Betoonelementide montaaz. Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushoone põhilised kontruktsiooni elemendid on vundamendid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid. Katusepaneelid toetuvad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambarea vahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m. Montaazi meetodid: Hoonete karkassi võib monteerida kompleksel, kombineeritud või diferentseeritud meetodeil.
Gladiaatorite võistlused Mitmekordsed, ovaalsed 80 ligipääsu, mahutab u 50 000 pealtvaatajat Kolm korrust kaari Colosseum väljendub kreeklastelt omastatud tehnika Colosseum Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Seinu liigendasid poolsambad, kaunistav osa Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Seinu liigendasid poolsambad, kaunistav osa Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Triumfikaar
Vararenessansi arhitektuur Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. · Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes · Brunelleschi.Pazzide perekonna kabel Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx
kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid. Gooti kirikutel olid laiad aknad, mida tihti katsid vitraazid. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani kirikul, aga dekoor on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi. Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama
Akropol Vana-Kreeka kõrgendikul asuv kindlus Arkaad sammastele toetuv kaarestik Atlant meesfiguurina kujutatud sammas Kaeüantiid naisfiguurina kujutatud sammas Dekoor ehituse- või eseme pinnakaunistus Diptur Kreeka templi tüüp Empoor kirikurõdu, kus asub orel ja koor Epifaat kiriku seinale kinnitatav surnu mälestusmärk Eskiis algne visand, kavand Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ikoon pühakut kujutav tahvelmaal Kampaniil kirikust eraldi ehitatud kirikutorn Kontuur piirjoon
robustsem. Eestis vähe säilinud aint paar romaani stiilis kirkut. Nt Valjala kiriku ümarportaal. GOOTI STIIL.(12-14 saj.) Peetakse kunstisaavutuse tipuks, suuremad, uhkemad kirikud. Iseloomulik: Teravkaar. Suudab kanda suuremat raskust kui ümarkaar, sai gooti kiriku põhitunnuseks. Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Võtsid võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Gooti kiriku külgfassaadid nägid välja nagu skeletid, aga seestpoolt oli väga stiilne ja suursugune. Gooti meistritele oli tähtis kiriku mahutavus kui ka kõrgus jumalakoda pidi olema võimalikult lähedal taevale. Seda muljet püüt tugevdada teravkaarega, skulptuuriga, pinnakaunistustega. Sammastele liideti külge poolsambaid. Gooti kirikud olid paremini valgustatud, Gooti aknad olid laiad, neid katsid tihti virtaazid
Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka arhitektuuri suurim saavutus-templid Templi ehitamisel kasutati marmorit ja lubjakivi Tempel-akendeta ruum ,kus asus jumalakuju Hoone ümber ühes või kahes reas seisvad sambad toetasid talastikku ja viilkatust Sammas koosneb kolmest osast: 1) baas 2)tüves 3)kapiitel Sambatüübid-dooria,joonia,korin- tos Templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) Colosseum - antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi.Ehitis on neljakordne(dooria,joonia,korintose) Click to edit Master text styles Second level Third level
arenes Vanim kolmest stiilist (tekkis juba arhailisel ajastul) Iseloomulik on tugevus, mehisus ja lihtsus Madalad ja jässakad sambad, mis tõttu ehitis mõjub raske pärasena(eriti vanemad templid) Joonia stiil Tekkis väike-aasias Joonia maakonnas, kus ta levis päris-Kreekasse Hilisem stiil Kuna selle stiili sambad on peenemad ja elegantsemad siis kogu mulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Sambad Sammastele pöörati suurt tähelepanu Sambaid on kokku 3 stiilis Lihtsama stiiliga on Dooria stiili aegsed sambad Keerukama stiiliga on Joonia ja Korintose stiili aegsed sambad Templid Suurim Kreeka ehitukunsti saavutus Vanimad templi jäänused pärinevad arhailisest ajast (6.saj e.K.r) Eeskujuks on võetud kreeklaste elamu, mis oli nelinurkne ja mille otsaküljes, ukse kõrval seisavad kaks sammast Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid.
näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk- Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. 4. Kiri Kõige tähtsamaks olmeegi leiutiseks on kiri, mis on vanim teadaolev indiaanlaste kiri. Kuna olmeegi raidkirju on leitud väga vähe, siis pole seda suudetud desifreerida.Olmeegid raiusid oma hieroglüüfid kivist sammastele, altaritele ja sarkofaagidele. 5.Leiutised Olmeegid leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Olmeegid tundsid ka arve Püramiide ega templeid nad ei ehitanud. Kalender kiri
Olulisemad kunstiliigid on: Skulptuur, arhidektuur, maalikunst. Selles referaadis uurin põhjalikumalt arhidektuuri kunsti. Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Kõige tüüpilisem tempel oli ristküliku kujuline. Alguses kasutati templi ehituseks puitu ja savi, hiljem ka kivi ja marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti, vaid mettalist klambreid. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumala kuju ning hoone toetus reas seisvatele sammastele. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast kahe või kolme astme võrra kõrgem. Platvormi nimetatakse krepidomaks. Krepidoma viimast astet nimendatakse stülobaadiks. Stülobaadil on sambad ja sammastele toetub talastik koos katusega. Templi ehitamisega käisid kaasa kindlad reeglid, näiteks templi küljel peab olema kaks korda rohkem sambaid kui kitsamal küljel. Kõige iseloomulikum joon kreeka arhitektuuris ongi sammas
Klassistsismi Arhitektuur Karlotte Kilu Klassitsismi arhitektuuri ehitised Antiikaja eeskujul ilmnesid kõige selgemalt klassitsislikus arhitektuuris. Sageli kujundati hoone sissepääs nagu kreeka templi esikülg, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitssisliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. Klassitsismi sisekujundus Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud. Klassitsisliku
Klassitsism muusikas. Klassitsism hõlmab muusikas 18.saj. II poolest 19.saj. Alguseni. Lõpule jõudis suur murrangu periood. Barokkmuusik oli arenenud ääretult keerukaks ja kuulaja kaugeks. Klassitsism pöördub lihtsusesse. Arhitektuuris loobutakse liigsest kaunitustest ja ovaalsetest kujunditest. Valdavad sirged jooned, siledad seinapinnad ja fassadil egiptuse temli otsaviilu imiteeriv sammastele toetuv kolmnurkne katuseviil. Klassitsitliku perioodi muusikakeskuseks saab Viin. Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus. Meloodia on meeldejääv ja muusika tihti optimistlikult rõõmsameelne. Kasvab ilmaliku muusika osakaal. Helilooja on enamasti õukondade teenistuses. Peamiseks saab instrumentaalmuusika. Alus pannakse tähtsamatele muusikazanritele ja vormidele. Sonaat-allegro vorm klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse
Etruski ehitised olid suurel määral eeskujuks hilisemale rooma arhitektuurile. Näiteks kasutasid Roomlased varase arhitektuuri perioodil etruskidelt üle võetud lihtsat templitüüpi, mis meenutas üksikosadelt kreeka templit, kuid oli ülesehitatud teistsuguste proportsioonidega. Lihtsat templitüüpi iseloomustab asetsemine kõrgel alusel, tunduvalt järsem viilkatus kui analoogsetel kreeka templitel, hoone ees asuv lahtine koda, mida kattev katus toetud hõredalt paigutatud sammastele. Neil olid kivist peaaegu ruudukujulised alused ja nende peal asetsevad templid olid ehitatud peamiselt puust. Ühel küljel asetses üks või kolm väikset pühakoda, teisel küljel oli aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Sambad olid algselt puust, hiljem hakati neid ehitama ka kivist. Stiililiselt meenutasid sambad dooria sambaid, kui vastupidiselt neile oli etruski templite sammastel baas. Samuti ei olnud
AJALUGU Alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor Eestis ja Lätis levib alles umbes aastal 1300 Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv ETAPID Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: § varagootikat (u 11401200) § kõrggootikat (u 12001350) § hilisgootikat (u 13501525) GOOTI STIILI PÕHITUNNUSED Teravkaared Roidvõlvid (ristroidvõlvid) Tugipiidad ja tugikaared GOOTI ARHITEKTUUR Teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt Ehitati romaani kirikutele kivikatuseid Hiljem võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete INGLISMAAL Salisbury katedraal ITAALIAS Pisa toomkirik HISPAANIAS Sevilla katedraal GOOTI SKULPTUUR Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene
