9. Nii Maal , kui Marsil on märgata nn. polaarmütse. Marsi kaldetelg on peaaegu sama suur nagu Maalgi. Marsil on olemas atmosfäär ( kuigi see on õhuke). Marsil on olemas kuud. Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed. 10. Magnetväli kaitseb meid päikesetuulte eest. Need muudavad magnetväljas oma suunda. Enamik neist haaratakse Maa kiirgusvööndisse. 11. Maa energiabilanss on tasakaalus ( bilanss atmosfääri ülapiiril ja maapinnal) 12. Komeedid on sabatähed. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Komeedi tuum koosneb tolmuoskakestest, kivikestest ja jääst. Mõned sabatähed võivad jääda taevasse ka pikaks ajaks , mõnest päevast poole aastani. 13. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Meile lähim täht 14
lahkub Caesari hing jumalate maailma. 1066. a-(Halley)komeedi ilmumine tekitab hirmu Inglise kuningas Haroldis; vastupidi, William Vallutaja Normandias peab komeeti kindlaks märgiks, et ta peab vallutama Inglismaa. Nii juhtubki, samal aastal toimub Hastingsi lahing mille William võidab. 1222. a-(Halley)Tshingis-Khan peab ilmunud komeeti endeks, et ta peab maailma vallutama hakkama. 1456.a-(Halley)Katk, epideemiad; süüdi on nn. "komeeditõbi", mida sabatähed külvavat. 1665.a Katkutaud; Londoni suur põlemine 1666. a. 1773.a- Pariisis suur paanika; arvatakse, et komeet hävitab Maa, ennustatakse maailma lõppu. 1811.a- Napoleon pidas selle aasta heledat komeeti halvaks endeks oma järgneva aasta nurjunud sõjakäigule Venemaale, millega algas tema langus. 1811.a- harukordselt head viinamarjasaaki peetakse ka sama komeedi poolt põhjustatuks. http://et.wikipedia.org/wiki/Komeet http://et.wikipedia.org/wiki/P
veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased kuid tunduvalt väiksemad kosmilised väikekehad 2)komeedid on nö sabatähed,nende liikumisel nähtav saba on tegelikult helendav gaas 3)meteoor on meteroid mis hõõgub ja süttib põlema jättes atmosfääri jälje 4)meteoroid- päikesesüsteemis olev kosmiline väikekeha 5)meteoriit on maale kukkunud meteoor 13. oorti pilv on planeetide tekkimisel ülejäänud kosmilistest osakestest tekkinud rõngakujuline pilv mis asub planeetidest kaugemal. 14.hiidplaneetide teke ja maa tüüpi planeetide teke: plahvatuse tagajärjel tekkis kivi,jää,gaas..
Pluuto kaaslane Charon on planeedi endaga võrreldes suhteliselt suur. Tinglikult võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplanetideks. · mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? muud taevakehad, paar samasugust pisikest taevakeha nagu Pluutogi. · Mis on asteroid? Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. · Kirjeldage asteroidide liikumist. enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel. · Mis on komeet? ehk sabatähed on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealalt. · Kirjeldage komeetide liikumist. liiguvad ebakorrapäraselt ja ootamatult. · mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. · Millest tekkisid planeedid? Päikest ümbritsevast gaasiketta kivi- ja jääosadest · Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket
Pluuto kaaslane Charon on planeedi endaga võrreldes suhteliselt suur. Tinglikult võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplanetideks. · mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? muud taevakehad, paar samasugust pisikest taevakeha nagu Pluutogi. · Mis on asteroid? Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. · Kirjeldage asteroidide liikumist. enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel. · Mis on komeet? ehk sabatähed on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealalt. · Kirjeldage komeetide liikumist. liiguvad ebakorrapäraselt ja ootamatult. · mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. · Millest tekkisid planeedid? Päikest ümbritsevast gaasiketta kivi- ja jääosadest · Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket
· Koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega · Asuvad asteroidide vöö kaugemas osas · Peegeldavad 3% valgusest S-TÜÜPI ASTEROIDID · Nendel arvatakse olevat raud-nikkel tuum · Sisaldavad palju räni · Peegeldavad tagasi 15% valgusest M-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad puhtast rauast ja niklist · Peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust Komeedid · Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline' · Sabatähed · On pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult · Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba · Taevas nähtav pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas · Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba · Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma · Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähesel määral
Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab kuu rõngasmägesid. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. KOMEEDID Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni.
