Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundit. Kuul nr 4. Kuuli konstant K = 1,181634 kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3 Vedeliku tihedus Vedeliku Katse Temperatuur Kuuli langemise aeg s katse viskoossus nr temperatuuri 0
lisatakse vett, segatakse ning seejärel lisatakse HCl lahust või leelist järgmistes hulkades: Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - ml KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml Vee kogus - 6 9 9,5 10 9 7 4 - ml Mõõdetakse saadud lahuste pH. Edasi mõõdetakse lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm. Lahused valatakse peale mõõtmist küvettidest tagasi kolbidesse. Saadud andmete põhjal arvutatakse lahuse hägusus ja koostatakse graafik. Katseandmed: Küveti pikkus l= 3 cm Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus cm-1 1 1,37 0,123 0,0943
Töö eesmärgiks on selgitada välja keskkondade tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2.KATSETATAVAD MATERJALID Töös kasutatakse tsementi CEM 42,5, Kiiu karjääri liiva, paekivi killustik, vesi. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati Abramsi koonust, alust, metallvarrast, vorme ja presse. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Betoonsegu valmistamine ja koostis Töö alustamiseks valitakse betoonsegu koostis. Segu segatakse käsitsi, määratakse segu konsistents ja tihedus. Tehakse 6 katsekeha mõõtmetega 100x100x100 mm. Tabelis 1 on välja toodus betoonisegu koostis. Tabel 1 Betoonsegu koostis Segu Komponendid kg/m³ kg/8l Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 1,6 4.2 Betoonsegu konsistentsi määramine Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Plaadile on asetatud kooniline vorm, mis
kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena.Katse käigus pidi lisama kolonni pidevalt elueerimisvedelikku (kasutasin selleks :7,5 PH; Tris/HCl 0,1 M NaCl), et geel ära ei kuivaks ning, et katse õnnestus, see vedelik ise katse tulemust ei mõjutanud. Läbi tulnud vedelik kogutakse 2ml fraktsioonidena katseklaasidesse, et neid saaks spektromeetriliselt analüüsida. Vastavalt fraktsiooni värvile mõõdetakse tema optiline tihedus kindlal lainepikkusel. Optiline tihedus määrab aine kontsentratsiooni. Väljunud vedelik kogutakse 2ml fraktsioonidena katseklaasidesse, et neid saaks spektromeetriliselt mõõta. Vastavalt fraktsiooni värvile mõõdetakse tema optiline tihedus kindlal lainepikkusel. Optiline tihedus määrab aine kontsentratsiooni. Töö käik Ettevalmistus · Kolonni üleosa suletakse korgiga, mida läbib klaastoru.
Vahemaa Madridist Tallinnasse on 3600 km. Inimeste arv riigis: Hispaanias elab 46 120 000 inimest. See on väikeriik. Rahvaarvu muutus Hispaanias ja selle iseloomustus: Hispaania rahvaarv on aastate jooksul sujuvalt kasvanud. Hispaania rahvaarv kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus.Rahvaarv kasvab aeglaselt. Kui laste juurdekasv väheneb võib riiki ohustada negatiivne iive. Sellest tulevneb ka rahvavananemine. Rahvastiku paiknemise iseloomustus: Rahvastiku keskmine tihedus on 92,6 in/km2. Läänenaabri Portugali keskmine tihedus on 115 in/km 2 , Prantsusmaa keskmine tihedus on 97 in/km2 , Andorra keskmine tihedus on 180,6 in/km 2. Võrreldes teiste naaberriikidega on Hispaania keskmine tihedus kõige väiksem, aga Hispaania on ka pindalalt suurem ,kui teised naaberriigid. Tihedamini asustatud piirkonnad Hispaanias on Andaluusia, Kataloonia, Madriid. Need on asustatud kõige tihedamini, sest asuvad veekogu ääres
Samasse gruppi kuuluvad lisaks rauale ka molübdeeniga legeeritud niklisulamid -hastelloid.Niklisulameid võib jagada kahte gruppi.:homogeenseteks (nikroomid ja inkonellid) ja vanandavateks (nimonikid).Ülaltoodud sulamid (inkonell.hastelloi ja nimonik), mis on ettenähtud tööks kõrgetel temperatuuridel, on tuntud ka supersulamitena. Titaan ja titaanisulamid Titaan on looduses üks levinumaid elemente. Titaanil on suhteliselt väike tihedus (1,7 korda väiksem kui raual) ja madal elastsusmoodul (2 korda väiksem kui raual ja niklil), mis soodustab titaani roomavust nii normaal kui kõrgetel temperatuuridel. Titaanist tehtud detailide korral peab suurendama ristlõiget ja massi, et saada vajalikku jäikust. Titaani tugevus ja kõvadus sõltub suurel määral tema puhtusest. Kõik lisandid, eriti lahustunud gaasid ja süsinik, suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust
Punktid 20,00/20,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on enamike plastide tihedus? Vali üks: a. 500-1000 kg/m3 b. 1000-1500 kg/m3 c. 6000-7000 kg/m3 d. 8000-9000 kg/m3 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Vali üks: a. Tarbeplastid b. Eriplastid c. Konstruktsioonplastid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst
· % · 100% % · 100% · MC lahuse molaarne kontsentratsioon (molaarsus) (mol/dm3) W% - lahustunud aine protsendiline sisaldus lahuses M molaarmass (g/mol) tihedus (g/dm3) Lahuse tihedus: lahuse tihedus (g/cm3) m lahuse mass (g) V lahuse ruumala (dm3) MOLAALSUS Molaalse kontsentratsioni kaudu väljendadakse lahustunud aine moolide arvu 1000 grammis lahustis. Lahuse molaalne kontsentratsioon: · 1000
W m K Valem 3.6.6 Graafik 3.2 4. Katsete tulemused 4.1. Tiheduse määramine Kats Katsek Keskmi Katsekeha e- Katsekeha mõõtmed, cm eha ne mass, [g] keha tihedus tihedus nr. a b h 1s 20.0 20.0 4.88 40.42 20.6 2s 20.2 20.1 4.88 40.13 20.3 20.4 3s 20.1 20.5 4.95 40.34 19.8 4s 20.0 19.9 4.83 40.08 20.9 1v 20.1 20.0 4.90 35.45 18.0 2v 20.0 20.0 4.93 35.51 17.9
5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise keskmisega leitud mõõtmeid. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi abil: m ρ= × 1000 V Kus: ρ0 – proovikeha tihedus (kg/m3); m – kuivatatud proovikeha mass (g); V – proovikeha maht (cm3). 4.2. Veeimavuse määramine. Katsetuseks võetakse kolm proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 ºC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid
gaas, kui teisi gaase segus ei oleks. Xi – vastava gaasi moolimurd segus. Moolimurd- segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arv summaga Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). See on ilma ühikuta suurus ja näitab mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine.
Seetõttu näeme ainult Kuu ühte poolt. Veel on oluline teada, et Kuu orbiidi ja Maa orbiidi tasandite erinevus on 5 kr. Kuu tiirlemisperiood ümber Maa tähtede suhtes on 27,3 ööpäeva (sideeriline periood). Päikese suhtes on see periood 29,5 ööpäeva (sünoodiline ööpäev). Kuu paistab meile tänu sellele, et ta peegeldab Päikesevalgust. Kuid tema valgustatud kuju tänu tiirlemisele muutub. Kuu mass on 81X väiksem Maa omast, atmosfäär puudub ja keskmine tihedus on 3,3 g/cm 3. 5. Kuu- ja Päikesevarjutused. Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu satub Päikese ette. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasapinnas, siis oleks iga Kuu loomise ajal Päikesevarjutus. Päikesevarjutusi on 3 liiki: · Täielik- Kuu katab kogu Päikese. Täielikku Päikesevrj. ühes maakohas on võimalik jälgida kord 200- 300 aasta jooksul. · Kroonikujuline- see juhtub siis kui Kuu on Maast veidi kaugemal. 356 000- 402 000. · Osaline.
Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib kega keskmiselt ajaühikus. Keha kiirus on suhteline. 25. Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks? Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. 26. Milline liikumine on mitteühtlane? Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse MITTEÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet. 27. Mida näitab tihedus? Valem. Ühikud. AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha ruumala jagatisega. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Aine tihedus sõltub temperatuurist, gaaside tihedus sõltub ka rõhust. =m - tihedus aine tihedus = keha mass V m - mass keha ruumala V - ruumala
kasutades klaaspulka. Korraga täita mitte rohkem kui kolmveerand filtrist. Soola täielikuks väljapesemiseks segust lisada kolvis olevale jäägile uuesti 50ml vett ja filtreerida lahus uuesti keeduklaasi. Katset korrata ka kolmas kord. Lõpuks pesta filter destilleeritud veega, et soola ei läheks kaotsi. Filtraat valada mõõtesilindrisse ja see omakorda täita 250 ml- ni destilleeritud veega. Silindris olev lahus hoolikalt läbi segada. Areomeetri abil tuleb määrata lahuse tihedus. 4. Katseandmed Liiva-soola segu mass = 10g Vlahuslahuse maht (lahuse maht)= 250 ml ρ(lahuse tihedus)= 1018,5kg/m3= 1,0185 g/cm3 ρ1(mõõdetust väiksem tihedus)=1,061g/cm³ ρ2(mõõdetust suurem tihedus)=1,0197g/cm³ 5. Katseandmete töötlus Leian NaCl massiprotsendi lahuses: C%= C%1+((C%2 -C%1 )/(ρ2- ρ1))×(ρ- ρ1) C%=2,5%+((3%-2,5%)/(1,0197g/cm³-1,061g/cm³)×(1,0185 g/cm 3 - 1,061g/cm³)= 2,833% Leian lahuses oleva NaCl- i massi: maine= Vlahus x ρlahus x (C%/100%)
väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem Keha ujumine keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust välja. Keha ujumisel on üleslükkejõud alati võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem. Keha heljumine keha heljub, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. Keha heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne. Keha uppumine keha uppumisel on üleslükkejõud raskusjõust väiksem. Kehe upub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem. Raskusjõust tingitud rõhk vedelikus maa külgetõmbejõu tõttu avaldab vedelik anuma põhjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rõhku. Rõhk vedelikus on võrdeline vedelikusamba kõrgusega ja vedeliku tihedusega.