Nelinurkne, külgede pikkus neli plethronit Asusid neljaastmelisel terrassil, mida ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid Igat terrassi kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid vägevatele kõrgetele kivisammastele Platvormid massiivsetest kiviplaatidest, kaetud pealt kõrkjakihi ja asfaltiga, millel lasus kipsiga ühendatud tellistest vahekiht ja selle peal tinaplaadid Aedades kasvasid mitmed haruldased taimed ja ilusad lilled Tänu kõrgetele, ligi 22 m, sammastele oli seal piisavalt valgust ja õhku Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele Rippuvad aiad ei rippunud, nimetus tuleb kreeka keelsest sõnast "kremastos" või ladina keelseset sõnast "pensilis", mis tähendab rohkem "üle ulatuma" kui rippuma. Click Click icon to icon addtopicture add picture Babüloni rippaiad Tagaplaanil Paabeli
kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4. mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne sageli sisustatud eluruumina; seintele maalitud uksed ja aknad; kaunistatud seinamaalide,skulptuuride ja käsitööesemetega Etruski tempel: 1. sarnanes Kreeka templiga 2. põhiplaan ruudukujuline 3. hoone kõrgel puust või kivist alusele 4. hoonel oli lai, sügav eeskoda ja 2-3 väikest pühakoda 5. katus toetus sammastele (sarn. Dooria, koos baasiga) Skulptuurid: 1. emotsionaalsed ja isikupärased 2. figuurid on liikumises (sammuvad) 3. metallist (kõrgel tasemel), põletatud savist, pronksist
aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint Denis kloostri kiriku koor. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 11401200) kõrggootikat (u 12001350) hilisgootikat (u 13501525) Gooti arhidektuur Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvid poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet.
kasutuselevõtt. Aurulaeva ja veduri ilmumine tähistas pööret transpordi arengus. Leiutati elekter. Leiutati telegraafiaparaat ja morsetähestik. Euroopas valitses klassitsism. Hinnati lihtsust, selgust, puhtaid riime, lihtsat rütmi. Sünnimaa prantsusmaa. Leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja ajaloost. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest. Arhitektuuris toetus sageli dooria, joonia või korintose stiilis sammastele kolmnurkne viil. Põhiplaanid lihtsad, siledad ja väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad range mõnikord kõledagi ilme. Näiteks on Pariisis asuv Pantheon, Madeleine'i kirik, tähe triumfikaar, tartu ülikooli peahoone. Sisekujunduses tüüpilised kaunistused reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk girlandid ja kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisem ajajärk on ampiirstiil.
renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi. Kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See asialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kaunuks ja imetlusvääseks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus. Vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid. Skulptuuri kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et
baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ja Athena tempel . Etruskide ehitistest on säilinud vähe,nende templid sarnanesid kreeklaste omadega,aga olid ehitatud puust.Katus toetus sammastele,mida oli vähem kui Kreeka templitel.Kogu ehitis oli paigutatud kõrgelealusele-poodiumile.Ehitis kaunistati keraamiliste kaunistustega. Etruskide poolt kasutatavad sambad erinesid tavalistest dooria sammastest kapiteel on ühesugune, kuid neil on baas ja tüveses ei ole kannelüüre,sellist sammast nimetatakse toskaana sambaks.Templi katus oli kaunistatu ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist.Nende
Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. edastada inimese hingeelu avamine. Tahvelmaali osatähtsus oli madalmaades suur ja peamiselt Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte punkti)
etruski ülikute pidusöömingutel. Ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad(Perguia) ja müürijupid. Välja on kaevatud 1 etruski tempel. Templid ehitati vulkaanilisest kivimist tuffist või puidust, selle tõttu pole neid ka säilinud. Templil oli kivist ruudukujuline alus, sellel seisev hoone põhiliselt puidust. Ühel küljel oli üks või 3 pühakoda, teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Sambad olid algselt puidust, hiljem kivist ja meenutasid dooria sammast, kuid neil oli baas. Arvukad keraamilised kaunistused. Ka seinamaalingud seostuvad hauakambritega, kuna just hauakambritest on neid leitud. Need olid värvikirevad. Kujutati loomi, pidustusi, sporti. Kuulsamad seinamaalid asusid Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Kunst oli väga looduslähedane. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis.
Inimesed on sunnitud lahkuma oma kodudest, paljud majad, teed ja muud objektid hävivad või saavad tugevalt kahjustada ning see annab oma löögi riigi majandusele. Suurimaks abinõuks võib kindlasti lugeda praegu Londoni barjääri ehitamist. Kuid mitte ainult barjääride ehitamine ei too edu. Praegu on hakatud lammutama vanu kaitsevalle, et jõgi saaks võtta oma endise sängi või üleujutusala tagasi, et hajutada veetaseme tõusu. Samuti on hakatud ehitama Thames'i-äärseid maju sammastele, et hoida neid tõusuvee eest. Kaitsevallide lammutamise taga on kindlasti mingil määral ökoloogiline mõtlemine, tänu millele hajutatakse tõusuvett ning tekivad üleujutusaladele taas sood, mis on kasulikud bioloogilisele mitmekesisusele. Thames'i barjääri tulemusel on London mingil määral kaitstud tõusuvee eest, kuid kindlasti mitte täielikult. Mida aeg edasi, seda tihedamini ollakes sunnitud barjääri üles tõstma, kuna tõusuvesi on probleemiks tihedamini
sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: o varagootikat (u 11401200) o kõrggootikat (u 12001350) o hilisgootikat (u 13501525). GOOTI ARHITEKTUUR Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani -arhitektuuri süsteemist. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud kivi, mis pingestab roided.
Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Joonia siitilis on sammas saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. Korintose stiilis on kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga on selle stiili sambad veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid. Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust. Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel. Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele. Lihtsa ehitise muutsid ilusamaks arvukad keraamilised kaunistused. Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid ehk surnute linnad. Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose stiilis sambaid, sest need olid kõige uhkemad. Sammaste ülesanne oli ruumi kaunistada, sest kaared ja võlvid olid ülal. Palju kasutati ka poolsambaid
riietus aga korele. Arhitektuur Enamik etruskide ehitisi, mis olid puidust, pole säilinud. Säilinud on mõned ümarakaarelised linnavärvad ja müüriosakesed. Etruskide templid sarnanesid kreeka omadega. Erinevalt aga kreeka omadest, oli nende põhiplaaniks nelinurk mis oli tõstetud kõrge puust või kivist aluse peale. Hoone ühel küljel oli üks või kolm väikest pühakoda, teisel pool oli lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Hoone talastik oli kerge, sambad olid hõredalt paigutatud. Esialgu tehti sambaid puidust, hiljem ka kivist. Sambad sarnanesid dooria sammastele, aga olid baasiga. Friisi asemel oli neil rida saviplaate. Lihtsamaid templeid kaunistasid arvukad keraamilised kaunistused. Etruskide elamutüübi võtsid üle roomlased. Elamu keskosa ehk aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgus ja õhk pääsesid elamusse uksest ja aatriumi laes olevast avast. Lisaks elamule võtsid roomlased üle
Romulus ja Remus. Etruskide arhitektuur Etruskide ehitistest on säilinud mõned ühekorruselised linnaväravad ja müürijupid. Etruski templeid ei ole säilinud. Põhiosa oli sarnane Kreeka templitega, kuid proportsioonid olid erinevad. Iseloomujooned: 1)Templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline 2)Sellel seisnev hoone oli põhimõtteliselt puust 3)Ühel küljel oli 13 väikest pühakoda. Teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. 4)Puust talastik oli kerge ja sambaid sai asetada hõredalt. 5)Sambad olid algselt puust, hiljem kivist.(Meenutab Dooria??? Sammast) Etruskid leiutasid 5saj. ekr. Osavate pronksivalajatena 1,6m kõrguse 3 looma jalal seisva küünlajala. Küünlajalal oli ümber ketas, mis kaitses kätt tilkuva vaha eest. Etruski templid avaldasid mõju hilisemale Rooma arhitektuurile.
