Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Saksa keele grammatika - sarnased materjalid

cher, mann, chen, eess, haben, winter, herbst, sommer, rval, neljap, tegus, euch, warum, trotzdem, kahtlemata, sellep, weil, gern, immer, damals, vaevalt, sofort, bald, hinter, unter, mber, homme, ohne, nach, durch, plural, freundschaft, kuup, rtsis, neutral, akkusativ, dativ, genitiv, nominativ, jahre, koham, hier, bist, dort, oben, wann, wohin, unten
thumbnail
32
pdf

Saksa keele grammatika

Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14 Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14 Tegusõna HABEN (omama) pööramine 15 2 Olevik 16 Lihtminevik 18 Täisminevik 20 Modaaltegusõnad 22 Käskiv kõneviis 23 Enesekohased tegusõnad 23 Passiiv 24

Saksa keel
32 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Saksa keele grammatikat

ZWISCHEN - vahele, vahel nende vahele- zwischen sie, nende vahel-zwischen ihnen ESITA KÜSIMUS KUHU?(AKK) KUS? (DAT)! Lauseid Akkusativi ja Dativiga DATIV 1) Ma kingin oma emale (kellele? DAT) parfüümi - Ich schenke meiner Mutter das Parfüm. 2) Ma kingin oma sõbrale äratuskella. - Ich schenke meinem Freund den Wecker. 3) Ma kingin oma vanaemale vaasi - Ich schenke meiner Oma die Vase. AKKUSATIV 1)Ich trage gern Schmuck. Deshalb möchte ich eine Halskette haben. - Ma kannan meelsasti ehteid. Seetõttu sooviksin ma ühte kaelakeed (mida?AKK) . 2) Ich habe viele Bücher. Deshalb möchte ich ein Wörterbuch haben. Mul on palju raamatuid. Seetõttu sooviksin ma sõnaraamatut. 3) Ich koche gern. Deshalb möchte ich ein Kochbuch haben. Ma teen meelsasti süüa. Seetõttu sooviksin ma üht kokaraamatut. Sõnade moodustamine der DVD-Player- einen DVD-Player -üht(akk)DVD-mängijat die Halskette - eine Halskette - üht kaelakeed

Saksa keel
93 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Saksa keele grammatika

minevik ICH mina BIN WAR HABE HATTE DU sina BIST WARST HAST HATTEST ER,SIE,ES IST WAR HAT HATTET tema(MS,NS,KS ) WIR meie SIND WAREN HABEN HATTEN IHR teie SEID WART HABT HATTET SIE Nemad, SIND WAREN HABT HATTEN teie(viisakus vorm) AJAVORMID: Präsens(olevik)- a muutub ä-ks ja e muutub ie-ks (Nt. Schlafen- du schläfst või Sehen- du siehst) Präteritum(liht minevik)- II Partizip, 1(ich) j 3(er,sie,es) pööre jääb samaks Perfect(täis minevik)- haben/sein + III Partizip

Saksa keel
16 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Saksa keele tähtsamad osad

Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) Ainsus (Singular) Mitmus (Plural) "der Garten" "die Gärten" "die Stadt" "die Stadte" "das Haus" "die Häuser" Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) osutab sellele, et kõnealune objekt on eelnevast vestluses osalejatele tuntud. Mõnikord esineb määrav artikkel ka asesõna "see" asemel. Kennen Sie den Mann? Kas te tunnete seda meest? Määravat artiklit kasutatakse naissoost maade nimetuste ees. Er ist aus der Schweiz. Ta on Sweitsist. Er fährt in die Türkei. Ta sõidab Türki. Er wohnt in der Mongolei. Ta elab Mongoolias. Er fährt in die USA. Ta sõidab USA-sse. (Mitmuses) NB! Er lebt in den USA. Ta elab USA-s. (Mitmuses) NB!

