peamiselt ainult mootori poolest: traktoril K-700A on neljataktiline, 8-silindriline, V-kujuline, turbolaadimisega, vedelikjahutusega diiselmootor JaMZ-238NB võimsusega 158 kWt (215 hj.) (Sama mootorit kasutati ka traktoril K- 700.), traktoril K-701 aga neljataktiline, 12-silindriline, V- kujuline vedelikjahutusega diiselmootor JaMZ-240B võimsusega 220 kWt (300 hj.). Mootor käivitatakse elektrikäivitiga. Traktorite raam koosneb kahest sarniirselt horisontaal- ja vertikaalliigendi abil omavahel ühendatud poolraamist. Vertikaalligend võimaldab traktori pööramist, horisontaalliigend aga traktori rataste sobitumist maapinna ebatasasustega. Traktori esisild on alaliselt sisselülitatud, tagasild aga vajadusel, näiteks transporditööde tegemisel väljalülitatav. Mõlemad sillad on kinnitatud traktori raamile jäigalt. Traktorite 16-kiiruseline neljarealine mehaaniline
Rõhu lõpetamisel tõmbab see deformeerunud osa kolbi tagasi ja sellega eemaldub kolb piduriklotsist. 6. Kirjeldage klassikalise trummelpiduriga sõiduki seisupiduri (,, käsipiduri'') ehitust ja tööpõhimõtet koos skeemil /joonisel detailide nimetuste märkimisega! Tööpõhimõte: Seisupiduri käepideme rakendamisel pingutatakse ühendustrosse ning need tõmbavad ajamihoobi alumisi otsi sissepoole. Ajamihoobade ülemised otsad on sarniirselt kinnitatud piduriklotsi külge, kusjuures vahepeal toetub ajamihoob vastu piduriklotse lahutavat plaati ( joonisel: vastu automaatse reguleerseadme plaati, millel paikneb bimetallplaat .Kui nüüd ajamihoova alumist otsa tõmmatakse sissepoole, siis hakkab ajamihoova see osa, mis toetub lahutusplaadile, suruma seda sissepoole ja sellega seoses surutakse eesmist piduriklotsi vastu trumlit. Kui see piduriklots toetub
tagastusvedru (servovedru) 10. Pedaalile vajutamisel liigub kolb 2 tõukuri 5 mõjul sulgedes täitekanali 1. Kolvi ees olevat õli hakatakse suruma läbi survekanali 11 töösilindrisse. Pedaali vabastamisel liigub kolb töösilindrist tuleva õli ja vedru 10 abil algasendisse. Töösilinder Töösilindris liigub kolb, mida tihendab mansett. Silindri keresse on keeratud klapiga tuts, et hüdroajamist saaks õhku välja lasta. Kolviõõnde pistetud tõukur on ühenduses sarniirselt siduri lahutushargiga. Vedru hoiab harki, tõukurit ja kolbi äärmises asendis. Pedalile vajutamisel liigub peasilindri kolb edasi, sulgedes ava. Vedeliku kasvava rõhu mõjul püsib manseti serv vastu silindri seina, manseti põhi suleb aga kolvis olevad avad. Pedaalilerakendatud jõud kandub tõukuri, kolvi ja vedeliku kaudu töösilindri kolvile, mis liigutab harki. Seetõttu pöördub hark kuultoel, lükates oma haruga lahutusmuhvi ja lahutades siduri. Niipea kui pedaal
