Kultuurielu Eesti Vabariigis (õpik lk. 58-69) 1. Selgitage, kuidas aitas Eesti riik kaasa professionaalse kultuuriarengule? Eesti kultuuri arengule hakkas riik rohkem tähelepanu pöörama, et too säiluks. Alguses toetati kultuuri arengut riigieelarvest, mis ei suutnud aga rahulolu tagada. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital, 2. Millal ja miks loodi kultuurkapital, millised olid tegevuse põhimõtted? Milles seisnes kultuurkapitali loomise tähtsus? Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. 3. Tõestage 5 näite varal, et Eesti Vabariigis toimus laial...
NÄGEMINE SILM JA NÄGEMINE Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. MIS KAITSEB SILMA? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. SILMA EHITUS Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna...
· Obelisk-templi värava ees seisvad, päikesejumalale pühendatud Egiptuse skulptuur · Värvitud, naisel heledam ja mehel tumedam, tehti näojoonte järgi · Kuulsaim skulptuur-Notfretete pea (silmadeks klaas või kalliskivi, juba värvitud skulptuur) · Hauakambri seintele olid tehtud freskod (märjale krohvile tehtud maal) nn. Egiptuse poos: nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad pinnale, puudusid varjud. Egiptuse teadus ja kirjandus · Astronoomia (millal algab üleujutus?) · Arstiteadus (surnukehade palsameerimine) · Geomeetria (niisutuskanalid, ehitus, maamõõtmine) Kirjandus · Novelli rajajad · Õpetussõnad · Hümnid jumalatele ,,Sinuhe jutustus"-ülik Sinuhe minavormis lugu, mis on kirjutatud justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst.Valitseja ebasoosingu hirmus põgenes Sinuhe võõrsile, tõusis seal
Impressionism Impressioon mulje.1874 toimus grupinäitus Pariisis, kus nägemismulje kujutamine oli esmatähtis. Sageli maaliti sama motiivi korduvalt, kuid erinevas valguses. Varjud muutusid ka värvilisteks. Kokku korraldati 8 rühmanäitust. Claude Monet: ,,Impressioon, tõusev päike" (selle järgi ka rühmituse nimetus), sari Roueni katedraalist jne. Edastas looduse muutumist, erinevaid hetki ühest kindlast motiivist. Auguste Renoir maalis maastikke, akte. Väga heatahtlikud teosed. Edgar Degas' lemmiktehnika oli pastell, liikuvuse kujutamine, balletistseenid. Camille Pissarro maalidel on õhulised ja päikeselised tänavad, põllud, aiad. Impressionismi
ükskõik mis muu halb asi. Kõigis on helgem ja tumedam pool. Teoses pandi Meistri ja Margarita armastus proovile, neilgi oli lahkarvamusi, aga see ei vähendanud tunded üksteise vastu. Täpselt nagu kõigi teiste eluvadkondadegagi on, ei tea me iial, kas astume valguse või varju rajal. Tunnete puhul peame lihtsalt ise täpselt teadma ja järjekindlad olema. Kui oleme kellegi välja valinud ja arvame, et ka temal on sarnased tunded, siis peab seda välja näitama. Valgus ja varjud puudutavad kõiki eluvaldkondi. Maailmas ei eksisteeri halba ilma heata. Valguse ja varju piiril oleme kogu aeg. Alati saab kõiges kahelda ja leida teisi lahendusi. Me ei saa kuangi kindlad olla, et kõnnime just valguse, mitte varju rajal. Hea on mõelda, et oleme piiril ja elu on üldiselt tasakaalus.
KODUTÖÖ 4. SAGADI MÕISA PARK, Koostajad: Marina Buinitskaja KELA 1, Ljudmila Sergeeva KELA 1 TAIMESTIK tiigitaimed PUUD PÕÕSAD Umbrohud LILLED ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus ...
Erich Maria Remarque ''Läänerindel muutuseta'' 1929 • Ajatelg Sünd 22.07 1898, 1916 läks sõdurina rindele, 1920 ''Unistuste tuba'', 1924 ''Gam'', 1927 ''Jaam silmapiiril'', 1929 ilmus ''Läänerindel muutuseta, 1931 ilmus teine romaan ''Tagasitee'', 1931 lahkus Saksamaalt, 1937 ''Kolm sõpra'', 1938 võeti Saksa kodakontsus, 1939 emigreerus USA'sse, 1940 ''Armasta oma ligimest'', 1939-1943 elas LA's, 1946 ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe", 1947 sai USA kodakontsuse, al.1948 elas vahelumisi USA's ja Šveitsis, 1952 ''Elusäde'', 1954 ''Aeg antud elada, aeg antud surra'', 1956 ''Obelis'', 25.02.1958 abilellus filminäitleja Paulette Goddardiga, 1961 ''Taeval ei ole soosikuid'', 1962 ''Lissaboni öö'', 1970 Das gelopte Land'', Surm 22.09.1970, 1971 ilmus ''Varjud paradiisis'' Minu arvates on selle romaani sünniga seotud kõige rohkem Erichi sõdurina rindele minek 1916. aastal...
