docstxt/127298706845821.txt
docstxt/.txt
Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat. Andmed: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km2 Riigikeel(ed) hispaania Rahvaarv 46 120 000 (2011)
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4
Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Üldine iseloomustus Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város). Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus on 2009. aasta seisuga 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%. 12% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Riigikeel on ungari, rahaühik forint, rahvastiku tihedus 107,3 in/ km2 riigi pindala 93 030 km2 . President: Pál
Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Bangladesh jääb laiuskraadide 20 º ja 27 º N ja pikkuskraadide 88 º ja 93 º E vahele. Bangladeshi asustus on suur. Selle põhjustab soe kliima, palju vett, hea põllumajandus, traditsioon pere on suur). 2011. Aasta järgi elab Bangladeshis 142, 319, 000 elanikku ehk siis 1, 074. 54 in/km2 kohta. Rahvaarv 162 221 000 (2009). 142, 319, 000 (prognoositud 2011) Riigipindala 147 570 km² Rahvastiku tihedus 1099 in / km² SKT 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta 2200 USD Tegemist on rahvaarvu järgi suurriigiga. Kuulub rahvaarvult maailma esikümnesse (rahvaarvu poolest). Bangladeshis rahvaarv muudkui suureneb. 2000. aastal elas Bangladeshis ~128 millionit, 2005. aastal ~141 miljonit inimest. Praeguste andmete (2009) kohaselt elab Bangladeshis üle 162 miljoni inimese. 2015. aastaks on prognoositud ~168 miljonit elanikku. Prognoos on tehtud 2008. aastal. Kuid
Ühtlane sirgjooneline liikumine keha suund ja kiirus on jäävad. Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Jõud suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma Rõhk vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Tihedus suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. p=mv ...
Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuri-ga. PVT 0 V0 = P 0 T - Charles'i võrrand Selles valemis tähistab V0 gaasi mahtu normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastavat rõhku, T0 normaal- ja standardtingimustele vastavat temperatuuri kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhku ja temperatuuri, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m1 M1 D= = m2 M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH 2 = 2,0 g/mol) suhtes M gaas D õhk = 29,0
See väljendub nt mägedes ronimisel (verejooksud jne). Üleslükkejõud sõltub põhiliselt keha vedelikus oleva osa ruumaalast. Mida suurem on see seda suurem on üleslükke jõud. Kui keha on täielikult vedelikus siis üleslükke jõud rohkem ei muutu. Lisaks sõltub üleslükke jõudvedeliku tihedusest, mida tihedam on vedelik seda suurem on üleslükke jõud (nt surnumeres) üleslükke jõu valem: Fü: roo korda g korda V ( roo on vedeliku tihedus, g on 10N/kg). Keha ujub siis kui tema üleslükke jõud on suurem kui raskusjõud, Fü on suurem kui F. (Fü- üleslükkejõud ja F- raskusjõud. Keha ujub ka siis kui tema tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (roo k on väiksem kui roo v) roo k - kehatihedus ja roo v - vedeliku tihedus. (nt puit, vedelik brusiin) Keha hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega ( Fü=F). Tiheduste kaudu ta hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega. roo k = roo v
vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. Iga keha külje mõõdetakse joonlauaga kolm korda mõõtmistäsusega 0,1mm, seejärel arvutatakse iga külje jaoks keskmine mõõt. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutatakse keha maht Vbr valemiga 1. Proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul. Keha tihedus arvutatakse valemiga 2 Keha maht arvutaakse järgmise valemiga: , Valem nr: 1 kus V keha maht [cm3] a pikkus [mm] b laius [mm] h kõrgus [mm] Keha tihedust arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 2 kus proovikeha tihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [g]
See ei tulene sellest, et naisi rohkem sünniks, vastupidi, rohkem sünnib poisslapsi. Kuid naiste keskmine eluiga on meeste omast kõrgem. Naiste keskmine eluiga Soomes on 79 eluaastat, meestel aga 72. Soomes on kõige rohkem 46 50 aastaseid inimesi. · Loomulik iive püsib 0, 3 % ja 0, 5 % vahel TIHEDUS · Rahvastiku tihedus on 18 inimest km² kohta · Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab u 90% · Kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus INIMESTE PAIKNEMINE JA PAIKNEMISE TIHEDUS · Rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas · Rahvastiku paiknemise põhjused: 1. Soojem, põhjapool on lapimaa ning külm 2. lõunaosas on Soome pealinn ja suuremad linnad 3. Poliitika põhiliselt Lõuna-Soomes RAHVUSTE SUHE · 1920
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase
1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad Silikaattellis - tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880
liikuda sadu kilomeetreid kokku põrkamata. Kuna osakesed põrkuvad harva, siis selles ruumis atmosfäär ei käitu enam nagu voolis. • Mesopausist termopausini temperatuur termosfääris tõuseb, seejärel jääb kõrguse suhtes konstantseks. Termosfääri inversioonipõhjustab väikene molekulide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500 ° C (1773,15K), kuigi ka siin on osakesed üksteisest nii kaugel, et tavapäraselt osakeste põrkumisega siin temperatuuri defineerida ei saa. Termosfääris saab üks molekul liikuda keskmiselt umbes ühe kilomeetri ilma, et teise molekuliga kokku põrkaks. Termosfääri jääb ka
sepistatavad. Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Suhteliselt vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3. Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Seda leidub maakoores, vahevöös (moodustab 20% selle massist),
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali
üleslükkejõud vähenema. Keha ujub, kui üleslükkejõud arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Kui keha on sukeldatud täielikult, siis on valemis FÜ=pgV, esinev ruumala V võrdne keha kogu ruumalaga Kui raskusjõud ja üleslükkejõud on võrdsed, ning keha asub täielikult vedelikus, siis keha heljub.E. Keha heljub, kui üleslükkejõud ja raskusjõud on arvuliselt võrdsed. Heljumisel on Fr ja Fü võrdsed. Keha tihedus on pk ja vedeliku tihedus pv. Kehale mõjuv raskusjõud avaldub F=mg, keha mass m=pV. Kehale mõjuv raskusjõud siis: Fr=pkgV, üleslükkejõud valemiga: Fü=pvgV, kuna raskusjõud ja üleslükkejõud on võrdsed, siis pkgV=pvgV Omadused: · Keha heljub kui keha tihedus võrdub vedeliku tihedusega (ka gaasi korral) · Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasiga võrdne (kui keha tihedus on suurem, siis on raskusjõud üleslükkejõust suurem, ja keha vajub põhja)
küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h).Mõõdetud keraamilise telliskivi ja õõneskeraamilise telliskivi andmed on tabelis 1.1.Ruumala arvutati kõikidele kehadele valemiga (1). Esines kehi, millel olid väljalõiked. Väljalõiked mõõdeti sarnaselt kehadele ja nende ruumala lahutati terve keha ruumalast. Kõik kehad kaaluti kaalul, saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass) arvutati kõigi kehade tihedus valemiga (2). Tulemused on tabelis 1.2. Valem (1) V=a*b*h / 109 V- keha ruumala m3 a-keha pikkus mm b-keha laius mm h-keha kõrgus mm Valem (2) =m/V tihedus kg/ m3 m mass kg V ruumala m3 2 3.2 Ebakorrapärased kehad 3.2.1 Graniit Kuna graniidi poorsus on väike ja ta praktiliselt vett ei ima, kaaluti keha ruumala