Saksa keel
58 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Hispaania keele grammatika

42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA

Hispaania keel
56 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

VENE KEELE GRAMMATIKA

1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate as

Vene keel
84 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

Inglise keele grammatika

`tahaksid', jne. I would like to try it on. Ma sooviksin seda selga proovida. Would you like to see it? Kas te soovite seda näha? IT IS Kui lauses puudub tegija või tõlgitav alus, alustatakse lauset asesõnaga IT. Selliseid lauseid nimetatakse umbisikulisteks lauseteks ja neid kasutatakse rääkides näiteks ilmast, aastaaegadest, nädalapäevadest, kellaajast jms. It's winter. On talv. It's cold. On külm. It's Friday. On reede. It's afternoon. On pärastlõuna. It's snowing. Sajab lund. It's three o'clock. Kell on kolm. THERE IS / ARE Konstruktsioon THERE IS (ainsus) / ARE (mitmus) väljendab olemasolu. Kui lause on minevikus, kasutatakse IS ja ARE asemel vastavalt WAS ja WERE.

Inglise keel
56 allalaadimist
thumbnail
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema

Saksa keel
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Saksa keel, peamised grammatika reeglid

Masku Neu Femi Plural Nominativ Der / er Das / es Die / e Die / e Wer? Was? (Kes? Mis?) Akkusativ Den / en Das / es Die / e Die / e Wen? Was? Wohin? (Keda? Mida? Kelle? Mille? Kuhu?) Gegen, für, um, ohne durch, entlang. Dativ Dem / em Dem / em Der / er Den / en Wem? Wo? Woher? (Kellele? Millele? Kus? Kuhu?) Bei, zu, nach, von, aus, mit, ausser, helfen, gratulieren, danken. Genitiv Des / en (s) Des / en (s) Der / er Der / en Wessen? (Kelle, mille oma?) Während, statt, wegen, trotz. *Nom, Akk : an, auf, über, vor, zwischen, hinter, neben, in, unter. *Riigid ja Ametid on ilma artiklita! *Eesliide l

Saksa keel
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Saksa keele tabel

NOMINATIV ­ nimetav wer? was? ­ kes? mis? GENITIV ­ omastav wessen? ­ kelle? mille? DATIV ­ alaleütlev wem? ­ kellele? millele? AKKUSATIV ­ osastav wen? was? ­ keda? mida? Maskulinum Neutrum Femininum Plural N. der Hund das Haus die Katze die Kinder G. des Hundes des Hauses der Katze der Kinder D. dem Hund dem Haus der Katze den Kindern A. den Hund das Haus die Katze die Kinder Maskulinum Neutrum Femininum Plural N. ein Hund ein Haus eine Katze Kinder G. eines Hundes eines Hauses einer Katze Kinder D. einem Hund einem Haus einer Katze Kindern A. einen Hund ein Haus eine Katze Kinder Maskulinum Neutrum Femininum Plural N. der kleine Hund das kleine Haus die kleine Katze die kleinen Kinder

Saksa keel
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Saksa keele grammatika reeglid ja tabelid

1.Nimisõnal on 4 käänet: der Nominativ wer? was? kes? mis? der Genitiv wessen? kelle? mille? der Dativ wem? kellele? millele? der Akkusativ wen? was? keda? mida? 2. Deklination der Adjektive mit bestimmen. Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Plural Nominativ der alte Mann die junge Frau das kleine Kind die schönen (kes? mis?) Tiere Genitiv (kelle? des alten der jungen des kleinen der schönen mille?) Mannes Frau Kind Tiere Dativ (kellele? Dem alten der jungen dem kleinen den schönen millele? kus?) Mann Frau Kind(e) Tieren