vähene energia. näe maailma nii nagu meie. 4) Tihti arvatakse, et depressioon on tulenenud mingist traumast või muust põhjusest, kuid depressioonis inimesed kirjeldavad seda hoopis teisiti. Näiteks on kirjeldanud USA kirjanik William Styron oma mälestusi depressioonist kui väikestest muutusest, kus ta ei märganud, et teda ümbritsev maailm võttis teatud aegadel teise näo: varjud videvikus võtsid süngema ilme, hommikud olid järjest vähem aktiivsemad, jalutuskäigud metsas muutusid vähem ilmekamaks ning oli ka kord, kus tööl olles tabas teda äkitselt panika ja ärevus, mis võttis tema üle võimust paariks minutiks. Samuti on kirjutanud van Manen, et me võime avastada, et me oleme haiged, mitte sellepärast et me tunneme depressiooni sümptomeid, vaid selletõttu et me märkame, kuidas väline maailm meie
Keskaja filmid ja pillid Keskajast üldiselt Keskaeg on ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel (5. sajand - 16. sajand) Keskaeg jaotatakse kolme perioodi: 1) varakeskaeg (5. - 11. sajand), 2) kõrgkeskaeg (11. sajand - 13.sajandi lõpp) 3) hiliskeskaeg (14. - 16. sajandi algus) Sõna “Keskaeg” tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi Keskaja muusika Keskaja muusika - Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul...
on kujutatud perspektiivi ja ruumi sügavust. Ruum näib lõputu ning silmapiir on kõrge. 6) Iseloomusta maali kompositsiooni (märksõnad: tasakaalustatud, läbimõeldud, sümmeetriline/ebasümmeetriline, juhuslik vms) Maali kompositsioon on silmnähtavalt läbimõeldud ja sümmeetriline. 7) Iseloomusta maali koloriiti (märksõnad: külm, soe, hele, tume, mõni värvitoon vms )! Maali koloriit on tõeliselt kontrastne. Pikad teravad varjud. Värvide osas mängib suurt rolli roheline, kollane, pruunikas-hall ja valge. 8) Iseloomusta pintslitehnikat (märksõnad: sile, ühtlane, hoogne, jõuline, metsik vms)! Maalitud on täpselt, selgelt. 9) Iseloomusta maali meeleolu (sinu muljed)! Maali meeleolu on kõle, unenäoline, kuid teisalt jällegist jätab maal endast üsna mängulise ja lõbusa meeleolu. 10) Mida võis kunstnik tahta selle tööga vaatajale öelda? Ilmselt seda, et ka igal
Crookesi toru on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod. Ekvivalentdoos e. Neeldunud doos on võrdeline neeldunud energiaga. Kiirguse kaalufaktor röntgenkiirguse, gammakiirguse ja beetakiirguse jaoks. Ekvivalentdoosi ühik on siivert tähisega "Sv" rootsi füüsik Rolf Maximilian Sieverti järgi. Efektiivdoos iseloomustab kiirguse mõju konkreetsele koetüübile
õuedaami, õrritav poisike, munk ja nunn, ukseavas seisev teener, kääbus ja peegelduvad kunstnik ja kuninglik paar. Kujutab õuedaame vabal ajal loomulikus olekus. Tähtsuse järjekorras Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valgus tuleb aknast ja tagauksest. Valgusest sõltuvalt on maalitud täpsed varjud. Kostüümid on meisterlikult ja tõetruult välja joonistatud. Pintslitöö on vaba ja annab pildile liikuvuse. Kompositsioon on tõetruu. Valgus valgustab esiplaani, jättes tagaplaanil oleva varju. Plaane on 2. Esiplaanil Infanta ja tagaplaanil peegeldused. Pildi meeleolu on natuke ärev, sest vaatajad, keda arvatakse olevat kuningas ja kuninganna, on jäetud tegevusest eemale. Pilt on ambitsioonikas ja intrigeeriv.
Platon vs. ,,The Matrix" Mis on päris? Kuidas defineerida reaalsust? Need on vaid mõned küsimused, mis film ,,The Matrix" püstitab. Kuid see film pole esimene, mis sellel teemal arutab, vaid on olnud arutelus juba tuhandeid aastaid pärinedes algselt Kreeka filosoof Platoni kirjutistest. Platoni koopamüüt mõtestab stsenaariumi, kus inimesed on lapsest saadik aheldatult koopasse vangistatud, ning virvendavad varjud koopa seinal ongi nende terve maailm. Kuna nad ei ole välismaailma näinud, peavad nad seda koobast ainukeseks päris reaalsuseks ja neil ei ole põhjustki arvata, et see ei ole päris ,,reaalsus". ,,The Matrix" on üles ehitatud samale põhimõttele, kust me teame, mis meie reaalsus tegelikult on? Selles filmis elab inimkond arvutisimulatsioonis teadmata, et tegelik maailm on vallutatud robotite poolt. Reaalsus, mida nemad peavad õigeks ei ole tegelikult olemas.
