Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Saastumine" - 501 õppematerjali

saastumine – reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse.
thumbnail
9
doc

Mulla ja vee saastumine

2 Mis on muld?............................................................................................................................. 3 0.1 Muldade määramine..........................................................................................................4 0.2 Mulla tähtsad ja iseloomulikud omadused on:..................................................................4 0.3 Mulla saastumine .............................................................................................................. 5 Mis on põhjavesi?...................................................................................................................... 6 2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed....................................................................................7 2.2 Saastunud vee tekitatud haigused...

Keskkonnaökoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Vee saastumine

Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Tööstuste ja põllumajanduse olmeveed on tihti naftasaadustega või väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kuna vee reostus on suur probleem, puhastatakse saastunud ve...

Geograafia-bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Saastumine

Veekogudes oleneb LPK sellest, milleks vett kasutatakse (olme, kalamajandus). LPH ­ lubatud piirheide ­ heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaksmääramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet. Saastatust peetakse inimtekkeliseks, kuid sellegi poolest leidub ka looduslikke saastajaid. Atmosfääri saastumine ja kaitse Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Inimtekkelised saasteallikad on kõikvõimalikud inimese tegevused, mille tulemusena satub õhku...

Keskkonna kaitse
18 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Vee saastumine ja selle vältimine

Vee saastumine ja selle vältimine Vee saastumine Veereostus ehk vee saastumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogudesse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus) Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline Soojuslik Reostusained Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid Orgaanilisi aineid ins e ktiid id , h e rb its iid id ja m itm e d te is e d ke e m ilis e d m ürg id...

Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Saastumine

· lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on õnnetused tuumaelektrijaamades või tuumajäätmete transpordil või ladudes. Lämmastiksaaste Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid. Kuigi lämmastik on eluslooduse jaoks oluline toitaine, on selle liiga suur kontsentratsioon...

Keskkonnakaitse
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Saastumine

Reostust loetakse õhu, vee, pinnase saastumiseks. Enamus saastused on põhjustatud kahjuks inimeste poolt. õhu saastamine; Õhku saastavad ained: tuhk, tahm, aerosooli, metaan, süsihappegaas. Suurimad saastumised tulenevad näiteks vulkaanidest, fossiilsete kütuste põlemisest, kaevandamisest ning põllumajandusest. osoonikihi kahanemine; Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. globaalne soojenemine; On maakera ke...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
1 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Vee saastumine ja puhastamise võimalused

Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi....

Bioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Keskkond ja selle saastumine

KEEMIA JA ELUKESKKOND Referaat Koostaja: Tallinn 2008 SISUKORD: Keskkonna saastumine ........................................................................................3 Atmosfääri saastumine..........................................................................................4 Vee saastumine.....................................................................................................6 Kuidas säästa keskkonda..................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...............................................................................................8 2 KESKKONNA SAASTUMINE Praegusel ajal on meie elukeskkonna...

Keemia
59 allalaadimist
thumbnail
6
odp

Mulla ja Vee Saastumine

05.2010 Mulla ja vee saastumise tegurid Keskkonna mürgid Olmeveed Laevad KESKONNAMÜRGID Põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad keskkonda. Taimedelt ja mujalt levivad mürgid edasi loomadele. Loomadele tekitab see närvi- ja luukahjustusi. OLMEVEED Tahkete jäätmete kõrval tekib üha rohkem vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonna reostus. Toiduahelate kaudu mõjuvad olmeveed paljudele organismidele, võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. LAEVAD Veekogud ­ jõed, mered ja ookeanid ­ on inimene muutnud olulisteks transporditeedeks Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke kemikaale , mis keskkonda sattud...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õhu saastumine - Atmosfäär

Atmosfäär Õhu saastumine Erkki Madi Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü Õhu saastumine ja selle tagajärjed Peamised saasteained: Y väävliühendid, eriti SO2 Y Lämmastikuühendid(NO, NO2, ammoniaak) Y Süsinikuühendid(vingugaas CO, süsihappegaas CO2) Y Aerosool ehk tahked osakesed Inimtegevuse tagajärjel: Pinnasedtööd, näiteks maavarade kaevandamine karjäärides, põlluharimine või teedeehitus. Autode ja jõujaamade heitgaasid. Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua...

Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Vee saastumine ja selle vältimine

Vee saastumine ja selle vältimine Laura Tumala 9b Veekogude peamised saasteallikad Tööstusheitveed Põllumajandusheitveed Kommunaalheitveed Atmosfääriheitveed Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline soojuslik Happesademed sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happelisemate sademete tekkes on peasüü inimesel. Vetikad Järve vees on liiga palju toitesooli, mis madalas, soojas ja seisvas vees loovad head tingimused vetikate massiliseks paljunemiseks. Vetikate vohamist ja kalade suremist aitaks vähendada ilma jahenemine, vihm ja tuul. Eestis laialt levinud kalaliikidele peetakse kriitiliseks piiriks 25°C vee soojakraadi. Liigse veereostusevältimiseks Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli,...

Keemia
21 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Õhu saastumine

Õhu saastumine Karl Gregori Kadatski Õhu saastumise allikad Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete...

Keskkonna õpetus
17 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Vee saastumine ja puhastamise võimalused

Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi....

Loodus
13 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Radioaktiivne saastumine

Radioaktiivne saastumine Robert Derevski 12E Ülevaade · Ääretult ohtlik saaste liik · Radioaktiivsuse mõõtmisühik Sv, norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbm...

Keskkonnareostus
6 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

Protokolli allakirjutanud riigid kohustuvad lõpetama protokolli lisades A, B ja C toodud CFC-ainete tootmise ja kasutamise 1. jaanuariks 1996. a. Arengumaadele kehtivad leebemad piirangud. Teatud piirangud on kehtestatud ka CFC-ainete ekspordile ja impordile. 6. Happevihmad ja õhu saastumine Veeringe skeem: Pilv Kondenseerumine Sajab vihma, rahet, lund Aur Aurumine Maapind Pinnavesi Jõgi järv Meri põhjavesi Happevihma tekkeprotsess: atmosfääri paiskunud vääveloksiidid ja lämmastikoksiidid reageerivad pilve veeosakestega , ja tekitavad lahjendatud happelahused. SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2...

Geograafia
482 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keemia ja elukeskkond

Keemia ja elukeskkond Referaat Keskkonna ja atmosfääri saastumine Meie elukeskkonna saastumine tundub olevat tsivilisatsiooni arengu paratamatu kaasnähtus. Maakeral elab 5 miljardit inmest, kes kõik tahavad süüa, juua, rõivaid, elamuid, transporivahendeid ja palju mud, mida argielus vaja läheb. Kõige selle tootmiseks vajalikud lähteained ja energia ammutatakse loodusest. Aastas kaevandatakse üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid, peamiselt kütust ja metallimaake. Aastas toodetakse üle 800 miljoni...

Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Esitlus: Keemia ja eluskeskond

· Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt ohtlikud nt. SO ja NO . Need on 2 2 happelised oksiidid ja muudavad tavalised sademed happesademeteks. · Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. · Atmosfääri saastab ka väga ohtlikku radioaktiivset tolmu. Vee saastumine · Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskemetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. · Õlireostust tekitab nii tööstus kui ka transport. · Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid. · Sademetega jõavad paljud õhku saastavad ained mulda, mis satuvad varem või hiljem veekogudesse. Keemia elukeskkonna kaitsel · Jäätmevaba tootmine ­ püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda se...

Keemia
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vesi

Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuse...

Loodusõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tänapäeva globaalprobleemid

Mõtle globaalselt - tegutse lokaalselt Terve maailm on justkui üks tervik, mille kõik mured ja rõõmud on ühtsed ning omavahel seotud.Kahjuks aga on ikka nii ,et sõlmküsimusi on rohkem ning tekitatud kahju on üüratult suur.Tänapäeval on üheks suurimaks tüliõunaks globaalsete probleemide süvenemine. Eriti ilmatut murekoormat tekitab keskkond- selle saastumine ja hävinemine. Ümbruskonna jätkusuutlikkuse säilitamine on inimeste endi kätes. Üheks murerohkemaks probleemiks on kasvuhooneefekti kiire intensiivistumine, mis tähendab osoonikihi hõrenemist. Sellele protsessile aitab kaasa inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on hakanud fossiilsete kütuste tarbimine kasvama,mis omakorda soodustab co2 sisalduse suurenemist atmosfääris. Atmosfääri tekivad osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa keskmine temperatuur iga aasataga aina rohkem...

Eesti keel
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun