kusiti alguosa, mille eritis moodustab viiendiku spermavedelikust · suguti mehe välimise suguelund, koosneb kolmest erektiilsest osast: paarilisest kogerkehast ja paaritust käsnkehast, milles paikneb kusiti spougioososa; suguti eesmist laiendit nimetatakse sugutilukuks 2. Talitus · munandid toodavad seemnerakke · munandimanused säilitab seemnerakke (sperme) · seemnejuhad juhivad seemnevedelikku sugutisse · seemnepõiekesed toodab seemnevedelikku, milles seemnerakud liiguvad; valmistab suurema osa seemneplasmadest · eesnääre toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad (ehk seemnevedelikku) · suguti väljastab seemnevedelikku organismist
Mehe suguelundite ehitus ja talitus küsimused-vastused Küsimused vastused Mis on munandite ülesanne? Munandid toodavad seemnerakke. Mis on munandimanuste ülesanne? Munandimanused toodavad seemnerakke (sperme) ning ka talletavad neid ja munandimanustes paikneb munandijuha, mida mööda liiguvad edasi seemnerakud umbes 2 nädala vältel. Mis on seemnejuhade ülesanne? Seemnejuhad juhivad seemnevedelikku sugutisse. Mis on seemnepõiekeste ülesanne? Seemnepõiekesed toodavad seemnevedelikku, milles seemnerakud liiguvad ja valmistab suurema osa seemneplasmadest. Mis on eesnäärme ülesanne? Eesnääre toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad ja mis moodustab viiendiku spermavedelikust. Mis on suguti ülesanne? Suguti väljastab seemnevedelikku organismist. Kus asuvad Leydigi ja Sertoli rakud? Leydigi ja Sertoli rakud asuvad munandis
Mehe viljakus ja reproduktiivtervis Viljakust soodustavad tegurid: · Tervislik toitumine: Hispaania teadlased leidsid, et tervislikult toituvatel meestel on elujõulisem sperma. Varem on sama uurimisrühm leidnud, et sperma kvaliteeti halvendab rohke piimatoodete ja liha söömine. See-eest lehtsalati, tomati ja puuviljade tarbimine muudab seemnevedelikku elujõulisemaks.Selgus, et normaalse spermaprooviga mehed tarbisid rohkem süsivesikuid, kiudaineid, foolhapet, C- vitamiini ja lükopeeni. Samuti sisaldas nende menüü vähem rasvu ja rohkem valke. Uurijate sõnul avaldab negatiivset mõju ka see, kui toidus leidub vähe antioksüdantseid toitaineid. Mendiola uurimisrühm järeldas, et toitumine näib spermakvaliteeti mõjutavat, kuid väite lõplikuks kinnitamiseks tuleks lisauuringuid
Tervishoiuametnikud ja organisatsioonid on hoiatanud inimesi, kes tahavad verd annetada. Selle viiruse olemasolu on leitud asümptomaatilistel juhtudel ehk inimene ise tunneb ennast tervena, aga on viirusega kokku puutunud ja veri võib olla viiruse ülekande mõttes ohtlik. Neil inimestel, kes tulevad riskipiirkondadest tagasi, on soovitatud 28 päeva jooksul hoiduda doonorlusest, sh elundidoonorlusest. Juttu on olnud ka sugulisel teel levimisest. On leitud, et viirus on jäänud seemnevedelikku pidama rohkem kui nädalaks, aga see on olnud üksikjuhtum, millest pikki järeldusi teha ei saa. Mida peaksid Eesti arstid selle viirusega seoses veel kindlasti teadma? Selle viirusega seoses surmajuhtumeid kirjeldatud ei ole. Küll aga on kirjeldatud selle viiruse põdemise järgselt õige pisut Guillain-Barré sündroomi esinemise sagedust, mis on üks närvisüsteemi haarav sündroom. Ohtlikum on ta olnud raseduse ajal. Neid juhtumeid, kus on
munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Kuidas see toimub ? Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast). Hinnanguliselt säilib seemnerakk emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku. Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud läbi munaraku seina, mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism
Looduslik viljastumine on munaraku ja spermatosoidi ühinemine munajuha emakapoolses osas. See saab toimuda vaid kui vabanenud ja munajuha poolt kinni püütud munarakk kohtub läbi emakakaela ja emaka munajuhasse üles ujunud spermatosoidiga. Viljastumine toimub tavaliselt 36 tunni jooksul pärast munaraku vabanemist. (Kliinik Elite s.a) Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis jõuavad läbi emakakaela munajuhade juurde umbes 1,5 tunni pärast. Seemnerakk võib säilida emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku ning sellest hulgast ainult üks seemnerakk viljastab munaraku. Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud läbi munaraku seina, mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism
See on hea, sest järglased pole identsed ja see aitab paremini haigusetekitajatega võidelda (liik säilib). 2.Milleks on vaja neid elundeid, nende asukoht: Munasarjad – seal valmib munarakk Munajuha – seal toimub viljastumine Emakas – seal hakkab arenema loode Tupp – loode saab väljuda Munandid – moodustavad sperme Munandimanused – seal talletuvad spermid Seemnejuha – juhivad sperma mehe organismist välja Eesnääre – toodab seemnevedelikku Seemnepõieke – toodavad nõret, mis vedeldab spermat 3.Kuidas toimub viljastumine inimesel. Kirjeldus. Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte käigus viiakse tuppe umbes 300 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab umbes 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku. Kui seemnerakk on läbinud tänu spermil olevale ensüümile munaraku
Rakuõpetuse kujunemine. 16. Sajandi keskpaik Robert Hooke valmistas valgusmikroskoobi ning võttis kasutusele mõiste ,,rakk". 17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest
rasedus iseeneslikult katkeb. Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustustest pärast eostumist. Kuidas viljastumine toimub? 1.Implanta tsioon(embrüo kinnitub emaka limaskestale) 2. Munajuha Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast). Hinnanguliselt säilib seemnerakk emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku. Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud läbi munaraku seina, mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism
võib ka varem rebeneda (nt sportides, pettingu käigus, tampoone kasutades). Meeste sisesuguelundid · Kaks munandit munandites toimub mehe seemnerakkude ehk spermide valmimine, kust valminud spermid viiakse munandimanustesse säilitamiseks. Samuti toodetakse siin testosterooni meeshormooni · Munandimanused on spermatosoidide hoidlaks · Seemnejuhad on seemnevedeliku ja seemnerakkude juhteteedeks · Prostata, seemnepõieke toodetakse seemnevedelikku, mis on toitekeskkonnaks spermidele Meeste välissuguelundid · Kube meestel on kubemekarvkate rombikujuline, mitte kolmnurgakujuline, nagu naistel · Peenis peenis on nii eritamiseks kui ka sigimiseks. Suguühte ajal viiakse peenis tuppe ja toimub seemnepurse, tänu millele saab viljastumine aset leida. Korgaskehad täituvad verega ja nii tekib erektsioon ehk suguti jäigastumine. Seksuaalset viljakust ega mehelikkust peenise suurus ei näita.
101. Mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suguti- uriini, seemnevedeliku väljutamine Munandikott- mahuti, kus paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa Sisemised: Munandid- toimub seemnerakkude valmimine(spermid) produts. meessuguhormoone munandimanused- spermide valmimine ja hoidmine(reservuaar) seemnepõiekesed- lisab seemnevedelikku eesnääre- nõre kuulub sperma koosseisu, lisab seemnevedelikku sugutisibulanäärmed- lisab seemnevedelikku seemnejuhad- sperma väljutamine 102. Spermide teke ja kulg mehe organismis Spermid tekivad munandites terve elu. Spermatogeneesi käigus arenevad epiteelist meessugurakud- spermid…liiguvad munandimanusesse, kus neile lisandub spermavedelikku…eesnäärmesse, lisatakse veel spermavedelikku…läbi eesnäärme mööda purskejuha väljub 103
101. Mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suguti- uriini, seemnevedeliku väljutamine Munandikott- mahuti, kus paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa Sisemised: Munandid- toimub seemnerakkude valmimine(spermid) produts. meessuguhormoone munandimanused- spermide valmimine ja hoidmine(reservuaar) seemnepõiekesed- lisab seemnevedelikku eesnääre- nõre kuulub sperma koosseisu, lisab seemnevedelikku sugutisibulanäärmed- lisab seemnevedelikku seemnejuhad- sperma väljutamine 102. Spermide teke ja kulg mehe organismis Spermid tekivad munandites terve elu. Spermatogeneesi käigus arenevad epiteelist meessugurakud- spermid…liiguvad munandimanusesse, kus neile lisandub spermavedelikku…eesnäärmesse, lisatakse veel spermavedelikku…läbi eesnäärme mööda purskejuha väljub 103
kaetud eesnahaga. Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik. Munandikott – siin asuvad munandid. Munandikotis on kehatemperatuur paar kraadi madalam kui mujal. Seesmised suguelundid: Munandid – siin valmivad seemnerakud. Munandimanused – asuvad munandite kohal ja seal talletatakse seemnerakud. Seemnejuhade kaudu liiguvad seemnerakud ja seemnevedelik sugutisse. Seemnepöiekesed – eritavad seemnevedelikku, kus seemnerakud ujuvad. Eesnääre eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda. 15