ehitama, siis ta juhindub maja ideest. 2. Inimene võib surra, aga idee inimesest ei kao. Platon püüdis ideede maailma ja meelelise maailma vahekorda illustreerida koopa müüdiga. KOOPA MÜÜT – inimesed elavad otsekui koopas. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinu, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on?- Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. Inimese hing on küll surematu, kuid ta pole idee. Algul elas hing ideede maailmas, kuid sündimise läbi vaheldati ta kehaga kokku. Hing unustas kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattunud muutuvasse maailma näeb hing ideede jäljendeid ja talle tuleb meelde, mida ta teadis varem
muuseumide hinnatumate aarete hulka. Impressionismi iseloomustus Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Varem oli maalitud varjud, esemed, kõik võimalikult tõetruult, inimesed poseerisid, töö oli läbimõeldud. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad maalisidki justkui õhku ja valgust. Maalisid ka igapäeva esemeid, loodust ja linnatänavaid. Huvist valguse maalimise
ma küll kunagi siit peaksin lahkuma ja jätma kogu selle paiga koos kõikide lõhnade ja mälestustega." Naine vaatas pinksalt kaugustesse ja lausus siis: ,,Lepatriinud. Lepatriinud minu toa seintel tundusid mulle kui päris. Nende tiivad olid avali ja täpid sama ilusad kui neil, kes suvel meie aias võilillede peal siblisid." Nad möödusid raagus puudest, olles ise mõtetega juba kauguste poole hajunud. Kuu paistis neile teevalgustajaks olevat otse ees ja varjud nende taga näisid peagi kaduvat kaugustesse. Oli taas vaikus. Vaikse meloodiana kostus tuulekellade summutatud helinat, mis rippusid pea iga külamajakese ukse kohal. Tuul oli jäänud nõnda vaikseks, et kaunid tuulekella kõlad hakkasid tasakesi vaibuma. Siis astus ühest väikse ovaalse aknaga uksest välja vanem meesterahvas, kes oli tulnud trepimademele suitsu tegema. Mees soigutas omi mõtteid peas. ,,Ma istusin nõnda väljas trepil, kui mu naine veel elas
Lektüürileht Pealkiri Läänerindel muutuseta Autor Erich Maria Remarque Lk arv 176 Illustraator Anneli Aarma 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida sõjast Raamat rääkis saksa läänerindel. sõduripoistest, kes rindel sõdides erinevate raskuste käes kannatama pidid. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 2. „Me istume justkui omaenda Sõjas pole sul mingitel 63 hauas ja ootame vaid, et hetkedel peale ootamise meile mulda peale aetaks.” midagi muud teha. Vaenlase nina all kükitades tundubki, nagu istutaks ...
Erich Maria Remarque Elutee Erich Maria Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele; sai mitu korda haavata. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque spordiuudiste toimetajana. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Maggiore järve äärde Ticino kantonisse ...
depressioonist võivad erineda tegelikust depressioonikogemusest? Tihti arvatakse, et depressioon on tulenenud mingist traumast või muust põhjusest, kuid depressioonis inimesed kirjeldavad seda hoopis teisiti. Näiteks on kirjeldanud USA kirjanik Styron: See ei olnud tegelikult alguses alarmiks, kuniks muutus oli salakaval, kuid märkasin seda, et mind ümbritsev maailm võttis teatud aegadel teise näo: varjud videvikus võtsid süngema ilme, hommikud olid järjest vähem aktiivsemad, jalutuskäigud metsas muutusid vähem ilmekamaks ning oli ka kord, kus tööl olles tabas teda äkitselt paanika ja ärevus, mis võttis tema üle võimust paariks minutiks. Van Manen on aga öelnud, et me võime esimesel hetkel avastada, et me oleme haiged, mitte sellepärast et me tunneme depressiooni sümptomeid, vaid selletõttu et me
üldsiluetist kuni lisanditeni. IMPRES.TEHNIKAD1.Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. 2.Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. 3.Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. 4.Nad töötasid vabas õhus (plenäärmaal).
inimesed. Teose valgus on täpselt selline nagu oleks pilves-selgimistega ilm või on vihmasadu kohe-kohe möödas ja taevas hakkab selginema. Inimeste kujutamisel on kasutatud valdavalt tumedaid toone, tasakaaluks on ehitised ja taevas heledates toonides. Domineerivad külmad toonid. Varjud pole mustad, vaid pigem hallikates ja rohekates toonides. Kasutatud on erinevaid toone kollasest ja sinisest. Tee kujutamisel on kasutatud korraga mitmeid erinevaid toone. Jooned on konkreetsemad ja teravamad esiplaanil. Mulle tekib tagaplaaniga paralleel, kui silmanägemine ei ole kõige parem, siis muutuvad kaugel olevate objektide ääred samasuguseks hajutatuks ja häguseks nagu maalil. Siiski on peamise ehitise katusejoon võrdlemisi terav.