Põhitunnus ümarkaar Põhitunnus teravkaar Kirikutele olid omased ristikujulised Kõrgusesse pürgimine (Ladina rist) põhiplaanid Apsiidi poolringjas niss, ümbritsevad Tugikaared kivist toetavad kaared jalutusruumid, kus palverändurid said välisseinas mööduda reliikviast Tugevad kivivõlvid, mis toetusid Roidvõlvid, mis võimaldasid ehitada tohututele sammastele kergeid lagesid Paksud müürid Ehistornikesed kaunistavad tornikesi Väikesed aknad Roosaken ümmargune kiviraamistus Kõrgetest ümarkaartest kaarist vitraazaken Petikkaared Kõrge nelitistorn Kõrgusesse pürgimine Üks või kaks läänetorni
arenemine! 13) Renessanssi inimene usuti olevat universaalne inimene. See usk innustas saavutsutele kõikides valdkondades ( trükikunst, kirjanduskeeled, maadeavastused jne ) 14) Arhitektuuris võeti eeskujuks antiigi ehituskunst. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. 15) Tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon, ümarkaar ja sambad. 16) Lähtuti kuldlõikest 17) Antiigi eeskujul juurdus kaaristu, mille erivormiks sai lodza ( ühest või mitmest küljest lahtine, sammastele või piilaritele toetud kaarkoda) 18) Profaanarhitektuuri ehitiseks sai palazzo ( põhiplaanilt ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole, keskosas siseõu sammaskäikudega) 19) vararenes. palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt 21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e
barbaarseks. 15. sajandil arenes välja uus stiil renessanss. Oma nime saab renessanss itaalia keelse sõna järgi, mille tähenduseks on taassünd. Hakati taas uurima vahepeal unarusse jäänud antiikaega ja seda väärtustama. Gooti arhitektuuri põhiküsimuseks olid kivilaed. Vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati gooti kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet
Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Uue riigi ajal - tänu poliitilisele võimsusele ja tihematele kultuurisidemetele - võetai Ees- Aasiast ja Kreetalt üle uusi elemente. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala.
Lysippos Hermes Dianysoslapsega" ,, Myron ,,Odakandja" Polykleitos ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris? 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal. Sildveejuhe, Pont du Gard 10. Mis on arkaad? Ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda. Püha peetruse kirik roomas, siseläbimõõt 42m, tehtud a 1547 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. Colosseum, vabas õhus, suursugune, mahutab 50 tuhat pealtvaatajat 13. Mis on termid? Mis seal tehti? Avalikud saunad, puhati ja lõõgastuti 14. Mis on foorumid?Milleks neid kasutati? Väljakud 15. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulasim
tõrvakõplastest läänes ja äkki sügavaks läheb, ja neid, kus linnulaht, mis suviti rõkkab tervistavalt mõjuvad. Lisaks lõpetades märahiidlastega idas, nabani vees võib kõndida pool kojusaabuvate lindude häältest ja sammastele kiirgab head energiat saareelanike tegemistest. Teist aastat toimub Hiiu saarel Hea tuletorni juures. Neljandat korda avatakse augusti algul Kärdlas 15 Energia festival, tänavu Tahkuna ühepäevakohvikut.
