Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni suveräänsus on kõrgeim võim mingi territooriumi üle kaks dimensiooni: sisemine: legitiimse võimukasutuse monopol välimine: iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega suveräänsus absoluutne ja igavene võim riigis absoluutne: kõrgeim ja jagamatu segavalitsus on absurd ega ole riik suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse valitseja tahe on seadus valitseja allub vaid jumalikule õigusele ja loomuõigusele karistada saab teda ainult jumal Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas tegu on ideaalmudeliga, mis ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele selle suunas Pr muidugi liiguti teistes Euroopa riikides rakendamine võimatu Saksamaal kõrgeim võim jagunenud
(Tänapäeval räägitakse küll mittesekkumise kadumisest, sest riigid sõltuvad üksteisest üha rohkem). 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu (absoluutne), mis saaks teda piirata vms. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule. See võim on jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole 'riik'). Suveräänsus (e võim) kuulub sellele, kellel on võim anda välja seadusi ('legislatiivse suveräänsuse' teooria). 'Riik' on selle sõna tõelises tähenduses, kui riigis on olemas selline organ ja kui see organ on piiramatu. Võim peab olema selle inimese või organi käes määramata ajaks (sest kui see on ajatiselt, siis on süverääniks hoopis see, kes võimu annab ja tagasi võtab).
Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa. Kaasaegsetele kõlas loomulikult. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole. 6) Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli, Guicciardini, Harrington): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Polybiose kirjeldustele Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, kus demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (senat) ja monarhistlik (konsulid) element segatud. Valvavad üksteise järele. Veneetsia (ja Sparta) kui tüüpnäited stabiilsest süsteemist. Segavalitsus Võimude lahusus. 3 ÕIGLUS JA KASULIKKUS
türannia on selle halb äärmus. Aquino Thomas pooldas ainuvõimu, kuid tema meelest oli iga türannia evavooruslik, seda saab ära hoida hea kasvatusega. 17.sajandi Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Selle seisukohaga nõustus ka Thomas Hobbes, ent positiivselt: kõik türannid on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Valitseja kui isa. Kõik inimesed on õed ja vennad. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Segavalitsus(monarhia+aristokraatia+demokraatia) on stabiilsem kui valitsusvormid eraldiseisvatena. Eeskujuks Rooma vana valitsemisvorm: tribüünid, Senat, konsulid. Rooma Vabariik oli väga pikaealine ning stabiilne. Segavalitsus tõi ka võimude lahususe idee. ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus 14.-15.sajand. Renessanss poliitilises teoorias. Itaallaste jaoks oli kaks võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika
Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria I · Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega · Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) · "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule · "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") · Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) Bodini suveräänsusteooria II · Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse · Valitseja tahe on seadus · Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele · Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal · Bodini teooria rakendamine
Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. 1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. 2) Absoluutse monarhia argument Piibli toel: * Jumal andis maailma Aadamale valitseda * Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. * Segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi poliitilisele süsteemile, kus demokraatlik, aristokraatlik ja monarhistlik element segatud. Valvavad üksteise järele. Veneetsia (ja Sparta) kui tüüpnäited stabiilsest süsteemist. * John Locke: Piirajad ja tasakaalustajad. * Montesquieu: Riigivõimu eri funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele. Seadusandlik võim ei tohi omaenda seadusi täide saata (türannia oht)
Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. 1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. 2) Absoluutse monarhia argument Piibli toel: * Jumal andis maailma Aadamale valitseda * Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. * Segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi poliitilisele süsteemile, kus demokraatlik, aristokraatlik ja monarhistlik element segatud. Valvavad üksteise järele. Veneetsia (ja Sparta) kui tüüpnäited stabiilsest süsteemist. * John Locke: Piirajad ja tasakaalustajad. * Montesquieu: Riigivõimu eri funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele. Võimude lahusus. ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus.
