Samuti ütlevad džainistid lahti kõigest materiaalsest, omades ainult eluks hädavajalikke esemeid. Ühe švetambara munga kohta on ette nähtud vaid 59 m2 riiet kõigi tema vajaduste täitmiseks (Gupta; 2003). Džainismi juurde käib rändamine, et ükski koht ei muutuks „omaks“ (Gupta; 2003). Džina on džainismis sünonüümne terminiga tīrthaṅkara, mis tähendab koolmekoha rajajat. Džinad ehk tirthankarad on õpetajad, kes džainistide uskumuse kohaselt on sansaarast jagu saades kirgastunud ja muutunud kõiketeadjateks. Samsaarat kirjeldatakse kui mitmekordset ümbersündi ning viletsat elu, mis on täis kannatust ning raskusi. Hinge saab sansaarast päästa vaid moksha. Moksha on džainismi uskumuste järgi kõrgeim tase, kuhu hing saab jõuda. Džinad aitavad õpilastel sansaarast vabaneda (Partridge; 2006 lk 165). Džainismil on Indias umbes kuus miljonit jälgijat (Postimees; 2015). 1.2 Arengusuunad meie ajaarvamise alguses
alusmõtted. Kirja on see õpetus pandud Dhammacakkappavattana suutras. Budismi neli õilsat tõde on: 1. Kannatuse tõde - maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks 2. Kannatuse põhjuse tõde - inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. 3. Kannatuse lõppemise tõde - et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. 4. Kannatuse lakkamise õilsa tee tõde - et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida õilsat kaheksaosalist teed [3] 5 Õilis kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee on budismi aluseks oleva nelja õilsa tõe neljanda tõe ehk kannatuse
Buddha, mis tähendab 'Virgunu`. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks. Eesmärk · Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine · Buddha tähistab teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud inimest. · Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. · Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse. · Keha, kõne ja mõistuse potentsiaali täielik arendamine · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Selleks põhjuseks on janu ehk soov. · Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. · Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kaheksaosaline tee · 1. Õige arusaam - nelja õilsa tõe mõistmine · 2
ümbersünnini. Uuestisünd on selleks, et oma karmat täiustada. Siinkohal kirjutaks ühe lõigu hindude ühest eeposest ''Mahbhratast'': ''Nii nagu inimene viskab minema kantud rõivad ja paneb selga uued, viskab kehastunud hing minema ärakasutatud keha ja võtab uue. Teda ei haava relvad, teda ei põleta tuli. Teda ei tee märjaks vesi, teda ei kuivata tuuled. Hing on alati ühesugune: avaldamatu, tajumatu, paigalolev.'' Karma on lahutamatu dharmast ja sansaarast. Dharma võib tähendada nii ühiskondlikku korda kui ka kosmilist korda, kuid samahästi võib see osutada üksikisiku käitumisele ja hoiakutele. Dharma juhatab hindusid mitmete vooruste juurde, nende hulgas kaastunne, andestamine, heategevus, tarkus, õigus. Lihtsamail tasandil tähendab see inimeste religioosseid ja ühiskondlikke kohustusi, mida ta peab täitma vastavalt oma seisundile ja elujärgule. Näiteks
on jõuda arusaamisele, et aatman on brahmaniga tegelikult üks ja seesama. Sansaara inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse, halvem elu halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Vaesust ja õnnetust selles elus peetakse karma seaduse täitumiseks ja eelmises elus halvasti elatu tagajärjeks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja aatmani ühinemine Brahmaniga moksa ehk vabanemise saavutamine. Selleks on kolm teed: (1) teadmiste tee ehk upanisadide ja teiste filosoofiliste tekstide uurimine; (2) tegude tee ehk õige käitumine ja rituaalide sooritamine; (3) armastuse tee ehk jumalale andumine. Jooga jooga õpetuse rajas Patandzali u 200 eKr. Jooga filosoofiale tugineb rida meditatsiooniviise, mis olid olemas juba veedade ajastul. Tähtsmad neist on raaszajooga ehk
Neli õilsat tõde Neli õilsat tõde on budistliku usundi alusmõtted, mille ütles Gautama legendi järgi välja oma esimesel jutlusel. 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. 3. Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. 4. Et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida niinimetatud Õilsat Kaheksaosalist Teed. Õilis Kaheksaosaline Tee Kaheksaosalise Tee esimene pool esindab vahetut vaimset taipamist ja kogemust ning ülejäänud tee esindab kogu meie olemuse muutust, kõikide selle külgede, kõikide selle kõrguste ja sügavuste muutumisest vastavalt esialgsele taipamisele ja kogemusele. 1. Õige arusaam. 2. Õige tee.
