fileerituna, soolatuna) ja pooltooteid. 11. Nimetage kalade töötlemise töövahendid. · kalariiv (erineva suurusega,tihedamate ja hõredamate hammastega) · kalaluude eemaldaja, kalatangid, pinsett · teraspulk, kaitsekindad · teravaotsaline kahvel (kinnihoidmiseks fileerimise ajal) · lõikelaud · fileenuga (kalade fileerimiseks) · kalakäärid (kalade kõhukoobast lõigata, lõigata küljest selja-ja kõhuuimi,kärpida sabauime, kasutatakse väiksemate kalade puhastamisel (pead lõikavad)) · spetsiaalne nuga (avab mere -ja austrite karbid) · austrinuga · kalakahvel 14. Kus võib toitlustusettevõttes paikneda kalatsehh? Tsehhide paigutus hoone struktuuris peab tagama tooraine töötlemise ja toodete valmistamise tehnoloogilise protsessi järjestuse. Eeltöötlemise tsehhid ja kalatöötlemise tsehh paigutatakse hoones eraldi ruumidesse
Sugukond: Lõhelased (Salmonidae) Perekond: Idalõhed (Oncorhynchus) Liik: Kisuts (Oncorhynchus kisutch) Pilt 1. 2.2 Välimus Sarnaneb gorbuusaga (pilt 3), kuid lõpusepiisid 19 25, küljesoomuseid 127 141, isase küür väiksem. Seljapealne on metalli-sinine kuid samal ajal külgedel hõbedast värvi, tumedad laigud külje keskjoonest ülalpool ning seljauime alusel ja sabauime ülaosas [1] Keskkjoon on kala eespool kurvjas ja sirgeneb täielikult sabauimeni jõudes. Kudemise ajal muutuvad kala selg ja kõht tumedaks. Paarituvatel isastel muutuvad küljed erkpunaseks ja lõuad konksjaks. [3] Teistest lõhedest on kisuts (pilt 1, 2) hästi eraldatav soomuste erkhõbedase värvuse järgi (sellest tuleneb ka tema Jaapanis ja Ameerikas kasutatav nimetus hõbelõhe ja vana vene nimetus valgekala). [2]
tagakeha (lakk) · Pearindmikku katab selja poolt seljakilp · Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad külgedel paiknevaid lõpuseid Välisehitus (2) · Käimisjalgu on viis paari: esimesed neist on suured ja võimsate sõrgadega, keskmised väikeste sõrgadega ning viimased kaks paari ilma sõrgadeta. · Tagakehal asetsevad pisikesed ujujalad. Viimane jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos tipulüliga sabauime. Vähk kõnnib pea ees, aga ujub saba ees. Välisehitus (3) Vähi keha katab kaltsiumisooladega (CaCO3) tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, millel on ka välisskeleti ülesanne sellele kinnituvad lihased. Välisehitus (4) · Vähil on kolm paari lõugu ja kolm paari nn lõugjalgu, mis on lõugadele abiks. · Vähil on liitsilmad, mis paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel. Ohu korral saab ta need Seljakilbi alla tõmmata.
teravad,okkalised.räimetel ja kiludel jäetakse väiksed pehmed uimed peale sabauime alles.lõigatakse terava noaga või tugevate käeridega,ilma nahka vigastamata.