vahelist hõõrdejõudu (joonis d). Kui kiilrihma libisemist soovitakse täielikult välistada, siis kasutatakse hammastatud rihmu ja vastava ehitusega rattaid (joonis c). Niisugust ülekannet nimetatakse hammasrihmülekandeks. Kettülekande vedav ja veetav ratas on hammastega, mis haakuvad nende vahel jõudu üle kandva keti pesadega. Kõige ulatuslikumalt kasutatakse rullpuks-kette, mille tüüpiliseks esindajaks on jalgrattakett. Need ketid koosnevad omavahel sarniirselt liituvate lülide ahelast. Kahe paralleelse ahela vahel on iga sarniiriga seotud telgpuksil veerev rullik. Hammasülekannetes on vedav ja veetav ratas omavahel otseses puutes. Rataste vahelise libisemise välistatakse ratastel olevate hammaste omavahelise hambumisega. Selleks, et ei tekiks hambaid murdvat pinget ja liigset hõõrdumist, peavad haakuvate hammaste pinnad puutuma igal järjestikusel ajamomendil omavahel kokku vaid
vahetamiseks. Töövõlli koormuse ühtlustamiseks kinnitatakse freesid nii, et lõikeservad moodutaksid sujuva spiraaljoone. Kahepoolne kastitapilõikepink Pinki kasutatakse sirgete kastitappide töötlemisel. Tapid lõigatakse üheaegselt detaili mõlemast otsast. Esmalt lõigatakse detailid täpsele pikkusele, seejärel freesitakse tapid. Tappide töötlemise ajal detail seiskub ning freesvõllid teevad töökäigu. Detailid eendatakse kahe konveierketiga. Kettile kinnitatud sarniirselt liikuvad toed. Pink koosneb vasak- ja parempoolsest lõikeplokist, eendurmehhanismist, liikuva ploki ümberpaigutusmehhanismist ja surveseadmest. Eendurkonveierid käivitab veovõll. Kahepoolne kastitapilõikepink Eendurkonveierite ajam võimaldab kiirust sujuvalt reguleerida. Parempoolne lõikeplokk häälestatakse vastavalt detaili pikkusele. Esmane häälestamine toimub elektriajamiga, täpne häälestamine käsiajamiga. Toorikute kohal paiknevad surveseadmed, mis väldivad
Ülekande võll regulaator Koonuse regulaator Kohtumisnurga ja koonuse asendi muutmise kinemaatika · Laba asendi muutumine pöördetasapinnas · Kinnitussõrm · Laba kinnitus · Laba asendi muutus vertikaaltasandis regulaator Koonuse regulaator · Pöördemomendi · Ülekande võll · Pöörlev koonus tekitatakse tõstepropelleri labadega, mis on sarniirselt kinnitatud propelleri sõlme külge ja aerodünaamiliste jõudude mõjutusel on propelleri labad painutatud üles Y1 telje suunal. Tagumise propeller · Ülesandeks on tõstepropelleri poolt tekitatud reaktiivse momendi tasakaalustamine ja lennusuuna muutmine. · Ebasümmeetriline profiil · Sümmeetriline profiil · Tõstepropelleri profiilidest kasutatakse enamasti sümmeetrilist profiili kuna rõhutsentri asukoht muutub sellistel profiilidel vähe.
riiulid juhitakse töökohale, kus inimene või robot teostab komplekteerimise. Tööprintsiibiks on "goods to man" (kaup komplekteerija juurde). 21. Karussell-tehnoloogia kasutamisel on võimalik saavutada efektiivsus ainult rühmakomplekteerimisel. Töökoht võimaldab töötajale ergonoomilised tööasendid. Karusselli puudusteks on kõrge hind ja piiratud tootlikkus. 22. Liigendtõstuk kujutab endast sisuliselt vastukaaltõstukit, mille esimene osa pöörleb sarniirselt ümber vertikaaltelje. Nad on võimelised töötama riiulite vahelistes koridorides laiusega 1,8 m Tõstejõud on 2,0 t ja tõstekõrgus kuni 10,0 . Võimelised liikuma ka välistingimustes. 23. Liigendustõstuk teeb laos kõik tööd, asendades lükandmast ja siirdetõstukit. Selle abil teostatakse ka kõik maha- ja pealelaadimistööd. 24. Horisontaalne-karusell. Seade toimib tasapinnalise karusselli põhimõttel.
