Plaan "Barbarossa" Mariin Virolainen 9.klass Mis on "Barbarossa plaan"? "Barbarossa plaan" (saksa keeles Unternehmen Barbarossa) on 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaan, mille Adolf Hitler kinnitas 18. detsemberil 1940. aastal. Plaani nimetus tuleneb SaksaRooma keisri Friedrich I hüüdnimest, keda kutsuti Barbarossaks. Mida kujutas endast plaan "Barbarossa"? Välksõjaplaan "Barbarossa" oli suunatud NSV Liidu vastu, mille kohaselt pidi Wehrmaht ületama Nõukogude Liidu piiri 1941. aasta kevadel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kaubanduse kiire areng, olulisel kohal Vahemere kaubandus, teine merekaubanduse tähtsal kohal oli Hansa Liidu moodustamine aastal 1160. Hansa kaubandus ühendas põhja ja läänemere äärseid linnu. Kõige idapoolseim koht Venemaa(Novgorodiga). Kolmas kaubatee oli Maismaa tee, Lääne-Euroopast Konstanipoolisse ja sealt edasi idamaadesse või Prantsusmaalt Vahemere äärde ja sealt edasi idamaadesse. Vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel 962a. Oli loodud Püha-Saksarooma keisririik, Otto I Suur lasi ennal paavstil keisriks kroonida. Selle ajendiks oli Euroopat ohustasid Kõrg-Keskajal viikingid, islamiusulised, olid suureks ohuks ungarlased. 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik koosnes mitmesajast väikeriigist, mitte ainult sakslaste omadest: Lääne- ja Põhjamere äärest kuni Itaaliani välja ja ühendas erinevaid rahvusi. Valitseja kandis nii Rooma kui ka Saksa keisri nimetust
Elas 17411790 Oli esimene Rooma Keiser ja Austria Hertsog Vanemad olid Franz I Stephan ja Maria Theresia Abielu kohta Joseph II abiellus 1760. aasta oktoobris Infanta Isabellaga Isabellaga Parmast suri 1763 aastal Ta oli väga vastu uuesti abiellumisele, kuid poliitlistel põhjustel abiellus ta Maria Josephaga Baierimaalt ,kes suri 1767. aastal Rohkem ta ei abiellunud kunagi Valitsemine Temast sai SaksaRooma keiser kui tema isa, Franz I Stephan suri 1765. aastal Samal aastal, 1765, mil Josephist sai Saksa Rooma keiser, sai temast ka Austria asevalitseja koos oma ema Maria Theresiaga. Ta pidas oma ema reforme liialt ettevaatlikuks ning piiratuiks ja pärast oma ema Maria surma 1780. aastal sai temast Austria tegelik valitseja. Haridus Joseph II pööras väga suurt tähelepanu haridusele. Selleks, et oleks kirjaoskajatest kodanikkond,
Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ja tõmbusid tagasi Riik kaotab tähtsuse Riik ja kuningad ei suuda rahva turvalisust tagada Koondutakse kohalike aadlikke kaitse alla Vastutasuks teenimine ja lojaalsus Euroopa killustub pisikesteks territooriumideks Saksa Rooma keisririik 911 suri viimane Karoling Hertsogid valisid uue kuninga Ajas minema ungarlased Ottoonide dünastia Otto I saab 962 paavstilt SaksaRooma keisri tiitli Saksamaast saab Euroopa tugevaim riik Prantsuse kuningriik Ka LääneFrangis kuningad kaotavad võimu Territoorium veel killustatum kui idas Võim kohalike aadlike käes, kes ehitasid kindluseid ja pidasid suuri sõjasalku Aadlike sõjad 987 Hugues Capet Kapetingide dünastia taasatb kuningavõimu Hugues Capet
Maaliõpinguid alustas ta juba 9aastasena Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Venezia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks elukäik Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu Aastal 1533 nimetas SaksaRooma keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks Aastal 1545 sai Tizian paavst Paulus IIIlt kutse tulla Rooma Seal tutvus ta Michelangeloga Aastal 1547 sai Tizian kutse ilmuda Karl V õuemaalijana Augsburgi riigipäevale Teist korda viibis ta Augsburgis aastatel 15501555 looming Tizian viljeles usu ja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali Tema portreede põhjal tolleaegsetest valitsejatest ja teistest tuntud isikutest saame otsustada nende välimuse üle