vereimejast kala, kes kuulub silmuliste (Petromyzontiformes) seltsi ja keda kohtab harva Eesti vetes. Üldse tuntakse silmlaste sugukonnas 7 perekonda 20-24 liigiga, neist 5 perekonda (Petromyzon, Entosphenus, Caspiomyzon, Lampetra, Ichthyomyzon) 16-20 liigiga põhjapoolkeral ja 2 perekonda (Geotria, Mordacia) 4 liigiga lõunapoolkeral (Caputi and Budelli, 2006). Neid iseloomustab kõhrest skelett, sarvainest hambad ja limane soomusteta nahk. Merisuttidel pole eristunud sabauime ega pole paarisuimi. Merisutid kasvavad kuskil 90- 100 cm pikkuseks ja nende kaal võib ulatuda kuni 3 kg. Oliivipruunil kehal esinevad mustad laigud, altpoolt esineb värve valkjast kollakaspruunini. On teada, et nad sigimisajal muutub heledamaks. Noorte merisuttide värvivariatsioon on tumesinisest tinakarva ja altpoolt valge (Johnson et al., 2006). Neil on pea väliselt ebaselgelt piiritletud, sest seal paiknevad 7 paari lõpuseavasid. Suuava
kohates; seda võtet kasutavad juba mittesuguküpsed haugid alates esimesest eluaastast.) Tavaliselt laheneb lahkheli sedaviisi, et üks isashaug pöördub ümber ja läheb ära. Harva jõuab asi ninamikuga müksu andmiseni vastu vastase külge. Ilmselt pole liigikaaslase tõeline ründamine haugile iseloomulik. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/7kooslus/kalad.htm KALASTAMINE Haugi alammõõt on ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni 40 cm ning ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni on 45cm. http://www.kalale.ee/sisu/OSw0OTQ1MzcsMSwwLDE/ Kalendrist jutt (KUI PIKK ON KALA MÄLU?) Minu kalapüügipraktikas on olnud kaks olukorda, mis justkui kinnitaks rahvasuus levinud n-ö ``kuus sekundi ´´ reeglit. Esimene neist oli kalapüügivõistlusel Pärnu jõel Tori-Jõesuus, kui haug läks landi otsast minema otse minu nina ees. Kiiresti
Harjuse püük on keelatud igal pool, sest sobivate elupaikade vähesus on tinginud selle liigi hävimist. Atlandi tuur on iidne kala, kes meenutab välimuselt natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Ehkki tuur asustab tervet Atlandi ookeani ning sellega piirnevaid meresid: kogu Euroopa rannikut, Läänemerd, Vahemerd ja Musta merd ning Põhja-Ameerika idarannikut, on ta väga haruldaseks muutunud. Ta on erakliku loomuga, veetes oma elu merevee põhjalähedastes kihtides. Tuura hiilgeajad jäävad kaugesse minevikku ning praeguseks on teda säilinud alla 100 isendi. Arvatakse, et tuur sureb välja siis, kui
Vastsündinu kaal: 6 - 120 kg Eluiga: 6 40 aastat Säilimise staatus: mõned liigid on stabiilsete populatsioonidega, paljud aga ohustatud küttimise tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval. 5 SUGUKOND: DELFIINLASED Delfiinlased on üsna väiksed (1 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised. Suuremal osal delfiinlastest on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedalt. Sabauime tageserv on sügava sälguga. Kiirul paikneva hingamisava hoburauakujulise pilu otsad on pööratud ettepoole. Kurgualusel pole vagusid. Hambad tavaliselt rohkearvulised, ülemised alumistega vaheliti. Kolju asümmeetriline. ELUPAIK Delfiinid elavad karjakaupa. Neile meeldib mängida mööduvate laevade juures. Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kuulutades selleks minimalselt energiat ide aalselt voolujoonelise kuju ja
24. Nimetage Eesti 3 kõige sügavamat järve, kus sügavust üle 30m ja põhjas puudub hapnik. V: Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Koorküla Valgjärv 25. Millised neist kalaliikidest on fütofiilsed(4) millised on litofiilid(2)? V: Lito-rääbis, luts, ahven; Füto-haug, nurg, linask, latikas 26. Kuidas mõõdetakse kaladel standardpikkust ja täispikkust? Kellel mõõdetakse Smitti pikkust? Näita joonisel. V: Standard- ninamikust soomuskatte lõpuni(enne saba); Täispikkus- ninamikut sabauime lõpuni; Smitti-lõhilastel 27. Püüdsime 1150g linaski. Kuidas aru saada, kas see kala on emane? Kuidas eristada isast ja emast linaskit? V: kõhuuime esimese kiire järgi (tugev, siis isane) 28. 20.saj alguses ja Eesti Vabariigi aegu käidi Peipsil kalal ja veeti püüniseid hobustega. Millisest puust tehti vanasti reejalased? Aga mõrravitsad? V: Reejalased-kask, kuusk; Mõrravitsad-pihlakas 29. Eesti pindalalt 4 suurimat järve on?