Saksa keel
84 allalaadimist
thumbnail
60
pdf

Saksa keele DSD II eksami abimaterjal

- einer Redeeinleitung mit Komma und nachfolgendem Nebensatz: Der Journalist berichtet, dass … - einer Aussage in der Regel im Nebensatz mit Verb im Konjunktiv I / Konjunktiv II oder nach „dass“ im Indikativ: …, dass jedes Jahr eine große Anzahl von Menschen das Land verlasse/verlässt. - einem Wechsel der Personalpronomen: ich  er; wir  sie Andere Möglichkeiten statt indirekter Rede: a) Infinitivkonstruktion: Sie behaupten, es nicht getan zu haben. b) "Quellenangabe": laut … (Autor / Quelle), nach … (Autor / Quelle), … (Autor / Quelle) zufolge Redemittel:  Im Text steht, …  Ein wichtiger/zentraler Punkt des Textes ist …  Im Text geht es auch darum, dass …  Eine weitere wichtige Information ist …  Der Autor beschreibt/berichtet (über)  Es wird außerdem dargestellt, wie…/dass…  Es wird zudem beschrieben, dass…  Zum Schluss weist der Text darauf hin, dass…

Saksa keel
6 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eessõnade grammatika

Ich komme in zehn Minuten. tulen tagasi 10 minuti pärast. Ralf fährt in zwei Wochen nach England. Ralf sõidab 2 nädala pärast Inglismaale. IM das Jahr im Jahr in diesem Jahr im vorigen/nächsten Jahr Im Jahr 2010 ... der Monat im Monat in diesem Monat im vorigen/nächsten Monat Aastaajad - kõik on meessoost. Sajandid Kuud im Frühling im 21 Jahrhundert im Juni, März, April im Sommer im Herbst im Winter ZU WÄHREND Kalendripühad, tähtpäevad. Zu + daativ ajal, vältel, kestel. Nimisõna on genitiivis zu Weinachten - jõulude ajal/ajaks Während des Seminars - seminari ajal zu Ostern - ülestõusmispüha zu Pfingsten - nelipüha Genitiv zu Silvester - vana-aasta der - während des Winteres zu Neujahr die - während der Nacht

Saksa keel
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Saksa keele käänamistabel

GROSSE DEKLINATIONSTABELLE Präpositionen ? Postpositionen MASKULINA NEUTRA FEMININA PLURAL W dieser,jeder,solcher, dieses,jedes,solches, diese,jede,solche, diese,solche,welche,alle, E welcher welches welche beide,meine,...,keine N R der ...e das ...e die ...e die ...en O als W ein ...er ein ...es eine ...e - ...e M. A mein,...,kein mein,...,kein meine,...,keine einige,mehrere,wenige, S viele W b

Saksa keel
64 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Saksa keele tõlkelaused

2. Minu nimi on Kätlin- Mein name ist Maris. 3. Ma olen 17 aastane- Ich bin siebzehn jahre alt. 4. Ma olen pärit Viljandist- Ich komme aus Viljandi. 5. Ma elan Kiilis- Ich wohne ins Kiili. 6. Ma räägin Eesti keelt- Ich sprehe Estnisch. 7. Ma õpin inglise, vene ja saksa keelt- Ich lerne deutch, english und russich. 8. Minu aadress on- Meine adresse ist Lasteaia zwölf, Kiili. 9. Minu telefoninumber on- Meine telefonnummer ist 53445922 10. Mul ei ole autot- Ich nicht haben auto. 11. Jah, ma oskan autot juhtida- Ja, ich weiss fahren auto. 12. Ma lähen homme/ülehomme kooli- Ich gehen morgen/übermorgen in der Schule. 13. Minu pere on suur- Meine familie ist gross. 14. Kell on…- Es ist halb neun. 15. Ma õpin siin- Ich lernen hier. 16. Kool hakkab 8.00- Schule beginnt morgen am acht. 17. Täna lähen koju kell 12.00- Heute gehen nach hause am zwölf. 18. Aastas on 12 kuud- In Jahre ist zwölf monate. 19. 4 nädalat on kuus- Vier wochen ist monate 20

Saksa keel
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Saksakeele Reeglid