· Ruumiline jäikuse tagamiseks tuleb vundament laduda seotisest (tsementmördil) · Kui alus hoone ulatuses on ebaühtlane ja on karta ebaühtlast vajumist, tuleb ette näha pidevad 30-50 mm paksused sarrustatud rõhtvuugid või 100-150 mm kõrgused sarrutatud betoonvööd ümber kogu hoome. Postvundamendid · Karkasshoonete postid ja sambad toetatakse sammastele. · Kergete ja keldrita hoonete puhul on vahel mõistlik kasutada postvundamenti, sest üksik postid annavad piisava tetuspinna. · Monteeritavate r/b sammaste puhul kasutatakse r/b kannvundamente. · Laotavate või valatavate r/b sammaste postvundamendid valmistatakse r/b- st monteeritavatena või monoliitsena. Kivi,-puit- ja terasposte võib toetada nii monteeritavatele, kui ka monoliitsetele vundamentidele
· Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged · Kunsti poolest seotud väga Kreekaga · Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel ja haudehitistes) · Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks · Etruskide hauad: kaljuhauad Cornetus(Tarquinii), Cerveteris(Caere), Chiusis(Clusium),
3000 aastast eKr. Mumifitseerimine inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.vaarao oli piiramatu võimuga valitseja. Antiik-Kreeka kunst- Sammas koosneb kolmest osast: baas (puudub dooria sambal), tüves ja kapiteel. Vertikaalseid süvendeid samba pinnal nimetatakse kannelüürideks ja sammastele toetuva talastiku ülemist kaunistatud osa friisiks. Templi madalale viilkatusele olid väga oskuslikult paigutatud skulptuurid. Viilkatuse kitsastel külgedel olevaid viiluvälju nimetatakse tümpanonideks. Nii need kui ka paljud muud detailid olid värvitud, enamasti siniseks ja punaseks. See suurendas veelgi templi pidulikkust. Tänaseks on värv ammugi maha kulunud. Akropol-Demokraatia võimulepääsemisega
Roomlased armastasid vaatemänge, mis olid tihti väga verised. Gladiaatorite võitlusteks ehitati areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Inimeste lõbustamine oli tähtis ja 1.saj ehitati Roomas suurim amfiteater Colosseum. See oli nelja korruseline ja mahutas üle 50 000 vaataja. Iga korrus mõjus alumisest kergemana. 1 korrusel olid dooria sambad, 2 korrusel joonia, 3 korintose ja 4 pilastri taolised poolsambad. Peamise tugevuse andsid kaared. Templitel oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aga seinu liigendasid poolsambad, millel puudus konstruktiivne tähtsus. Omapärane oli triumfikaar. See oli kõrge ühe või kolme kaarega massiivne väravataoline ehitis. Neid püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa kaetud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid püstitamise põhjust.
lahkunutest pooleldi lamavas asendis. Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika.
lahkunutest pooleldi lamavas asendis. Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa – aatriumi – ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika.
polnud teadlikud riigist, kus elavad, küll aga teadsid nad piiskopkonna nime. Rahvaga suhtlesid vaid preestrid ja diakonid, kelle ülemateks omakorda olid piiskopid. 7. Mis on ketserlus? Ketserluseks nimetati kristluse ametlikust üldõpetusest hälbivaid ehk hukkamõistvaid õpetusi. 8. Võrrelge omavahel romaani ja gooti stiili. Romaani stiili omadusteks olid ümarkaar, tugevad kivivõlvid toetumas tohututele sammastele, nelitistornid, ehitised pürgisid kõrgustesse ning kasutusel olid turvalisuse eesmärkidel paksud müürid ja väikesed aknad. Gooti stiilile olid aga omaseks teravkaared, roidvõlvid, mis võimaldasid ehitistele kõrgeid lagesid ehitada. Samuti läänetornid, mida üldjuhul oli kaks. Ka roosaknad ja ehistornikesed.
põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse KAARISTU on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. FASSAAD n hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. See on harilikult hoone esisein, kuid võib olla ka tagasein või külgsein. Argikeeles nimetatakse fassaadiks hoone kõiki välisseinu JOONPERSPEKTIIV- vaatajast eemalduvad jooned koonduvad silmapiiril ühte punkti või mitmesse punkti 2.SELETA MÕISTED!
