekk). Pasteet Pasteet on peenpeenestatud homogeenne toode, mis on reeglina valmistatud kuumtöödeldud lihast ja millel on määritav konsistents. Pasteedi tooraine (kollageenirikas liha/rupsid, maks) pestakse, siiritakse, puhastatakse ja keedetakse enamasti lahtistes kateldes kuni pehmenemiseni
soojaisolatsiooniks · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/kuupmetrit) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/kuupmeetri kohta) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/ruutmillimeetrit. Mulletoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mullatekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mulletoonid vaht-ja gaasbetooniks. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine, peenliiv ja vesi. Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kuidas mullbetoonist plokkidest müüri laduda? Mullbetoonist väikeplokist majakarbi ladumisega saab igaüks hakkama.Väikeploki pikkus on umbes 60 cm. Laiused ja kõrgused varieeruvad üsna suuresti alates 10 kuni 50 cm-ni. Seega saab sellest materjalist teha väga kerget vaheseina ja ka toekat
1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis. 1.5.2. Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (2000 g). 1.5.3. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja segatakse käsitsi veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. 1.5.4. Katsed tehakse võrdsel segu töödeldavusel - orienteeruvalt 135±5 mm (pärast 10 lööki standardsel raputuslaual)
33) Reeglina peaks taastus remondi eesmärgiks olema olemas oleva katendi maksimaalne ära kasutamine. - taastusremondi planeerimisel korralikult tihendatud pinnase kihte ei tohiks puutuda konstuktsiooni remondi valiku variandid -täielik rekonstrueerimine(olemas olev tee lammutatakse ja ehitatakse uus) - olemas olevale pinnale lisa kihtide laotamine(täite mat, asfalt) + kiire -materjali sügav stabiliseerimine sügavuseni kus probleem ilmneb - kahe stabil meetodi kombineerimine (teel ja segistis stabil) 34) TS-tsement stabil- hüdraulilise sideainega +kandevõime +kahanemis praod BS-bituumen stabil +hea vee ja ilmastikukindlus -väiksem kandevõime KS-kopleks stabil- +elastsed + hea kandevõime 35)-määratakse ära stabiliseerivatva täite mat terakoostis ja sideaine kulu -vana asfalt katte puru stabil tuleb projekti koostamiseks võtta katte proovid (proovid võetakse teelt sagedusel vähemalt 1 proov 1km kohta) - kogemuslik stabil projekt peab sisaldama
Proovikehad valmistatakse tsemendist, liivast ja veest. Tsemendi ja liiva vahekord 1:3. Vee hulk määratakse eraldi katsega. Kasutatava liiva kohta on kehtestatud nõuded. Liivas peab kvartsi sisaldus olema vähemalt 60%. Savi ja tolmu ei tohi olla üle 1%. Liivaterade Ø 0,08-1,6 mm. Vee hulga määramiseks tehakse järgmine katse: kaalutakse 500g tsementi ja 1500g liiva, vett tsemendist poole vähem- 250g. Materjal segatakse läbi standardses segistis (Hobarti segisti) 3min jooksul. Kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja eemaldatakse seintelt veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. Saadud seguga täidetakse raputuslaua tüvikoonus. Koonus täidetakse seguga kahes kihis (½; ½). Kumbki kiht tihendatakse tampimise teel, pealispind silutakse üle.
1. Aluskiht peab olema piisavalt suur ja ulatuma ka äärekivide alla. 2. Aluskiht tuleb ehitada kiht-kihi haaval, vahepeal tihendades, iga kihi paksus peaks olema 100 - 150 mm. 3. Niiskuse liikumist pinnasest aluskihti saab vältida, kasutades bituumeniga kruntimist (kulu u. 0,3l/m2), kõik kahjustatud kruntkattega alad tuleb veelkord kruntida enne liivaluse paigaldamist. 4. Kui aluskihtide rajamisel kasutatakse tsementi, tuleb segu valmistada segistis. 5. Liiva ei ole soovitav kasutada aluskihi ebatasasusi ja konarusi tasandava materjalina. Lõpetatud aluskiht tuleb siluda võimalikult tasaseks, kõrvalekalle aluskihi projektkõrgusest ei tohiks olla üle 10 mm. 6. Kohtades, kus on raskendatud aluskihi tihendamine (seinte lähedal, kaevude ümber jne.) on soovitav kasutada tsemendiga seotud aluskihi materjali. 7. Enne liivapadja rajamist tuleb teha põhjalik aluskihi ülevaatus. Pinnad, mis vajuvad
Arvutusnäide 5 mg/l lahuse valmistamine 1000 mg/l standardlahusest: C2V 2 C1 V 1=C 2 V 2 V 1= C2 1000 mg/ml x ml 5 mg/ml 100 ml 5 100 V 1= =0,5 ( ml ) 1000 Kaliibrimislahuse 5 mg/l jaoks on vaja võtta 0,5ml standardlahust ja (100-0,5)=99,5ml vett. Mõõtmine toimus leek-aatomabsorptsioonspektroskoopilisel meetodil. Proov imetakse koos kütte- ja oksüdeerijagaasidega läbi toru segistisse. Segistis proov pihustub. Proov aurustub ja seejärel atomiseerub leegis, kus temp. on 2100-2400 kraadi. Õõneskatoodlambist tulev kiigus läbib leeki, kus Zn elemendi aatomid neelavad kiirgust, mille käigus lähevad need aatomid ergastatud olekusse. Seejärel saadetakse see kiir monokromaatorisse. Monokromaatoris oleva difraktsioonivõre abil selekteeritakse kindla lainepikkusega kiir. See kiir saadetakse detektorisse, kus info töödeldakse ning spektroskoobi ekraanil kuvatakse tulemus.
ja seda jahvatada kui seda kõike sisse osta. Ruum oli piisavalt suur, et sinna mahuks ära masinad kui ka suurtes kogustes teravilja. Töö algas sellega, et tuli vaadata lehelt, millises sigala osas hakkab jahu otsa saama ning vastvalt sellele tuli järgida sigadele tehtud ratsioone, kus oli kirjas, kui palju tuleb panna mingit kindlat koostisosa. Kui näiteks kindel 6 kogus nisu on segistis, siis tuleb lisada järgnev komponent, oluline on jälgida kaalu. Olenevalt sööda vajadusest töötasid vahepeal korraga Soomes toodetud valtraveski Murska mixer ja Poolas toodetud Doza Mech veski H119-5. Tabel 2. Murska ja Doza Mechi veskite tehnilised näitajad[1,2] Tehnilised näitajad Valtraveski Murska Doza Mech veski Tootlikkus 1t/h 3,8-4,5 t / h
vaja jahutada- pumbatakse läbi jahuti teise tanki. Silotankid paigaldatakse gruppidena nt ümber teenindusruumi 14. Tehnoloogilised tankid: tavaliselt võimalik muuta toote temperatuuri (jahut.soojend).Soojusisolats., soojusvahetussärk, propeller-, raam-(nt viskoosete toodete puhul vaja liigutada seinaäärset kihti), labasegisti. Andurid parameetrite(täituvus, segisti kiirus, veesärk) automaatregistreerimiseks. Aseptilised, herm.ülerõhuga tankid(juuretis). Max 20000 l. Agens segistis. 1 15. Piimatorustikud: Standardiseeritud tollmõõdustikus torud, roostevaba teras ka klaas(korrosioon)Torustiku läbim.vastavalt tootlikkusele. Põlved, üleviigud, keermest.muhvid+põlv, toesed(vardad,torud)kinnitusklambrid-regul.tav. Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid proovivõtukohadAndurid(rõhk,voolukiirus), 16
Teedel, kus libedusetõrjet tehakse kloriididega või kloriididega töödeldud materjalidega (soolaliiv), kasutatakse ainult tardkivikillustikku. Tolmusisaldus EVS-EN 933-1 meetodil ei tohi ületada LA15 killustikul 0,5%, LA25 killustikul 1,0% ning LA30 ja LA35 killustikul 2,0%. Mustkillustiku valmistamiseks kasutatakse sitket naftabituumenit penetratsiooniga 25 ºC juures 60...100. Bituumeni orienteeruv kulu on 1,02,0%. Mustkillustik segatakse sundsegamisega segistis, mille dosaatorite täpsus peab olema piirides ± 3% vastava segukomponendi massist. 33. Pindamisel kasutatavad sideained, nõuded neile? Pindamise SIDEAINEKS sobivad bituumenemulsioonid, põlevkivibituumenid, naftabituumenid, polümeer-modifitseeritud bituumenid ja viimastest toodetud emulsioonid. Pindamisel kasutatava sideaine nake täitematerjaliga peab olema vähemalt 50% pärast 24 tunnist katsetamist rullpudeli meetodil (ALt.A18, ASTM D 3625-91) või löögimeetodil (ALt.A20)
25. Drenaazi ülesanne, liigid, töötamine 26. Dreenkihi ülesanded ehitamise põhimõtted 27. Pikifiltertorude kasutamine dreenkihis 28. Teekatendi ülesanne, liigid 29. Teekatendi komponendid 30. Teekatendi kontstruktsiooni mõjutavad tegurid 31. Teekatendi hooldamine 32. Katte taastusremont 33. Katendi konstruktsiooni taastusremont 34. Stabiliseeritud katendikihtide liigitus, nende iseloomustus. 35. Stabiliseerimisprojekti koostamine. 36. Paanide ühendamine teekatenid stabiliseerimisel 37. Segistis stabiliseerimine 38. Teel stabiliseerimine 39. Taastusrongide koostamine teel stabiliseerimisel 40. Tsementstabiliseerimine 41. Bituumenstabiliseerimine 42. Vahtbituumeinga stabiliseerimine 43. Pindamistööde projekteermis etapid 44. Iseloomusta 1kordset ja 1 ½ - kordset pindamist 45. Iseloomustada 2-kordset ja ¼ -kordset pindamist 46. Iseloomustada 2 ½ kordset pindamist 47. Sideaine valamine pindamisel 48. Killustiku puistamine pindamisel 49
PUUDUSED • Kohati väiksem tugevus võrreldes tellismüüritistega • Pole võimalik teha aktsepteeritavat puhasvuuk-pinda • Pole võimalik teha kaar- ja kiilsilluseid, karniise jt.arhitektuurseid detaile PÕHI- JA ABIMATERJAL Põhimaterjaliks on • Väikeplokid • Müürisegud (tarnitakse sertifitseeritud kuivsegudena 25 kg ...1000 kg kottides, kohapeal lisatakse vajalik kogus vett ja segatakse segistis) • Moodulsüsteemi sillused • Terassillused ja -talad • Monoliitbetoon + armeeringud monoliitsete silluste jaoks Abimaterjalideks on: • Hüdro- ja auruisolatsioonid • Müürisoojustused • Müürisarrused • Terastarid • Ankrud, sidusrauad VÄIKEPLOKKIDE LIIGID K E R G K R U U S P L O K I D : Kergkruusast plokkide näol on tegemist paisutatud kergkruusast (keramsiidist) kergbetoonplokkidega, mille mahukaal on