A. Frage 1: Artikel? These nouns have no articles before them, so the answer to question 1 is `no'. 1. Deutsches Brot (n) schmeckt immer gut. 8. Mein Vater darf fettes Fleisch (n) nicht essen. 2. Wir können hier frischen Käse (m) kaufen. 9. Ich möchte armen Leuten (pl) helfen (=dative verb!). 3. Kleine Kinder (pl) sind immer freundlich. 10. Junger Mann (m), was machst du da? 4. Im Gasthof Luitpold gibt es originelle Musik (f). 11. Einige faule Studenten (pl) haben nichts gelernt. 5. Starker Kaffee (m) schmeckt besser mit 12. Hier finden wir bayrische Spezialitäten (pl). kalter Milch (f). 6. Er trinkt gern heißen Tee (m) mit frischem Honig (m). 13. Junge Studentin (f) sucht neue Mitbewohnerin (f). 7

Saksa keel
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Grammatika

1. Küsilause ja hüüdlause ­ Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata n

Eesti keel
217 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Saksa keel.

Ich bin Ausländer und spreche, nicht gut Deutsch SEIN ­ war ­ ist gewesen - olema 1. Lektion Anfänger ich bin wir sind ich war wir waren du bist ihr seid du warst ihr wart er,sie,es ist sie sind er,sie,es war sie waren Sie sind Sie sind HABEN ­ hatte ­ hat gehabt ­ omama ich habe wir haben ich hatte wir hatten du hast ihr habt du hattest ihr hattet er,sie,es hat sie haben er,sie,es hatte sie hatten Sie haben Sie hatten WERDEN ­ wurde ­ ist geworden ­ saama, hakkama, (tulevik) ich Verde wir werden ich wurde wir wurden

Saksa keel
83 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Grammatika

olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muud käänded Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv sihitav AKK sks den Mann Daativ - DAT vn + Instrumentaal - INSTR vn + Lokatiiv - LOK vn + 2

Keeleteadus
45 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo

Eesti keel
423 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt).  Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuulu

Eesti keel
93 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas ­ gaas, paas ­ baas, tuss ­ duss, pall ­ ball, poks ­ boks, kong ­ gong, keiser ­ geiser, toos ­ doos, palett ­ ballett, parkett ­ barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri:

Eesti keel
190 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Saksa keele eksamimaterjal 8.klass C-keel

Dativ dem dem der den,-n Fragewörter-küsisõnad Wer?-kes? Wer ist deine Lieblingssportlerin ? (kes on su lemmiksportlanna?) Was?-mis/mida? Was ist dein Hobby? (Mis on su hobi ?) Wen?-keda? Wen suche ich ? (keda sa otsid?) Wem? Kellele? Wem gehört die CD ? (kellele see plaat kuulub?) Wessen?-kelle/mille oma ? Wessen Mantel ist das?( Kelle oma see mantel on ?) Wohin?-kuhu ? Wohin fährst du am Winter? (Kuhu sa talvel reisid?) Wo?-kus ? Wo ist mein Matheheft? (Kus mu matavihik on ?) Woher?-kust? Woher kommst du? (Kust sa pärit oled ?) Wie?-Kuidas, Missugune? Wie heisst du? Wie geht es?(Kuidas on sinu nimi? Kuidas sul läheb?) Wie lange?-kui kaua? Wie lange muss ich noch essen?(Kui kaua pean ma veel sööma?) Wie oft?-kui tihti? Wie oft besuht du deine Dante? (Kui tihti külastad sa oma tädi) Wie viel?-Kui palju ? Wie viel wiegst du ? (kui palju sa kaalud ?) Wie viele?-Mitu

Saksa keel
30 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel
324 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Bfr Loesungen AB-A2-2

und hört laut Musik. 11 1 Wenn die Party zu Ende ist, fährt Tim mit dem Bus nach Hause. 2 Tims Mutter holt Tim mit dem Auto ab, wenn die Party zu Ende ist. 12 Lösungsvorschlag: 1 Ich stehe am Wochenende nur früh auf, wenn ich meine Freunde treffe. 2 Wenn ich am Wochenende früh ins Bett gehe, dann bin ich krank. 13 gesund: Fußball spielen, es geht mir gut, auf ein Straßenfest gehen krank: Fieber haben, Grippe haben, zur Ärztin gehen, im Krankenhaus sein, Tabletten nehmen, in die Apotheke gehen, im Bett bleiben 14 Lösungsvorschlag: 2 Stars haben oft Talent. 3 Das Publikum mag diese Fernsehsendung sehr. 4 Die Kandidatin bekommt eine neue Chance. 5 Die Flasche wird in den Müllcontainer geworfen. 15a Traum: beliebt sein, berühmt sein, schön sein, Erfolg haben, ihr/sein Talent zeigen, das Publikum reagiert nett

