Minu uuritav objekt oli porgand, millest riivisin proovi ja kaalusin tehnilisel kaalul 0,526 g. Panin riivitud porgandi kadudeta uhmrisse, lisasin liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni tekkis ühtlane mass. Lisasin väikeste portsjonitena veevaba vee sidumiseks. Tekkis kuiv, pulbriline mass. Panin valmis 25 ml mõõtesilindri koos lehtri ja filterpaberiga. Uhmrisse lisasin väikeste koguste kaupa ekstrahenti, segasin jätkuvalt uhmrinuiaga materjali, seejärel lasin sademel settida ja dekanteerisin lahuse mõõtesilindrisse. Kordasin kuni sademe kohal olev ekstrahent muutus värvusetuks. Ekstrakti kogumaht oli 16 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahust. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse need
Arvuta Ka1 ja Ka2 graafiku põhjal ning võrdle tulemusi kirjanduse andmetega. Leia H3PO4 ionisatsiooniprotsent Cola-jookides. 0,01 M NaOH lahuse valmistamine · Kaaluda vajalik kogus NaOH keeduklaasi. 1l 0,01 M NaOH jaoks võtta 0,45 g. · NaOH lahustada 1l-s CO2-st vabastatud destileeritud vees (vesi keeta ja jahutada naatronlupja sisaldava absorptsioontoruga varustatud nõus) · Saadud lahusele lisada 2-3 ml 2N BaCl2 lahust, lasta sademel settida, kontrollida sadestumise täielikkust ning valada selginenud vedelik sifooni abil ettevaatlikult teise nõusse. · Saadud NaOH lahust hoida korgiga hästi suletud pudelis (naatronlubi!) · NaOH täpne tiiter määrata kindlaks kas HCl mõõtelahusega või põhiaine, nt oblikhappe abil üksikkaalutise meetodil. Märkused töö käigus: Antud töös kasutasin tiitimisel NaOH asemel KOH, mille täpse konsentratsiooni määrasin kindlaks 0,0097 M HCl abil.
määramine. Töö käik Tomat peenestati ning kaaluti sellest materjali 1 g. Lõplikuks peenestamiseks hõõruti väljakaalutud proov uhmris vähese pestud liiva lisandiga, kuni saavutati ühtlane mass. Vähehaaval lisati vee sidumiseks veevaba Na2SO4, kuni uhmerdamisel moodustus kuiv pulbriline mass. Järgnevalt varustati 25 ml mõõtsilinder lehtriga ning sellele asetati paberfilter. Ekstraheerimiseks lisati uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa petrooleetrit, sademel lasti põhja settida ning selle kohal olev ekstrakt kanti teelusikaga filtrile. Seda korrati, kuni sademe kohale tekkiv ekstrakt muutus värvusetuks. Ekstrakti uuriti spektrofotomeetril, võttes lainepikkuste vahemikuks 350-650 nm. Tulemused Neeldumismaksimumid: 1. 364 nm ; D=0,271 A 2. 443,5 nm ; D=0,582 A 3. 468 nm ; D=0,749 A 4. 499 nm ; D=0,603 A Kirjanduse alusel domineerib karotenoididest lükopeen (505, 472, 446)
3. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M Bi(NO 3)3 lahust ja lisasin tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni tekkis sade. Seejärel lisasin tahket KI kuni sade kadus. 4. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL destilleeritud vett. Lisasin 2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni tekkis sade. Seejärel lisasin tahket KI ja loksutasin kuni sade kadus. 5. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M Pb(NO 3)2 ja seejärel 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud PbSO4 sademel lasin settida ning valasin sademe pealt lahuse ära. Valasin sademe peale 2 mL küllastatud CH3COONa lahust ning loksutasin. 6. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisasin tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused 1. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ja lisasin tilkhaaval ning loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. 2
Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin 0,6g tomatit. Viisin kaalutise uhmrisse, lisasin selle pestud liiva ning alustasin peenestamist. Ühtlasele massile lisasin väikesete portsjonite kaupa NaHSO 4, et tomatis olev vesi siduda. Jätkasin massi hõõrumist uhmri nuiaga. NaHSO 4 lisasin kuni on moodustunud kuiv pulbriline mass. Alustatasin ekstraktsiooni, lisades uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa heptaani. Materjali segasin jätkuvalt uhmri nuiaga, sademel lasin põhja settida ja selle kohal olev ekstrakt kantsin teelusika abil filtrile ning alustasin ekstrakti kogumist mõõtsilindrisse. Seda operatsiooni kordasin kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvusetuks. Lõpuks määrasin ekstrakti kogumahu. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Neeldumisspekterit mõõtsin nähtava valguse lainepikkustel 350-650 nm. Nullisin heptaaniga ning mõõtsin oma ekstrakti neeldumisspektrit. Spektrofotomeetri ekraanile tuli
· Massi hõõrumine lõpeb, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass. · Edasi toimus karotenoidide ekstraktsioon (=väljalahustamine) proovist sobiva orgaanilise lahustiga (Petrooleeter) ja ekstrakti filtrimine. · Filrimiseks võtsin 25ml mõõtsilinder,lehter ja filterpaber. · Seejärel alustasin ekstraktsiooni,selleks lisasin uhmris olevate peenestatud massile väikeste koguste(5-10ml) kaupa ekstrahenti. · Materjali segasin uhmri nuiaga, sademel lastakse põhja settida ja selle kohal olev ekstrakt kantsin teelusika abil filtrile. Seda operatriooni korratasin kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. · Lõpuks määrasin kindlaks ekstrakti kogumaht. (V=9 ml) Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs: · Spekter mõõtsin lainepikkuste vahemikus 350-650 nm,kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (Petrooleeter).