· Aineosake, mis osaleb molekulaarliikumises ehk soojusliikumises ehk molekulide liikumises (Füüsiku definitsioon). · Väikseim aineosakene, millel on samasugused keemilised omadused, kui ainel tervikuna (Keemiku definitsioon). Olekuparameeter: Füüsikaline suurus, mis iseloomustab mingit keha või asja. Need on molekulide kiirus, molekulide mass, molekulide arv. · Inimese parameetrid: Silmade värvus, mass, pikkus. · Vee parameetrid: Temperatuur, tihedus. · Jää parameetrid: Temperatuur, tihedus, paksus. Makrokäsitluses nt saab temperatuuri tõusust teha järelduse, et molekulid on hakanud kiiremini liikuma. Makroparameetrid: Rõhk, ruumala, temperatuur, mass. Ka gaasi tihedus (m/V) ja anuma seintele gaasi poolt avaldatav rõhumisjõud. Mikrokäsitluses on aine kui molekulidest koosnev süsteem. Ideaalne gaas: Ideaalse gaasi puhul: · Molekulidel pole mõõtmeid.
Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4 m1 = 6,60 [g] m = 6,01 [g] W = (100 * (6,60 6,01)) / 6,01 = 9,8 [%] 3.2 Katsetatava puidu tiheduse määramine. Katse alguses mõõdetakse proovikehade mõõtmed täpsusega 0,01 mm. Puidu tihedus antud niiskusel arvutatakse valemiga 2. Saadud tulemused arvutatakse ümber puidule niiskusega 12% (puidu standardniiskus) valemi 3 abil. Arvutuste tulemsued on kantud tabelisse 2. Valem 2: ow = ((mw / (aw * bw * lw)) * 1000 ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] aw, bw, lw proovikeha mõõtmed [mm] mw - proovikeha mass Aruvutus: Proovikeha nr. 4. a = 18,2 [mm] b = 19,0 [mm] h = 31,0 [mm] m = 6,60 [g]
2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3. Saadud tulemused. Materjal Proovik i Proovik eha Proovik Proovi ninemtu ehamõõt maht eha keha nr. s med cm3 mass g Tihedus Yo kg/m3 a b c 7547, 1 Teras 53 10 10 5,3 40 0 2 Kivivill 93 45 45 188,3 25,3 134,3 Poorbeoon 3 Aeroc 162 41 40 265,7 138 519,4
3. KASUTATUD VAHENDID • Nihik – puidutüki kabariitide mõõtmiseks. • Digitaalne kaal – puidutüki massi määramiseks, täpsusega 0,01 g. • Hüdrauliline press 4. KATSE METOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Tiheduse leidmiseks, alustati proovikehade kabariitmõõtmete määramisega. Igal küljel võeti nihikuga kolm mõõtu ning seejärel nende mõõtude aritmeetiline keskmine. Seejärel kaaluti kehad. Järgnevalt arvutati kehade tihedused kasutades valemit 1. Saadud tihedus tuleb arvutada ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemi 2 järgi. 4.2. Niiskussisalduse määramine Puidust, eelnevalt niiskeks tehtud, proovikehad kaalutakse ning asetatakse kuivatuskappi seisma. Kuna tegemist on vaigurikka puumaterjaliga, siis ei tohiks kuivatamine kesta rohkem kui 20 tundi. Samuti toimub kuivatus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Aja möödudes, arvutatakse puidu niiskusisaldus valemi 3 järgi.
Välisvõlg: $52,460,000,000 USD Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 1 Rahvusvaheline organisatsioon Tai kuulub ASEANi majandusorganisatsiooni. 2 Rahvusvahelised firmad: International Civil Aviation Organization Asia and Pacific Office; Family Health International.(http://www.kompass.com/kinl/index_norobot.php? Page=/guide/L_2_I_et_Z_TH_F_32) Rahvaarv ja selle muutumine 1 Rahvaarv Rahvastiku tihedus: 118 inimest/km2. Tai asub ülemaailmses rivistuses populatsioonis 19-ndal kohal. Seega võib väita, et Tai on suure rahvastiku tihedusega maa. 2 Naaberriigid Lõuna naabriks on Malaisia, põhja naabriks on Laos, idast ühine piir on Kambodzaga ja lääne naabriks on siis Myanmar. 1Malaisia: Rahvaarv: 23 092 940 Rahvastiku tihedus: 70 in/km² 2Laos: Rahvaarv : 25 924 000 Rahvastiku tihedus: 25 in/km² 3 Kambodza Rahvaarv: 13 124 800 Rahvastiku tihedus: 72,5 in/km²
Ehitusmaterjalide tiheduse yo määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kus: G - proovikeha mass õhus [g] V - proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht Vo arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Proovikeha mass õhus [G] määratakse kaalumise teel. Tabel nr1 Proovi Proovike Proovik Tihedus P Proovi- Materjali keha ha maht eha 3 keha nr. nimetus a b h [ ] [kg/m ] 0 1 Teras 54 10 10 5,4 42 7777,8
lainepikkustel 400-415 nm (ekstinktsioonikoefitsient 410 = 18400 M-1cm-1). Kuivõrd pNPP neelab ainult spektri ultraviolettpiirkonnas (vt joonis 2), saab spektrofotomeetri abil jälgida p- nitrofenolaadi tekkimist ning määrata reaktsiooni toimumise kiiruse. Antud töös kasutatakse peatatud reaktsiooni meetodit, kus reaktsioon lõpetatakse NaOH lisamise teel. Tekkinud produkti hulga/kontsentratsiooni arvutamiseks määratakse optiline tihedus lainepikkusel 410 nm. 1)ENSÜÜMI KONTSENTRATSIOONI (E) MÕJU REAKTSIOONI KIIRUSELE (v) Selles katses varieerisime fosfataasi kontsentratsiooni, teised parameetrid (substraadi kontsentratsioon, pH ja temperatuur) hoidsime konstantsetena. 1) Segasime kokku puhverlahuse, H2O ja pNPP ning inkubeerisime 2-3 minutit toatemperatuuril 2) Lisasime segule ensüümi ja inkubeerisime toatemperatuuril 15 minutit 3) Peatasime reaktsiooni 600 µl 0.1 M NaOH lisamisega
f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jōud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1- )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vōtab arvesse vedeliku üleslüket. Viskosimeetri komplekti kuulub rida erineva tiheduse ja raadiusega kuule. Sobiv kuul valitakse vastavalt uuritava vedeliku viskoossusele. Mōōdetakse aega, mis kuulil kulub horisontaalsete märkide vahe läbimiseks. Valemist ( V,10) saame avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu kujul: 2 r 2 g( 1 - 2 )
Maa siseehitus, selle uurimine. Maakoore ehitus Koostas: Krista Untera MAA SFÄÄRILINE EHITUS JA SELLE UURIMINE 1798. arvutas H. Cavendish Maa massi ( 5,976 x 12 24 3 10 kg). Teadaoleva ruumala (1,083 x 10 km ) järgi leiti, et 3 Maa keskmine tihedus on ~ 5,5 g/cm . sellest järeldati, et kivimite tihedus Maa sees peab olema tunduvalt suurem kui Maa pinnal asuvate graniitidel ning settekivimitel (mis on 2.5 - 2.8 3 g/cm ). arvestades tiheduse ühtlast suurenemist Maa tsentri suunas leiti, et sisekihtide tihedus peaks 3 olema umbkaudu 10-12 g/cm . 3 ( tegelik umbes 13 g/cm ) Kuna ühegi kivimi tihedus aga ei saa olla nii puuraugud Sügavaim puurauk Koola ps. Petsengas (1970-1992.a.) 12 262 m moodustab ainult 0
koostööga suunatud tundmisele, hoiakutele ja meetmetele, mille kaudu meeskonna liikmed teisendavad liige sisendid meeskonna väljundeid. Meeskonnatöö käitumist vastavad meeskonna liikmete selged meetmed, et hõlbustada ühise ülesanne saavutuse. Juhtimise tõhusus sõltub sellest, mil määral liikmed tajuvad, et leeder on ektomorfse iseloomustusega grupp (meeskond), mida nad ühiselt määravad. Hüpoteesid Hüpotees 1: Tihedus ja tsentraliseerimine (st, kaks näitajad üldist juhtimist) on söödalisandi mõju meeskonnatöö käitumisele. Hüpotees 2: Tihedus ja tsentraliseerimine (st, kaks näitajad üldist juhtimist) on koostoime mõju meeskonnatöö käitumisele. On selline, et tiheduse ja meeskonnatöö käitumine suhe on tugevam kui tsentraliseerimine on madal. Hüpotees 3: Meeskonnatöö käitumine on positiivselt seotud voolu kogemusega. Hüpotees 4: Meeskonnatöö käitumine vahendab suhteid voolu kogemuse ja
t aeg 3. Kehade vastastikmõju F= m g raskusjõud(njutonites)= keha mass(kg) 10 N/kg p=F Rõhk( )=rõhumis jõud (N) S pinna suurus(m ) 4. Töö ja energia A= F s mehhaaniline töö(J-dsaul)= liikumist põhjustav jõud(N) teepikkus(m) N= A võimsus(W)= töö(J) t aeg(s) 5. Rõhk vedelikes ja gaasides p= p g h rõhk vedelikus= vedeliku tihedus vedelikukõrgus 10 N kg 6. Üleslükkejõud ja kehade ujumine F =p g V ü Üleslükkejõud= tihedus 10 N ruumala kg 7. Võnkumine ja heli f=l/T 8.soojusülekanne Q= cm ( t - t ) 1 2 soojushulk(J)=erisoojus( J ) mass ( kahe temp. muut) Kg C 9.aregaatoleku muutused
Termini PLASMA võttis füüsikas 1929 kasutusele I. Langmuir, plasma kineetikat on uurinud L. Landu, elektromagnetvälja ja plasma vastastikumõju on käsitlenud ning magnethüdronaamika võrrandid esitanud H. Alfen. Plasma on aine eriline olek, mille puhul on aatomituumade ümbert nende elaktronkattes osaliselt või täielikult ära rebitud. Füüsikaliselt positiivsest ja negatiivsest laengukandjast ning aatomitest (molekulidest) koosnev keskkond, milles erinimelise laengukandjate tihedus (n) on võrdne. Mida kõrgem on plasma temperatuur, seda suuremad on osakeste kiirused. Maailmaruumis on 99,9% plasma-olekus, kusjuures tihedus võib muutuda väga suures vahemikus, Näiteks: tähtedevahelises ruumis n=1 m-3 ja tahkes kehas n=1028 m-3, tähtede sisemuses on tihedus veelgi suurem. Maal tekib plasma harmooniline gaaslahenduses (kaar- ja huumlahenduses). Eristatakse madalatemperatuurilist (to < 105 K) ja kõrgetemperatuurilistes lahendusplasmat (t o 10 5- 10 8 K)
10 X PVDC; S/B X PVC,PP 12 X PA 12; PA 11 X S/B;POM- H 17 X PE-LD;PE-HD X PE-HD;PA 6 Plastide tihedus ID nr Katseliselt Katseliselt Arvutatud Tabelist 1 Tabelist 1 määratud määratud tihedus Mass õhus Maht cm3 g/cm3 Võrreldav Identifitseerit g Mass g tihedus g/cm3 ud materjal (vees) 3 9,98 2,18 g 1,39 1,41 POM C
tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja 2 katseliselt määratud molaarmassist MCO2. g ∆=M CO – 44,02 mol ja suhteline viga ¿ M CO −44,0∨⋅100 Δ= 2 44,0 Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem: m1 M 1 D= = m2 M 2 Töövahendid: CO2 Kippi aparaat või balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad:
..50 cm3 destilleeritud vett, segan ja filtrin koonilisse kolbi läbi sama filtri. 5. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesen paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrin läbi sama filtri koonilisse kolbi. 6. Lahus valan mõõtesilindrisse. Lisan mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. (Lahus sai valmis, V=250 cm3) 7. Mõõdan areomeetriga lahuse tihedus.(=1,0172 g/cm3, sellest väiksem tihedus tabeli g/cm3, sellest suurem tihedus tabelis =1,0197 g/cm3). 8. Leian NaCl protsendilist sisaldust lahuses: 9. Arvutan NaCl massi ning protsendilist sisaldust liiva ja soola segus: ; Suhteline viga (segu B): Muud arvutused n(NaCl) Molaalsus: Molaarsus: Moolimurd: Normaalsus: NaCl konts. (g/dm3, kg/m3): Järeldus Töö oli läbiviidud vastavalt eeskirjale, kuid töö lõpptulemus ei ole piisavalt tõelisele
f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. Viskosimeetri komplekti kuulub rida erineva tiheduse ja raadiusega kuule. Sobiv kuul valitakse vastavalt uuritava vedeliku viskoossusele. Mdetakse aega, mis kuulil kulub horisontaalsete märkide vahe läbimiseks. Valemist ( V,10) saame avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu kujul: 2 r 2 g( 1 - 2 )
temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala , siis standardtingimustel Clapeyroni võrrand Järgmiste ühikute korral rõhk P [Pa]; mass m [g]; moolide arv n [mol]; maht V []; temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R= 8,314 J/molK. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Õhu tihedus 3. Töö vahendid Seadmed: Kippi aparaat või CO balloon (antud katse juures kasutasin CO ballooni),
piirid noorele tööjõule on kohanud üldsuse tugevat vastuseisu. Jaapan on demograafilise ülemineku IV etapil (nüüdiaegne rahvastiku tüüp). Riigi rahvastikupoliitka peab olema suunatud sündimuse vähenemisele. Tokyo ei ole ka Euroopa liidus ning tänu sellele ei pea riik vastu võtma miljoneid pagulasi Süüriast kui ka mujalt aafrika maadest. Rahvastiku paiknemine ning linnastumine 2 Jaapani rahvastiku keskmine tihedus on (351 in/km2). Mis on enneolematult kõrge võrreldes mõne muu arenenud riigiga. Jaapani ala jagab prefektuuriks (47). Suur rahvastiku tihedus on majanduslikes keskustes, väga palju mõjutab ka merekaubandus, näiteks Tokyo (asub Honsu saare kaguosas) , Kanagavas (asub Honsu saare kaguosas) ja Osakas (asub Honsu saare lõuna osas). Enamasti on Suur rahvastiku tihedus ajaloolises alas,Pealinna ümbrustes ning alas, kus on tasane reljeef. Jaapani keskosas on