kaetud eesnahaga. Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik. Munandikott siin asuvad munandid. Munandikotis on kehatemperatuur paar kraadi madalam kui mujal. Seesmised suguelundid: Munandid siin valmivad seemnerakud. Munandimanused asuvad munandite kohal ja seal talletatakse seemnerakud. Seemnejuhade kaudu liiguvad seemnerakud ja seemnevedelik sugutisse. Seemnepöiekesed eritavad seemnevedelikku, kus seemnerakud ujuvad. Eesnääre eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda. 15
· Seemnejuhad (2)(sperma väljajuhtimine) · Seemnepõiekesed (nõre lisandub spermale, vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks) · Eesnääre (seemnevedeliku lisamine) · Purskejuha (selle kaudu toimub seemnepurse) · Joonis lk 136, 137 + tv joonis 15 102. Spermide teke ja kulg mehe organismis. Spermid tekivad munandites, liiguvad munandimanustesse, eesnäärmes lisatakse seemnevedelikku. 103. Nimeta naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded. Välimised: · Suured häbememokad (nad piiravad häbemepilu) · Väiksed häbememokad (piiravad tupeesikut)(sisemiste elundite kaitse) · Kliitor ehk korgaskeha (erektsiooni võimega) Sisemised: · tupp (nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee) · emakas (viljastunud munarakk areneb looteks)(loote kasvamine)
ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnerakke), naistel munasarjades, proditseerivad munarakke. · Mitteklassikaline ehk difuusne neuroendokriinne süsteem (DNS) ühendab neid organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone,
näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme-osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone; sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnerakke), naistel munasarjades, proditseerivad munarakke. · Mitteklassikaline ehk difuusne neuroendokriinne süsteem (DNS) ühendab neid organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone,
moodustamine sugunäärmetes aegamööda vaibub. 39. Isassuguorganid. Isassuguorganiteks on paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis. Lisaks neile kuuluvad isassuguelundite hulka ka munandikott ja eesnahk. Munandites valmivad seemnerakud, munandimanuses toimub nende lõplik küpsemine ning säilitamine, seemnejuhad koos kusitiga juhivad neid välja ning lisasugunäärmed moodustavad seemnevedelikku. Peenis on paaritusorganiks ning munandikott ehk skrootum kaitseb munandeid ja vastutab termoregulatsiooni eest. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil. 40. Emassuguorganid Emassuguorganiteks on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakasarv ning emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ning häbe. Munasarjad produtseerivad munarakke ning inda põhjustavaid hormoone. Munajuhade ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ning nende teepealne toitmine
sünteesiti nö keskmine nägu, mis sai kõrgemaid meeldivushinnanguid kui enamik algsetest nägudest. Lapselike tunnustega naise nägu tajutakse atraktiivsemana. Lapselikud tunnused on suuremad silmad, kõrgem laup, ümarad põsed, väike lõug, kõrgemal asetsevad kulmud. Naise atraktiivsus mõjutab sperma kiirust Hiljuti tehtud uurimus väidab, et mehed võivad sperma kiirust ja efektiivsust muuta, lisades rohkem või vähem seemnevedelikku purskesse. Oluline faktor selleks on fakt, kas naine tundub mehele olevat atraktiivne. Maitse üle ei vaielda Toredad ning kenad tunduvad paljud, kuid mitte igaüht ei taheta kaaslaseks. Välimusel on sellistes suhetes tähtis koht, kuid ilu on alati vaataja silmades. Füüsilist veetlust hindab inimene lähtudes enda eelistustest. Puudub reegel, mis ütleks, kust jookseb piir ilusa, kena ja inetu vahel. Välimus mõjutab sündmuste arengut eriti
alusel sünteesiti n-ö keskmine nägu, mis sai kõrgemaid meeldivushinnanguid kui enamik algsetest nägudest. Lapselike tunnustega naise nägu tajutakse atraktiivsemana. Lapselikud tunnused on suuremad silmad, kõrgem laup, ümarad põsed, väike lõug, kõrgemal asetsevad kulmud. Naise atraktiivsus mõjutab sperma kiirust Hiljuti tehtud uurimus väidab, et mehed võivad sperma kiirust ja efektiivsust muuta, lisades rohkem või vähem seemnevedelikku purskesse. Oluline faktor selleks on fakt, kas naine tundub mehele olevat atraktiivne. Maitse üle ei vaielda Toredad ning kenad tunduvad paljud, kuid mitte igaüht ei taheta kaaslaseks. Välimusel on sellistes suhetes tähtis koht, kuid ilu on alati vaataja silmades. Füüsilist veetlust hindab inimene lähtudes enda eelistustest. Puudub reegel, mis ütleks, kust jookseb piir ilusa, kena ja inetu vahel. Välimus mõjutab sündmuste arengut
(märksõnad: väänilised seemnetorukesed, Sertoli rakud, Leydigi rakud, müoidsed rakud. Milline on nende rakkude roll?) Munandid ehk testised vastutavad seemnerakkude tootmise kui ka nende arengut kontrollivate hormoonide eest. Imetajatel on sültuvalt liigist lisaks mitmeid lisasugunäärmeid nagu ampullaarnäärmed, seemnepõiekesed, bulbouretraalnäärmed, eesnääre ehk prostata. Eesmärgiks on: - Produtseerida, säilitada ja transportida sperme, ning seemnevedelikku - Vabastada spermid ejakulatsiooniga esmase reproduktiivsüsteemi - Tooda ja sekreteerida hormoone Imetajate munand koosneb kahest struktuursest osast – väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest seidekoelisest vaheruumist. Väänilised seemnetorukesed – sisaldavad nii sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevaid seemnerakke. Väljaspoolt on seemnetorukesed ümbritsetud basaalmembraaniga. Peenikesed tugevasti
aktiivselt liikumavks 5) Eesnääre –soodustab nõre väljapaiskumist 6) Sugutisibulanäärmed 104) Spermide teke ja kulg mehe organimis Spermatosoidid tekivad munandites ja valmivad munandimanustest. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni, kus lisatakse veelgi 25 juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 105) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - piiravad häbemepilu 2) Väikesed häbememokad – piiravad tupeesikut 3) Kliitor SISEMISED: 1) Munasarjad – arenevad naissugurakud ja valmivad naissuguhormoonid 2) Munajuhad – toimub munaraku viljastumine 3) Emakas- viljastatud munaraku arenemispaik 4) Tupp
vedelikule 6) Munandimanused (2tk) siin toimub spermide valmimine, reservuaar 50 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja
Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu. 5) Sugutisibulanäärmed – näärmete limajas nõre lisandub s.vedelikule 6) Munandimanused (2tk) – siin toimub spermide valmimine, reservuaar 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 50 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu.
vedelikule 6) Munandimanused (2tk) siin toimub spermide valmimine, reservuaar 50 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja
peab inimene olema hästi informeeritud ning oma otsuses kindel. V Raseduse füsioloogia Eostumine. Viljastatud munaraku areng Eostumine on munaraku ja seemneraku ühinemine. Seemneraku viljastamisvõime püsib 24-48 tundi peale vahekorda, munarakul 12-24 tundi peale ovulatsiooni.Munaraku viljastamine toimub enamasti munajuha ampullaarosas (vt. ptk "Naise sisemised suguelundid - munajuha" eespool). Ejakulatsioonil eritub 3-4 ml seemnevedelikku, milles on 200-500 miljonit spermatosoidi. Enamik spermatosoide hukkub teel munarakuni. Siiski püüavad viljastumisel munarakku tungida korraga miljonid spermatosoidid, kuid seda takistab munarakku ümbritsev kiirpärg (corona radiata) ja läbipaistev vööde (zona pellucida). Munarakku ümbritsevad spermatosoidid eritavad ensüüme - hüaluronidaasi, mutsinaasi - mis soodustab nende kihtide läbimist. Munarakk ühineb vaid ühe spermatosoidiga ning selle tulemusena moodustub sügoot (zygota)
ülesandeks on viljastamine. Teisesed (sekundaarsed) sugutunnused: häbemekarvad, kaenlakarvad, mehel ka rinnakarvad ja habemekasv; mehel häälemurre; naisel rinnad; skeleti iseärasused (vaagna kuju) ja keharasvade jaotus; Suguelundid Mehe suguelundid Mehe suguelundid jaotatakse: munanditeks ja munandimanusteks, kus toimub seemnerakkude tootmine; seemnejuhaks; peeniseks; näärmeteks, kus valmistatakse seemnevedelikku ja muid suguelundite eritisi. Mehe sisemised suguelundid: munandid – siin toodetakse seemnerakke ehk spermatosoide; munandimanused – siin talletatakse seemnerakke ehk spermatosoide; seemnejuhad – nende kaudu liiguvad seemnerakud ja seemnevedelik sugutisse; eesnääre – eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda; seemnepõiekesed – eritavad seemnevedelikku, kus seemnerakud ujuvad 88 Joonis 3.27
annaabi.ee 