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Tetraklorometaan 2. Summaarne valem - CCl4 3. CAS nr - 56-23-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -22.9 6. Keemistemp. 76.7 7. LD 50 2350 mg /kg 8. Mürgisus, toksilisus mürgine ja keskkonnale ohtlik 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.08048 g/100 mL 10. Olek toatemperatuuril vedel 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,593Mg/m3 12. Kasutamine lahustina, tulekustutusvedelik, külmutusseadmetes, keemilises puhastuses riiete puhastamiseks 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- etanool, piiritus 2. Summaarne valem - C2H6O 3. CAS nr 64-17-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. -114.3 °C 6. Keemistemp. 78.4 °C 7. LD 50- 7060 mg/kg; 8. Mürgisus, toksilisus- suures koguses tekitab alkoholimürgituse ja valkude kalgenemist. 9
· jätab toidule ise loomuliku lõhna ja maitse · vananeb(muutub rabedaks) · reostab loodust 5 Täpsemalt plastmassidest Polüamiid Nimetus Kirjeldus Värv natural valge / must Tihedus 1,14 Veeimavus külastumisel vees 23°C, % 9 Lubatud töötemperatuur õhus, °C 40...70 Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa 78 / Rockwelli kõvadus M 85
c) Elektrooniline kaal d) Mõõtesilinder veega 4. Töö käigu kirjeldus: 4.1 Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht Vbr arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes, mõõtmised teostatakse joonlauaga ja nihikuga, mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Saadetakse 3 mõõtu – a, b, h, arvutatakse Valemiga (1) ja terassilindri ruumala arvutatakse Valemiga (2). Proovikeha mass m määratakse kaalumise teel. Peale seda arvutatakse keha tihedus Valemiga (3). Mõõtmis – ja arvutustulemused on toodud Tabelis (1) Valem (1). Vbr ( a b h) 1000 Vbr – keha maht [cm3] a – pikkus [mm] b – laius [mm] h – kõrgus [mm] Valem (2). D 2 d 2 V h 1000
Keemiliste omaduste hulka kuuluvad nt aine võime põleda, reageerida veega vms. 2. Mis on füüsikaline omadus? Füüsikaline omadus on omadus, mis pole seotud aine muundumisega teisteks aineteks ehk aine osalusega keemilistes reaktsioonides. 3. Loetle olulisemad füüsikalised omadused. Olulisemad füüsikalised omadused on aine värvus, lõhn, sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, tugevus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, lahustuvus erinevates ühendites, tihedus jms. Enamuse füüsikaliste omaduste iseloomustamiseks tuleb kasutada katsete või mõõtmiste abi, ainult väheseid saame määrata oma meeleorganite abil (lõhn, värvus). 4. Millest sõltub aine olek? Aine olek sõltub sellest, kuidas paiknevad aineosakesed. Erinevas olekus aine osakesed paiknevad erineva tihedusega, nende omavaheliste sidemete tugevus ja seetõttu ka liikumisvõime on erinevad. Enamik aineid võib esineda kolmes olekus, milleks on tahke, vedel ja gaasiline. 5
Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil,kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala V=Sp*h d1 - keha välimine diameeter ds - keha sisemine diameeter h – keha kõrgus Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4
plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK Ehitusmaterjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali, koos pooride ja tühimikega, mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus ρ määratakse keha massi ja mahu suhtena (kg/m3) valemiga: m ρ= ∙ 1000 V br , [kg/m3] Valem nr:1 kus m – katsekeha mass (g) Vbr – katsekeha ruumala (cm3) 1.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht V arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmistest. Mõõdame joonlaua või nihikuga
Põhjuseks on see, et pallile mõjuv üleslükkejõud on suurem vedelikus, mis on tihedam, seetõttu vajub tihedamas vedelikus olev pall vähem. 4. Kaks meest istuvad kummipaadis ja püüavad kala. Mida peaks tegema, et ka kolmas mees saaks istuda paati nii, et paat ei vajuks kolme mehe raskuse all põhja? Põhjenda vastust. B Rida 1. Miks mingist puidust laud ujub vees, aga piirituses vajub põhja? Piirituse tihedus on väiksem kui vee tihedus, kui puidu tihedus on piirituse tihedusest suurem, kuid vee tihedusest väiksem, siis ta upub piirituses, aga vees mitte. 2. Plastmassist eseme asetamisel vette vajus esemest pool vette. Kas sama eseme asetamisel õlisse vajub esemest rohkem või vähem kui pool õlisse? Põhjenda vastust. Õlisse asetamisel vajub ese rohkem, sest õli tihedus on vee tihedusest väiksem ning seetõttu on õlis esemele mõjuv üleslükkejõud väiksem ja ese vajub rohkem. 3. Päästerõngas ujub vee peal
Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust. 1. Bangladesh 2. Bhutan 3. India 4. Maldiivid 5. Nepal 6. Pakistan 7. Sri Lanka ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Aasiasse: · Afganistan · Bangladesh · Bhutan · India · Iraan · Maldiivid · Nepal · Pakistan · Sri Lanka *Afganistan* Afganistani islamiriik Riigikord: vabariik Pealinn: Kabul Pindala: 652 225 km2 Rahvaarv: 25 800 000 Rahvastiku tihedus: 40 inimest/km2 Riigikeel: pustu keel, dari keel Rahvuspüha: 18. august (iseseisvuspäev, 1919) Linnaelanikke: 20 % Keskmine eluiga: 45 aastat Kirjaoskamatus: 42% Rahvastiku kogutoodang: 750 $ elaniku kohta *Bangladesh* Bangladeshi Vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: Dhaka Pindala: 147 570 km2
Tartu Kommertsgümnaasium AFGANISTAN Uurimustöö RAHVAARV Afganistani rahvaarv on suur. 2009 aasta seisuga umbes 29 miljonit. 2025 aasta prognoosiga kasvab see rahvaarv 48 miljonini. RAHVAARVU MUUTUMISED VIIMASEL AJAL. (10 a) RAHVASTIKU PAIKNEMINE Kõige tihedamini asustatud ala on Afganistani põhjaosa, mis on viljakas. Rahvastiku keskmine tihedus on 40 inimest / km². Afganistani põhjanaabri Türkemenistani rahvastiku keskmine tihedus on 9,8 inimest/ km². Usbekistani rahvastiku keskmine tihedus on 58,1 inimest/ km². Tadzikistani rahvastiku keskmine tihedus on 47,9 inimest / km². Afganistani kirdenaabri Hiina rahvastiku keskmine tihedus on 137 inimest / km². Afganistani ida ja lõunanaabri Pakistani rahvastiku keskmine tihedus on 202 inimest/ km². Afganistani läänenaabri Iraani rahvastiku keskmine tihedus on 41,4 inimest/ km². RAHVUSLIK KOOSSEIS
4 Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga: m−m1 V br= pv ; kus Vbr – proovikeha maht [cm3] m – proovikeha mass õhus [g] m1 – proovikeha mass vedelikus [g] pv – vedeliku tihedus (g/cm3) Poorse keha maht koos parafiiniga arvutatakse järgmise valemiga: m1−m2 V 1= ; pv kus V1 – parafiiniga kaetud keha maht m1 – keha mass koos parafiiniga õhus [g] m2 – keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] ρv – vee absoluutne tihedus [g/cm3], (1g/cm3)
biosfääri muutusi ja raadiohäireid. · Mass on 2 x1030 kg , raadius 7 x 108 m, heledus 4 x 1026 W · Temperatuur pinnal 5800 0 K ning tuumas 15600000 0 K. · Päike peaks meid rõõmustama soojuse ja valgusega veel umbes 5-6 miljardit aastat. Merkuur · Päikesele lähim planeet. · Keskmine kaugus päikesest on 5,8 x 1010 m. Tiirlemisperiood 88 ööpäeva ja pöörlemisperiood 176 ööpäeva. · Raadius on 2,420 x 106 m, mass on 3,3 x 1023 kg, tihedus 5,44 g/cm3, temperatuur on vahemikus -173 0C + 4300C - ni . ·Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub ja sellepärast ongi nii suured temperatuuri kõikumised. Veenus · Veenuse kaugus Päikesest on 1,08 x 1011 m , raadius on 6,07 x 106m , mass on 4,9 x 1024 kg, tihedus on 4,95 g/cm3. · Tiirlemisperiood 225 ja pöörlemisperiood 117 ööpäeva. · Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab pinna temperatuuri 400 0C kuni 700 0C-ni.
Materjalide omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide omadused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest
Katse 2 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,03 g V(kontrollproovi optiline tihedus)= 0,168 A Dk(uuritava proovi optiline tihedus)= 0,055A Vx(Uuritava proovi maht)= 250ml Vk(mõlema kontrollproovi maht)= 250ml Arvutused Dx * Vx * Ck Cx = Kohvi hulk uuritavas proovis leitakse valemi järgi: Dk * Vk , kus Ck- kohvi hulk kontrollproovis Dx- uuritava proovi optiline tihedus (0,055 A) Dk- kontrollproovi optiline tihedus Vx- uuritava proovi maht (250ml) Vk- kontrollproovi maht (50ml) 1. katse 0,055 * 250 * 2,09 Cx1 = = 0,668 g 0,172 * 250 2.katse 0,055 * 250 * 2,03 Cx 2 = = 0,649 g 0,172 * 250 keskmine 0,668 + 0,649 Cx ( kesk ) = = 0,659 g 2 Kohvi tegelik kogus oli 0,662g. Veaprotsent 0,662 - 0,659
Islandi pealinn on Reykjavik. Keelena kasutatakse seal islandi keelt, inglise keelt ja saksa keelt. Teda ümbritseb Norra meri ja Atlandi ookean. Põhilised loodusressursid on kala, hüdroenergeetika ja geotermaalenergia. Kõrgeim punkt on Hvannadalshnukur (2,110 m). Islandi pindala on 103,000 km2 , sealhulgas 100,250 km2 maismaad. Rahvaarv on 301,931 (2007 a.). Joonis 2. Islandi lipp 1 1. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Islandi keskmine rahvastiku tihedus on 2,99 inimest km2. Sarnane rahvastiku tihedus on Surinames, Austraalias ja Botswanas. Rahvastiku tihedus on suurem pealinna, Reykjaviki ja Akureyri lähedal töövõimaluste pärast. Joonis 3. Islandi rahvastiku tihedus aastal 2007 2 2. Keskmine eluiga Islandi eeldatav eluiga on meestel 78.33 aastat ja naistel 82.62 aastat, kokku 80.43 aastat 2007. aasta andmete järgi
Materjali poorsuse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Mullpoltistiireen, grani it, keraami line telliskivi 3. Kasutatud tiiiivahendid - Nihik - tiipsus 0,1 mm - Elektrooniline kaal (pt 4.1) - tiipsus 0,2 g - Elektrooniline kaal (pt 4.2) -thOsus O,)'fl 4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$ m- 1, Po = 3'1000, valem nr I /t, kus m - proovikeha mass 6hus [g] ja Vu.- proovikeha maht [cm3]. 4. 1. Korrapii rase kuj u ga ehitusmaterj ali tiheduse miiiiramine Korrap
Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Hõbe: ...on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope on hõbedal kaks, nende massiarvud on 107 ja 109.Hõbe on väärismetall. Ta on tavatingimustes suhteliselt pehme metall, mis peegeldab hästi valgust
Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojusjuhtivusest. Kasutatud materjal Vahtpolüstüreen 1. Töö käik 1.1 Mõõtmete määramine Tasasele alusele asetatud katsekehad mõõdeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. 3 mõõtmistulemuse põhjal leiti keskmine. Mõõtmistulemused on tabelis 1.1 1.2 Tiheduse määramine Katsekehad kaaluti ning seejärel leiti tihedus massi ja mahu suhtena valemist (1): m 0 = * 1000 Vpr kus, 0- proovikeha tihedus m- proovikeha mass, g Vpr- proovikeha ruumala, cm3 Arvutustulemused on tabelis 1.1 1.3 Paindetugevuse määramine Katsekehade mõõtmed saadi tabelist 1.1. Katsekehad asetati tugedele, mis olid vahega l=200mm ning keha koormati keskelt
4. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Sellekstäitafilter destilleeritud veega, lastesta lõpuni tühjaks tilkuda. 5. Liiv koonilisest kolvist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 6. Selgefiltraat valada keedu klaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm 3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 7. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. 8. Pealemõõtmistpesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed. Lahuse tihedus 1,019g/cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. 1. Tabelist 1.1 leida lahuse tihedusele vastav NaCl protsendiline sisalduslahuses. Tabel 1.1 Lahuse tiheduse ( )sõltuvus NaCl protsendilisestsisaldusest lahuses. kus on mõõdetud tihedus; 1 sellest väiksem tihedus(tabelist 1.1) = 1,0161;
1) Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril -38,8 °C ja keeb temperatuuril 356 °C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Meie katse teeb võimalikuks ainete erinev lahustuvus, mida vajalike andmete saamiseks ära kasutame. Töö käik: Kolvi kaalutakse liiva ja soola segu. NaCl lahustatakse väheses koguses destilleeritud vees ning filtreeritakse kasutades kurdfiltrit. Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis
ÜRO julgeolekunõukogu ( ajutine) - ÜRO organ, ÜRO-ga sama ülesanne 7 4. Rahvastik Brasiilias elab 197,597,678 inimest. Brasiilia on suurriik. Rahvaarv on märgatavalt kasvanud. 1500 aastal oli rahvaarv kõiges 15 000. 1800. aastal oli aga rahvaarv juba 3 250 000 miljonit. 2005. aastaks on aga rahvaarv kasvanud 169 544 443 inimeseni. Keskmine rahvastiku tihedus on 10-24 in./km². Paraquai rahvastiku tihedus on 14,8 in./km². Keskmine rahvastiku tihedus on 10- 24 in./km². Uruquay rahvastiku tihedus on 19,4 in./km². Keskmine rahvastiku tihedus on 10-24 in./km². Boliivia rahvastiku tihedus on 7,8 in/km². Keskmine rahvastiku tihedus on 0-9 in./km². Peruu rahvastiku tihedus on 22,1 in/km². Keskmine rahvastiku tihedus on 10-24 in./km². Colombia rahvastiku tihedus on 36,6 in./km²
ISO 17123-3): 1" (0,3 mgon) ja baaspositsioneerimistäpsus (std.dev.): ± 1 mm. Trimble automaatsuunamise täpsus 200 meetri puhul on < 2mm. 7. Kust saab näha Trimble Survey Controller tarkvara seeria- ja litsentsi numbrit? Avades TSC Configuration About TSC. 8. Mis on Trimble Access tarkvara uusim versioon? Uusimaks versiooniks on Trimble Access Software version 2013.40. 9. Mis on järgmised parameetrid: salvestusmälu, operatiivmälu, ekraani pikslite tihedus ja GSM modemi tüüp Trimble TCU, TSC2, TSC3, Slate ja Leica Zeno 15 väliarvutil? Trimble TCU · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 64 MB SDRAM · salvestusmälu 1 GB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC2 · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 128 MB SDRAM · salvestusmälu 512 MB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus)
Metallid on plastilised. Plastilisuse tõttu saab metalli valtsida õhukeseks leheks või tõmmata traadiks ja sepistada. Mõned metallid(antimon, mangaan) on haprad, sepistamisel purunevad nad kildudeks nagu klaas. Metallidon head soojus- ja elektrijuhid.Kõige paremad elektrijuhid on hõbe ja vask. Tehnikas rakendadtakse elektrijuhtidena ja elektrijuhtmete valmistamisel alumiiniumit ja vaske . Reeglina on head soojusjuhid ka head lektrijuhid. Metallide tihedus. Metallide tihedus erineb laiadespiirides.Kõige kergem metall on liitium.Liitium on veest kergem u.2 korda. Veest kergemad on ka naatrium ja kaalium: Tehnikas nime kergmetallideks metalle, milletihedus on alla 5.0g/cm3.Enamik metalle on raskmetalle. Metallide tihedus sõltub metalliaatomimassist. Mida suurem on aatomimass, seda suurem on tihedu. Teiseks sõltub metalli tihedus metalli kristallvõre ehitusest, mida väiksem on metalliaatomite kaugus kristallvõres üksteises seda lähemal on aatomid
Belgia pinnamood on üldiselt madal ja tasane, seetõttu nimetati Hollandit ja Belgiat varem ka Madalmaadeks. Kõige madalam punkt on 0 m ning see asub Põhjameres, kõige kõrgem punkt on 694 m ning selle nimi on Signal de Botrange. Tähtsamad loodusvarad on suhkrupeet, sealiha, lambaliha, tubakas, piim, õlu, õli, tera-, puu- ja köögiviljad. Belgia pindla on 30528 km2, sealhulgas 30278 km2 maismaad. Joonis 2. Belgia lipp Joonis 3. Belgia vapp 1.Rahvastiku tihedus ja paiknemine Belgia keskmine rahvastiku tihedus on 343,23 inimest/ km2. Sarnane rahvastiku tihedus on El Salvadoris, Marshall Island'itel ja Jaapanis. Rahvastik paikneb ebaühtlaselt sisemaal on rahvastiku tihedus 5-249 in/km2, aga mere ääres võib rahvastiku tihedus ulatuda üle 1000 in/km2. See erinevus tuleneb sellest, et Belgias eelistavad inimesed elada suuremates linnades või nende lähedal.