KOMEEDID · · Üldiseloomustus · Komeedid(sabatähed) on pärit päikesesüsteemi äärealadelt · Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. · Nad ilmuvad enamasti ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab"sabatäheks" · · · · . Komeedi füüsiline loomus · Väike, mõnekilomeetrise läbimõõduga tuum on komeediainus tahke osa. · Tuuma on koondunud kogu komeedi mass. · Komeedi tuum koosneb arvatavasti
Pluuto on kõige iseloomulikum erinevus teistest planeetidest , peale väiksuse , on orbiiditasandi erandlikult suur kalle, See on Maa orbiidi tasandi suhtes 17 kraadi . Arvatakse isegi ,et Pluuto on kunagi olnud Neptuuni kaaslane. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel , olles piirivööndiks Maa -tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Arvatakse , et asteroidid tekkisid seak tiirlenud planeedi (Phaetoni) purunemisel. Komeedid ehk sabatähed on väga hõredad taevakehad , milles võib eristada udust ümmargust pead, selles helenduvat tuuma ja pikka heledat saba. Komeedi tuum on tolmuosakest , kivikestest , jääst ja külmunud gaaside segust koosnev mõnekümnekilomeetrise läbimõõduga kamakas . Päikesele lähenedes need eralduvad ja moodustavad komeedi pea . Osa kergemat gaasilis ainet paisatakse eemale , moodustades saba. Meteoorid on kivi või raua tükid , mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad
Tähtedeks nim. üldiselt isekiirgavaid taevakehi, mis koosnevad põhiliselt kuumadest gaasidest. Planeedid ehk ekslevad tähed, mis tiirlevad ümber Päikese. Asteroidid kujutavad endast Päikese ümber tiirlevaid väikeplaneete. Asteroide on tuhandeid ja nende orbiidid on koondunud põhiliselt marsi ja Jupiteri orbiidi vahelisele alale. Asteroidide mõõtmed on suhteliselt väikesed. Kuud ehk planeetide kaaslased. Komeedid ehk sabatähed on piklikel orbiitidel liikuvad ning Päikese-lähedastel orbiidilõikudel udukoguna helkivad väikesed taevakehad. Komeedi tuum on tahke moodustis, mis koosneb jääst ja süsihappelumest. Päikesekiirguse mõjul hakkab tuum aurustuma ning tekkinud gaasid ja tolm moodustavad komeedi pea ja saba, mille mõõtmed suurenevad Päikesele lähenemisel.Komeedi saba kujuneb Päikese valgusrõhu toimel. See on suunatud Päikesest eemale ja võib olla sadu miljoneid kilomeetreid pikk.