Metallide füüsikalised omadused Sarnased omadused: tahked, läikivad, hea soojusjuhtivusega, hea elektrijuhtivusega, enamus on plastilised, hõbehalli värvi (va. kuld, vask). Erinevad omadused: sulamistemperatuurid, tihedus, kõvadus (pehmed: plii, kuld, naatrium), magnetiseerivus. Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Metallide elektrijuhtivus Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga
pidi lahustama liivasegu 50cm3 destilleeritud vees. Vastav segu pidi läbima filterpaberi. Seda protsessi korrati kolm korda, et saada kõige täpsem tulemus. Saadud lahusele lisati vett nii palju, et veetase oleks täpselt 250cm3 ning eejärel sai mõõta soola sisaldust aeromeetriga. Filtraadimassi ja protsendilise sisaldusega saab arvutada keedusoola massi. Nende andmetega arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse tihedus - = 1,013 g/cm3. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a) Leian lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses. Kasutan interpoleerimist, kuna tabelist ei olnud võimalik täpselt määratleda NaCl'i protsendilist sisaldust lahuses. C%= C%1+ (C%2 C%1)/( 2- 1)( 1), kus mõõdetud tihedus 1- väiksem tihedus 2 suurem tihedus C% - otsitav protsendilisus C%1 protsendilisus tihedusel 1
Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proovikeha ruumala [cm3] Saadud tihedus arvutati ümber puidule niiskusesisaldusega 12% valemiga (3). Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.2. o12= ow/ K12w (3) o12 puidu tihedus niiskussisaldusega 12% [kg/m3]
V:võeti 1 dm3 puhast vett temp 4*C 3. avalda valemis P=m:V mass V:m=PxV 3.1 avalda P=m:V ruumala V:V=m:P 4.antud on kuubid... V: Kuld-19.3kg, Hõbe-10.5kg,Raud-7.8 kg, ALU.-2.7kg,Parafiin- 0.9kg 5... (ülevalt alla) V:kuld,hõbe,raud,alumiinium,parafiin 6.õpetaja andis Mikule 10 keha... Keha nr 1. ... ... 2.7 3,4 ja 5 8.9 7 ja 10 on 2.7 2. ... ... 25 6. 2.5 8. 7.8 9. 0.9 Samast ainest võivad olla kehad numbriga 1,7,10 ja 3,4,5, 7. õhu tihedus kg/m3 1.3 1.2 1.1 1 0.9 0.8 0.7 0.6 0.5 0.4 0.3 0.2 0.1 0 2 4 6 8 10 12 8. Andmed: m=5.2 kg P=m:V V=2 dm3 Vastus:kivi tihedus on 2
· Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg) · Töö: A = I²Rt (Töö = voolutugevus ruudus x takistus x aeg) · Töö: A = Q (Töö = soojushulk) Elektrivoolu võimsus · Võimsus: N = A : t (Võimsus = töö : aeg) · Võimsus: N = I²R (Võimsus = voolutugevus ruudus x takistus) · Võimsus: N = U² : R (Võimsus = pinge ruudus : takistus) · Võimsus: N = UI (Võimsus = pinge x voolutugevus) · Tihedus: = m : V (tihedus = mass : ruumala) põhiühik: g/cm3 · Jõud: F = mg (jõud = mass x 10) põhiühik: N(njuuton) · Rõhk: p = F : S (rõhk = jõ : pindala) põhiühik: Pa(pascal) · Kiirus : v = s : t (kiirus = teepikkus : aeg) põhiühik: m/s · üleslükkejõud : Fü = gV (üleslükkejõud = 10 x ruumala x tihedus) · Töö : A = Fs (Töö = jõud x teepikkus) põhiühik: J(dzaul) · Võimsus : N = A : t (võimsus = töö : aeg) põhiühik: W(watt)
1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3
Arvestades, et saha ruumala on kuskil 20 cm3, siis peaks kasutatava materjali maksimaalne tihedus olema kuskil 5g/cm3 kohta. Lisaks mängib rolli ka hind ning eelarvet arvestades võiks materjali kilohind olla maksimaalselt 600-700kr, aga mida odavam, seda parem. Võimalikud materjalid Seega esimese valiku saab teha tiheduste ja kõvaduste graafiku põhjal ning sobilikud oleksid kõik materjalid, mille kõvadus on suurem kui 125HV ja tihedus madalam kui 5g/cm 3 kohta. Graafikult on näha, et sobilikeks ostutuvad tsink, titaan, alumiinium, magneesium, sooda-laimi klaas , räniklaas, räni, alumiiniumnitriid, alumiiniumoksiid ja ränikarbiid. Järgnevalt tuleks vaadata purunemiskindlust. Kuna on teada, et alumiinium peab sellistes rakendustes vastu, sobivad kõik materjalid, mille purunemiskindlus(fracture toughness) on suurem, kui kõige kehvemal alumiiniumil, seega peab olema suurem kui 15MPa*m1/2.
Survetugevuse arvutamiseks kasutatakse valemit 1. F RS = ∗k Valem 1: S Rs – Survetugevus [N/mm2] F – Purustatav jõud [N] S- Survepind [mm2] k – paranduskoefitsient [0,95] 3.4 Kivistunud betooni tiheduse määramine. Betooni tiheduse määramiseks kaalutakse proovikehad vees ja õhus. Tiheduse arvutamiseks kasutatakse valemit 2. mõ Valem 2: ρ= ∗ρ mõ −mv v ρ – betooni tihedus [kg/m3] mõ – betooni mass õhus [kg] mv – betooni mass vees [kg] ρv – vedeliku tihedus [kg/m3] 4. KATSETULEMUSED 4.1 Betoonisegu valmistamine Tabel nr 1 betoonisegu koostis Komponendid Segu nr. 1 kg/m3 kg/8l Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik 4-16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65
purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid : tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid Keramsiitbetoonplokid Fiboplokid (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug
KASUTATUD TÖÖVAHENDID...............................................2 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL.........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides.........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tühiklikkus...............................................................4 4.4 Niiskusesisaldus...............................................................5 4.5 Liiva terastikuline koostis.....................................................5 5. KATSETULEMUSED..............................................................6 6. JÄRELDUS........................................................................
(tahke) ❏ Aine osakeste trajektoori iseloomustab Browni liikumine, osakesed liiguvad sirgelt, kuni põrkuvad millegi vastu ❏ Aine läheb ühest faasist teise, kui mingi asi muutub, nt rõhk, temperatuur ❏ Tahke -> vedel - sulamistemperatuurist kuni keemistemperatuurini (vee puhul 0-100 kraadini, vee järgi pandi paika temperatuuriskaala). Rõhu alanedes ka temperatuur alaneb ❏ Gaasi tihedus sõltub rõhust ja temperatuurist väga palju. Gaasi tihedus=rõhk; gaasi tihedus= pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga (idekas) ❏ Iga aine kohta saab teha faasidiagrammi - näitab, kus toimub faasi üleminek ❏ Faasidiagramm aitab visualiseerida aine käitumist erineva temperatuuri ja rõhuga keskkonnas. ❏ Ideaalne gaas - osakeste mõõtmed ei mängi mingit rolli (punktmass) , on üksteisest
m – anuma mass [g] V – anuma maht [cm3] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.1. 6.2 Liiva näiva tiheduse määramine Näivatiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Liiva kaaluti 200 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 300 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutati valemist (2). 2 Valem (2) m L 1000 V2 V1 γL – liiva näivtihedus [kg/m3] m – proovi mass [g] V1 – vee ruumala mensuuris [cm3] V2 – vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3]
nationmaster.com/graph/geo_pop_ · Põhja-Ameerikas elab 2013. aasta · Märgi need kontuurkaardile. seisuga 352 miljonit inimest, mis on 5% · Mitmendal kohal on Eesti rahvastiku kogu rahvastikust ning kõige hõredamalt tiheduselt ja kui suur see on ? on asustatud Okeaania, kus elab 2013. aasta seisuga 35 miljonit inimest, mis on · Kui suur on maailma keskmine 0.5% kogu maa rahvastikust. rahvastiku tihedus ? · Rahvastiku paiknemist iseloomustab ka · Millistest teguritest sõltub rahvastiku rahvastikutihedus, mis näitab, mitu keskmine tihedus? inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe · Milliseid tagajärgi looduskeskkonnale ruutkilomeetri kohta. võib tekitada suur rahvastiku tihedus? · Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarvu territooriumi pindalaga. Rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid
7.Iseloomusta elektroni laengu, massi ja asukoha poolest. Laeng: Negatiivne elektrilaeng. Mass: Tuuma massist palju kordi väiksem ja prootoni ning neutroni massist ligikaudu 2000 korda väiksem Asukoht: Elektronid liiguvad ümber tuuma, mis moodustavad elektronkatte. 8.Iseloomusta neutroni laengu, massi ja asukoha poolest. Laeng: Elektriliselt neutraalne, puudub elektrilaeng. Mass: Ligikaudu võrdne prootoni massiga. Asukoht: Asub aatomituumas. 9. Aine tiheduse mõiste. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Aine tihedus sõltub osakestevahelisest kaugusest ja massist. Gaasi tihedus sõltub gaasi temperatuurist ja rõhust. Gaaside tihedused esitatakse tabelites sageli normaaltingimustel, s.o. normaaltemperatuuril ja normaalrõhul. Tähis: S(roo) Ühik: 1kg/m3(kasutatakse ka 1g/cm3, 1kg/dm3). 10.Rõhu mõiste. Gaasi rõhk on tingitud osakeste põrgetest vastu anuma seina. Mida kiiremini nad liiguvad
mass m2,2 (kolb + kork + CO2 kolvis)= 148,78 g V (kolvi maht (õhu maht, CO2 maht))= 300 ml= 0,3 dm3 T0 (temperatuur normaaltingimustel)= 273 K T (õhutemperatuur)= 21,5 ◦C= 294,5 K P0 (õhurõhk normaaltingimustel)= 101325 Pa P (mõõdetud õhurõhk)= 102450 Pa V0 (gaasi maht kolvis normaaltingimustel)= 0,281 dm3 ρ 0 (õhu tihedus normaaltingimustel)= 1,29 g/dm3 mõhk (õhu mass kolvis)= 0,362 g m3(kolvi ning korgi mass)= 148,198 g mCO2 (CO2 mass)= 0,582 g D (süsinikdioksiidi suhteline tihedus)= 1,6 g/dm3 M1(CO2) (CO2 molaarmass)= 46,4 g/mol M2(CO2) (CO2 molaarmass Mendelejev–Clapeyroni võrrandi järgi)= 46,4 g/mol 101325∗22,4138 Pa∗dm3
areomeeter oli enam-vähem stabiilses olekus ning fikseerisin mõõtmise tulemusel lahuse tiheduse. Katse arvutused: Pilt areomeetrist: Areomeetri näit: 1,013 g/cm3 1) Tabelist 1.1 leian lahuse tihedusele vastav NaCl protsendiline sisaldus lahuses. C%=C%1+[(C%2-C%1)/(ρ2-ρ1)]*( ρ-ρ1) kus ρ on mõõdetud tihedus; ρ1– sellest väiksem tihedus ; ρ2– sellest suurem tihedus C%– otsitav protsendilisus; C%1– protsendilisus, mis vastab tihedusele ρ1 C%2– protsendilisus, mis vastab tihedusele ρ2 C%=2,00 +[(2,5-2,0)/(1,0161-1,0126)]*(1,013-1,0126) C%=2,06% 2) Arvutada lahuses oleva naatriumkloriidi mass kasutades mõõtmistulemusi (lahuse maht ja tihedus) . maine =mlahus*C%/100=Vlahus*ρlahus*(C%/100) maine=(250 cm3*1,013 g/cm3)*2,06/100=5,217g 3) Leida NaCl lahuse molaarne kontsentratsioon NaCl molaarmass on 58,5 g/mol.
Suremus: 6,13 surma/1000 inimese kohta Rahvastiku juurdekasv: 1,193% Rändesaldo: -0,93/1000 inimese kohta Linnastumise tase % : 71% Põhirahvus, rassid, etnilised grupid: peruulased. 45% ameerika indiaanlasi, 37% mestizo'sid, 15% valgenahalisi; mustanahalised, jaapanlased, hiinlased ja teised 3%. Usundid: rooma-katoliku 81,3%, evangeelset 12,5%, teisi usundeid 3,3%, täpsustamata või usuta 2,9% 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist Peruus: a) Rahvastiku keskmine tihedus: 23,08 in/km2 . Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal-Guineas, Djiboutis ja Brasiilias. Peruu ja Brasiilia asuvad Lõuna-Ameerikas, Ekvatoriaal-Guinea ning Djibouti asuvad Aafrikas. b) Rahvastiku tihedus: Rahvastiku tihedus on hõredam põhja- ja ida-osas, tihedaim lääne- ja loode-osas. Rahvastik on koondunud suurematesse linnadesse, kus on eluks palju paremad võimalused. Rahvastik on enamjaolt koondunud elama Andidest vasakule poole ehk ookeani äärde. 3) Rahvastikupüramiid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
