magevetes. SUURUS Pikkus: Emasel kuni 26 mm, isasel 16 mm. Toitumisaparaat: Suised. Tiivad: Üks paar lennutiibu ning sumistid (tasakaaluelund). PALJUNEMINE Sigimisaeg: Kevad (esimene põlvkond), hilissuvi (teine põlvkond). Munade arv: Kuni 300. Arenguperiood: Mitu nädalat (suvine põlvkond) ja 7 kuud (talvine põlvkond). ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad üksikult. Toitumine: Vaglad söövad taimede juuri ja võrseid, täiskasvanud sääriksääsed imevad taimemahlu. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Sääriksääski on 3300 liiki. ESINEMINE Sääriksääski esineb terves maailmas, välja arvatud polaar- ja kõrbealad. ARENGUTSÜKKEL Sääriksääskede kopulatsioon toimub varsti pärast nukkumist. Seejärel muneb emane sääriksääsk pika muneti abil vaklade arenemiseks sobivatesse kohtadesse munad. Suuremal osal levilast sünnib aastas kaks põlvkonda sääriksääski. Esimese
Kannus ulatub umbes pooleni sabapikkusest ja küljekannus algab varvaste alguskoha kõrgusest. Põhja-nahkhiirel esineb kitsas epibleem1( MacDonald, Barrett, 2002). Looma eristamiseks teistest liikidest ulatub põhja-nahkhiire sabatipp lennunahast 5-7 mm välja (Masing, 2001). Põhja-nahkhiir suundub toidujahile varakult. Ühe ööpäeva jooksul sooritab ta tavaliselt kaks jahilendu: päikeseloojangu järgi ja päikeseloojangu eel. Toiduks on lendavad putukad: mardikad, ehmestiivalised sääriksääsed jms. Saaki püüab meelsamini järve äärest kui metsadest (MacDonald, Barrett, 2002). Elupaikadena eelistab põhja-nahkhiir metsi ja asulaid, päevasteks varjepaikadeks kasutavad katuselauseid. Talvituvad põhja-nahkhiired suurtes koobastes ja eri tüüpi keldrites. Sobilik talvitumistemperatuur on (2ºC) (7ºC) ja suhteline õhuniiskus 85-100 % (Masing, 2001). 1 Epibleem- nahariba väljaspool kannust.
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