Arhitektuur · Tähtsamaiks ehitiseks tempel (ehitati kõrgemale linnast) Arhailisel ajastul kujunes välja põhiplaan · Iga tempel eri jumalale · Välisilme määrasid - kreeklaste mõõdukus, proportsiooni tunne, ehituse püstitamine suurtest blokkidest · Koosneb 2-liiki osadest kandvatest ja kantavatest · Kandvad osad on: 4-nurkne alus(piklik), mis koosneb 1-3 astmest ja sambad · Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammastele toetuvast arhitraavist, mis pärast viiluvälja(tümpanon) · Sammaste taga asub pearuum naos · Sammastel oli 3 stiili · Dooria: aluselt otse, jässakas, madal, kannelüürid (16-20) keskelt painutatud · Joonia: saledam, kõrgem, algab ümmarguse baariga, lõppeb rullis kapiteeliga · Korinose: ümmargune alus, karika kujuline kapiteel Kreeka teater · Kujunes välja 4. Sajandil · Teater raiuti poolsõõrina mäekülje sisse
süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit.Kupli alumine osa tambuur, on ehitatud kõrgemaks valgmikuks. Kuna peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile peavad nendevahelised seinad kandma ainult iseennast ja neisse on seega võimalik teha arvukalt avausi. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbikaaravade kesklöövi. Seda rõdutaolist ruumiosa nim. empooriks.Välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Säilinud on ka mitu kirikut Ravennas, näiteks kaheksatahuline San Vitale, mis on kuppelehitis ja tuntud oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid, mis kandsid skulptuure
1.Romaani basiilika põhiplaan. 2.Millal võib rääkida ehituskunstis romaani stiilist? (sajandid) 10.-13. saj. 3.Seleta lahti järgmised mõisted: Empoor- Tribüünitaoline rõdu e. väär kirikutes kuulajate, koori või oreli jaoks, võib toetuda sammastele, olla osaliselt seina sisse ehitatud või ulatuda sellest välja Triumfikaar- ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Transept- ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Koor- Kiriku idaosa, kus enne paiknes kiriku koor, nüüd tavaliselt peaaltar. Apsiid- e. Koorilõpmik, Poolringikujuline või polügonaalne ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud, gootikas ühendab tihti pikiruumi kooriruumiga
Mis iseloomustab keskaja inimese ja kultuuri olemust? Keskaeg erines teistest ajastutest selle poolest, et seadis suurimaks väärtuseks maailmas mitte inimese, vaid jumala. Inimene oli jumala ori Jumala teenimine päästis inimese. Arvati, et jumal oli maailma valmis teinud ja inimesel polnudki loominguks enam võimalust. Gooti arhitektuur -vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Missa-pidulik jumalateenistus Kõik on ladina keeles Mõisted: Gregooriuse koraal. • Gregooriuse koraal – keskaja kultuuri osa • Muusika allub sisule-üks häälne • Kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega • Sisu: palved, usulised tekstid Mis iseloomustab renessanssi inimese ja kultuuri olemust? ruum-maade avastused, linnad muutuvad suuremaks, usu lõhenemine
katedraalides. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas teisi kunstiliike. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 1140–1200) kõrggootikat (u 1200–1350) hilisgootikat (u 1350–1525). Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Inglismaal Lincolni katedraal
hoopis rõivasteta. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (1757-1822) ning taanlane Bertel Thorvaldsen (1768-1822). Arhitektuur Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele, mis ulatusid üle 2-korruse, toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe, kasutati ka ümarkaari ja kupleid. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria, rangus ja korrapära jätavad klassitsistlikele ehitistele mõnikord kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Prantsusmaa kolm ehitukunsti suurteost Pariisis on Pierre Vignoni kavandatud Madeleine'i kirik,
- olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris?- Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal.- veejuhe: Pont-du- Gard 10. Mis on arkaad?- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda.- on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteonil oli väga hea sisevaade 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda.-Colosseum, Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein 13. Mis on termid? Mis seal tehti?-Saunad, lõdvestuti, ujuti, saalid jalutamiseks ja suhtlemiseks 14. Mis on foorumid?Milleks neid kasutati?-Väljakud, 15
Portaal - (sissepääs või) uks. Piilar - sammas (keskajal kasutatakse piilar), (ümar või) neljakandiline, võlvide kandmiseks. Empoor - külglöövi rõdutaoline ruumiosa, mis avaldub kesklöövi. Trifoorum - müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi. Võis ka puududa. Petik - ümarkaareline niss. Pseudotritoorum - rida ümarkaarelisi nisse e. petikuid. Travee - e. võlvik, löövide jaotus põigiti. Triumfikaar - võiduvärav transepti ja pikihoone ühendamiseks. Arkaad - sammastele või piilaritele toetuv kaarestik. Vööndkaar - pikisuunas traveesid eraldavad kaared. Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas) Skulptuurkaunistused Raiddetailid Seina- ja laemaalid (harva) Kääbusgalerii väikestest kaartest ja sammastest käik ehitise seina välisküljel. Liseenid Ümarkaareline friis Kabelite pärg apsiidi ümbritsev kabelite ring. Romaani stiil Itaalias Kuulus viltune Pisa toomkiriku kellatorn - kampaniil.
Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi · Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. · Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus · Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme · Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. · Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või
annaabi.ee 