Na2SO4 lõplik kogus sõltub proovi veesisaldusest ja võib ületada proovi kaalutist 510-korda. Soola lisamine lõpetatakse kui on tekkinud ühtlane pulbriline mass. Pärast seda lahustatakse karotenoidid orgaanilise lahustiga ja filtritakse tekkinud lahus läbi paberfiltri mõõtsilindrisse. Uhmris olevale peenestatud massile lisatakse väikeste koguste kaupa ekstrahenti. Esimene lahusti portsjon peaks olema suurem, tesied väiksemad. Segu segatakse uhmri nuiaga ja lastakse sademel settida. Vedelik viiakse lusikaga mõõtsilindrisse, mida vähem sadet seda parem. Seda tegevust korratakse kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. Kõik ekstraktid viiakse ühte kogumisnõusse. Lõpuks määratakse kindlaks ekstrakti kogumaht. Töö toimub tõmbe all! Kasutasin pulbrilist paprikat (maitseaine). Ekstrahendiks oli oktaan. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Enne tööle asumist tuleb tutvuta spektromeetri kasutusjuhistega. Karotenoidide
3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. Lahus muutus helekollaseks, tibukollase sademe tõttu ning kui lisada tahket KI ja loksutada, siis sade kadus. kaaliumtetrajodoplumbaat 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COOH. Sade algul lahustus, kuid siis tekkis uuesti valge sade. tetraatsetatoplumbaat 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Tekkis valge teraline sade ja kadus.
paberfiltri. · Alustasin karotenoidide ekstraktsiooni proovist sobiva orgaanilise lahustiga. Selleks lisasin uhmris olevale peenestatud massile väikese koguse ekstrahenti. Lisasin esimesel korral ~ 10 ml oktaani. Edaspidi lisasin väiksemate koguste kaupa (~ 5- 10 ml), kuid piisavalt, et sademe kohalt oleks võimalik teelusikaga ekstrakti eraldada. · Materjali segasin lusikaga. · Lasin sademel põhja settida ja selle kohal oleva ekstrakti kandsin teelusika abil filtrile. Ekstrakt sademe kohal oli kollane. · Kordasin eelpool kirjeldatud operatsiooni kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvusetuks. · Määrasin kindlaks ekstrakti kogumahu. Ekstraheerimisel sain ekstraksi 3 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs: · Täitsin klaasküveti poolenisti ekstraktiga. · Järgnes neeldumisspektri võtmine spektrofotomeetriga.
vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M 3 2 Pb(NO ) lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade Lahus muutuks kollaseks ja tekkis kollane sade PbJ2 kaob. 2KJ + Pb(NO3)2 PbJ2 + 2KNO3 PbJ2+KJK3[PbJ3] - kaaliumtrijodoplumbum 3 2 2 4 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO ) ja seejärel ~ 0,5 mL Na SO lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 3 mL küllastatud CH COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? Jah lahustub, sest lahuses pole enam pliisulfaati, mille tõttu tekkis sade. Pb(NO3)2 +Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 3 2 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH COO) lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud 2 3
neeldumisspektri järgi. See kujutab endast absorbtsiooni (A) e optilise tiheduse (D, OD) sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö käik: Kaaluda taimne materjal. Uhmerdada proov pestud liivaga ühtlaseks massiks. Lisada väikeste kogustena veevaba Na2SO4 kuni on moodustunud pulbriline mass. Lisada pulbrile väikeste koguste kaupa ekstrahenti (oktaan). Uhmerdada ning lasta sademel settida, selle kohal olev ekstrakt kanda teelusikaga filtrile (ekstrakt koguda mõõtesilindrisse). Protsessi korrata kuni sademe kohal olev ekstraks muutub värvituks. Kõik ekstraktid kogutakse samasse nõusse, määratakse kindlaks ekstrakti kogumaht ja võetakse neeldumisspekter. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350- 650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (ekstrahenti). Tulemused: Neeldumisspektri maksimumid: 447,5 nm D=0,6426
5. Lisan väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda, jätkates samal ajal massi hõõrumist. 6. Jätkan soola lisamist, kuni on moodustunud kuiv, pulbriline mass. KAROTENOIDIDE EKSTRAKTSIOON (=väljalahustamine): 7. Võtsin kuiva 25 ml mõõtsilindri ekstrakti kogumiseks. 8. Varustasin mõõtsilindri plastlehtriga ja asetasin sellele kuiva paberfiltri. 9. Lisan uhmrisse olevale peenestatud massile 10 ml ekstahenti. 10. Lasen sademel põhja settida ning selle kohal oleva ekstrakti kannan teelusika abil filtrile, sadet kaasa ei võta. 11. Kordan eksraktsiooni, kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. 12. Viin kõik ekstraktid kogun loomulikult mõõtsilindrisse 13. Määran kindlaks ekstrakti kogumahu: 25 ml NEELDUMISSPEKTRI VÕTMINE JA SPEKTRI ANALÜÜS: 14. Täidan ühe klaasküveti heptaaniga. 15. Valin ekraanilt spektrofotomeetria 16. Nullin mõõdud (base correction) 17
Kirjeldada, mis toimub ja miks. 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi 2 [Cd(SO3)2] teket?
3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO 3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. Toimus reaktsioon: Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 (kollane sade) Plii on ergastunud seisundis, elektronid tõmbunud joodi poole. Tahke KI lisamisel tekib kompleksühend: PbI2 + 2KI K2[PbI4] 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? Valades kokku Pb(NO3)2 ja naatriumsulfaadi, tekkis raskesti lahustuv valge, piimjas plii(II)sulfaadi sade: Pb2+ + SO42- PbSO4 Pb(NO3)2 + Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 Sademe peale valasin kontsentreeritud naatriumetanaati ja tõepoolest lahustus sade ja tekkisid kompleksioonid. Lahus muutus läbipaistvaks, värvituks
Pb(NO3)2 lahuse lisamisel muutus lahus kollaseks ja tekkis helekollane PbI2 sade. Lisades tahket KI sade lahustub, lahus helekollane. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4). 2KI + Pb(NO3)2 + H2O = PbI2 + 2KNO3 + H2O PbI2 + KI = K2 PbI4 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2M Pb(NO3)2 ja seejärel valada ~0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastunud CH3COONa lahust, loksutada. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel. Na2SO4 lahuse lisamisel tekkis valge sade. Peale küllastunud CH 3COONa lahuse lisamist PbSO4 sade lahustub ja lahus muutub värvituks. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4)
lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. 7 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kas katse tõestab
Alguses tekkis kollane sade, pärast KI lisamist sade kadus (tekkis kompleksühend), lahus on aga endiselt kollane. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4). 2KJ + Pb(NO3)2 → PbJ2↓ + 2KNO3 kollane sade PbJ2↓+2KJ→K2[PbJ4] - kaaliumtetrajodoplumbaat(II) 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Alguses tekkis valge sade, pärast küllastatud CH3COONa lahuse lisamist sade kadus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4). Kas sade lahustus plii atsetatokompleksi tekke tõttu? Pb2+ + SO42- → PbSO4↓
3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO 3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH 3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi
· Pulbrilise materjaliga viiakse läbi karotenoidide ekstratsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks on petrooleeter. · Võetakse kuiv mõõtsilinder ning klaasfilter koos filterpaberiga. · Uhmris olevale peenestatud massile lisatakse väikeste koguste kaupa petrooleetrit. · Esimene kogus peab olema piisavalt suur, et põhja settinud massi pinnalt oleks võimalik lahust dekatneerida. · Materjali segatakse jätkuvalt nuiaga ning lastakse sademel põhja settida. · Seejärel kantakse sademe kohal olev ekstrakt teelusika abil filtrile. · Sama korratakse, kuni ekstrakt sademe kohal muutub värvusetuks. · Kõik ekstraktid viiakse samasse kogumisnõusse. · Lõpuks määratakse kindlaks ekstrakti kogumaht ning võetakse neeldumisspekter. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs · Neeldumisspekter määratakse spektrofotomeetriga, mis võimaldab valitud spektriosas lainepikkust muuta.