Juhtsiinidele kinnitatud riiulid juhitakse töökohale, kus inimene teostab komplekteerimise. Tööprintsiibiks on "goods to man" (kaup komplekteerija juurde). 21. Milliseid kaupu sobib hoiustada ja käsitseda vertikaalkarusselliga? Väikese mõõdulisi kauba sortimente. 22. Kirjeldada liigendtõstukit. Liigendtõstukeid toodetakse hetkel teadaolevalt ainult Briti saarte ettevõttetes. Liigendtõstuk kujutab endast sisuliselt vastukaal tõstukit, mille esimene osa pöördub sarniirselt ümber vertikaal telje. 23. Milliseid laotöö opratsioone saab teostada liigendtõstukiga? Liigendtõstukid on võimelised töötama riiulite vahelistes koridorides laiusega 1,8m. Tänu liigendtõstukite kasutamisele on võimalik töötada meetri võrra kitsamates vahekoridorides, võrreldes konventsionaalsete lükandmastiga tõstukite vahekoridoridega (2,8m). Kitsamad vahekoridorid võimaldavad saada ühesuguse pinna peal 1/3 võrra rohkem alusekohti. Liigendtõstuk teeb laos kõik
käänakuteslt teisaldada teemassi ning vältida järskude konaruste teket teekatte vahetumisel. Kaldenurga muutmisel saab anda teele vajalik põikkalle. Lõikenurga muutmisel saab valida vajalikku kogust, mida eemaldada töödeldavast pinnast. 42. Tööraami ülesanne, kinnitus, ehitus, hooldus. Tööraami abil antakse tööhõlmale üle jõud, mis on vajalik pinnase lõikamiseks ja töötlemiseks. Koosneb kahest talast, mis eesosas kinnituvad sarniirselt esisilla külge. Tagaotsad kinnituvad põiktalale, mis annab tööraamile jäikuse ja võimaldab tööraamile kinnitada pöörderingi. Tööraami tagumised otsad kinnituvad hüdrosilindrite külge. Määritakse eest sarniirse ühenduse juurest ja hüdrosilindrite juurest. 43. Teehöövli CG-18 esisilla ehitus, kokkujooksu ülesanne, reguleerimine. Koosneb sillatalast, käändhoobadest, käändhoova telgedest, rööp ehk paralleelvardast,
www.logiproff.com/popFile.php?id=67 21.Milliseid kaupu sobib hoiustada ja käsitseda vertikaalkarusselliga? Vertikaalkaruselli süsteem on poolautomaatne kinnine laosüsteem , mis on mõeldud väikesemahuliste ja suhteliselt kergete toodete ladustamiseks. Vihikust sain vastuse 22.Kirjeldada liigendtõstukit. Liigendtõstuk kujutab endast sisuliselt vastukaaltõstukit, mille esimene osa pöördub sarniirselt ümber vertikaaltelje. Liigendtõstukid on võimelised töötama riiulite vahelistes koridorides laiusega 1,8m. Tänu liigendtõstukite kasutamisele on võimalik töötada meetri võrra kitsamates vahekoridorides, võrreldes konventsionaalsete lükandmastiga tõstukite vahekoridoridega (2,8m). Kitsamad vahekoridorid võimaldavad saada ühesuguse pinna peal 1/3 võrra rohkem alusekohti www.logiproff.com/popFile.php?id=69 23
Varraste stabiilsusülesande lahendus pärineb Euler'ilt. Euler'i ülesanne (1744) = saleda ümarvarda kriitilise Sale varras = teljesihilise survekoormuse arvutus (kui koormuse siht ei suhteliselt pikk ja muutu) peenike varras 13.2.1. Liigendkinnitustega varras Sirgele ja mõlemast otsast liigendiga (sarniirselt) toetatud ümarvardale mõjub kriitilise väärtusega suruv telgkoormus FCR (Joon. 13.2). Vastavalt Euleri algoritmile mõjugu siis vardale (antud peatasandis) ka põiksuunaline juhuslik häiring FH: · tekib väike ja püsiv läbipaine (kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus kriitilise väärtusega FCR);
Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. 7 Katuslae soojustamine on ettenähtud kõvade mineraalvillplaatidega ja FIBO kergkruusaga. Katus on varustatud aurutõkkega, soojustus tuulutatakse tuulutuskanalitega. Katusekate on kahekordsest bituumen-rullmaterjalist. Hoone on arvutatud raamkonstruktsioonina, mille riiglid on kinnitatud postide külge sarniirselt ja vundamendi külge paindejäigalt. Hoone üldstabiilsus tagatakse õõnespaneelide vuukide monolitiseerimisega ja vertikaalsete jäikusdiafragmadega sisemiste jäikusseinte- ja välisseinte paneelidega. 1.7 Hoone sisekonstruktsioonide kirjeldus Siseseinad ehitatakse kergkonstruktsioonidest, põhiliselt . Hoone klaasist keskosa kandekonstruktsioon rajatakse teraskonstruktsioonina, mille täpne lahendus antakse konstruktiivse osa tööprojektis.