Enamuse ajast veedab ta erakuna. Ta peab kogu aeg ujuma, et saada piisavalt hapnikku. Mõrtsukhai on üks maailma kõige hirmuäratavamatest loomadest. Mõrtsukhai sööb kõiki mereelukaid. Ta toitub peamiselt imetajatest, kuid ei põlga ära ka kalu, alustades merepõhjas elavatest ahvenalistest, lõpetades ookeanides elavate mõõkkaladega.Mõrtsukhaid on haid, kes ründavad kõige sagedamini inimesi.Hai on äratuntav kõrge kolmnurkse seljauime ning sirbikujulise sabauime järgi. HUVITAVAT: Mõrtsukhai lõualihased on nii tugevad, et nende hammustuse jõud on mitu tonni ruutsentimeetri kohta. Mõrtsukhai peab hapniku saamiseks ujuma kogu aeg keskmise kiirusega 3,5 kilomeetrit tunnis Kui haid hoitakse kohapeal või veetakse mõne minuti tagurpidi, siis loom hukub Mõrtsukhaid kutsutakse ,,valgeks surmaks" Merikurat Atlandi ookeanis Euroopa ranniku lähedal Murmani rannikuvetes ning kohati ka Mustas meres, elab merikurat. Kuradi nime kannab ta oma inetu
pigmenditäpp. Karpkalade seljapool on traditsiooniliselt kõhupoolest tumedam. Seljal valdavad, sõltuvalt veekogu põhjavärvusest, kas tumehallid ja sinkjad- või siis mustjaspruunid toonid. Küljed säravad kollakaspruunilt ning huuled ja kõht valkjalt või kollakashallilt. Noortel karpkaladel ja sasaanidel esineb huulte- ja kõhupiirkonnas sageli roosakaid toone. Kudevalmis isased uhkeldavad punakalt toonitud sabauime- ja helmeskattega. (Leili Järv) Joonis 1. Karpkala hammastatud ogakiir 1.3Levik looduses Kodustatud karpkala eellaseks ja looduslikuks lähtevormiks on ulukkarpkala e sasaan, kelle looduslik levila paikneb Euraasias ning on jagunenud läänepoolseks (Musta, Kaspia ja Araali mere vesikond) ja idapoolseks (Ida- ja Kagu-Aasia) piirkonnaks (joonis). Need levilad on olnud isoleeritud juba sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid aastaid. Selle tulemusena on
vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. (http://www.hot.ee/sebra15/delfiinid.htm) Delfiinlased (Delphinidae) Delfiinlased on üsna väikesed (1- 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised. Suuremal osal delfiinlastest on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal. Sabauime tagaserv on sügava sälguga. Kiirul paikneva hingamisava hoburauakujulise pilu otsad on pööratud ettepoole. Kurgualusel pole vagusid. Hambad tavaliselt rohkearvulised, ülemised alumistega vaheliti. Kolju assümeetriline. Delfiinid elavad karjakaupa. Neile meeldib mängida mööduvate laevade juures. Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kulutades selleks minimaalselt energiat ideaalselt
Siin sünnitab emasloom suure nägija poja. Hülgepoja soe valge karusnahk kaitseb teda pakase eest ja teeb lumes nähtamatuks. Kevade hakul rändab kari tagasi põhja poole. Hülgeid kütitakse karusnahkade ja rasva pärast. Kotik elab Kaud-Ida meredes. Tema keha on kaetud paksu karusnahaga. Selts Vaalalised Selle seltsi esindajad vaalad ja delfiinid ei välju iialgi maismaale ja sünnitavad isegi poegi vees. Vaalaliste kehal pole karvkatet. Nad kulgevad vees sabauime ja loibadeks kujunenud eesjäsemete paari abil. Vaalaliste pojad sünnivad täielikult väljakujunenutena ja võivad kohe emale järgneda. Sinivaal on kõige suurem nüüdisaegne imetaja. Üksikud usendid kasvavad 30m pikaks ja kuni 150t raskeks. Sinivaal kuulus kiusvaalade hulka. Tal pole hambaid ja toitub väikestest veeloomadest, peamiselt vähikestest. Sinivaala ülalõualuust ripuvad allapoole arvukad narmastunud servedega sarvplaadid vaalakiused. Vüttes hiigelsuuõõnde
Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Selts lõhilased. LÕHI. (kehal valdavalt ülalpool küljejoont täpid,seljauim tähniteta) Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda. 1 MERIFORELL
Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp. Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad külgedel paiknevaid lõpuseid. Käimisjalgu on viis paari: esimesed neist on suured ja võimsate sõrgadega, keskmised väikeste sõrgadega ning viimased kaks paari ilma sõrgadeta. Tagakehal asetsevad pisikesed ujujalad. Viimane jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos tipulüliga sabauime. Vähk kõnnib pea ees, aga ujub saba ees. Vähil on kolm paari lõugu ja kolm paari nn lõugjalgu, mis on lõugadele abiks. Vähil on liitsilmad, mis paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel. Ohu korral saab ta need Seljakilbi alla tõmmata. Tundlaid on kaks paari (lühikesed eesmised ja pikad tagumised). Nendega ta haistab, tunneb maitset ja kombib[4]. Vähi keha pikkust mõõdetakse nokisest ehk otsaorgist laka viimase keskmise kilbise välisservani
hiinaahven Alamselts limakalalised Ruljad, sihvakad, rikkalikult limanäärmeid. Sgk limakalalised N. limakala Sgk emakalalised N. emakala Alamselts makrellilised Sihvakad, käävja kehaga. Sgk makrelilased 5 lisauime selja- ning sabauime ja päraku- ning sabauime vahel N. makrell Alamselt tuunilised N. tuun Alamselt mudilaslised Sgk mudilaslased kõhuuimed liitunud iminapaks N. väike mudilake, pisimudil, kirjumudil Alamselts merehärjalised Sageli ogade ja naastudega N. merihärg, nolgus, meripühvel, merivarblane 16.3.4.4.10. Selts lestalised
valmistamiseks. Ansoovislased elutsevad peamiselt troopika ja lähistroopika rannavetes. Väliselt sarnanevad räimega, kuid on väiksemad ja suure suuga. On maailma kalasaagis esikohal, kuid suur osa neist langeb röövkalade saagiks. Tähtsamad esindajad on hamsa (euroopa ansoovis) ning peruu ja jaapani ansoovis. Kasutatakse soolatult ja konservide valmistamiseks. Lõhelaste keha on kaetud tihedalt liibuvate soomustega ning neil on küljejoon. Seljauim asub selja keskosas, sabauime lähedal on rasvauim. Lihas on vähe luid, liha on mahlane ja rasvane (kuni 24%), mis soolamisel omandab suurepärase maitse. Liha värvus võib olla roosakaspunane või valge. Sugukonda kuuluvad lõhe (võib kaaluda kuni 40 kg), kaug-ida lõhelased keta, gorbuusa, nerka jt., meriforell, vikerforell, merisiig, peipsi siig, rääbis jt. Kasutatakse soolatult, suitsutatult, pooltoodete ja konservide valmistamiseks. Kaug-ida lõhelastelt saadakse punast kalamarja. Tintlased on väikesed kalad
Kui asurkonna stabiliseerumise järel on hilissuvistes saakides vaid 5-10 % üle 10 cm isendeid, on kari kääbustumas. Intensiivse väikeste vähkide väljapüügiga harvendamiseks ja asustusmaterjalina müümiseks saab järelejäänud vähkide kasvueeldusi parandada. Välja tuleb püüda sel juhul just väiksemaid vähke. Asustusvähid võivad luua vähikasvatajale olulise tulubaasi. Vähi arvukust tiigis võib hinnata näiteks märgistamise-tagasipüügi meetodi abil.Vähid märgistatakse sabauime sisse sälgu lõikamise abil. Märgistatud vähid lastakse tagasi tiiki ja suve jooksul jälgitakse nende osatähtsust saagis. Teades märgistatud vähkide arvu ja tagasipüütud märgistatud vähkide protsenti kogu saagis saab arvutada vähkide üldarvu tiigis. Vähkide paljunemise võimalusi tiigis hinnatakse talviste sumbakatsete abil. Marjaga emaseid peetakse läbi talve sumpades ja kui nende paljunemine tiigis ei õnnestu, tuleb sinna teha täiendavaid
), kuhu uuematel andmetel kuulub ka vikerforell Oncorhynchus mykiss Vananenud Salmo gairdneri või Salmo irideus. Võõrkeelsed nimed peale soome keele sisaldavad samuti viiteid vikerkaarele: ingl. - rainbow trout, sks. - regenbogenforelle, pr. - truite arc-en-ciel, ro. - regnbagelax, erinev vaid so. - kirjolohi. Bioloogiline iseloomustus *Kehaehitus on lõhelastele tüüpiline voolujooneline keha, väike pea, väikesed uimed, kiirteta rasvauim selja- ja sabauime vahel. *Keha katavad pehmed hõbedased soomused, kirjatud tumedate tähnidega. *Piki küljejoont ja põskedel kulgev punane vööt (vikerkaar?). *Seedetrakt röövkalale omaselt lihtne - sööt satub suust läbi neelu makku, lühikeses peensooles toidu seedimine, jämesooles moodustub vee ja soolade imendumise järel väljaheide. *Maks kompaktne ja eritab rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide sealt soolde. *Liha rasvasisaldus on 10-15% toorkaalust