omakorda agregaadiga liituda. Agregaadi "kasvamisel" piisava suuruseni settib see lõpuks suspensioonist välja ning kolloidsüsteem laguneb. 70. Peptisatsioon. Peptisatsioon kolloidsete osakeste teke sademe pesemisel aga ka kiirel sadestamisel. Lisades lahusesse elektrolüüdi ioone saame vältida või minimiseerida kolloidosaksete teket. Elektrolüüdi (N: ammooniumsoolad) lisamisel pesulahusele saab vältida sdademe peptiseerumist. 71. Sademete vananemine. Sademel lastakse seista, et tekiksid suuremad sademeosakesed ja eralduksid võõrioonid. 72. Puhaste sademete saamise meetodid. Vanandamine võõrioonide kontsentratsiooni vähendamiseks Oklusioon sade lahustuda ja uuesti sadestuda Pinnaadsorptsioon sademe pesemine Dekanteerimine 73. Kaasasadestamine. Protsess, kus aine, mis ei peaks veel sadenema (lahustuvuskorrutise järgi) läheb mingil põhjusel sademesse.
andis lahusele kuldse värvuse. 3.5 1. Töö eesmärk o Vaadelda kas Pb(NO3)2 ja Na2SO4 reageerimisel tekkinud sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: Pb(NO3)2 lahus, Na2SO4 lahus, küllastatud CH3COONa lahus. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasin settida ja seejärel valasin sademe pealt lahuse ära. Sademe peale valasin ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust. Loksutasin. 4. Katseandmed Pb(NO3)2 ja Na2SO4 reageerimisel tekkis valge sade, sademele CH3COONa lahust valades, sade lahustus. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Pb(NO3)2 ja Na2SO4 lahuste kokkuvalamisel toimus reaktsioon ning moodustus valge sade. Sademele CH3COONa küllastatud lahust valades sade lahustus. Reaktsioonivõrrandid:
Sademele lisa võrdne kogus dest. vett , sega, soojenda. Mõne minuti pärast tsentrifuugi ja eralda sade.Tsentrifugaadist tõesta Pb+2. 2. Kui Pb+2 esineb, pese eelmises punktis eraldatud sadet dest. veega (vett võta rohkem) soojendamisel,kuni viimases pesuvees ei moodustu KI toimel kollast PbI2 sadet (s.t. PbCl2 on välja pestud). 3. Sademele, millest PbCl2 on eraldatud, lisa 2M NH3 · H2O ja sega.Hg2+2 olemasolu korral värvub sade pikkamööda tumedaks.Lase sademel seista ~5 minutit,teda aeg- ajalt segades.Tsentrifuugi ja eralda sade. 4. Tsentrifugaadist tõesta Ag+.Selleks lisa 2M HNO3 happelise keskkonnani.Kui tekib valge AgCl sade , on Ag+ tõestatud. Lehekülje algusesse I - V rühma katioonide segu analüüs. Eelkatsete käigus määratakse järgmised ioonid: 1. NH4+ määramine gaasikambri meetodil. 2
on Trebbiano viinamarjast valmistatud veinid oma värskuse ja neutraalsusega ideaalsed suvisele piknikule. Ugni Blanc Konjaki ja armanjaki valmistamisel kasutatav põhiviinamari, millest valmistatud vein on õhuke ja väga happeline. 95% Cognaci piirkonnas kasvatatavast viinamarjast on Ugni Blanc. Gascogne'is moodustab see umbes 65% Baco ja Colombard'i kõrval. Verdicchio Kesk-Itaalia hea, värske ja kuiva, klassikalise valge veini viinamari. Kääritati vanasti sademel (ehk siis sur lie meetodil), et lisada veinile täidlust. Moodsamad Verdicchiod, nagu näiteks Verdicchio dei Castelli di Jesi, kääritatakse ilma kestadeta ja käärimisprotsessil temperatuuri kontrollides, et saada veini veel lisavärskust ja tsitruselisi Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus noote. Maitselt on vein elegantne, tsitruseline ja elav, järelmaitses võib leida isegi veidike mõrkjat röstitud mandlit ja õlisust
anum ekstrakti kogumiseks (soobib 25 ml mõõtsilinder), varustatakse see sobiva suurusega lehtriga ja sellele asetatakse kuiv paberfilter. Seejärel alustatakse ekstraktsiooni, lisades uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste (5-10 ml) kaupa ekstrahenti. NB! Esimene lahusti portsjon peaks olema piisavalt suur (~10 ml), et põhja settinud massi pinnalt oleks võimalik lahust dekanteerida, järgmised kogused peaksid olema väiksemad. Materjali segatakse jätkuvalt uhmri nuiaga, sademel lastakse põhja settida ja selle kohal olev ekstrakt kantakse teelusika abil filtrile, püüdes sadet filtrile mitte viia. Seda operatsiooni korratakse (korduvekstraktsioon) kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. Kõik ekstraktid viiakse samasse kogumisnõusse. Lõpuks määratakse kindlaks ekstrakti kogumaht ja töö jätkub neeldumisspektri võtmisega. NB! Kuna karotenoidide ekstraktsioon viiakse läbi kergesti lenduvate apolaarsete
annaabi.ee 