Kontaktide põlemise vältimiseks ühendatakse kontaktidega rööbiti kondensaator, mis salvestab endainduktsioonvoolu ja kontaktide sulgumisel tühjeneb läbi madalpingemähise. Kondensaator võib olla valmistatud alumiiniumlindist või tina ja vase kihiga kaetud lindist. Viimast tüüpi kondensaator on võimeline läbilöögi korral ise taastuma. Kondensaatorimahutavus on 0,17-0,25 mikrofaradit. Liikuvat kontakti nimetatakse vasaraks ja liikumatut alasiks. Kontaktid on volframist. Vasar on sarniirselt teljel ja surutakse vastu alasit lehtvedruga. Kontaktide vahel peab avatud asendis olema pilu 0,35...0,45 mm. Jaoturiks on nukkmuhvile kinnitatud rootor ja külgkontaktidega kaas. Nukkmuhv on sidestatud võlliga läbi tsentrifugaalregulaatori. Süüteregulaator on tavaliselt tsentrifugaaltüüpi. Tsentrifugaalregulaatori üheks osaks on nukkmuhvi küljes olev piklike avadega plaat. Väntvõlli pöörlemiskiiruse suurenedes suureneb ka vihtide pöörlemiskiirus. Kasvab
töösilindrisse. Pedaali vabastamisel liigub kolb töösilindrist tuleva õli ja vedru 10 abil algasendisse. Joonis 27:Siduri peasilinder. 1. täitekanal. 2.kolb. 3.mansett. 4.tolmukaitse. 5.tõukur. 6.liigend. 7.stopper. 8.korpus. 9.töömansett. 10.vedru. 11.survekanal. Töösilinder Töösilindris liigub kolb 2, mida tihendab mansett 1, silindri keresse on keeratud klapiga tuts 4, et hüdroajamist saaks õhku välja lasta. Kolviõõnde pistetud tõukur 3 on ühenduses sarniirselt siduri lahutushargiga. Vedru hoiab harki, tõukurit 3 ja kolbi 2 äärmises asendis. Kolvile 2 vajutamisel liigub peasilindri 8 kolb 2 edasi, sulgedes ava 1. Vedeliku kasvava rõhu mõjul püsib manseti 9 serv vastu silindri seina, manseti 9 põhi suleb aga kolvis olevad avad. Pedaalile 22 rakendatud jõud kandub tõukuri 5, kolvi 2 ja vedeliku kaudu töösilindri 6 kolvile 2, mis liigutab harki
30 7.8 Töölavad ja tellingud Töölavadeks ja tellinguteks nimetatakse aluseid, mille abil muudetakse müürsepa töökoha tasandit. Töölavad Töölavad on 1 ... 2,4 m kõrgused. Selliseid ümbertõstetavaid kasutatakse vahelagedega hoonete seinte ja sammaste ladumisel, paigaldades nad hoone sisse pinnasele või vahelaele. Töölavasid tõstetakse korruselt korrusele montaazikraanaga. Joonis 7.23 Sarniirselt kinnitatud tugedega paneeltöölava: a teise kõrgusjärgu ladumisel, b kolmanda kõrgusjärgu ladumisel Tellingud Tellingutelt laotakse üle 6 m kõrgusi ühekorruseliste hoonete (tööstustsehhide, spordiehitiste jt.) seinu. Tavaliselt püstitatakse tellingud väljapoole hoonet eelnevalt tasandatud pinnasele pandud aluslaudadele. Tellingud võimaldavad teha töid kogu vajalikus kõrguses poste või ripiteid ümber paigutamata.
riiulikorrustelt. Kaubaaluste paigutamine kõrgetele riiulikorrustele toimub kiirelt ja ohutult, kuna tõstukijuht seisab tõstuki töötasapinna kõrgusel. Tõstuki kõrge soetusmaksumus eeldab sellega väga intensiivset töötamist, soovitavalt kahes vahetuses. Kombitõstukite tõstejõud on vahemikus 1,0 1,5 t, tõstekõrgus kuni 14,7 m ja max komplekteerimise kõrgus 13,5 m. Toodetakse ka kombitõstuki mudelit, mille kere eesmine ja tagumine osa on ühendatud sarniirselt ehk liigendiliselt. Selline lahendus vähendab pika tõstuki pöörderaadiust ja parandab seeläbi tõstuki manööverdusvõimet. Pöördkahvliga tõstukid, kõrgkomplekteerimistõstukid, teleskooptõstukid ja kombitõstukid töötavad riiulivahedes, kus tõstuki liikumise tee on määratud ära riiulipostide vahele põranda külge kinnitatud metallsiinidega. Tõstukite külgedel asuvad tugirattad, mis toetuvad riiulivahes sõites külgedel asuvatele siinidele
maapinnale mõjuv hajukoormus. Tugisein liigub mingi välisjõu tõttu pinnase poole, pinnasesurve saavutab oma ülempiiri, mida nimetatakse pinnase passiivsurveks (passiivsurvepingeks). (EMÜ v) Passiivsurve koosneb kahest komponendist: kus:Kp passiivsurvetegur, Kp = tan2( 45° + / 2 ); H silla tugiosade kaudu üleantav kiirendus- (pidurdus- ) jõud. TÄPSEMALT: Joon 10.1 toodud mudel. Sein (1) on kinnitatud sarniirselt läbipaistvate seintega renni põhja külge. Seina ülaosas asuvad mõõtkell (2) paigutiste ja dünamomeeter (3) seinale mõjuva jõu mõõtmiseks. Dünamomeetri asendit on võimalik kruviseadme abil muuta. Seina tagune täidetakse pinnasega, näiteks kuiva liivaga. Täitmise ajal tuleb sein hoida liikumatuna, muutes kruvi abil dünamomeetri asendit. Tähistame selleks vajaliku jõu P0, mida nimetatakse paigalseisusurvejõuks
aktiivsurvejõud, mis on seina normaalist kaldu seina ja pinnase vahelise teel. Lihkejoone raadiuse määramist lihtsustab asjaolu, et ühtlases 6.2. Pinnasesurve sõltuvus seina liikumisest Joon 6.1 toodud hõõrdenurga võrra. Seina kaldenurk vertikaalist on positiivne, kui pinnases väljub lihkejoon nõlva jalamil või sellele lähedal (joon5.11 a). mudel. Sein (1) on kinnitatud sarniirselt läbipaistvate seintega renni sein on vertikaalist pööratud vastu kellaosuti liikumissuunda (joon6.15 Kui nõlva all asub väiksema tugevusega kiht, läbib lihkejoon tavaliselt põhja külge. Seina ülaosas asuvad mõõtkell (2) paigutiste ja esitatud juhus). Maapinna kaldenurk on positiivne, kui maapind seinast kogu sellise kihi ja puudutab sügavamal asuva tugevama kihi pealispinda dünamomeeter (3) seinale mõjuva jõu mõõtmiseks
toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta on tihendatud vetruvate rõngastega. Keps ühendab kolbi sarniirselt väntvõlli vändaga ja kannab nende vahel jõudu üle. Oletame, et kolb asub silindris ülemises piirseisus ja kol- vipealne ruum on täidetud kokkusurutud kütteseguga,, s. o.
Kuna veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused võivad mahalaadimise ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada eri- nevad tasapinnad. Selleks tuleb kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinum üleminekutehnoloo- gia element on laadimislüüs ja seadmeks laadimissild. Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja allalastavat platvormi, mille laopõrandapoolne ots on kinnitatud sarniirselt, veoühi- kupoolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõr- gusele. Laadimissilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega mahalaadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise alguses on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal
Pöördenurga teljest madalamale märgitud negatiivsed kiirused on väljalasketrakti puhtusest. Mõningatel V-mootoritel kasutatakse nn. kaaskepsuga VKM-e (III.). suunatud kolvi ÜSS-u poole. Väntvõlli pöördenurk, mille puhul kolvi Ekspluatatsiooni käigus võivad väljalasketraktid (aknad , klapid, Põhikepsu külge on sarniirselt ühendatud üks (vahel ka kaks) kiirus on suurim, sõltub kepsu suhtelisest pikkusest. kollektor) ummistuda sinna ladestunud koksistunud lisakepsu, mis vähendab V-mootori Kui = 1 / 3 , siis vmax = 73,50 ja vmax = 1,05 R põlemisproduktidega
Kuna veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused maapinnast võivad mahalaadimise ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada need erinevad tasapinnad. Selleks on vaja kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinumaks üleminekutehnoloogia seadmeks on laadimislüüs koos laadimissillaga. Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja alla lastavat platvormi, mille laopõranda poolne ots on kinnitatud sarniirselt, veoühiku poolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõrgusele. Laadimisilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal
D ü n a m o m e e te r 1 2 S e in P u ru n e m is jo o n e d J o o n i s 1 0 .1 P in n as es u rv e sõ ltu v u st s ein a liik u m is e st k i rje ld a v a m u d e li s k e e m toodud mudel. Sein (1) on kinnitatud sarniirselt läbipaistvate seintega renni põhja külge. Seina ülaosas asuvad mõõtkell (2) paigutiste ja dünamomeeter (3) seinale mõjuva jõu mõõtmiseks. Dünamomeetri asendit on võimalik kruviseadme abil muuta. Seina tagune täidetakse pinnasega, näiteks kuiva liivaga. Täitmise ajal tuleb sein hoida liikumatuna, muutes kruvi abil dünamomeetri asendit. Tähistame selleks vajaliku jõu P0, mida nimetatakse paigalseisusurvejõuks
annaabi.ee 