Kokku on budiste maailmas ligikaudu 376 miljonit (Mahajaana 185 miljonit, Theravaada 124 miljonit) 1.2. Budismi õpetused e. Buddhadharma Buddha õpetuses on neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, 'teadmatus'), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh sansaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine. Neli põhipahet budistlikus käsitluses: 1. kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding, 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma, 3. väärusk, 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus).
teadvuse tasandile. Mandala Hinduism. Ringikujulise põhiplaaniga (kahe)kolmemõõtmeline sümbol-diagramm. Meeleplekid Budism. Meelt määrivad emotsioonid, mis on virgumise kõige suuremateks takistusteks. (Nõmedus, iha, viha, kadedus, uhkus e ülbus) Buddha Budism. Teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse. Meelerahu Budism. Teadvuse keskendumine ühele objektile nii, et kontrollimatu mõtte-ja tundevool peatatakse. Kujustamine Budism. Meeleharjutus, kus visualiseeritakse see objekt, millele ollakse keskendunud. Suutra Hinduism. Lühike aforistlik mõttesalm. Stuupa Budism. Kuplikujuline ehitis, mille keskel on teravik. Teraviku ümber 3 rõngast. Sisse on paigutatud säilmed või tektsid. Pagood Budism. Täidab stuupa rolli Jaapani budismis.
Dzainism Dzainism Dzainism nimetus on tuletatud sankriti sõnast jina "võitja" Põhineb dzina´de ehk "vaimsete võitjate" elul ja õpetusel. Dzina`d on õpetajad, kes on omandanud kõrgema mõistmise ja on koos oma järgijatega teel moksa poole, mis vabastab nad ümbersündidest rumaluse ja kannatuste maailmas. Dzina`sid nimetatakse ka "koolme rajajateks" tirthankara`teks. Üle selle koolme pääseb hing ümbersündidest ehk sansaarast vaimsesse vabadusse. Dzainistid usuvad, et igas pooles ajatsüklis ilmuvad maailma 24 tirthankara`t. Praeguse pooltsükli 24 tirthankara`st tuntakse vaid kahte viimast, Parsvat ja Mahavirat, ning needki on mitte ajaloolised, vaid legendaarsed kujud. Mahavira oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka. Dzainistide arusaama kohaselt on aeg lõputu ning koosneb reast üles või allasuunas liikumistest, mis kestavad miljoneid aastaid. Iga
10. Upanisadid filosoofilised vestlused õpilaste ja õpetajate vahel. 11. Mahabharata ja Ramajaana india eepos. 12. Puraanad - lihtsamale rahvale hinduismi põhivarad kirja pandud. 13. Suutra mõttesalm, käsiraamat, õpik. 14. Tantra salaõpetus. 15. Brahman on isikuühtne maailmahing. 16. Atman igas olendis individuaalne mina. 17. Sansaara alguseta tiirlemine ümbersündide ahelas. 18. Mahsa ehk vabanemine. Ülim vaimne tee, mis vabastab sansaarast ja aatman samastub brahmaniga. 19. Dharma seadmus, ühiskonnas toimumise reeglite kogum, mis peegeldab hinduismi nelja elustiili. 20. Karma tegu, üldise põhjuslikkuse ilming teo ja selle tagajärje vahel. 21. Puudza austusavaldus või ohverdus jumalatele. 22. Mantra loits, lause või silpide kombinatsioon. Maagiline vägi. 23. Mandala ringikujuline põhiplaaniga kahe või kolmemõõtmeline sümboldiagramm rituaalides. 24. Jooga ühendamine. 25
Isetus Neli õilsat tegu 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. Seda tõde nimetatakse kannatamise tõeks. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. Seda tõde nimetatakse kannatuse põhjuste tõeks. 3. Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. See on kannatuse lõppemise tõde. 4. Et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida nn õilsat kaheksaosalist teed: täiuslik nägemus, täiuslik tunne, täiuslik kõne, täiuslik käitumine, täiuslik eluviis, täiuslik püüdlus, täiuslik tähelepanelikkus ja täiuslik keskendumine. Seda nimetatakse kannatuse lakkamise õilsa tee tõeks. Sansaara ja nirvaana
Siva Ka hinduismi üks kolmest tähsamast jumalast, nimi tähendab kõike taastavat jõudu. Budd(h)a Buddha (563-483 e.Kr.) ehk ärganu-virgunu on budaismi rajaja, tähistab budismis teadvuse kõige kõrgema seisundi ehk virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid, vabanenud sansaarast ehk lunastusest ja jõudnud nirvaanasse. Laozi Taoismi rajaja, vana õpetaja, kes elas VI saj e.Kr. Peetakse põhiteose ,,Daodejingi" ehk kulgemise väe raamatu autoriks. Kong-Fuzi Konfutsius (551-479 e.Kr.), Vana-Hiina poliitik ja filosoof, tema on konfutsianismi looja. ,,Fuzi" tähendab õpetaja. Jahve Ka Jehoova. Juutide jumala nimi Vanas Testamendis, ainus jumal, keda
seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb siinpoolse elu isiklik fatalism - vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse täitumiseks - eelmises elus halvasti elatu tulemuseks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Tähtsam vabanemise tee on Inimese eesmärk vabaneda sansaarast ja ühineda braahmaniga - moksa ehk vabanemise saavutamine. Selle saavutamiseks on erinevaid õpetusi. Ülesehitus Veedaanta Tekkis VIII-IX saj. Rajaja Samkara. Ainult braahman on reaalne ja maailm vaid illusioon. Kui inimene saab üle teadmatusest, saavutab ta ühinemise braahmaniga. Kolm teed: (1) Teadmiste tee ehk upanisaadide uurimine, (2) Tegude tee ehk õige käitumine ja rituaalise sooritamine, (3) Armastuse tee ehk jumalusele andumine. Samkhya
Hindud usuvad ka Samsaarasse, mis on pidev sünni- ja taaskehastumise tsükkel, ja karmasse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mis ühendab meie praegust elu tulevase taassünniga. Hindud loodavad saavutada head taassündi praegust elu hästi elades ja seeläbi head karmat kogudes. Selles protsessis on oluline dharma idee sellest, mis on õige nii rituaalses mõttes kui igapäevaelus. Usklikud püüavad dharmat ehk moraalistandardit järgida nii hästi kui võimalik. Kuid sansaarast on 5 võimalik välja pääseda moksa saavutamisega, mida ,, Bhagavadgita" kirjeldab kui vabadust klammerdumisest oma keha külge, vabadust vihast, surmast ja isegi karmast. 1.6. Eetika, moraal ja seadus Hinduismi eetika põhineb karmal, põhjuse ja tagajärje seadusel, ja dharmal, õigel moraalsel teel, mida iga inimene peab järgima. Kuna meie iseloomud ja olud on erinevad, pakub see usund erinevaid võimalusi, kuidas hästi elada ja dharmat järgida.
