KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
Keralaine on sfääriliste faaside järel korduv lainetus, kus osakesed liiguvad radiaalselt (punktist A punkti B liikuv lainetus liigub mööda kera raadiust läbi sfääriliste tasapindade; nende tasapindade omavahelist kaugust nimetatakse faasiks). - keralaine valem. Laplace'i operaaator on matemaatiline teisenduseeskiri, mis seab skalaarsele väljale l ( ) vastavusse tema teist järku tuletise ruumikoordinaatide järgi. Kui see tuletis on võrdeline sama välja ajalise tuletisega, tekib lainevõrrand. Elektromagnetlaine on harmooniliste võnkumiste seaduste kohaselt toimuv elektri- ja magnetvälja võnkumiste kombinatsioon samas faasis. - elektromagnetvälja võrrand. Käiguvahe ja faasinihe Käiguvahe on kahe laine poolt läbitud teepikkuste erinevus ühe kindla punkti suhtes, millesse mõlemad lained parajasti liiguvad, tähistatakse dS = S1 S2, kus
sajandil. Põhiline teoreetiline paradigma. Minevik on halvem, tulevik parem, toimub areng, mis on ühesuunaline. Hegel idee järjest täiuslikum avaldumine ajaloo tegelikkuses. Talle sekundeerib Marx: ajaloos on areng, kuid see ei ole absoluutse idee avaldumine, vaid majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogilise arengu, teaduse edasiminekuga, mille tõttu peavad muutuma majanduse ja tootmise suhted ja nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis Marxi arvates on tuletis majanduslikust korrast. Darwin: primitiivsed eluvormid arenevad täiuslikuma poole. kui ma arvame, et mõistusega inimene on dinosaurusest parem, evolutsioon on positiivse suunaga. bioloogilised liigid on tekkinud järkjärgulise arengu tagajärjel. Comte: positivismi rajaja, meie teadmine tegelikkusest areneb primitiivsest usust teadusliku tunnetuseni, mis võimaldab lahendada kõik probleemid (sotsiaalsed, teaduslikud)
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerul...
Peptiidid- neid aminohapete ahelikke on hakatud uurima kui neurotransmittereid alles viimasel ajal. Aju peptiidid, mida kutsutakse opioidideks käituvad nagu oopium, leevendades valu või põhjustades unisust. 1973. aastal avastasid teadlased neuronitel mitmetes aju osades opiaatide retseptoreid, mis viitas sellele, et aju pidi tootma oopiumile sarnaseid aineid. Peale seda teadlased avastasid esimese opiaadi, mida aju ise toodab. See opioid sarnanes morfiinile ( oopiumi tuletis, mida kasutatakse meditsiinis valuvaigistina ) Nad nimetasid selle enkefaliidiks ( EF ) (sõna-sõnaline tähendus "pea sees") . Järgnevalt avastati ka teised opiaadid, mida me tunneme kui endorfiine ( EP ) ( see tähendab siis endrogeenne ehk sisetekkeline morfiin). Täpne opioidide roll kehas on aga veel ebaselge. Tõenäoline oletus on, et enkefaliinid vabastatakse neuronite poolt stressi olukorras, et vähendada valu ja suurendada kohanemisvõimet. Enkefaliini
h(0) = lim sH ( s ) = lim = lim = 60 s s s 2 + 20 s + 96 s s 2 + 20 s + 96 60 s 2 - 96 s h() = lim sH ( s ) = lim 2 =0 s 0 s 0 s + 20 s + 96 Märkus: kui hüppekaja on teada, siis impulsskaja leidmine on väga lihtne. Impulsskaja on hüppekaja tuletis. Seda seost on väga mugav kasutada ka tulemuste kontrollimiseks. Kontrollime: ( g (t ) = - 1 + 18e -8t - 17e -12t ) = 0 - 8 18e -8 t - 12 (-17)e -12t = -144e -8t + 204e -12t m.o.t.t. 27 Ülesanded iseseisvaks lahendamiseks IL 6.1 On teada süsteemi ülekandefunktsioon:
veidi üle 0,5 väärtuse =p2/p1 saavutab maksimumi ning seejärel jällegi väheneb nullini (punktiirjoon). Tegelikkuses väärtuse vähenemisel 0,5-st nullini jääb massikulu püsivaks ning graafiku joont tuleb tõmmata paralleelselt abstsissteljega (joon AB). Valemist (117) on näha, et kulu on maksimaalne, kui vahe 2/k (k+1)/k on maksimaalne. Tähistame selle avaldise y-ga ja leiame selle väärtuse, mille puhul y on maksimaalne. Selleks on vaja võtta tuletis järgi ja võrdsustada ta nulliga: (2/k) (2-k)/k [(k+1) / k] 1/k = 0 Jagades võrrandi kõik liikmed läbi [(k+1)k] (2-k)/k ga , saame 2/(k+1) = (k-1)/k , millest = [2/(k+1)]k/(k-1) see maksimaalne väärtus ongi kriitiline: krit = pkrit/p1 = [2/(k+1)]k/(k-1) , (118) Pannes krit väärtuse valemisse (117) saamegi maksimaalse kulu: mmaks = F [2k/(k+1)] p1/v1 (2/k+1)2/(k-1) (119)
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
FÜLOGENEESI REKONSTRUEERIMINE III Makromolekulid kui info allikad fülogeneetilistele, konstruktidele ja rekonstruktsioonidele Viimased kümmekond aastat on kiiresti arenenud molekulaarsete tunnuste kasutamine fülogeneetilistes rekonstruktsioonideks. Võib koguni öelda, et geenide ja valkude primaarstruktuuri andmestik on muutunud absoluutselt domineerivaks. Eelkõige just andmestik geenide tasemel, sest valkude primaarstruktuuri selgitamine on valdavalt tuletis geeni struktuurist - teades geneetilist koodi (ja splaissingu reegleid seal, kus on tegemist intronitega). Mis siis tingis sellise pöörde? Palju asjaolusid. Esiteks muidugi meetodite kättesaadavus, õigemini nende avastamine (loomine): geenide sekveneerimine, kloneerimine ja amplifitseerimine. Kuidas suhtuvad omavahel klassikalised morfoloogilised meetodid ja molekulaarsed? Mingil metatasemel ei ole vahet, kuid prakrtilised erinevused on arvukad ja üsna suured.
Tinglikult loetakse inertsiraadiust ainult positiivsena. Ruut: ix=iy=a/12 Ristkülik: ix=h/12 iy=b/12 Ring: ix=iy=D/4 1.6. Koormusfunktsiooni ja sisejõudude funktsioonide vahelised seosed, nende kasutamine epüüride koostamisel. Ülesanne: Staatikaga määratud tala Q ja M epüürid. Seosed koormusfunktsiooni ja sisejõudude funktsioonide vahel: · koormusfunktsiooni esimene integraal on põikjõu funktsioon vastasmärgiga ja põikjõufunktsiooni esimene tuletis on koormusfunktsioon vastasmärgiga. 5 x dQ xy = -q (x) Q xy ( x) = - q ( x) dx + Q xy 0 kus: dx 0 Qxy(x)- põikjõu funktsioon q(x)- koorumus funktsioon Qxyo- põikjõu funktsiooni väärtus integreerimisrajal kohal x=0 · Painemomendi funktsioon on koormusfunktsiooni teine integraal ehk põikjõu funktsiooni esimene integraa.
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
summa jääb igal ajahetkel muutumatuks. Võimsuste bilansi võib avaldada seejuures järgmiselt: P = Pd + Ps, 165 dW kus P = = sW . dt Staatiline võimsus Ps = sWs kirjeldab salvestunud potentsiaalset energiat, mis on vajalik mehhanismi vastujõu, nt hõõrdejõu, gravitatsioonijõu, elastsusjõu jne ületamiseks. Kineetilise energia tuletis aja järgi annab dünaamilise võimsuse Pd = sWd. Pöörleval liikumisel J 2 2 Wd = , Pd = Js + sJ , 2 2 kus J on inertsmoment mootori võllil ja võlli nurkkiirus. Inertsmomendi ühikuks on kgm2. Mõnikord kasutatakse inertsmomendi asemel hoomomenti GD2 = 4J. Nurkkiiruse ühikuks on rad/s
nõrkuste rahuldamiseks (nt suits, alkohol). Tegemist on inimese poolse loogilise käitumisega inimese vajadused ja rahuldamise eesmärgid on kooskõlas 6. Seksuaaljäägid inimese seksuaalsed toimingud hakkavad sotsioloogile huvi pakkuma siis, kui need väljuvad puht kehaliselt tasandilt. Kui sellele aktile vastab midagi loogilist · Tuletis e derivatsioon muutuv nähtus. Ka see juhib inimese käitumist just nagu seda teevad jäägid. Tuletised on vahendid, millega inimene püüab anda loogilise katte oma ebaloogilisele käitumisele. Eesmärgiks ikka jätta teistele inimestele mulje loogilisest käitumisest. Neid on 4 eri liiki: 1. Baseeruvad teatud suhetel ja autoriteedil, mis eksisteerivad inimeste vahel. Nt ema ja lapse vahel, ülemuse ja alluva vahel
olemas hiljemalt 9 saj . Anatoolias: Phrygia riik. 650-kimmerlaste rünnaku tagajärjel kadus. Tekkis Väike-aasia kesk ja lääne osas, pealinn oli Gordion, rahvas olevat sisserännanud Euroopast pärast Trooja sõda. Pealinnas kujunes hiljemalt 9 saj linn, kus oli suur akropol, stepi peal suur vall, ülikute hauad, kääpad, valitseja haud u 50 m kõrgune ,8 saj lõpust, väike mees, 60 aastane , võis olla kuningas. Võtsid kasutusele tähestikkirja Foniikia tähestiku üks tuletis 8 saj., säilinud on Phrygia kaljuraidkirju, pühitsus tekstid pole informatsiivsed. Phrygia ajalugu on teada teistest allikatest, ja nende hulgas on olulisemad kreeka allikad.Kreeklaste mälestuses oli kuningas Midas, kahetine tegelane, ühelt poolt on puht mütoloogiline oli kokkupuude Dionysega , käsi kullast muutis kõik kullaks, aga teiselt poolt on reaalne ajalooline tegelane, oli ta see kuningas kes oli barbarite valitsejatest teinud rikkalikke
allika enda formuleeringust ega muudest allikatest. Vahel jääb isegi tavast ja printsiipidest vähe seoses hinnata kui adekvaatseimat. Otsustuse transformatsioonil võib olla mitmeid liike. Nende kõigi ühisosa – otsustust ei ole võimalik taandada ainult olemasolevale juriidilisele materjalile. Otsustuse transformatsiooni kvaliteet seisneb selles, et tehtav juriidilisse pidamiskorda kuuluv otsustus ei ole loogiline olemasoleva juriidilise materjali tuletis ja selle lihtne kirjeldus. Seega otsustuse transformatsiooni mõiste on suhteliselt lai ja hõlmab paljusid probleeme. Otsustuse transformatsiooni mõjutavad olulisemad komponendid: 1) Otsustuse täpsus e juriidiliselt vastava normi valik. Täpsuse saavutamiseks tuleb appi võtta subsumeerimise „kuldreegel“ – loogiline süllogism, et tuvastada, kas subjekti käitumine teatud situatsioonis on vastavuses õigusnormi abstraktses faktilises koosseisus kirjeldatuga.
Pa = W = H sin (90° + + + - ) 2 cos 2 sin (90° + + + - ) ( 10.23) dPa Sellise kaldenurga määramiseks, mille puhul Pa on maksimaalne, tuleb võtta tuletis d ja võrdsusta see nulliga. Sellest võrrandist leitud tuleb asetada Pa avaldusse 10.20. Lõplikult saab survejõu jaoks avalduse 1 Pa = K a H 2 , ( 10.24) 2 kus
suhtes liigub. Nii aja kui ka koordnaadi teisendusvalemid sõltuvad üksteisest. Neid valemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Nendest valemitest on võimalik tuletada aja aeglenemise ja pikkuse lühenemise valemeid. Kui lähtuda üldistest teisendusvalemitest aegruumi koordinaatide vahel, siis on võimalik tuletada relatiivsusteoorias esinevad efektid. Teades seda, et kiirus on koordinaadi tuletis vastava aja järgi, on kiiruste liitumise relativistlik valem tule-tatav Lorentzi teisendusvalemitest. Lorentzi teisendus näitab aja ja ruumi koos-teisenemist. ( Ainsaar 2001, 12-13 ). Aja aeglenemine on olemuselt aja kadumine ( aeg kaob ), sest aja lõpmatust aeglenemist on võimalik mõista kui aja peatumist. Kuid aja peatumine on olemuselt aja eksisteerimise lakkamine. Täpselt sama on ka ruumiga. Kahe ruumipunkti vahelise kauguse vähenemist või keha pikkuse
suhtes liigub. Nii aja kui ka koordnaadi teisendusvalemid sõltuvad üksteisest. Neid valemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Nendest valemitest on võimalik tuletada aja aeglenemise ja pikkuse lühenemise valemeid. Kui lähtuda üldistest teisendusvalemitest aegruumi koordinaatide vahel, siis on võimalik tuletada relatiivsusteoorias esinevad efektid. Teades seda, et kiirus on koordinaadi tuletis vastava aja järgi, on kiiruste liitumise relativistlik valem tuletatav Lorentzi teisendusvalemitest. Lorentzi teisendus näitab aja ja ruumi koos-teisenemist. Lorentzi teisendusi on lihtsam avaldada maatriks kujul: = Aja aeglenemine ei sõltu ruumi koordinaatidest x, y, ja z, kuid seevastu keha pikkuse lühenemine esineb ainult keha liikumise sihis. Aja aeglenemine on olemuselt aja kadumine ( aeg kaob ), sest aja lõpmatust aeglenemist on
suhtes liigub. Nii aja kui ka koordnaadi teisendusvalemid sõltuvad üksteisest. Neid valemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Nendest valemitest on võimalik tule- tada aja aeglenemise ja pikkuse lühenemise valemeid. Kui lähtuda üldistest teisendusvalemitest aegruumi koordinaatide vahel, siis on võimalik tuletada relatiivsusteoorias esinevad efektid. Teades seda, et kiirus on koordinaadi tuletis vastava aja järgi, on kiiruste liitumise relativistlik valem tule- tatav Lorentzi teisendusvalemitest. Lorentzi teisendus näitab aja ja ruumi koos-teisenemist. ( Ainsaar 2001, 12-13 ). 1.2.1.8 Liikumise kiirus Joonis 26 Punkti P` liikumine erinevate koordinaadistikude suhtes. 57 Punkt P` liigub koordinaadistikus T´X´Y´Z´ mööda x telge kiirusega:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