vähemal määral ka põhjalähedastes veekihtides elavad koorikloomad, eriti lõhkjalalised ja kirpvähilised. Vanemad räimed hoiduvad sügavamatesse veekihtidesse, isegi kuni 90 m sügavusele ja toituvad mitmesugustest suurematest hõljuritest ja põhjaloomadest. Suve lõpul hakkab sügiskuduräim koonduma parvedesse ja siirdub kudema. 2. KILU sarnanaeb väliskujult räimega, olles viimasest veidi jässakam, sest ta kõhtmine osa on tugevamini arenenud ja sabauime alus laiem. Kilu on suhteliselt kõrgema keha ja väiksema peaga. Kõige kergemini saab kilu eristada nn kiilusoomuste järgi, mis paiknevad kõhuserval ja moodustavad terava saekese. Viimane on tuntav, kui tõmmata sõrmega mööda kõhuserva kõhuuimest ettepoole. Kilu erineb räimest veel kõhuuimede asetuse poolest. Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja keskosa ning külgnevate lahtede need piirkonnaf, kus vee soolsus ei lange alla 4 promilli. Kilu on pelaagiline
takistada alamõõdulise kala püüki. /35/ Ahvena bioloogiline materjal koguti 2006-2007.a. kevad/sügis Pärnu lahes (Liivilaht). Joonis:3. Ahven 13 3.2. Bioloogilise materjali ettevalmistamise meetodid Proovide bioloogilise analüüsi käigus on määratud analüüsitavate bioloogiliste objektide/ bioindikaatorite: 1. täispikkus: TL, sentimeetrites (ninamikust sabauime lõpuni) 2. individuaalne kehamass: TW, grammides 3. sugu: F-emane; M-isane; JUV-juveniil (noorvorm, kellel palja silmaga pole sugu võimalik määrata), FM-sugu määramata 4. kuuepallilise skaala järgi suguküpsusaste: I VI, järgi I,II (mittesuguküps); VI (vahetult pärast kudemist); II-V (küpsemine-st. eriti intensiivne toitumine ja akumuleerumine) vanuse määramiseks eemaldati ahvenatel lõpuskaaneluu (operculum) (kummagi silma
Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused Kahepaiksete metamorfoos on seotud morfoloogiliste muutustega, mis muudavad veelise eluviisiga vastse peamiselt maismaal elavaks täiskasvanud organismiks. Metamorfoosi käigus aktiveeritakse spetsiifiliste hormoonide abil uuesti arengulised protsessid ning kogu organism läbib morfoloogilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused uueks eluetapiks. Sabakonnalised (salamander) kaotavad sabauime, välimised lõpused, ja muudavad naha struktuuri. Päriskonnalised (konnad ja kärnkonnad) läbivad dramaatilisemaid muutusi, kus peaaegu kogu organism modifitseeritakse ümber. Veeline eluviis asendatakse maismaalise eluviisiga, kaotatakse uimed, kasvatatakse jäsemed. Vereringesüsteemis vahetatakse kullese hemoglobiin valmiku hemoglobiini vastu; taimtoidulisest pika soolega, ainult
10 cm isendeid, on kari kääbustumas. Intensiivse väikeste vähkide väljapüügiga harvendamiseks ja asustusmaterjalina müümiseks saab järelejäänud vähkide kasvueeldusi parandada. Välja tuleb püüda sel juhul just väiksemaid vähke. Asustusvähid võivad luua vähikasvatajale olulise tulubaasi. Vähi arvukust tiigis võib hinnata näiteks märgistamise-tagasipüügi meetodi abil. Vähid märgistatakse sabauime sisse sälgu lõikamise abil. Märgistatud vähid lastakse tagasi tiiki ja suve jooksul jälgitakse nende osatähtsust saagis. Teades märgistatud vähkide arvu ja tagasipüütud märgistatud vähkide protsenti kogu saagis saab arvutada vähkide üldarvu tiigis. Vähkide paljunemise võimalusi tiigis hinnatakse talviste sumbakatsete abil. Marjaga emaseid peetakse läbi talve sumpades ja kui nende paljunemine tiigis ei õnnestu, tuleb
pentaradiaalne tk) Amfiibide metamorfoos (anatoomilised/füsioloogilised muutused, hormonaalne kontroll – hormoonid T4, T3, T2; metamorfoosi etapid: pre ja prometamorfoos, metamorfoosne kliimaks) Kahepaiksete metamorfoos kätkeb endas anatoomilis-morfoloogilisi muutusi, mis muudavad veelise eluviisiga vastse enamasti maismaal elavaks täiskasvanud organismiks 75 Sabakonnalised (nt salamander) kaotavad välimised lõpused, sabauime ja muudavad naha struktuuri. Päriskonnalistel (konnad ja kärnkonnad) modifitseeritakse peaaegu kogu organism ümber o Päriskonnalistel: alguses kulles herbivoorne ehk taimtoiduline (vetikad) o Taimtoidulisele loomale kohaselt on kullestel pikk sooltoru, milles elutsevad sümbiondid kes aitavad taimset toitu lagundada o Moonde käigus läheb kulles üle lihatoidule, mistõttu sooltoru
annaabi.ee 