üks ja seesama. Sansaara inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse, halvem halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Vaesust ja õnnetust selles elus peetakse karma seaduse täitumiseks ja eelmises elus halvasti elatu tagajärjeks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja aatmani ühinemine Brahmaniga moksa ehk vabanemine. {karma India religioonide keskseid mõisteid põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi (in ja looma) iga tegu (mõte, kõne käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine
Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, 'teadmatus'), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh sansaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine. Budalase eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade väline külg on buda õpetuse järgi vaid meelepete ja illusioon (maya, maaja), mis on olemas vaid
jutlus. 4. Loetlege neli õilsat tõde koos sanskritikeelsete nimetustega. 1) teadmine kannatusest. Kogu eksistents on kannatus duhkha, pl dukkha, vaevarikas olemasolu sansaaras, st tiirlemine ümbersündide ahelas ehk sansaara rattal; 2) teadmine kannatusi põhjustavast ihast kaama; 3) teadmine kannatusest vabanemisest nirvaanas, mis tähendab vaibumist ehk teadvuse kõrgeimat seisundit, kus inimene on täielikult vabanenud sansaarast; 4) teadmine kannatuse kaotamise kaheksaosalisest teest astangikamarga 5. Loetlege kaheksaosalise tee astmed. õige vaade, mis tähendab budismi nelja õilsa tõe mõistmist ja omaksvõtmist; õige kavatsus, mis tähendab virgumisele suunatud meelestatust ja himudest vabanemist; õige jutt, mis tähendab ausat ja otsekohest juttu ja valest ning kuulujuttudest hoidumist; õige tegu, mis tähendab tapmise, varastamise
· Õige keskendumine - viie meelepleki (hirmu, kadeduse, viha, uhkuse ja nõmeduse) ületamine. · Esimesed viis on mõeldud kõigile budistidele. Aga ülejäänud kolm koos esimestega on vaimulikele. Budismi põhimõisted: · Nirvaana vaibumine, kustumine kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast ehk sansaarast vabanemist. Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega pole Jumalat, kellele loota. · Karma teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Virgumine algab enda olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. · Sansaara ümbersünniahel, olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav. Ka inimene muutub pidevalt. Puudub isiklik muutumatu mina. Hinge ei ole uude kehasse sünnib ümber surmaeelne teadvuseseisund.
Tõnisson) kõla, a abielu korv spirituaalsus soovitakse jõuda nirvaanasse tsölibaat Tezin Gyatso paali kaanon: (lõplik vabanemine sansaarast) praegu mandala 227/311 1) Sutta buddha 10 käitumisjuhist: hoidu reeglit Buddha jutlused õpetuse elusolenditele kahju tegemisest; 2) Vinaya -
koguduse. Budismi eesmärgiks on Buddha Šakjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. 5.2. Budistliku õpetuse põhimõisted: Buddha olevat oma esimeses jutluses õpilastele rääkinud neljast üllast tõest ning kaheksaosalisest teest. Need õpetussõnad seletavad kannatuse olemust ja õpetavad, kuidas kannatusest vabaneda ning saavutada nirvaanat, mis on lõplik vabanemine sansaarast (e surma ja taassünni ahelast). Nirvaana on budistide arvates ülima õnne ja rahu seisund. Buddha neli õilsat tõde: 1) Kannatus on olemas. 2) Kannatusel on põhjus. 3) Kannatusele saab teha lõppu. 4) Kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee. Kaheksaosaline tee, mida Buddha nimetas keskteeks äärmuste - naudingutele andumise ja enesepiitsutamise vahel, hõlmab nii mõtlemist kui ka tegevusi
Siddhattha Gotama, kes virgus 35 aastaselt buddhaks). Budistlik seadumus räägibki seadumusrattast. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemus kannatus. kannatusest on võimalik vabaneda, sest on teada, et kannatustel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu e. soov. Budism tunnistab nelja õilsat tõde: 1. Tõde kannatusest 2. Tõde kannatuse põhjusest 3. Tõde kannatuse lakkamisest 4. Tõde kannatuse lakkamisele viivast teest, s.o Sansaarast Nirvaanani. Budism peab teadmist hädavajalikuks, sest just teadmatus käivitab õnnetuste ringkäigu. Budismis ei mõjuta uuestisündi niivõrd teod, kuivõrd nende toimepaneku motiivid Pilet 11 1. Eesti lugu 1939-1940 28. sept 1939 surus Nõukogude Liit sõjaga ähvardades Eestile peale vastastikuse abistamise pakti, mis nägi ette Nõukoguse sõjaväebaaside rajamise Eestisse. 18. okt alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse. Pärast seda, ei olnud