17. sajandi Inglise vabariiklasena ja Thomas Hobbes kõik monarhid on türannid ja kõik türannid on monarhid. 5.Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale, peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased. Riik on nagu perekond, kus on üks pea, perekonda sünnitakse omale kohale ja sinna ka jäädakse. 6.Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. Segavalitsus on parim, sest loob tasakaalu ja säilitab stabiilsuse süsteemi sees. Eeskujuks Rooma süsteem, kus on segatud demokraatlik (tribuunid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) süsteem. John Locke ja Charles Montesquieu arendasid selle edasi võimude lahususe printsiibile, põhimõttega, et riigi funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele. Esimene sellel põhimõttel tegutsev riik oli USA. Õiglus ja kasulikkus 1
valitsejate võimust “Absoluutne” = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule “Absoluutne” = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või kellad) on kunstlik elu? Sest mis muud on süda kui üks vedru; ja närvid muud kui demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole hulk nööre; ja liigesed muud kui hulk rattaid, mis panevad liikuma terve keha, nii “riik”) nagu looja seda kavatses?” Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi (“legislatiivse Riik = masin = elusolend
Thomas Hobbes Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria: o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") o Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) o Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse o Valitseja tahe on seadus o Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele o Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal o Bodin'i ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele
Parallelism: perekond=riik; valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim); võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias, James Harrington 17. saj Inglismaal): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Polybiose kirjeldusele Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, kus demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) element segatud; valvavad üksteise järele; igavene vaheldumise tsükkel. Eeskujuks toodi antiikaja Sparta ja kaasaja Veneetsia. Montesquieu: riigivõimu eri funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele; seadusandlik võim paikneb
vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda, esimese "isa" järglaste valitsus on ainuke legitiimne valitsus. Kehtib pärimisprintsiip. Paralleel riigiga on perekond, kus valitseja on pereisa. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad neisse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal vabariiklikud mõtlejad Machiavelli ja Guicciardini Itaalias, James Harrington Inglismaal: segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi eeskujule, kus oli 3 segatud elementi, mis üksteist valvasid: demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid). Eeskujuks toodi antiikajast Sparta ja kaasajast Veneetsia. Segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. John Locke. Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad", 3 tüüpi võimu: seadusandlik, täidesaatev ja föderaalvõim(välisasjad). Seda arendas edasi Montesquieu
Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Kord ja ühtsus riigis on tagatud suveräänsusega, st et kodusõdu saab vältida ainult siis, kui riigis on olemas suveräänsus. Süveräänsus on 'absoluutne ja igavene võim riigis'. Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu (absoluutne), mis saaks teda piirata vms. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule. See võim on jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole 'riik'). Suveräänsus (e võim) kuulub sellele, kellel on võim anda välja seadusi ('legislatiivse suveräänsuse' teooria). 'Riik' on selle sõna tõelises tähenduses, kui riigis on olemas selline organ ja kui see organ on piiramatu. Võim peab olema selle inimese või organi käes määramata ajaks (sest kui see on ajatiselt, siis on süverääniks hoopis see, kes võimu annab ja tagasi võtab).
Bodini suveräänsusteooria I · Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega, kodusõdu saab vältida ainult siis, kui riigis on olemas suveräänsus · Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) · "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule · "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik"). · Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria). Võimu ei anta ajutiselt kellelegi, sest siis muutub suveräänseks see, kes võimu kehtestab. Võim peab olema määramata ajaks. Bodini suveräänsusteooria II · Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse, et korda ja ühtsust tagada · Valitseja tahe on seadus. Ei saa apelleerida kõrgematele printsiipidele, mida
4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria: o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") o Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) o Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse o Valitseja tahe on seadus o Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele o Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal
Alternatiiv I : rahvavalitsus Keskajal olematu ideoloogia, hakkas laiemalt levima 17. sajandil seoses Inglise kodusõjaga. Sõjaväe radikaalsem nõusoleks alamate nõusolek on fundamentaalne ; universaalne valimisõigus (s.t. Kõikidele meestele valimisõigus, kui seda pole siis tegu orjandusega). Rousseau : demokraatia on perfektne vorm, ent inimesed pole perfektsed (tingimused: väike riik, luksusest loobumine, võrdsus). Alternatiiv II segavalitsus Aristoteles : eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Rooma eeskuju toetusid Plybiose ajaloolistele teostele, tõstis esile Rooma poliitilist süsteemi. Demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik element (konsulid). Sparta ja Veneetsia eeskuju - Stabiilsuse eeskuju. Antiikajal Spartas : 2 kuningat, geruusia, efoorid (valvasid kuniga järeöe, käisid nendega sõjaretkedel), kodanike assamblee.
