Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmid...
Keskmine õhu tootlikus ̅̅̅̅̅̅̅̅ Ventilatsiooniseadme tootlikus Suhteline keskmine erinevus ̅ tulemuste vahel: ̅ | | | | KÜSIMUSTE VASTUSED 1. *Sisekliima klass määratakse standardis ette antud soovituslike algandmete järgi. Klassid jagunevad I kuni IV. I on kõige suuremate nõudmistega hoonetele ja IV kõige väiksemate nõudmistega hoonetele. Antud hoone võiks olla klassis II. *Hoone saastekoormus määratakse selle järgi kas nad kuuluvad väga madala (eriti madala emissioonitasemega materjalid ja saasteaineid eraldavad tegevused keelatud), madala (madala emissioonitasemega materjalid ja saasteaineid eraldavad tegevused keelatud või piiratud) või piiramata saastekoormusega hoonete (lubatud saasteaineid eraldavad tegevused ja pole valitud hoolikalt materjale) hulka. Antud hoone võiks olla madala saastekoormusega. 2
Proovide keemiline analüüs toimub OÜ Eesti Keskkonnauuringud laboratooriumis (Keskkonnainfo (2), 2014). 9 5. TULEMUSED 2009. aastal teostati metsaseiret 92-s I astme vaatluspunktis seitsmes II astme proovitükil, 2617-s vaatluspunktis. Seire käigus selgus, et enamiku lehtpuuliikide seisund oli hea ning okaspuuliigid olid stabiilselt rahuldavas seisundis. Sademete vee ph jäi neutraalseks (ph 5-6). Lämmastikühendite saastekoormus oli suurem soojematel kuudel, samuti oli saastekoormus väiksem võrade all ja suurem avamaa sademetes, mille alusel sai järeldada, et osakesed peetakse kinni võrades, kus okkad kasutavad neid kasvamiseks. Mullavee ph oli stabiilne kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Puude juurdekasvuseire näitas, et aastatel 2004- 2009 oli puude juurdekasv madalam, kui eelneval perioodil. Alustaimestiku seire näitas, et männikute liigiline koosseis on vaene (Eesti keskkonnaseire, 2009). Kokku hinnati 2011
miljonit tonni nafta produkte. Kui rasked saasteained jõuavad lõpuks põhjamudasse, siis nafta ja teised pindaktiivsed ained kogunevad kilena vee pinnale. See kile takistab veekogu gaasivahetust, muudab temperatuuri ja valgusreiimi, mille tulemusena muutub või katkeb bioloogiliste protsesside aktiivsus. Meri reostub ka kõikvõimalike kemikaalide merre laskmisel(radioaktiivsed jäätmed, raskemetallid). Hüdrosfääri saastekoormus osutub eriti suureks, sest sinna suubuvad saasteained tööstuse, põllumajanduse heitvetega ning atmosfäärist väljapestud saast. Üldises plaanis eristatakse vete puhul mehaanilist (keemiliselt neutraalset), keemilist, bioloogilist ja soojuslikku saastumist. Keemiliselt neutraalne hõljum vees võib olla nii mineraalse kui orgaanilise päritoluga ja olulisel määral loomulike looduslike protsesside tagajärjeks. EUTROFEERUMINE
putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente levikut. · Tulel piiratud ulatuses on oma positiivne roll metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus. Õhusaaste · Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitav kasvatada enam lehtpuid. · Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. · Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite ja seenhaiguste esinemist. Mõned seeneliigid esinevad rohkem just puhtas õhus. Kliima soojenemine · Kui kliima peaks järsult soojenema muutub looduses palju: · Muutuvad taimede kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude kasvutingimused halvenevad, seni vaid lõuna pool esinenud kahjurid levivad põhja suunas, seni
KÜSIMUSED Küsimuste vastused on leitavad EVS-EN 15251:2007 abil, lehekülgedelt 7, 9, 11, 30 ja 31. Küsimuste vastused, tabeli 1 täitmiseks vajalikud arvutused ja järeldused esitada lisalehel. NB! Ära unusta märkida mõõtühikuid! 1. Tutvu standardiga ja leia kuidas määratakse/mida need terminid tähendavad: Sisekliima klass ning missugusesse klassi võiks lugeda antud hoone? Sisekliima klass on II, sest see on üsna uus hoone. Hoone saastekoormus ning missugusesse võiks olla see antud hoonel? Antud hoone on madala saasteainete eraldumisega hoone. 2. Mida tähistatakse qB? Olgu koridori pindala kokkuleppeliselt 20 m2 ning koridoris ootab 15 inimest, leida = 1,191 ? Edaspidistes arvutustes ja standardiga võrdlemises käsitleda mõõdetud parameetreid nagu nad oleksid mõõdetud klassiruumis/auditooriumis. 3. Mida tähistab qp
Relikt - on mingi objekt, nähtus või organism, mis on võrreldes endiste aegadega säilinud osaliselt (väikesearvulisena): Reostajad - isendid või tegurid, kes/mis muudavad keskkonna kasutuskõlbmatuk või langetavad selle kvaliteeti Reostumine - on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette Reostusallikad - tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust Reostuskoormus - ehk saastekoormus on mingis ajavahemikus (nt ööpäevas) puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk Reovee-sete - on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks Reovesi - on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Reovesi tekib olmes (olmereovesi) ning tööstuses ja põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi).
Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on tegu leeliselise saastega. Õhusaaste tõttu hõreneb puude võra, väheneb juurdekasv, puud kiratsevad ja tugeva saaste korral hukkuvad. Saasteained ladestuvad mullas, mistõttu mulla kaudu on nende toime pikaajaline. Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitatav kasvatada enam lehtpuud. Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite (mähkurlased, kaevandikoid, männi-koorelutikas, väike-säsiürask jt) ja seenhaiguste (juurepess, pudetõbi, külmaseen) esinemist. Õhusaaste mõju putukatele ja seentele sõltub ka selle keemilisest koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele.
Üheks põhjuseks võib olla see, et Euroopa Liidus kehtiv seadusandlus võimaldab ellu jääda EL suurriigi mõistes väikeettevõttel aga mitte Eesti väikeettevõttel. Keemiatööstuses kehtib reegel, mida suurem on keemiaettevõte, seda vähem ta proportsionaalselt saastab, sest suurte võime rakendada parimaid, säästlikumaid ja jäätmevabasid tehnoloogiaid on võrreldamatult suurem, kui väikestel. Seega tõenäoliselt Eesti keemiatoodangu kahekordistamisel reaalne saastekoormus hoopis langeks. Keemiatööstuses on kasvanud investeeringute kogumaht, sealhulgas parimasse võimalikku tehnikasse, saaste vähendamiseks igaaastaselt üle 200 miljoni krooni. Viru Keemia Grupp AS-i tütarettevõte VKG Oil AS, kes on Eesti suurim põlevkiviõli tootja, on viimasel kümnel aastal investeerinud õlitootmise laiendamisse miljardeid kroone. Heaks näiteks investeerimistegevusest on valminud uus õlitehas Petroter. Käesoleval 2010
kasutamise korral on võimeline uuenema · taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema · maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. · Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda · Saasteaine e reoaine, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine · Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk · Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja) · Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena · Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine)
Lõpuks kohale jõudnud reostusekorjevahendid osutusid sobimatuks. Merre jõudnud 232 000 vaaditäiest naftast õnnestus kokku korjata vaid murdosa. Suurte tankerite sagedased katastroofid on põhjustatud mitmest tegurist. Supertankerid on liiga rasked, väga pika pidurdusteekonnaga ning seetõttu purunevad nad kergemini kui väiksemad laevad. MIDA SAAKS ETTE VÕTTA? Nafta- ja naftasaaduste reostuse mõju on eriti tugev veekogudes ning suurim saastekoormus on meredel. Keskmiselt satub igal aastal merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Merre sattuv nafta pärineb tavaliselt tankeriõnnetustest, meres asuvatest naftapuurtornidest ning naftatööstusettevõtete või hoidlate püsiheitmetest või leketest. Oluline hulk naftat satub merre kanalisatsioonist ja jõgede reostumise tagajärjel. Igaüks, kes valab vana õli- või naftajäägi kanalisatsioonist alla või laseb sellel maa sisse imbuda, on reostuse
Müravastu: õiguslike, linnaehituslike ja planeerimise, tehniliste, organisatsiooniliste, halduslike kasvatuslike meetmetega Hoida ära müra tekkimine või selle võimaluse puudumisel nõrgendada mürataset vähemalt lubatud piirväärtuseni; Tõkestada müra pääs ümbritsevassekeskkonda; Kaitsta töötajaid ja elanikke nendele toimiva müra eest. 6. Veereostus: Paralleelselt õhu saastumisega saastub ka vesi Hüdrosfääri saastekoormus osutub eriti suureks, sest sinna suubuvad saasteained tööstuse, põllumajanduse heitvetega ning atmosfäärist väljapestud saast Veekogudel on inimtegevuses oluline koht... Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Veekaitse- Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund.
ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. 143. Saastumine reostumine, mistahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. 144. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. 145. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. 146. Reostumine vee saastumine, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikkumine. 147. Reostajad isendid või tegurid, kes/mis muudavad keskkonna kasutuskõlbmatuk või langetavad selle kvaliteeti 148. Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust 149
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
- Suurenenud makrobentose biomass (kuni 100 %) - Sagenenud hapniku defitsiidi juhtumid - Vetikate levimissügavuse vähenemine. - suurenes kalanduse produktiivsus, kuid erinevate liikide produktiivsus on nii vähenenud: forell tursk haug kasvanud: särg latikas kiisk · Transport EU-tsoonis on sõiduautode arv 455 autot 1000 elaniku kohta (1998), Eestis 350 (2004) · Tuumareaktorid (Rootsis on 12) · Tööstuskeskused ning ettevõtted. Suur saastekoormus paberi- ja tselluloositööstusest peamiselt kloroorgaanika. Tööstuslikud saastaallikad ja nende iseloomulikud saasteained - Kaevandused hõljuvained, metallid, sool, tolm - Energeetika tuhk, tolm, SO2, NOx, raskemetallid, dioksiin, PAH - Paber oksüdeeritav orgaanika (BHT, KHT), kloororgaanika, dioksiin - Metallurgia (malm, teras, alumiinium) raskemetallid, SO2, NOx, dioksiin - Metallitöötlus (metallitooted) tahked jäägid, õlid, lahustid
kasutamise korral on võimeline uuenema Taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda Saasteaine soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja) Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteetipuhtust Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
kvaliteedinormatiiviga võidakse kehtestada näiteks mingi aine maksimaalne lubatud kontsentratsioon vees, lubatud maksimaalses müratasemed seadmetel(eriti transpordi vahenditel) Emissiooninormatiivid Määravad kindlaks keskkonda saastavate või saastavata võivate ainete lubatud emissioonihulga või piirkontsentratsiooni teatavas ajaühikus. Nende kehtestamisel võetakse aluseks saasteallikate hulk ehk saastekoormus teatud piirkonnas, territooriumi klimaatilised iseärasused, samuti keskkonna taluvusvõime. Kasutatakse eelkõige liikumatute saasteallikate puhul, nt elektrijaamad. Liikuvate saasteallikate (nt transpordivahendid) puhul kasutatakse sageli tootenormatiive Tehnoloogilised ehk protsessinormatiivid Kehtestavad nõuded tootmisprotsessi tehnoloogilisele ülesehitusele ja konkreetsetele tehnilistele lahendustele
konventsioon (1944), mille artikkel 18 käsitleb ohtlike ainete vedu õhu teel (TI: Tehnilised eeskirjad ohtlike ainete ohutuks transportimiseks õhu teel) 5. ADNR - Määrused ohtlike ainete veo kohta Reinil (1970) Luba ohtlike jäätmete sisse- välja või läbiveoks saamiseks - esitada taotlus/teatis vastavalt jäätmeseaduses ning Baseli konventsioonis kehtestatud nõuetele VEEMAJANDUS, VEETEHNIKA Paralleelselt õhu saastumisega saastub ka vesi. Hüdrosfääri saastekoormus osutub eriti suureks, sest sinna suubuvad saasteained tööstuse, põllumajanduse heitvetega ning atmosfääri väljapestud saast. Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja pealse kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Veereostusele viitavad tavaliselt vee kvaliteedilangus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Reostus pärineb: Punktreostusallikatest o Tööstusettevõtted
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
õhkkonnas püsivalt ei leidu ja mis kahjustavad inimest või muid organisme. Saasteaineid on väga mitmesuguseid, u. 200 kohta on kehtestatud piirkontsentratsioonid (LPK). Tähtsaimad gaasilised saasteained on SO2, NO, NO2, CO, HF, NH3, H2S, O3 ja süsivesinikud, tahked saasteained on nt. tolm, tuhk ja metallide hapendid. Enamiku neist satub atmosfääri ka looduslikest allikaist, kuid tööstusliku tootmise ja liikluse tagajärjel on neid linnade õhus rohkem kui mujal. Saastekoormus heitmetega (sh. radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastumust ei saa kvantitatiivselt üheselt iseloomustada. Õhu läbipaistvus ja nähtavus näitavad küll tema aerosoolisisaldust, kuid peale saasteainete mõjutab optilisi näite oluliselt atmosfääris sisalduv vesi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