Neljas ristisõda Pärast Kolmanda ristisõja läbikukkumist huvi uue moslemitevastase ristisõja vastu vaibus. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt
·Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Veneetsia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu. ·1525 aastal abiellus ta Ceciliaga. Samal aastal sündis neil esimene poeg Pomponio hiljem Orazio, kellest hiljem sai ka Tiziuse abiline. ·1530 aastal suri tema naine sünnitusel. Sündis tütar Lavinia ·Peale oma naise surma kolis ta kolme lapsega õe juurde elama. ·Aastal 1533 nimetas SaksaRooma Keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks. ·Aastal 1545 sai Tizian paavst Paulus IIIlt kutse tulla Rooma. Seal tutvus ta Michelangeloga. ·Aastal 1547 sai Tizian kutse ilmuda Karl V õuemaalijana Augsburgi riigipäevale. ·Viimased 25 eluaastat töötas ta Philip II heaksjoonistades portreesi kuid samuti ka mütoloogilise maale. ·1660 aastal suri tema tütar sünnitusel, keda ta armastas väga ja oli ka mitmeid kordi maalinud. ·Tizian on kujundanud mitmeid kirikuid ja hooneid
A R IIK S A M A . K . 1 8 SA LDUS 17 O R R A K D I L S J A N I T Õ U SA P R E I S Koostaja: Mikk Vihmann Sangaste 2009 SAKSAROOMA KEISRIRIIK Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba ja riigilinna esindajad. RIIGIPÄEV Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku.
Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik ning vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates sealjuures ära kasutada nende omavahelisi tülisid. Kahjuks puudus koostöö naaberrahvastega, algupärane Eesti riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult, mis on ühtlasi ka üks tagajärgedest. Teiste tagajärgedena LõunaEesti kuulus SaksaRooma riigi keisrile ning PõhjaEesti Taanile. Võib öelda, et vabadusvõitluses lüüasaamine oli väga kaalukas pöördepunkt nii Eesti kui eestlaste ajaloos. Eestlased kaotasid iseseisvuse ja jäid sajanditeks võõra võimu alla. Eestlasi peeti alamklassiks ja nende õigusi kitsendati üha rohkem. Edaspidi ei võidelnud eestlased enam oma iseseisvuse eest, vaid see toimus teiste riikide vahel Eesti maa pärast. Võõras võim mõjutas eelkõige neid
Kaubanduse kiire areng, olulisel kohal Vahemere kaubandus, teine merekaubanduse tähtsal kohal oli Hansa Liidu moodustamine aastal 1160. Hansa kaubandus ühendas põhja ja läänemere äärseid linnu. Kõige idapoolseim koht Venemaa(Novgorodiga). Kolmas kaubatee oli Maismaa tee, Lääne-Euroopast Konstanipoolisse ja sealt edasi idamaadesse või Prantsusmaalt Vahemere äärde ja sealt edasi idamaadesse. Vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel 962a. Oli loodud Püha-Saksarooma keisririik, Otto I Suur lasi ennal paavstil keisriks kroonida. Selle ajendiks oli Euroopat ohustasid Kõrg-Keskajal viikingid, islamiusulised, olid suureks ohuks ungarlased. 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik koosnes mitmesajast väikeriigist, mitte ainult sakslaste omadest: Lääne- ja Põhjamere äärest kuni Itaaliani välja ja ühendas erinevaid rahvusi. Valitseja kandis nii Rooma kui ka Saksa keisri nimetust
Sissejuhatus - Euroopa kultuurilood tahistatakse selle moistega "keskaeg" pikka ajajarku 5-14.saj - Hõlmab ka mitmeid vastuolulisi ajajärke(suur rahvasterändamine 5-7.saj, kujunesid riiklikud struktuurid - Uue euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgega Karl Suure ajal 8.-9.saj - hariduse ja vaimuelu tõus. - 10-11.saj tugevnes keskvõim Saksamaal ja SaksaRooma keisritena valitsenud Ottode ajal. - Algas romaani stiilis kirikuarhitektuur ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaes. - Linnade kiire kasv ja gooti arhitektuuri esimene hiigelaeg - Tolleaegne nuusikakultuur oli põhiosas suuline - Vajadus noodikirja kärele tekkist 8-9.saj seosoes Frangi riigi laienemisega. Gregooriuse laul - Varakristlik ajajärk 6.saj pKr - puudus ühtne korraldatud ja juhitud struktuur.
Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades. Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt võrstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama, aga usulisi pingeid see ei lahendanud ja juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud uus sõda usuliste rahutuste tõttu SaksaRooma keisrile kuuluvas Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku. Kuna keiser oli katoliiklane, luges ta toimunut usurahu rikkumiseks. Siis hakati keisri valdustes luteri kirikuid sulgema ning seepeale moodustasid protestandid 1608. aastal liidu ehk uniooni, millele katoliiklased vastasid 1609. aastal oma ühenduse liiga loomisega. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23.mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli
Riigid, kelle jaoks lõppes halvasti: Poola, Soome, Rumeenia, Saksamaa, Itaalia. Riigid, kelle jaoks lõppes hästi: Preisimaa, Venemaa, Prantsusmaa, Austria. Legitiimsuspõhimõte: tuli taastada dpnastiate võim, va Rootsi ja Saksamaa. Julgeolekupõhimõte: Pr ümber tuli moodustada puhverriikide tsoon, et takistada Pr laienemispüüdlusi. Tasakaalupõhimõte: luua mandril tasakaal Euroopa suurvõimude vahel. Kuidas mõjutas Viini kongress Saksamaa saatust: Saksa Liit, SaksaRooma riiki ei taastatud, Saksamaal ei lubatud täielikult ühineda. Nelikliit: Venemaa, Austria, GB, Preisimaa. Ül: Pr võimalike agressioonide vastupanek. Püha Liit: Prantsusmaa, Austria, Venemaa, Preisimaa. Ül: riikide poliitika kooskõlastamine. Absolutism kuni 1791: 1. Generaalstaatide kokku kutsumine 2. Bastille`i vallutamine 3. Tühi riigikassa 4. VäikeTrianon 5. Louis XVI Asutav kogu 17981791: 1. Seisuslike eesõiguste kaotamine 2
Elulood: Klemens Wenzel Lothar Nepomuk, MetternichWinneburgBeilsteini vürst (tuntud ka kantsler Metternichi või vürst Metternichina; 15. mai 1773Koblenz 11. juuni 1859 Viin) oli Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler (1821 1848). Metternich pärines Vestfaali katoliiklikust perekonnast ning tegi juba 18. sajandi lõpul diplomaatilist karjääri ning resideeris 1801 Dresdenis (Saksimaapealinnas), 1803 juba Berliinis. 1806, kui SaksaRooma riik kadus, asus Metternich tööle aga Austria keisri alluvana. 1808 määrati ta Austria välisministriks. Metternich sai Austria poliitika peamiseks suunajaks 1809. aastal, peale seda, kui riik oli Napoleon Ilt rängalt lüüa saanud. Metternich suutis prantslaste keisri lepitada, aidates temaga naita Austria keisri Franz I tütre Marie Luise. Järgnevatel aastatel sai ta tuntuks oma ettevaatliku poliitikaga, mis tagas Austriale suhtelise rahu ja stabiilsuse. 1813
vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656. aastal · 1.juulil 1661. a Kärde rahu (VR sõda) · Sõja eest pagenenud professorid ja üliõpilased jätkasid Tallinnas õppetööd · 1690. a Tartu Ülikooli taasavamine · 1699. a kolis TÜ Pärnu · 1710. a TÜ, Pärnu kapituleerumisega Vene vägede eest, lõpetas töö augustis Põhjasõja eel · Poola · Taani · Venemaa · Venemaa ja Poola suhted head · Rootsi liitlased Inglismaa, Pranstusmaa ja SaksaRooma Keisririik olid seotud probleemid · KarlXII · 1699. aasta sõlmisid August II Tugev, Peeter I ja Frederik IV liidu Rootsi vastu · Rootsil sõjaline võimsus Peeter I, August II Tugev, Frederik IV Põhjasõda 17001721. a · Ööl vastu 12.veebruari 1700. a, Rünnati Riia linna · Suvel Taani väed vallutasid rootslaste valdusi Saksamaal · Sügisel olid Vene väed Narva all · Boriss Sermetjev tungis 5000 ratsaväelasega Virumaale
Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, SaareLääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused PõhjaEestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu tagajärjel ja sisesegaduste tõttu Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Eesti keskaeg Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1) Liivi ordu 2) SaareLääne piiskopkond 3) Tartu piiskopkond Ametlikult kuulus kogu VanaLiivimaa SaksaRooma riigi koosseisu. Mõned sündmused Eesti keskajal 1234 Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. 1242 Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes. 1268 Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud maalasi.
Ka kloostrid mängisid suurt rolli: seal tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused, millel oli järgneva ajaloo seisukohalt ülisuur tähtsus. Verduni leping sõlmiti Karl Suure pojapoegade vahel senise impeeriumi jagamiseks, Nii joonistusid välja uued arenguliinid. IdaFrangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia, mille kuulsaim valitseja Otto I Suur vallutas hiljem PõhjaItaalia ja nimetas tekkinud riigi SaksaRooma keisririigiks. LääneFrangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid, kes alustasid Prantsuse kuningriigi loomist. Nende kahe ala vahel lõunaosas hakkas oma valdusi laiendama Itaalia kuningriik. Feodaalsuhted arenesid välja Frangi riigi aladel. Üheks põhjuseks oli uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Enam ei sõdinud lihtsalt kõik vabad mehed, vaid nüüd loodi raskeratsavägi, mis nõudis sõjameestelt väga kalli varustuse ja hea väljaõppe olemasolu
2)Inglise kuningas Richard Lõvisüda üks kuulsamaid keskaegseid sõjamehi. Ei suutnud Jeruusalemma tagasi võttta. oli Inglismaa kuningas 11891199. 3)Friedrich Barbarossa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Rooma keiser alates 1155 kuni surmani. Ta oli ka Svaabimaa hertsog Friedrich III nime all 11471152 (tegelikult jäi selle valitsejaks kuni surmani). Teda peetakse üheks võimekaimaks ja edukaimaks SaksaRooma keisriks. Ta suutis oma valdustes kehtestada korra ning stabiilsuse. Ta hukkus teel Kolmandasse ristisõtta, kui läks ujuma kiirevoolulisse Salephi jõkke VäikeAasias. 4)sultan Salah adDin vallutas Jeruusalemma, lõi kristlasi Hattani lahingus 7.Parlament Inglismaal,generaalstaadid Prantsusmaal *Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduste e parlamendi järele. Tollane Inglise parlament koosnes 2st kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid
Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699. sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu
tegelema inkvisitsioonile (kiriku kohus, mis tegeles ketserlaste väljaselgitamisega). Väga paljudest kerjusmungao liikmetest said õppejõud ülikoolides. (Benediklaste ordu tekkis juba 6ndal sajandil) PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITUS See väljendus kõige paremini investituuritülis (ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist, teiselt poolt ametikoha üleandmist). 962.a oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis Saksa-Rooma keisririik. Algselt saksarooma keisrid nimetasid piiskoppe ametisse ja kuna piisopile allusid ka maavaldused siis sellega seoses toimus ka maavalduse üleandmise tseremoonia. Paavstidele toimus see vaimulike asjadesse sekkumisena piiskoppide üle peas võim olema paavstil mitte keisril, ilmalik ja vaimulik võim lahku!. Kui tuli paavst Gregorius VII ja keisriks oli Heinrich IV. Paavst tahtis kogu võimu, tuginedes Constantinus kirjale järelikult peaksid keisrid paavstile alluma. Keisrid ei tahtnud seda kuulda
Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus Vallalisus vaid munkadel 25) Mis põhjustas konflikti katoliku ja õigeusu kirikute vahel? Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 962. a läks Kirikuriik SaksaRooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all. Uuesti tõstatasid küsimuse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrast Cluny kloostri mungad 10.sajandil, nõudes vaimuliku võimu sõltumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Õigeusu ja katoliku kiriku õpetuste areng kulges järjest enam eri suundades. Oluliseks erinevuseks oli ka vahekord ilmaliku võimuga. Cluny liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu
islamiusuliste vastupealetung Süüria väepealiku Saladini juhatuseL 1187. aastal lan ges üks ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris'alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega.Püha linna langemine oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Jälle õhutas paavst relvi haarama ning nendega valeusuliste vastu minema.Kõikidest ristisõdadest oli kolmas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid SaksaRooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe II Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateed pidi. Juba üle kuuekünmeaastasele keisrile said rasked teeolud saatuslikuks. Nimelt uppus ta üht Antiookia mäestikujõge ületades.Meretee valinud inglased ja prantslased jõudsid suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna
* püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all raudrüü/soomussärk; loomise initsiaator piiskop Theoderich; Riia linnast üks kolmandik; kujunesid väe tuumikuks; allutati küll piiskopile, kuid hakkas ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile konkurendiks * 1206. alistas liivalased ja 1208. latgalid * Albert sai SaksaRooma riigivürstiks, sai Liivimaa lääniks * 1209. paavst nimetas Riia piiskopiks Tsistertslased tähtsamad ristisõdade idee kandjada ja kaitsejad. Kellele hea ja kuidas? * HamburgiBremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidripositsiooni PõhjaEuroopas * Saksa kaupmehed, paremad kauplemisvõimalused (Läänemere turg), meretee kiirem, ohutum * Saksimaa ja Vestfaali rüütlid, sooviti valdusi hankida Sakslased said enda poole osa liivlasi koos vanema Kaupoga
Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. ·
1316. a sundis ordu Riia piiskopi endaga liitu astuma; lepingu paavst tühistas, aga vastasseis jäi püsima Liivimaa haldusjaotus (Stensby lepingu järgselt): ühtset riiki ei kujunenud, siinsed feodaalriigikesed olid vormiliselt läänid, mille eesotsas oli maahärra, kuid sisuliselt sõltumatud PõhjaEesti (HarjuViru) oli Taani kuninga lään SaareLääne piiskopkond, ordu alad, Tartu (LõunaEesti) kuulusid vormiliselt SaksaRooma keisrile HarjuViru maahärra ja hertsog oli Taani kuningas, Tallinnas asus tema asehaldur, kelle kõrval oli kohalikest vasallidest maanõukogu Tallinnas oli ka piiskop, kes omas ainult kiriklikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Tartu piiskopkonna piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim, sai lääniks SaksaRooma keisrilt, kiriklikult allus Riia piiskopile; keskus Tartu SaareLääne piiskopkonnas kuulus nii kõrgem ilmalik kui ka kiriklik võim piiskopile, volitused olid
SAJANDIL 17. sajandi I poolel toimus Euroopas suur sõda, kuhu olid haaratud paljud Euroopa riigid. See oli 30aastane sõda (16181648). See sõda toimus eeskätt Saksamaa territooriumil ja algas kui ususõda, kus oli 2 poolt protestantlik unioon (Saksa väikeriigid, kes olid vastu võtnud luterluse) ja katoliiklik liiga (territooriumid, kus oli säilinud katoliiklus). Katoliiklikku liigat toetas Habsburgide suguvõsa, kes olid võimul Hispaanias, Belgias, Austrias ja SaksaRooma keisririigis. Keiser oli usult katoliiklane. Protestantlikku uniooni toetasid Taani ja Rootsi (luterlikud maad). 30aastase sõja käigus selle sõja iseloom muutus ususõda muutus poliitiliseks võitluseks ülemvõimu pärast. Sinna sõtta sekkus Prantsusmaa oleks pidanud katoliikliku liiga poolele minema, kuid läks protestantliku uniooni poolele. Prantsusmaa tegutses liidus luterlastega, sest.. ..* Prantsusmaa tahtis vähendada Euroopas Habsburgide võimu, tundis end nendest
laiendasid oma pärusvaldusi abiellumiste teel, algas Burgundia pärilussõjast kaks ja pool sajandit kestnud vastasseis Habsburgide ja Prantsusmaa vahel. Habsburgid sai pärilussõja tulemusena Senlis lepinguga peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkonna. Pärast seda kui Karl pretendeeris SaksaRooma keisri troonile, oli Prantsusmaa nii põhjast, idast kui ka lõunast ümbritsetud Habsburgide võimu alla kuuluvatest maadest. Keiser Karl V sugupuu, tema võimulesaamine ning valitsemisaja peamised probleemid Pärast seda kui tema vanaisa Maximilian I suri, pretendeeris 1519. aastal Karl SaksaRooma keisri troonile. Soodsatele eeldustele, kujunes siiski tema valitsusaeg komplitseerituks
annaabi.ee 