- Lõbujanu - Viha - Kadedus - Üleval Buddha osutab kuule Kuu = VABADUS · Emotsioonidel suur olulisus · Nirvaana ,,vaibumine/kustumine" tee siht, kuhu soovitakse jõuda, ei tea kuhu satutakse pärast surma (kaob ära) - nirvaanani jõutakse 8osalise tee kaudu - Kannatustest vabanemine (lõppeb siis kui saavutatakse nirvaana) - Vaibumine (meeleseisundid) - Nirvaana = lõplik vabanemine sansaarast (,,keerlemisest") surma ja taassünni ahelast - Takistavad: meeleplekid tegelikkusest teadlik olemine meeleplekid takistavad seda näha . võtavad silme eest mustaks (sõgedus, himu, viha) hüvelised teod, tegevused (mõtlus, mõistmine, ületav annetus) - Aitavad kannatuse vabanemise poole
3. Kus pidas Buddha oma esimese jutluse ja kuidas seda nimetatakse? Sarnathis, nn Benaresi jutlus 4. Loetlege neli õilsat tõde koos sanskritikeelsete nimetustega. 25 1) teadmine kannatusest. Kogu eksistents on kannatus duhkha, pl dukkha, vaevarikas olemasolu sansaaras 2) teadmine kannatusi põhjustavast ihast kaama; 3) teadmine kannatusest vabanemisest nirvaanas, mis tähendab vaibumist ehk teadvuse kõrgeimat seisundit, kus inimene on täielikult vabanenud sansaarast; 4) teadmine kannatuse kaotamise kaheksaosalisest teest astangikamarga. 5. Loetlege kaheksaosalise tee astmed. Õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine. 6. Kuidas nimetatakse "kolme kalliskivi" ? triratna 7. Loetlege algse õpetuse kolm mõistet koos sanskritikeelsete nimetustega. 1.Buddha-virgunu 2.Dharma seadmus 3.Sangha - kogudus 8. Kes oli see India kuningas, kes kuulutas sõjad ebakõlbelisteks?
sugulastele, lastele. Samuti võib karma Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. ilmneda ka kollektiivsel tasemel. Näiteks riigid, mis toimivad kaastunnet tundmata ja tarkuseta, riigid, kus tahetakse valitseda teiste rahvuste üle ja valmistada neile kannatusi, võivad luua halva karma mitte ainult endile, vaid ka kõigile seal elavaile inimestele. Kuid täiuslik käitumine pole tagatis taassündimise vastu. Kindlad teed sansaarast vabanemiseks viisid läbi askeesi või meditatsiooni. Dharma Dharmal on budismis kaks tähendust: see tähendab nii üleüldist seadust, reeglit, kohustust kui ka Buddha õpetust. Üleüldine kogu universumis kehtiv seadmus tähendab inimese jaoks kohustust eelmiste elude tagajärgedele alluda ja halbadest tegudest hoiduda. Iga inimese dharma on tema kohustus, varasemast pärinevate arvete tasumine.
baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid — jumalad, loom- inimesed, heerosed. (Vikipeedia, 17.09.12) Nirvaana – budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest vabanemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine jumalusega. Nirvaana on budismis ja hinduismis täielik teadmise, rahu ning vabanemise seisund, sansaarast (ümbersünniahelast) vabanemine. Otsetõlkes tähendab see vaibumist ja kustumist. Selles seisundis on aja ja ruumi mõisted ebaolulised. Nirvaana saavutatakse iseenda püsivusega, läbi valgustuse, milles ei ole mingit jumalat ja jumalikku väge. Neandertallane - ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses
Sansaara - inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb siinpoolse elu isiklik fatalism - vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse täitumiseks - eelmises elus halvasti elatu tulemuseks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Tähtsamad vabanemise teed: Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja ühineda brahmaniga - moksa ehk vabanemise saavutamine. Selle saavutamiseks on erinevaid õpetusi. Smartism Koolkonnad Hinduismis on kuus ortodoksset (veedade autoriteeti tunnustavat) koolkonda ehk darshanat: Nyaya, Vaisheshika, Samkhya, Jooga, Mimamsa ja Vedaanta. Vedaanta Tekkis VIII-IX saj. Rajaja Samkara. Ainult braahman on reaalne ja maailm vaid illusioon. Kui inimene saab üle teadmatusest, saavutab ta ühinemise braahmaniga. Kolm teed: Teadmiste tee ehk upanisaadide uurimine.
annaabi.ee 