Saksa keel
5 allalaadimist
thumbnail
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema k

Eesti keel
148 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti keele reeglid

1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid ­ samat

Eesti keel
111 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Morfoloogia alused

1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogil

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Präpositionen

PRÄPOSITIONEN Liste von Wörtern, die als lokale (örtliche) Präpositionen (Verhältniswörter) verwendet werden können: ab, abseits an, auf, aus, außer, außerhalb, bei, bis, diesseits, durch entlang, fern, gegen, gegenüber, hinter, in, inmitten, innerhalb, jenseits, längs, nach, nächst, nahe, neben, nördlich, oberhalb, östlich, seitlich, südlich, über, um, unfern, unter, unterhalb, unweit, von, vor, westlich, zu, zunächst, zwischen. Liste von Wörtern, die als temporale (Zeit kennzeichnende) Präpositionen (Verhältniswörter) verwendet werden können: ab, an, auf, aus, außerhalb, bei, binnen, bis, für, gegen, in innerhalb, mit, nach, seit, über, um, unter, von, vor, während, zeit, um, zwischen Liste von Wörtern, die als modale (die Art und Weise kennzeichnende) Präpositionen (Verhältniswörter) verwendet werden können:

Saksa keel
52 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Saksa keele bfr Loesungen-AB-A2-1

Pullover ­ Volleyball ­ Wald 3 Was ­ Warum ­ Fehler ­ Vergisst ­ Vokabeln ­ Willst ­ fernsehen ­ nervös Lektion 20 1 2 Treppe 3 weit weg 4 beiden 5 Hoffentlich 6 Kommst ... mit 2 1A2D3B425C 3a Ich freue mich ­ wir treffen uns ­ er ärgert sich ­ trefft ihr euch b mich ­ sich ­ uns ­ euch 4 2 dich 3 sich 4 uns 5 sich 6 dich 5 treffe mich ­ ärgerst ... dich ­ fühlst ... dich ­ freut sich 6a Leider haben wir uns viel gestritten. ­ Ich will mich nicht mehr streiten. ­ Hast du dich mit Freunden treffen? ­ Wann treffen wir uns wieder? Beste Freunde A2.1, Lehrerhandbuch © 2016 Hueber Verlag 1/9 Lösungen Arbeitsbuch b Ich habe mich nicht so gut gefühlt.

Saksa keel
11 allalaadimist
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
31 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole otsene. (Nt USA ja I

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Saksa kirjandus 1945-st kuni tänapäevani - eksami kordamisküsimused

Bezeichnung gewehrt? Mit Trümmer sind nicht nur die in Schutt und Asche liegenden Städte gemeint, sondern auch die zerstörten Ideale und Utopien, die Wirklichkeit des Krieges und die Erfahrungen zwischen Tod und Überleben innerhalb der Trümmer. H. Böll ,, Bekenntnis zurTrümmerliteratur". ,,Blindekuh-Schriftsteller" H. Böll: ,,Die ersten schriftstellerischen Versuche unserer Generation nach 1945 hat man als Trümmerliteratur bezeichnet, man hat sie damit abzutun versucht. Wir haben uns gegen diese Bezeichnung nicht gewehrt, weil sie zu Recht bestand: tatsächlich, die Menschen von denen wir schrieben, lebten in Trümmern, sie kamen aus dem Kriege, Männer und Frauen in gleichen Maße verletzt." Welche Generationen treten in der Literaturszene der unmittelbaren Nachkriegszeit Deutschlands auf? Die deutsche

Saksa keel
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun