LINNAKIRJANDUS Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand)
Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Brueghel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust.
Kool jäi lõpetamata Revolutsiooni ajal (1917-1918) töötas veduriremonditöökojas Õppis Voronezi polütehnilises instituudis 1921. aastal maaparandusinseneri ja põllumajanduse elektrifitseerimise spetsialisti diplom Elulugu ja looming Töötas kodukandis oma erialal Samal ajal publitsistika "Elektrifitseerimine" ja luulekogu "Helesinine sügavik" 1927. aastal proosakogumik "Jepifani lüüsid" Tohutu kriitika sarjas teda nõukogude bürokraatia satiirilis kujutamise pärast 1927. aastal asus Moskvasse tööle Kaastöö ajalehtedele ja ajakirjadele (Krasnaja Nov, Novõi Mir, Oktjabr, Molodaja Gvardija) Elulugu ja looming Inspireeris revolutsioon, sõda, ülesehitustööd Kirjutas aktiivselt, kuid trükki pääsesid vähesed jutustused "Inimene iseendas" 1928 "Meistri saamine" 1929 Avaldas perioodikas kirjanduskriitikat erinevate nimede all Isamaasõjas erikorrespondent Haigestus tuberkuloosi Looming
mugavalt teiste arvel elada. Lisaks panna proovile tegelaste headus, halastus, armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus. Teose probleemid (eri lugudes): revolutsioonijärgse Venemaa ühiskond, usuprobleem, välismaalased, tõeküsimus, reetmine. Kõigil, kellel näis olevat muu arvamus ,tehti teiste poolt maha. 8. Teose kunstilised iseärasused: Teoses on ühendatud omavahel kolm ajalist tasandit. Romaan ise on kirjutatud kui filosoofilis-allegooriline, sümbolistlik, satiirilis- ühiskonnakriitiline, psühholoogiline, ajaloolis-sotsiaalne, armastus- ja ulmeromaan. Teos on täis erinevaid sümboleid ja mitmetimõistetavusi.
13. sajandil olid linnad juba peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Linnakirjandust iseloomustasid kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kirjutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Lõpus oli loo moraal. LINNAKIRJANDUS - EEPIKA Lühivormid satiirilise või anekdootliku sisuga värssjutustused Rahvasuus liikunud traditsioonilised naljandid ja õpetlikud lood. Peateemad naiste truudusetus, kirikumeeste liiderlikkus ja rahaahnus Valitsevaks sai satiirilis- didaktiline vaim. see tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole.
Oma Itaaliasse reisil õppis ta tundma itaalia klassilist kunsti, kuid ei alistunud mitte itaalia mõjudele, vaid sulatas kõik need itaalia elemendid puht-madalmaade looduskäsitusega uueks jõuliseks omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm". Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ("Surma triumf" Madridis Prado muuseumis). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Bruegel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid
graal 17. Iseloomusta linnakirjandust. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". · Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. 18. Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. 19. Kes olid zonglöörid? 20
armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus. Teose probleemid (eri lugudes): revolutsioonijärgse Venemaa ühiskond, armastajatest mahajäänud, usuprobleem, välismaalased, tõeküsimus, naiivsus, reetmine. Kõigil, kellel näis olevat muu arvamus ja julgesid seda välja öelda, tehti teiste poolt maha. 8.Teose kunstilised iseärasused: Teoses on ühendatud omavahel kolm ajalist tasandit. Romaan ise on kirjutatud kui filosoofilis-allegooriline, sümbolistlik, satiirilis-ühiskonnakriitiline, psühholoogiline, ajaloolis-sotsiaalne, armastus- ja ulmeromaan. Teos on täis erinevaid sümboleid ja mitmetimõistetavusi.
Etendused olid tasuta. Kirjandus Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele.
· Pastoreel sageli dialoogina üles ehitatud; kujutas rüütli idülli karjusneiuga; enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. · Tentsoon huvitav dialoog-luuletus; vaidluslaul mis tahes teemal kahe luuletaja vahel. 5. Kirjandus keskaegses linnas. Linnaluule ja linnaromaan. Keskaegne draama. 1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2. Tekkisid satiirilis-didaktilised lood, millega pilgati ägedalt munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. 3. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse
Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku
Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Kõigepealt jõudis see realistlikum temaatika naljanditesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude puhul.
talupoegade elu kujutada). Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendid madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Tema Teosed olid väga tõe-ja loomutruud . Ta ühendas üksikasjade peene ja detailse ülevaatliku pilditervikuga ning annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näiteks tema maal ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda
Oma Itaaliasse reisil õppis ta tundma itaalia klassilist kunsti, kuid ei alistunud mitte itaalia mõjudele, vaid sulatas kõik need itaalia elemendid puht-madalmaade looduskäsitusega uueks jõuliseks omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ( "Surma triumf" Madridis Prado muuseumis). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid
olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja
Linnakirjandus - Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet.Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale".Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos.
s.o.linnakirjandus. Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused.Arenes kauplemine ja käsitöö.Linnakodanluse hulgas tekitas pahameelt aadlike ja vaimulike jõudeelu. Linnakirjandus oli keskajal kirjanduse uus tase, kuna o Puudus peenutsemine ja kangelane o Puudus püüe elu ilustada o Stiil satiiriline ja õpetlik o Ausse tõsteti moraliseerimine o Tegelased pärit folklorist o Ühiskondlik- poliitiline temaatika Linnakirjanduse teemadeks sai 1. satiirilis-didaktiline vaim s.t. pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust,kohtunike äraostetavust jne.Samal ajal püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusi ja levitada elutarkusi.Selleks kasutati sageli allegooriat(mõistukõne). 2. Ühiskondlik-poliitiline temaatika.Luulevormis. Liigid. 1. fabliood Prantsusmaal.Lühikesed, lõbusad anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest
olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja
vaateid ümber hindama uue aja humanistlikus ja valgustuslikus vaimus. Ta lõi taani esimese väärtusliku ilmaliku kirjanduse ladusas rahvuslikus keeles. Ise peab ta ennast eelkõige valgustajaks, humanistiks, kasvatajaks, mis sest et omapärase kõverpeeglimeetodi abil. Tema õpetuste eesmärgid: vaba mõtlemine, kasulikud teaduses, võõrkeelse moenarruse asemele puhas emakeel. Oma viimase suurema ilukirjandusliku teose satiirilis-fantastilise romaani ,,Niels Klim'i maa- alune reis" (1741) kirjutab ta ladina keeles. Selles teoses kukub Bergeni üliõpilane Niels Klim läbi maakoore ma sisemikku ja külastab seal mitmesuguseid fantastilisi maid, karikeerides neis üksikute Euroopa riikide siseolusid, riigikordi, usulisi vaateid. Ta teaduslikus töös ajaloolasena väärib esikohale tõstmist 3-köiteline (1732-35) ,,Taani riigi ajalugu" (vanemast ajast kuni 17. Saj. lõpuni). Valgustusaja vaadetega mehele omaselt
Hakkas kajastuma ka keskklassi maailmavaade. · Hariduses edusammud kiriku mõjusfäärist haridus-sekor hakkas väljuma. · Bologna ülikool 11. sajandi alguses. Õppima hakkasid pääsema ka kodanlaste pojad. · Kirikuõpetus mitmekesistus: Aquino Thomas püüdis lähendada mõistust ja religiooni. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgusest ,,maa peale". · Tärkab protest seisusliku ebavõrdsuse vastu: kirjanduses saab ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim: ägedalt pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust jt ajastu pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida. Selleks kasutati tihti allegooriat. · Suurenes tunduvalt kirjanduse publitsistlikkus, st. Ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi.
See hakkas kajastuma ka keskklassi maailmavaates. Hariduses tehti edusamme haridus hakkas kiriku mõjualalt väljuma. 11.saj algul avati Bologna ülikool, kuhu pääsesid ka kodanlaste pojad, mitte vaid ülikud. Kirikuõpetus mitmekesistus Aquino Thomas püüdis lähendada mõistust ja religiooni. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest argiellu. Tärkab vastumeelsus seisusliku ebavõrdsuse vastu. Kirjanduses saab ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim pilgati ajastu pahesid, nt vaimulikke patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti kirjandust püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida kasutati allegooriat. Suurenes kirjanduse ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. Prantsusmaa levisid fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Neile on omased linnakodanike
Sisuks peategelase fantastilised seiklused ebatavalistes maades. Allegooria on môeldud tolleaja Inglismaa kohta. Tegemist on poliitise satiiriga. "Liliputtide maa" liliput on autori sônaloome Despotismiriik - Inglismaa miniatuuris, isel. provokatsioonid, pealekaebamine. Monarhi tahet tuleb täita, ka siis, kui monarh on kapriisne, parteide tegevussisu, tühjad kônekoosolekud. Teose väärtus on tugevas satiirilis-sarkastilises allegoorias. Näiteks ususôdade väljanaermiseks kujutab autor ümmarguse otsa ja terava otasa pooldajate lahinguid (kust otsast muna katki lüüa). Rühmatöö koondiga Poliitiline satiir Liliputtide maa Eestimaa parteide vaheline kemplemine Trameksam ja Sameksam sage valitsuse tagasikutsumine ja -astum.
Keskklass laieneb ja saab hiljem juhtivaks jõuks ja toob esile progressiidee, mis siiamaani mõjutab. Kodanluse jõuline esiletulek. Tegelevad praktiliste aladega. Tugevas vastandlikkuses varasemate ühiskonnajuhtidega. Levib praktiline suhtumine. Maisem hoiak. Julgem maisus algab alles 17. saj-st. Boccacio dekameron 14. saj-st oli tol ajal väga vihatekitav. Samas tulid linnadest ka need, kes ei jäänud praktilisuse ja maise juurde (Dantegi oli linnast pärit). Satiirilis-didaktiline kirjandus moraliseeriv, õpetva, pilkeline, ühiskonna pahede vastu. Saksamaal laia levikuga. Saksa kirjanduses on hiliskeskaja raamid veel pikka aega, sellist individuaalsuse murrangut seal nii väga ei olnud. Keskaja linnas on suur osa kirjandust ka ladinakeelne kirj. Vagandid, kes olid haridussüsteemiga sattunud vastuollu, aga olid siiski haritud kirjutasid ladina keeles ja pilkelist kirjandust. Ka dekameron on munkasid pilkav.
kirjandusliik, mis esitas järjest tugevneva 'kolmanda seisuse' e keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal keskajal oli haridus aadelkonna ja vaimulike eesõigus, siis ülikoolide tekke järel hakkasid ilmalikud teadused vähehaaval kiriku mõju alt väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad. Vähehaaval tärkas vastumeelsus ja protest seisusliku ebavõrdsuse vastu ning eeskätt sellest tulenevalt hakkas kirjanduses valitsema satiirilis-didaktiline (didaktiline õpetuslik) vaim. Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, mistõttu sagedasti kasutati allegoorilist (abstraktseid mõisteid isikustavat) väljendusviisi. Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed
Haridus oli selleks ajaks jõudsaid edusamme teinud- ei olnud enam vaid aadelkonna ja vaimulike privileeg; rajati ülikoole ja teadused hakkasid kiriku otsese kontrolli alt väljuma. (Vanim ülikool- Bologna 1088. a Itaalias) Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest maa peale. Mõnedki hilisemad trubaduurid vaatlesid oma lauludes kurtuasse armastuse norme kerge irooniaga. Kuna kehtis seisuslik ebavõrdsus, siis ka kirjanduses kajastus satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati vaimulike ilmalikku elu, kohtunike äraostetavust, rikaste auahnust ja kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal aga püüti moraliseerida- lugejaid õigele teele juhtida, jagada õpetusi ja elutarkusi. Selleks pöörduti allegoorilise väljenduse poole (abstraktseid mõisteid kasutati). Kritiseeriti kiriku silmakirjalikkust, lihtrahva liigset kirge või himu, saamatust ja aplust. Samas kiitis see linnakodanlusele häid omaseid jooni
Selle aja tähtsamaid luuletajaid F. Villon. Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütellikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest pihtimuslikud. Kirjnutad näidendi inimesest, kes müüb oma hinge saatanale. Kujunes fablioo humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne ühiskondlikult pilkav. Pilgati näiteks ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Kirjanduses sai ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, selleks kasutati tihti allegooriat, mõistukõne. Suurenes kirjanduse publitsistlikkus, ühiskondlik-poliitiline teema. Luulevormis kasut lühikest paarisriimilist värssi. Linnaromaanid on valdavalt lühivormid satiirilise sisuga, ka õpetlikud. Sarjatakse rahaahnust, kirikumeeste võltsvagadust, truudusetust. Rutebeuf ,,Eesli ..
annaabi.ee 