magnetväli. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. Paljud asteroidid on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad (nn. ,,sabatähed"). Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist, nad ei põhjusta häireid planeetide liikumises, kuid planeedid nende liikumist mõjutavad. Üldiselt eemalduvad Komeedid Päikesest sadade tuhandete aü kaugusele. Meteoorkehad tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini. Nende tihedus on 0,9 g/cm3. Meteooride kiirus on suur, sattudes Maa
objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtedeks nimetatakse isekiirgavaid taevakehi, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest. Tüüpiline täht on nt Päike. 11. päikesesüsteemi taevakehad- 1) Asteroidid e väikeplaneedid- tiirlevad päikese ümber. Asteroidide orbiidid on koondunud marsi ja jupiteri orbiidi vahelisele alale. 2) planeetide kaaslased ehk kuud- palja silmaga on jälgitav vaid maa kaaslane kuu. 3) Komeedid e sabatähed on piklikel orbiitidel liikuvad ning päikese-lähedastel orbiidilõikudes udukoguna helkivad väikesed taevakehad. 3) meteoor- nähtus mis tekib nn meteoorkeha tungimisel maa atmosfääri väga suure kiirusega. Sellest tulenevad sähvatused- meteoorid. Eriti eredaid meteoore mille sähvatuste heledus on võrrekdav kuu ja päikese heledusega, kutsutakse boliidideks. Suuremaid meteoorkehad ei pruugi atmosfääris täielikult ära põleda ja võivad langeda ja maa peale. Selliseid meteoorkeha
.....lk 5 2.5 NEO........................................................................................lk 6 2.6 Maale lähenevad asteroidid.............................................................lk 6 2.7 Suurimad asteroidid.....................................................................lk 6,7 2.8 Nimepanek................................................................................lk 7 3. Komeedid ehk sabatähed..................................................................lk 8 3.1 Mis on komeedid?..............................................................................................lk 8 3.2 Komeetide avastamine..................................................................lk 8,9 3.3 Komeetide ehitus........................................................................lk 9 3.4 Orbiidid ja tiirlemisperiood............................................................lk 9 3
võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Alles hiljuti 13.03.2012 tabas väike rusikasuurune meteoriit Norras maja, kukkudes läbi katuse. Seda peetakse väga haruldaseks juhtumiks, kuna üliharva tuleb ette olukordi, kus meteoriit tabab mingit ehitist. 6 7 KOKKUVÕTE Peale planeetide leiduvad Päikesesüsteemis ka mitmed väikekehad- meteoriidid, komeedid ja asteroidid. Komeedid on sabatähed, mis koosnevad peamiselt jääst. Komeetidel on kaks saba, mis helendavad. Nad on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt Öpiku-Oorti pilvest ja Kuiperi vööst. Tänaseks on registreeritud üle 70 000 komeedi ja nende avastamine jätkub. Kõige tuntum on Hale-Bopp komeet. Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis jäid üle planeetide tekkimise ajal. Asteroidid tiirlevad sarnaselt planeetidega ümbes Päikese. Esimene asteroid avastati 1801.aastal
suunas. Pluuto ja Charoni omavaheline kaugus on 19600 km, see leiti interferomeetriliselt. Charoni tiirlemisperiood 6,4 päeva on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje, seetõttu Charon nagu ripuks kogu aeg ühe ja sama Pluuto punkti kohal. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Enamik neist tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Nende orbiidid on piklikud ja nad tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. Planeetide liikumist kujundab gravitatsioon. Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme
Maale jõudma ja siis üles leitama. Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. KOMEEDID Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see mõnekümne kilomeetrise
METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani. 2 KOMEEDID Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni. Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest
32. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 33. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 34. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti. 35. Mis on komeet? Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. 36. Kirjeldage komeetide liikumist. Ilmuvad enamikus ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab sabatäheks - heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks 37. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks?
Tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Nad onnii väikesed, et palja silmaga näeb neist vaid ühte Vesta. Kõige suurem neist on Ceres, läbimõõduga 1003km.Väikseimad on teadaolevalt mõnesaja meetrise läbimõõduga. Mõnede asteroidide orbiidid on piklikuks venitatud ja tulevad Päikesele lähemale kui Marss, Maa või isegi Merkuur. Praegu arvavad enamus teadlased, et asteroidid tekkisid mingi planeedi purunemisel. Komeedid e. sabatähed väga hõredad taevakehad. Täpsemal vaatlusel võib eristada kolme osa: udust ümmargust pead. Selles helendavat tuuma ja pikka heledat moodustist, mida meie nimetame sabaks. Komeedi tuum on väike, mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas, mis koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ja külmunud gaaside segust. Komeedi saba on väga hõre ning teadlased ütlevad, et see on nähtav ,,eimiski". Niisuguse mõõtmetelt tohutu moodustise kogumass on aga
kulminatsiooni vahel Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto - (selgitus sideerilise 23h56m ja sünoodilise 24h perioodi kohta) - asteroidid e. pisiplaneedid tiirlevad ümber päikese ja neid on mõnituhat - aasta on aeg, mille jooksul maa teeb ühe tiiru ümber päikese - komeedid e. sabatähed tiirlevad suure ekstsentrilisusega orbiitidel - aasta pikkus on 365p 5h 48m 46s - planeetide kaaslased tiirlevad ümber planeedi ja koos planeediga ümber - (iga neljas aasta on liigaasta, sajandivahetus ei ole liigaasta, kui täissajad ei jagu päikese neljaga) - palju igasugust peenemat "prahti" - meteoorid
mis avastati Saksa astronoomi Heinrich Olbersi poolt. See on 526 kilomeetrilise läbimõõduga, ta on nähtav ka aeg-ajalt palja silmaga ning ta on kokku põrkunud ka teiste kosmiliste kehadega. Meteoriitide uurimise alusel saame määratleda planeetide tekke ja sulamisaja. Asteroidid ja planeedid ning ka Maa tekkisid Päikesesüsteemi kujunemise algetapil ja seda kõike umbes 4550 miljonit aastat tagasi. Komeedid Komeedid ehk sabatähed on päikese süsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Arvatakse, et komeedid on moodustunud samas tolmu- ja gaasipilvest, millest Päike ja planeedidki. Neil on olemas pea, saba ja tuum. Viimast võrreldakse ka ,,määrdunud lumepalliga", mis koosneb jääst, tolmust ja lumest. Päiksele lähenedes hakkab tuum soojenema. Kui gaasid ja tolm hakkavad eralduma moodustub sellest komeedi pea, mille läbimõõt on 200 000 km. Kergemast gaasist aine, mis paisatakse päikesetuule mõjul
kaksikplaneetideks. 28. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 29. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 30. Kirjeldage Asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti. 31. Mis on komeet? Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. 32. Kirjeldage komeetide liikumist. Ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks 33. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks?
superior planets): Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi 9 planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Asteroidid ·Üle 3000 ·Enamik Marsi ja Jupiteri vahel ·Ceres 931 km KOMEEDID Sabatähed. Koosnevad kiiresti liikuvast mõnekilomeetrise läbimõõduga tuumast ja sabast. Liiguvad ellipsikujulistel orbiitidel Tuum mõni km Saba tuhanded km Arv kuni 3 miljonit Meteoorkehad ·Iga päev ca 10 tonni "prügi" ·"Tähesajud" ·Meteoriidid Kaali järv Saaremaal on Euroopa tuntuim meteoriidikraater Mõõtühikud 1 astronoomiline ühik (UA) 150 000 000 km (Maa ja Päikesevaheline kaugus) 1 parsek (pc) 206 265 UA 3*1016 m =3,26 ly
Pluuto kaaslane Charon. Kuiperi vöö-neptuunist edasi olev ala, kus on plaju kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnaseid objekte. Päikesesüstemi väikekehad Asteroidid on marsi ja jupiteri vahel maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad. Ebakorrapärase kujuga, enamasti orbiidid ringikujulised. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massist. Asteroidid tiirlevad enamasti planeetidega samal tasandil. Asteroidid enamasti rauast ja kivimitest. Komeedid(sabatähed) on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Komeedid koosnevad veest ja süsinikust. Veel on ka hapniku ja teisi kergeid elemente. Komeedid tiirlevad igasugusel tasandil ümber päikese ja orbiidid ulatuvad väga kaugele. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoore võib näha iga õhtu selge ilma korral. Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha nimetatakse meteoriidiks. Päikesesüsteemi stabiilsus
oma tiirlemissuunale vastassuunas 20. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 21. Mis on asteroid? Kirjeldage asteroidide liikumist. Asteroid on Maa tüüpi planeedi sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha. Enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel. 22. Mis on komeet? Kirjeldage komeetide liikumist. Komeet ehk sabatähed on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealalt. Liiguvad ebakorrapäraselt ja ootamatult. 23. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. 24. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu tõttu. 25. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)?