Just seadus on see, mis eristab inimest loomadest, seadusteta ei erine inimesed metsikutest loomadest. Seadused kehastavad tarkust ning ülimate vooruste hulgas on ka enesekontroll ja seadusekuulekus. Kuid seaduse tarkus tuleneb kogemustest ja üksikjuhtumistest ning nende läbi tegelikult ei jõuta kunagi selge teadmiseni põhimõtetest. Seadused ja ideaalne riik erinevad üksteisest nagu tavad erinevad loodusest. Parim võimalik riik on Platoni arvates selline, kus valitsuskorraks on segavalitsus monarhiast ja demokraatiast, kus monarhiline tarkuse põhimõte on ühendatud demokraatliku vabaduse põhimõttega. Platon esitab ka tsivilisatsiooni mütoloogilise kujunemise. Alguses elasid inimesed üksikutes perekondades, seejärel tekkisid külad ning algse rahuliku kooselu põhjuseks sai valitsejate omavoli. Nii järeldabki Platon, et kui ideaalriigis valitseb tarkus vähemtarkade üle, tuleb paremuselt teises riigis saavutada seadusekuulekas valitsemine.
pärimisprintsiip. Riik on kui pere, kus on üks perepea. Perre sünnitakse omale kohale, kuhu ka jäädakse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine pole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli, Guicciardini, Harrington): mixed government on ideaal: loob tasakaalu Segavalitsus on parim, sest see loob tasakaalu ja säilitab süsteemi stabiilsuse. Eeskujuks Rooma süsteem, kus on nii demokraatlik (tribuunid), aristokraatlik (senat) kui ka monarhistlik (konsulid) võim. Eeskujuks Sparta süsteem, kus valitses stabiilsus võim jagunes samuti eri institutsioonide vahel. Locke ja Montesquieu arendasid segavalitsuse ideed edasi võimude lahususe printsiibini, vältimaks türanniat. Riigi funktsioonid peavad olema jaotatud eri institutsioonidele
Just seadus on see, mis eristab inimest loomadest, seadusteta ei erine inimesed metsikutest loomadest. Seadused kehastavad tarkust ning ülimate vooruste hulgas on ka enesekontroll ja seadusekuulekus. Kuid seaduse tarkus tuleneb kogemustest ja üksikjuhtumistest ning nende läbi tegelikult ei jõuta kunagi selge teadmiseni põhimõtetest. Seadused ja ideaalne riik erinevad üksteisest nagu tavad erinevad loodusest. Parim võimalik riik on Platoni arvates selline, kus valitsuskorraks on segavalitsus monarhiast ja demokraatiast, kus monarhiline tarkuse põhimõte on ühendatud demokraatliku vabaduse põhimõttega. Platon esitab ka tsivilisatsiooni mütoloogilise kujunemise. Alguses elasid inimesed üksikutes perekondades, seejärel tekkisid külad ning algse rahuliku kooselu põhjuseks sai valitsejate omavoli. Nii järeldabki Platon, et kui ideaalriigis valitseb tarkus vähemtarkade üle, tuleb paremuselt teises riigis saavutada seadusekuulekas valitsemine.
annaabi.ee 