lisatakse ka vertikaalselt liikuv tsement(tigutranspordiga). Doseeritakse ära ning vahepunkrist liigub segistisse, kuhu liigub ka doseeritud kujul vesi ning lisandid. Segistist liigub kolupunkrisse, kust edasi segurautosse. Horisontaalne skeem: eelised: väike kõrgus, seadmeid lihtne monteerida, mobiilsed. Vahe selles, et tsement ja täitematerjalid liiguvad doseeritud kujul horisontaalselt pikalt ning alles siis segatakse veega segistis. 28. Toormaterjalide ladustamine, doseerimine ja betooni segamine Ladusid on mitme kujuga ning need võivad olla lahtised või kinnised. Lahtised laod on avatud saastele ja liigveele. Tsementi hoitakse silodes, kus selle liigutamiseks kasutatakse kuivatatud õhku. Dosaatorid võivad olla tsüklilised või pidevatoimelised. Doseerimine toimub massi järgi ning standardites on täpselt ära toodud, kui palju on lubatud eksimus eri betooni toormaterjali puhul.
Abiks vaid üks töötaja, alustas ta katsetusi, mida alguses saatis pigem ebaõnn kui edu. Pappsilindris raputamise teel tehti esimesed segud, mis koosnesid kahest komponendist: pigmentpulbrist ja spetsiaalsest kunstvaikdispersioonist "lahustajana". Krohvi tooniti pulbervärvidega. Fritz Stotmeister: "See segamismeetod ei olnud siiski perfektne. Krohvi sisse jäi lahustamata värviosakesi, mis tekitasid seinale vööte." Hiljem hakati pulbervärve peenestama ja omatehtud segistis paremini lahustama. Uue "poolautomaatse" segistina võeti kasutusele viljapeksumasina trummel, mis neljakordistas tootmise produktiivsust: üks segistitäis andis ühe kotitäie segu. Seina katmiseks läks tarvis mitut kotitäit, kuid erinevad masinatäied ei olnud kahjuks täpset sama tooni. Kolm kuud hiljem muretseti suurem mootori jõul töötav kiirete pööretega segumasin, võimsusega 300kg. Tänu sellele tõusis produktiivsus 100%.
Nii saadakse jämepoorne betoon. Tsemendi ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8...1:20. Kui kasutada tavalist killustikku, siis on korebetooni tihedus 1500...1800kg/m3, keramsiitkruusa puhul aga 600...1000kg/m3. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse (aurutatakse rõhu all).
juures.Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab selle tugeva külmakindluse. Läbimassplaati kasutatakse nii põranda-kui ka seinapindadel, eeskätt välistreppidel, rõdudel,trepikodades, hallides ja esikutes, aga ka maja fassaadi kujundamiseks 38. Millest saadakse kergkruusplokid ja kus kasutatakse? Plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjaliks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu ja tsement. Lähtematerjalid segatakse segistis ühtlaseks massiks, lisatakse vett ning doseeritakse vormidesse, kus toimub vibropress menetlusel plokkide vormimine. Plokid on kerged, aga piisava survetugevusega, et ehitada mitmekorruselisi hooneid. Plokke võib kasutada kandvates ja mittekandvates vahe- ja välisseintes sh. tuletõkkesektsioonide eraldamisel või osadeks jagamisel ning tulemüüri ehitamisel. 14 MINERAALSED SIDEAINED 1
- konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi - konstruktsioonibetoon (900...1200kg/m3) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm2. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenlivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk, jne.) peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks Võib olla kampoolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse
hüdrotehnilistes ehitistes jne. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Kirjelda plastset betoonisegu. 2. Mis võib mõjutada betoonisegu plastilisust? 3. Kus kasutatakse raskebetooni? 4. Millest oleneb betooni tugevus? 8.7. Betoonisegude valmistamine Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases. Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel. Betoone valmistatakse kindla seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist: doseerimisest, 110 segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumlitäie jaoks vajalike materjalide koguste väljamõõtmises või kaalumises. Doseerida võib seega kaalu või mahu järgi.
annaabi.ee 