pooluste läheduses. Geograafilise põhjapooluse kaugus (polaarkoordinaadid 90,0°N; 180,0°W) magnetilisest lõunapoolusest (koordinaadid 85,9°N; 147,0°W) on vaid umbes 455,9 km pikki meridiaani mõõdetuna. Maa pöörlemistelg moodustab tiirlemistasandiga 23,4° nurga (23°24’ ≈ 0,4084π rad). Kuu on Maale ainus looduslik kaaslane ning kõige lähem taevakeha. (Tõe huvides olgu siiski nimetatud, et aeg-ajalt satuvad Maale lähemale üksikud väikeplaneedid – asteroidid, samuti sabatähed ehk komeedid). Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje, mis „väljub“ maapinnast pooluste kohal. Teame, et Maa teeb ühe täispöörde ühe ööpäevaga. Meeles tasub pidada asjaolu, et Maakera pöörlemissuund on läänest itta – selle peegeldus – Päikese, Kuu ja teiste taevakehade liikumine on sellele vastupidine. Lisaks pöörlemise ümber oma telje, tiirleb Maa ümber Päikese, tehes täistiiru ühe aastaga
planeetideks koondumata ainet. 32. Mis on asteroid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapäsed, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 33. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. On ka neid, mille tee lõikab Maa orbiiti. Lk. 43 õp 34. Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. See, mida taevas näha, on temast purkusb ja päikesevalguses helenduv gaas. Koosnevad valdavalt veest; vähemal määral on C, O. Orbiidid on piklikud. Koguarv 2-3 miljonit hinnanguliselt. 35. Kirjeldage komeetide liikumist. Nad ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikese lähenedes kasvab „sabatäheks“ – heleda uduse peaga ning nõrgeneva sabaga moodustiseks
Nende raadiused paiknevad kindla seaduspärasuse järgi. Mis on asteroid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. On ka neid, mille tee lõikab Maa orbiiti. Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. See, mida taevas näha, on temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Koosnevad valdavalt veest; vähemal määral on C, O. Orbiidid on piklikud. Koguarv 2-3 miljonit hinnanguliselt. Kirjeldage komeetide liikumist. Nad ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikese lähenedes kasvab ,,sabatäheks" heleda uduse peaga ning nõrgeneva sabaga moodustiseks
Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. 12 KOMEEDID Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni.
maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab kuu rõngasmägesid. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. (6) · KOMEEDID Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni.
(Allikad 4, 5, 7, 8, 10) Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. (Allikad 4, 5, 8, 10) 20 5.4. Komeedid Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni (vt.joonis3.).
Pluutol on vähemalt 3 kaaslast – suurim neist on Charon, olles oma „planeedi“ suhtes suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis. Pluuto on esimene suurem objekt Päikesesüsteemi ümbritsevas Kuiperi vöös (ka Neptunitagused objektid TNO – inglise keeles Trans Neptunian Object), mis koosneb paljudest Pluutoga võrreldavatest ja veelgi väiksematest objektidest. 8.4. KOMEEDID Komeedid on äärmiselt väljavenitatud orbiidiga väga väikeste mõõtudega väikekehad nn sabatähed. Kokku on komeete loetletud Päikesesüsteemis umbes 4200 tükki. Komeet koosneb tuumast, mis koosneb peamiselt jääst ja kividest, koomast, tuuma ümbritsev aurustunud veest ja tolmust väga hõre „atmosfäär“ ning sabast veelgi hõredam jääkristallidest ja tolmust moodustis. Komeedi saba on Päikese valguse poolt sabale avaldatava rõhu tõttu alati suunatud Päikesest eemale. 33 8.5. PÄIKESESÜSTEEMI PIIRIALAD
annaabi.ee 