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eest...
mahuliseks muudetud figuurid asetsevad püramiidi. joonistuslikus,enamasti arhitektuurilises Märgid Figuuride emotsioone väljendavad ruumis.Kujutatule lisavad monumentaalsust ja nende näoilmed ja olekud. dramatismi perspektiivi toonitamine ning Heletume tehnika tehnika, kus kontuurd on ootamatud vaate-või pagupunktid.Mantegna pehmendatud ja varjud laialivalguvad. kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini ,,Mona Lisa" kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes,nagu rõhutades,et antiik on küll kaunis, kuid kadunud. Kuulsa portree petlik ilu tuleneb võrdselt Laemaal Mantova hertsogilossis.Fresko. kummituslikust mägimaastikust ja
asjade maalija kui paremuselt teine kõrgemas kunstis." Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Ribera) laadi Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse
surma, karjeid, leina. Inimene jõuetu, sa püsti käia katsud rajal - idatuulte, läänetuulte iilest uhut. Ümberringi kohiseb ja praksub, ulub võikalt. Tuultest siia-sinna puhut, kanarbikus põikad. 10 Tinavalge kuu, su puuslik, järel samme hiilib, ja ta nõuab, ohvriks nõuab osa sinu verest. Higiniiske käega haarab keegi rõivaist - karjud! Haarajaga ühest perest - need su oma varjud. Lähed kadakate vahel vinges tuuleiilis püsti päi, sa ehkki vindund oled mitmes leinas. Esiisad aastasadu, meie vastsel ajal uued, kas või veriheinast, ehitame majad. Lootus Külm on puhang.Lehtede kabuhirm. Paatjad rohulibled lõdisevad. Ainult üksik lammas,valge vill tal. Kõnnib musta ja madala taeva all.
Luuleanaüüs Marie Underi loominguga tutvust tehes võib esimeste luuletuste ja kogude põhjal jääda luuletajast mulje kui õnne, rõõmu ja ekstaasi kujutajast. Alguseajal õnnejoovastusest tulvil luule märkab siiski ka rõõmu vastandust. Ka kõige õnnelikuma hetke piiravad tegelikult varjud. Ajaloo sündmustest mõjutatud ajaluule on tulvil muret oleva ja saabuva pärast, kuid see ei tegele tavaliste päevaprobleemidega, vaid pigem ikka inimese hingeeluga. Kogud ,,Hääl varjust" ja ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1923 1927) pidid poetessi kavatsuste kohaselt ilmuma ühiste kaante vahel kui tervik. Siin jõuab Marie Underkõige lähemale elu paratamatule antiteesile valgus ja piemdus ning mure ja rõõm. Juba kahe nende paralleelselt kirjutatud pealkirjad viitavad sisude
1.Valguse olemus (valguse dualism) Optika uurib valguse ja muude elektromagnetkiirguste olemust, tekkimist, levimist, mõju ainetele, kasutamist. Valguse olemuse kohta tekkis 17.saj kaks teooriat: 1)osakeste teooriat rajas Newton, seda asendasid Planck, Einstein. 2)Laineteooriale pani aluse Huygens, edasi arendasid Young, Maxwell. Tänapäeval kujutleme valgust dualistliku nähtusena: Levimisel elektromagnetlainetusena ainetega kokkupuutel osakeste voona. Newton nim. valgusosakesi korpuskulaarideks, tänapäeval valguskvant ehk footoniteks. Jaguneb laine-ja kvantoptikaks. 2.Valguse kiirus On kõige suurem tühjuses ja see on C=300 000km/s. Esimesena püüdis valgusekiirust mõõta Galileo Galilei, kuid ei õnnestunud. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 3.Geomeetriline optika (valguskiir) Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valguskiirt kujutatakse joon...
Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kod...
Tekstitöötlus Väino Tuisk Eesnimi ja perekonnanimi: Tiia-Triin Tomson 1. Pane vanasõnades sõnad õigesse järjekorda, jälgi ka kirjavahemärke: Kus vaesel õigus või kehval kohus! (Kus vaesel õigus või kehval kohus!) Tõsi tõuseb ja vale vajub. (Tõsi tõuseb ja vale vajub.) Laiskus ning hooletus on vennakesed. (Laiskus ning hooletus on vennakesed.) Söö mis küps ja räägi mis tõsi! (Söö mis küps ja räägi mis tõsi!) Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. (Homseks hoia leiba, aga mitte tööd.) 2. Pane järgmises tekstis tühikud õigesse kohta: Väga paljud on seisukohal, et raha ei ole elus tähtis. Nad arvavad et tähtis on õnn ja sõprs. Teised arvavad et õnn on küll tähtis aga oma koht on ka rahal. Täiesti õnnelikud võivad nad olla kui neil on raha ja sõbrad. On ka inimesi, ...
Kuna ongi nii erinevaid vaatevõimalusi ja nii erinevaid vaatlejaid, siis ongi raske mõista. b. Kui olen heas tujus, on maailm ilus ja lilleline. Kui olen halvas tujus, on maailm süüdi minu hädades. Täiskasvanud kipuvad seda kõike aga endale hoidma. Lapsed on need, kes kõik tunded kohe välja elavad. Küsimused Platoni Politeia kohta: 1. Mida koopa allegooria sümboliseerib? a. Haritud ja harimata inimest. Usutakse, mida nähtakse. Inimeste poolt tekitatud varjud ongi maailm. 2. Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? a. Nad on koopas kasvanud ning pole valguse allikat näinud. Nende jaoks on koobas reaalsus ja ainuke olemasolev variant. b. Inimesed on koopas aheldatud ning neil ei ole aimugi, mis toimub väljaspool koobast. Seepärast nad usuvadki kõike, mida koopa seintel näevad ehk varjud, mis on teiste poolt tekitatud. 3
Sokratesest. P arvab, et maailm on kaheosaline. Muutumise vool ja muutumatu reaalsus. Meie elame muutumise voolus. Küsib: kuidas me tunnetame maailma? Meeltega, aga meeled on ekslikud. Meelte kaudu kogetav maailm on petlik. Ütleb, et ainuke reaalne maailm on ideede maailm. Ideesid iseloomustab: igavene, muutumatu, nähtamatu, tajumatu. Alg (ürg) kujud. Konstrueerib koopamüüdi. ,,Me oleme justkui koopasse aheldatud, näoga koopaseina poole, seljaga koopasuu poole, varjud on ekslikud." Ideed väljenduvad maapealsetes asjades. Killukesed võrdub kokku üks ja sama tervik. Ühes oma teoses ,,Politeias" saab olulisele kohale headuse idee. Hing on mingis mõttes võimeline tegema head. Kaevub ideede taha, kohtub lõpuks headuse ideega. Ütleb, et headuse idee on päike (ideede maailm on päike). Kõik olemasolev saab olemas olla vaid tänu päiksele. Headuse idee on teiste ideede olemasolu põhjuseks. Headus on midagi müstilist kui loogiliselt seletav
1919).Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Snton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. (Impressionismil oli veel lühike järg voolu näol, mida nimetatakse neoimpressionismiks. Neoimpressionistid uurisid teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve, ja sellele vastavalt lõid siis oma teoseid. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena. Ka värvide valikul polnud kunstnik vaba, näiteks varjud võisid olla ainult valgustatud osa täiendvärvuses (sellised täiendvärvuste paarid on punane-roheline, sinine- oran ja kollane-lilla). Nii jättis kogu maal eredavärvilise mosaiigi mulje ega meenutanud enam kuigivõrd looduses nähtut.)
on kujutatud lumist maatükki, mille tagant paistavad uduselt puud ja tormine taevas. Aga saaks ka öelda, et tegu on mere või ookeaniga, kus on näha lainetevalget vahtu ja taevast. Pildil on kasutatud palju erinevaid värve, jaotades pildi pooleks, siis alumine osa on puhas valge, mida rohkem ülevamale poole, seguneb värv . Viimane maal ''Jaotamine'' oli kõige lihtsama kujutusega maal. Maalil oli kasutatud ainult kahte värvi kuldset ja punast. Värvid vahetusid kõige lihtsamal viisil; varjud pildil puudusid. Pilt erines teistest, kuna ei olnud ühtlase tasapinnaga. Kristiine Pajussaar 10 C
Venus". 6) Manerism - iseloomustab maneerlikkus, tuntud kunstnike stiili (maneeri) jäljendamine. Manerismiaja kunstnikud loobusid harmooniast, vormide selgusest. Figuurid moondusid, Maneristlikud pildid mõjuvad rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud. Tähtis oli ilutsemine, elegantsus. Ebatähtsad olid harmoonia ja sümmeetria. Kasutati väga ebatavalisi värve ning valgus ja varjud oli ebaloogilised. Tintoretto (1518-1594) tegutses Veneetsias. Pani aluse manerismile. Tiziani õpilane. Taotles naturalismi, dramaatilisust ja dünaamilisust. Teoste meeleoli oli sünge, tume koloriidi kasutus, valguse rahutu käsitlemine, rõhk asus maali serval, diagonaalsed kompositsioonid. Maalis palju seinamaale. Usulised ja mütoloogilised teosed. ,,Püha Markuse ime,, , Veneetsia Scuola di San Rocco 56 suurt seinamaali.
Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Neoimpressionism (ka puäntillism või divisionism) oli kunstivool 19. sajandi lõpul. Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges- Pierre Seurat'd. Stiil levis teistesse maadesse alates 1887. aastast ja leidis publikut põhiliselt tänu Paul
Selle peamine iseärasus on võltsimatu loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud on Velázqueze noorpõlveperioodile nn. Bodegone maalid, kus kujutatakse igapäevaseid joomise ja söömise tseene. Ta maalis argielu teemadel, kuid võttis paljude maalide jaoks ainet antiikmütoloogiast. Tugev ja selge maalimisviis ning tumedad varjud Sevilla veemüüja meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo u 1620 Caravaggio ja José Ribera) laadi. 1618. aastal abiellus oma õpetaja tütre Juana Pachecoga. Velázqueze naine Juana Pacheco u 1631 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu. Järgnevatel aastatel maalis Velázquez kuninga, tema pereliikmete ja peaministri portreesid.
end laotand üle minu väikse aia on rohelised õndsad lootused ja igas väikses põõsas suured ootused (Under 2007: 18) ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin (Under 2007: 18) ta esimesed annid on hüatsindid ja astrid viimased, kui kirjud lindid (Under 2007: 28) piimpehme õhk, kui mahedad kõik varjud! Mu veres elurõõm, kui hõiskavalt sa karjud: su mõrsja, kevade, ma naine, anduv noor! (Under 2007: 28) kui liigutav ta häbeline algus, kui uimastav ta õitsev küpsuspuna (Under 2007: 27) pääst lõhnalained võtavad mu meele, nii joovastetu tuigun jälle teele. (Under 2007: 28) Mu kevad elab ka veel suveöös: siis sammun aeda vaikselt, arg mu aste (Under 2007: 28) nüüd jälle tulevad need valged ööd,
vahele, ning karistusseadustiku määruse järgi kas tühistatakse jahitunnistus või konfiskeeritakse relvad. Mul on võimalus valida endale sobiv riietus stiil, mis mulle meeldib. Ma ei ole kohustatud kanda mõnda emo stiili riideid ega keegi ei sunni mul käima riides nii et ainult silmad näha oleks nagu mõndades maades see naistel käsuks on. See tume stiil mis nendel emodel on mulle üldse ei istu nad ei ole nagu inimesed nad oleksin mingid mustad varjud keda polekski olemas kuna tihtipeale on nad nagu natuke veidrad ei suhtle inimestega ja on omaette. Nad vist üritvadgi end nähtamatudeks teha. Ja selline riietus mulle kohe üldse ei meeldi. Võin valida just need riided millega mul endal mugav olla on keegi ei saa õelda et ma ei tohi nii riietuda. Põhimõtteliselt kõike võib teha ,kuid mitte Eesti Vabariigi põhireeglitega pahuksisse minna. Nii minul kui ka teistel kõikidel inimestel on just oma demokraatia et mida nad just
Taustatööd tegemata võib aga otsa komistada inimesele, kes on tõepoolest maksnud palju raha uhke reklaami eest, kuid kas on ka tõsiseltvõetav esindaja rahvale? Samas võib tekkida ka teine probleem, kus noorte ja rumalate või justnimelt vanemate inimeste hääled ostetakse ära ning kantakse edasi inimesele, kelle poolt hääleandja ehk mõned eurod teenunud on. Demokraatial on tõepoolest nii nõrku, kui ka tugevaid külgi. Olgugi, et ka täna parima valitsusvormi juures on omad varjud, pole siiski ideaalsemat välja mõeldud, ning niikaua, kui seda tehtud ei ole, tuleb leppida halvimatest parimaga demokraatiaga.
(Kamenik 20.06.2009) Kui näeme taevas mõnda valget optikanähtust, on tegemist valguse peegeldumisega, kui värvilist, siis kas valguse murdumisega veepiiskades või jääkristallides või näiteks difraktsiooniga imeväikestes udupiiskades. (Kuusk 2005) Oma referaadi kirjutamisel kasutasime U. Veismann’i ja R. Veskimäe raamatust Universum valguses ja vihmas A. Kuusk artiklit Optikanähtused taevas. Pikemalt peatusime sellistel atmosfääri optilistel nähtustel nagu varjud, peegeldused, pühasära, miraaž, vikerkaar, tarad ja glooria, halod, helkivad ööpilved ja virmalised. Peale nende on veel terve hulk nähtusi nagu näiteks päikesekoerad, roheline kiir, sinine kuu, Tyndalli efekt jpm millel me pikemalt ei peatu. MIRAAŽID Miraažid tekivad siis, kui valguskiired läbivad oma teel erineva tihedusega õhukihte. Miraaž kujutab endast reaalselt eksisteeriva objekti kujutist horisondi kohal ja enamasti on kujutis moonutatud
*Enesesüüdistusi usutakse alati, enesekiitmisi mitte kunagi. *Sa pole võitnud midagi, kuni sa pole võitnud iseennast. *Alati mõtleme sellele,mis meil puudub,harva sellele,mis meil on.. *Igaüks näeb sinu välimust, aga ainult mõni üksik mõistab su olemust. *Inimesi tuleb hinnata selle järgi, kes nad on, mitte selle järgi, kes nad olid. *Tahtes parimat rikume tihti ka hea. *Ma elan maailmas, kus pole võimalik hea olla. *Seisa alati näoga päikese poole,siis jäävad varjud seljataha... *Naerata homme on veel hullem. *Kuni 20a. saamiseni on sul see n2gu millega syndisid. Sealt edasi on sul aga n2gu mida v22rid. *Internetis vaidlemine on nagu ParaOlümpia: isegi kui sa võidad, ikka oled alaarenenud. *Inimese probleemid tulenevad tema võimetusest olla vaikses toas üksi. *pikad jalad, pikad juuksed, pikad küüned, pikad ripsmed=pikad juhtmed *Sa istud suures valges ruumis. Täiesti ihuüksi. Täielikus vaikuses. Ja sulle on antud ainult üks küsimus.
Pole tööd, pole raha ja nii puudubki reaalne võimalus uut elu alustada. Asotsiaalid on pidevas nullpunktis, sest neil ei ole ressursse, millelt edasi minna. Võimetud midagi muutma, püüavad nad elada ühe päeva kaupa ja mitte muretseda homse pärast. Nende elufilosoofia on kui kurblik carpe diem, kus ellujäämiseks tulebki elada hetkele ja mitte mõelda tulevikule. Nad on nii trööstitus olukorras, et nad ei oskagi enam tahta ja suuta, vaid kõnnivad kui tuimad varjud helge maailma piiril, pole surnud, kuid ei ela ka inimväärselt. Eesti riik püüab väliselt jätta muljet, et on igati teinud kõik, et tänavatel elavaid inimesi aidata. Erinevad valitsused on lausunud suuri ja kõlavaid sõnu sotsiaalprobleemide peatsest lahenemisest, miljoneid kroone on raisatud projektide loomiseks ja programmide koostamiseks, kuid tulemusi ei ole näha, sest ikka liigub ringi inimesi, keda keegi tunda ei taha. Hommikul
siiani. Teadustest olid levinud matemaatika, geomeetria (vajalik ehitustegevuses), meditsiin (tänu palsameerimisele), täheteadus (lõid päikesekalendri). Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine, arengut pärssisid kaanonid (reeglid). Levinud olid arhitektuur (hauakambrid (mastaba), templid, obeliskid), maalikunst ja reljeef (väga madal, kaunistati hauakambreid, puudusid varjud ja värvide üleminek, kujutatavale omastati maagilist mõju) ning skulptuur (kujud on suuremõõdulised ja ranged, kooskõlas arhitektuuriga, asenditeks istuv või seisev; kuju pidi olema reaalne, sest muumia hävimisel pidi hing sinna sisse tagasi tulema, väikeformaadilised teenijate kujud pandi hauda kaasa vaarao teenimiseks; maskide võtmisega tekkis portreekunst, tuntuim teos on lageda otsaesise ja pika kaelaga Nosferete pea). Kujutava kunsti temaatika keerles vaarao elu ümber.
FLKU 05. 047 Maailmakirjandus V (20. sajand) KÜSIMUSTIK variant I 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. ,,Minu Antonia", ,,Kadunud daam", ,,Varjud kivil" 2. Nimetage vähemalt kaks 20. sajandi proosakirjanikku, kes ühendasid oma teostes avangardistlikud modernismi meetodid rahvalike jutustuslaadidega. Knut Hamsun, F. Scott Fitzgerald 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega ,,cadavre exquis" (,,suurepärane surnukeha")? Mis kirjandusvooluga see seostub? Mitme inimese poolt koostatud lausete või piltide jada; kasutati sürrealismis 4. Nimetage ameerika sotsiaalpsühholoogilise näitekirjanduse esindajaid (vähemalt neli). Eugene O'Neill, Arthur Miller, Tennessee Williams, Edward Albee 5. Nimetage kolm 20. sajandi kreeka kirjanikku (kaasa arvatud vähemalt üks eeskätt luuletajana tuntuks saanu). Giorgos Seferis, Odysseus Elyt...
KURESSAARE AMETIKOOL ETTEVÕTLUSERIALADE OSAKOND NIMI Klass/Rühm Erich Maria Remarque Referaat Juhendaja: NIMI LINN 2009 Elulugu Erich Maria Remarque (1898- 1970) Erich Maria Remarque, kelle kodankunimi oli tegelikult Erich Paul Remark. Ema suri tal varakult ning tema mälestuseks lasi endale panna lisanime Maria. Ta sündis 22. Juunil aastal 1898 Saksamaal Osnabrückis. Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning teg...
olevat, vaid sellisena nagu me neid näeme. Piltide kontuurjooned pidid olema häguasad, sest läbi õhu ei saanud need olla teravad. Impressionistid just õhku ja valgust tähtsustasidki. Nähatavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega, nad uskusid, et teatud kui vaadata pildil olevaid värvilaike teatud kauguselt, siis tajume pilti nagu tajuksime seda looduses. Impressionistid värvisid piltidel ka varjud värviliseks, mis aga ei tekitanud vaatajas enam ruumilist tunnetust.. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Tähtsaks sai pildi kujutamise viis, aga mitte see, mida seal kujutati. Kõige sobivam on lugeda sümbolismiks erineva temaatika ja süzeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meelsasti ,,suuri", üldisi ja igavesi eksistensiaalseid teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse
Teeksin paljud asjad kindlasti arukamalt kui siis kui ma seda eriala õppima ei läheks. Mul on võimalus valida endale sobiv riietus stiil, mis mulle meeldib. Ma ei ole kohustatud kanda mõnda emo stiili riideid ega keegi ei sunni mul käima riides nii et inult silmad näha oleks nagu mõndades maades se naistel käsuks on. See tume stiil mis nendel emodel on mulle üldse ei istu nad ei ole ng inimesed nad oleksin ng mingid mustad varjud keda poleksgi olemas kuna tihtipeale on nad nagu natuke veidrad ei suhte inimestega ja on omaette. Nad vist üritvadgi end nähmtamatudeks teha. Ja selline riietus mulle kohe üldse ei meeldi. Võin valida just need riided millega mul endal mugav olla on keegi ei saa õelda et ma ei tohi nii riietuda jne. Põhimõtteliselt kõike võib teha ,kuid mitte Eesti Vabariigi põhireeglitega pahuksisse minna.
kõike läbi valguse ja õhu. Sama objekti võime tajuda erineva valgusega erinevalt seega võime samast motiivist maalida erinevaid pilte. Valgusest sai peakangelane. 5. Kuna Monet tahtis rõhutada valguse tähtsust maalis ta seeriaid ühest ja samast objektist. Ta suutis anda vaimustunult edasi looduse muutlikkust. 6. Impressionistid kandsid värvi lõuendile väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid maalisid ja varjud värviliseks. 7. Auguste Renoir'i huvitas ja peale maastiku inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema suhtumine maailma on eriti soe , südamlik ja imetlev. 8. Tähtsamate impressionismi kunstnikute peamiseks motiiviks oli maastik, maaliti kiiresti et valguse muutus ei suudaks oluliselt värve muuta. Maalisid nad nii looduses kui tänavatel. 9. Postimpressionistideks peetakse kunstnike, kes mõnda aega olid impressionistid kuid 1880- ndate lõpul pettusid selles voolus
arhitektuuris uued suunad. Veneetsia saavutab iseseisvuse. Bromante- Alustas Rooma Peetri kiriku ehitust. Mi chelangelo Buonarroti- arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja, teadlane. Muutis Brromante projekti Peetri kirikule. Töötas alati üksinda. Vaesest perest pärit, aadli perekonnast, üksik oli. Ei ole mitte ühtegi ehitist M. Projekti järgi ehitatud(kuna need olid ulmelised, suursugused). Tema skultuurid väga nüansi rikka, varjud jms. Tema maalid väga jõulised, suurepärane varju mängud. Taavet- polnud õigeid persvektiive. M. Tõttas koljetit tapma(juba vanem, julgem, õilsam). Sixtuse kabeli lagi ja idasein oli tema elutöö. ,,Mooses" ,,Taavet" lagi Idasein ,,Villa Ratonda" Palladio Veneetsias- Matkis antiikarhitektuuri väga järjekindlalt, palladianism, sammaste rohkus. ,,Villa Ratonda"(pilt üleval)
viisil - nagu vulkaanipursked alates tippkohtumisel Mauna Loa on muutunud suuremaks ja sagedamini, vulkaanipursked alates mõra tsoonide langus . Lööve esineb kolmes piirkonnas mäel: tippkohtumisel ja kahe mõra tsoonis laiendatakse kirdesse ja edelasse tippkohtumisel. Umbes 38% vulkaanipurskeid on toimunud tippkohtumisel, 31% Kirde mõra piirkonnas ning 25% edela mõra tsoonis. Ülejäänud 6% on toimunud õhutusavad loodes tippkohtumisel, eemal mõra tsoone.Seismilise varjud paljastuvad magmakambri umbes 1,75 miili (3 km) all tippkohtumisel ja väiksemate magma asutuste all mõra tsoone.Trade tuuled löök idast läände kõikjal Hawaii saartele ning Mauna Loa olemasolu tugevalt mõjutab kohalikku kliimat. Madalatel tõusudel , Ida (tuulepealsel) pool vulkaan saab tugevat vihma. Sademete hulk toetab ulatuslikku metsaistutamist. Lääne (allatuule) pool on palju kuivem kliima. Suuremate tõusude, sademete hulk väheneb, ja taevas on väga sageli selge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
