SÄÄRIKSÄÄSED KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Sääriksääsklased PEREKOND: Tipula jt. SÄÄRIKSÄÄSE ISELOOMULIKUD OMADUSED Jalad: Hästi pikad, kergestimurduvad. Sellele vaatamata on täiskasvanud sääriksääsed võimelised nendega taimedest kinni hoidma, seda isegi tugeva tuule korral. Tiivad: Nagu kõigil kahetiivaliste esindajatel, on ka sääriksääsel täiskasvanustaadiumis üks paar tiibu. Tagatiivad on taandarenenud ning muundunud sumistiteks. Sumistid: Keerulise lennuelundi osa. Koosneb taandarenenud tagatiibadest, mis funktsioneerivad lennu ajal tasakaaluelunditena. Nad on pikliku kujuga ning esitiibade liigutamisel nad vibreerivad. Iga pendlikese paksenenud ots toimib ballastina,
Kannus ulatub umbes pooleni sabapikkusest ja küljekannus algab varvaste alguskoha kõrgusest. Põhja-nahkhiirel esineb kitsas epibleem1( MacDonald, Barrett, 2002). Looma eristamiseks teistest liikidest ulatub põhja-nahkhiire sabatipp lennunahast 5-7 mm välja (Masing, 2001). Põhja-nahkhiir suundub toidujahile varakult. Ühe ööpäeva jooksul sooritab ta tavaliselt kaks jahilendu: päikeseloojangu järgi ja päikeseloojangu eel. Toiduks on lendavad putukad: mardikad, ehmestiivalised sääriksääsed jms. Saaki püüab meelsamini järve äärest kui metsadest (MacDonald, Barrett, 2002). Elupaikadena eelistab põhja-nahkhiir metsi ja asulaid, päevasteks varjepaikadeks kasutavad katuselauseid. Talvituvad põhja-nahkhiired suurtes koobastes ja eri tüüpi keldrites. Sobilik talvitumistemperatuur on (2ºC) (7ºC) ja suhteline õhuniiskus 85-100 % (Masing, 2001). 1 Epibleem- nahariba väljaspool kannust.
rindmikuga ühendatud. Silmad on suured. Tundlad on ürgselt pikad, mitmelülilised ja niitjad, kõrgemalt arenenud liikidel tavaliselt 3-lülilised. Suised on peamiselt imemis- või pistmistüüpi. Tiivad on kilejad, enamasti saledad, keskmise soonestusega, harvem puuduvad (raudkärblased). Kahetiivaliste tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330, sääskedel 600 ja on isegi andmeid, et kuni 1000 korda sekundis. Jalad on kõnnijalad, mõnikord väga pikad (sääriksääsed), harvem röövjalad, pikkade küünistega. Munemisel esineb suur mitmekesisus. Munad munetakse tavaliselt toiduobjektile, selle lähedale või sisse. Vastsed jalutud, peakapsliga (sääselised) või ilma (kärbselised). Mõnedel liikidel (toakärbes ja hallasääsk) võib aastas olla 10 ja rohkem põlvkonda. Kahetiivaliste hulgas on palju taime- ja loomaparasiite. Klassikaliselt jaotatakse selts kahte alamseltsi. Pikatundlalised ehk sääsed on
annaabi.ee 