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest.
valama lahus mööda klaaspulka koonilisse kolbi. Kolbi all on keeduklaas. Naatriumkloriidi täielikuks väljapesemiseks tuleb katset korrata veel kaks korda. Seejärel loputada filter destilleeritud veega. Saadud filtraat valada mõõtesilindrisse ning lisada destilleeritud vett, kuni lõpuks tase mõõtesilindris on 250 cm3. Mõõtesilindrit tuleks pärast seda hoolikalt läbi segada. Määrata areomeetri abil lahuse tihedus. Katseandmed Areomatri abil mõõdetud lahuse tihedus – ρ = 1,017 g/cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Tabelist lahuse tihedusele vastav NaCl protsendiline sisaldus lahuses. C 2 −C 1 C =C 1 + ∗( ρ−ρ1) ρ2 −ρ1 kus ρ on mõõdetud tihedus; ρ1 –sellest väiksem tihedus (tabelist); ρ2 –sellest suurem tihedus (tabelist); C% - otsitav protsendilisus; C%1 – otsitav protsendilisus, mis vastab tihedusele ρ1; C%2 – otsitav protsendilisus, mis vastab tihedusele ρ2
analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi voi elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Korrapärase kujuga kehade ruumalad: Silinder , kus r on põhjaraadius ja h on silindri kõrgus Kera , kus r on kera raadius
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Ülesandeks on valmistada lahus liiva ja soola segust, nende erinevat lahustuvust kasutades eraldada liiv ning tiheduse kaudu määrata soolalahuse kontsentratsioon. Selle eesmärk on leida soola sisaldus esialgses segus. Sissejuhatus Lahuse kontsentratsioon on lahustunud aine hulk kindlas lahuses või lahusti koguses. Kontsentratsiooni saab väljendada massiprotsendiga Lahuse massi ja mahu seob tihedus Lahustatud aine massi leidmiseks saab kasutada seost: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber, NaCl segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Filtreerimine Kasutati suurepoorilisest filterpaberist filtrit, mis asetati klaaslehtrisse ja niisutati destilleeritud veega. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka
filterpaber. Kasutatud ained Naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 0C juures konstantse kaaluni. Töö käik Segusse lisatakse destileeritud vet(~30...50 cm3), filtreeritakse kasutades filtripaberist kurdfiltri. Täielikuks väljapesemiks protseduur korratakse paar korda vähese destileeritud veega (~10...20 cm3). Pärast kallatakse see lahus mõõtsilindrisse ning lisatakse sinna destileeritud vett kuni 250 cm3-ni. Areomeetriga mõõdetakse tihedus. Katseandmed (mõõdetud tihedus) = 1,014g/cm3 msegu=10g Vlahus=250cm3=0,25dm3 Katse jooksus natriumkloriid (NaCl) lahustus vees, kuid liiv jäi tahkes vormis. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Otsime NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist C %=C%1+(C%2-C%1)*(-1)/(2-1) 1 (sellest väiksem tihedus tabelis) =1,0126 g/cm3 2 (sellest suurem tihedus tabelis) =1,0161 g/cm3 C% (otsitav massiprotsent) C%1 (massiprotsent, mis vastab tihedusele 1) =2,00%
Arvutame töövedeliku rõhu 16mm läbimõõduga silindri puhul. A=x=200,96 p==166,2bar Vastus: 320 kg massiga koormuse vertikaalsel tõstmisel töövedeliku rõhuga 200 bar on vajalik 14,6 mm läbimõõduga hüdrosilinder. Valisin 16mm läbimõõduga silindri, sest siis jääb rõhk koormuse tõstmisel alla 200bar-i. Ülesanne 2. (variant 3) Variant 3 Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 500 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,045 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 3,5 m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [ ] N h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus , 9,81 [ ] Kui vedeliku pinnale mõjub mingi välisrõhk, siis on hüdrostaatiline rõhk vedeliku mingis punktis selle mõjuva välisrõhu võrra suurem: p = p0 + hg
3. Litosfäär Ookeanipõhja ja mandrite ulatuslik uurmine ja järjest uute teadmiste lisandumine eelmise sajandi keskpaiku viis geoloogia uue maapõue liikumiste käsitluseni, nn plaat- ehk laamtektoonikani. 3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km sügavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
