isikutele. Leian, et mõistlik oleks likvideerida pigem need gümnaasiumid, kus klassides on stabiilselt kümme või vähem inimest. Ning liita need mõne lähedal asuva kooliga. Samuti oleks mõeldav gümnaasiumi eraldi majad, mis paikneksid põhikooli vahetuses läheduses. Siis ei segaks põngerjad suuremaid ja vastupidi. Mina arvan, et gümnaasiumid tuleks siiski jätta sinna, kus nad on välja kujunenud, võibolla mõned üksikud võiks mõne teisega liita. Leian, et see reform on mõtlematult paika pandud ja liiga kiiresti tõeliseks saama.
7.Milline on ristriimi skeem? ABAB 8.Mis on vabavärss? Luuletus, mis ei riimu. 9.Mis on epiteet?Too näide! Omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist nt. katkine trepp, käänuline tee. 10.Mis on metafoor?Too näide! Tähenduste ülekandmise sarnasuse alusel nt. jääpurikad nutavad 11.Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus?Too näide! Üht asja, olendit, nähtust võrreldakse teisega nt. loll nagu saabas. 13.Mitmest osast koosneb valm? Kahest 14.Mitu värssi on sonetis? 14.värssi 15.Kuidas jaguneb inglise soneti värsiskeem? 4+4+4+2 16.Kuidas jaguneb itaalia soneti värsiskeem? 4+4+3+3 17.Mis toimub soneti nelikutes? Esitatakse peateema. 18.Mis toimub soneti kolmikutes? Tuuakse juurde paralleelteema või mõtisklus. 19.Nimeta kuulsaim eestlane, kes on loonud sonette ja ballaade? Marie Under 20.Mis on haiku? Väike Jaapani loodusluuletus 21
vaimuliku poolt laulatustalitusel Jumala ja kiriku meelevallaga. Abielu eesmärgiks on vastastikuse armastuse jagamine ning elu jätkamine laste sünnitamise kaudu. Kristlik abielu on reeglina lahutamatu. Abielu läbi vaimulike pilgu Abielu on Jumala kingitus abiellujatele, seepärast on abielu alati ka usu ja usalduse küsimus. Usaldada tuleb teineteist, sest abielu on mõistuse, tunnete ja tahte terviklik ümberkujundamine osaduses teisega. Usaldada tuleb Jumalat, sest abielu on Jumala tahte teostamine peresuhetes. Jumala plaani järgi rajatud abielu algab laulatusega. Mis on laulatus? · Laulatus on kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad teineteisega abielulepingu. · Laulatus on kristliku abielu algus. · Abielulepinguga annavad mees ja naine teineteisele üle ainuõiguse toetada ja teenida teineteist, sünnitada ja kasvatada järglasi ning teha
sest liikumist ei takistata (puudub seisuhõõrdejõud), kehad libiseksid mööda kaldpindu alla; olles alla jõudnud, jääksid nad seisma (raskusjõu mõjul) ja nt. maapinnas olevasse lohku vajunud loomad ei saaks sealt enam välja. Maakera pind muutuks ühtlasemaks küngaste pealt vajuksid kivid nõgudesse jne. Veerehõõrdejõuta ei saaks masinad alustada liikumist ega pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid auto jääks paigale. Ükski asi ei kuluks kokkupuutes teisega, järelikult ei saaks joonistada pliiatsiga paberile, lihvida klaasi jne, erinevad pinnad ei muutuks ka krobeliseks. Kui hõõrdejõudu poleks kunagi maal olnudki, poleks elu saanud kunagi tekkida. Isegi, kui elu tekiks sellistes ulmelistes tingimustes, oleks elusolendite liikumine, kasvamine ja paljunemine (peaaegu) võimatu nad ei jõuaks oma toiduni ega saaks seda kuidagi suhu panna, taimsed olendid ei saaks pinnasesse kinnituda
Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb üheksast suurest planeedist, mõnest tuhandest väikeplaneedist ehk asteroidist, planeetide kaaslastest, perioodilistest komeetidest ehk "sabatähtedest" ning teadmata koguses meteoorsest ainest ehk "tolmust", millest Maa atmosfääri sattudes tekib langev täht. Suurteks planeetideks loetakse Päikest ja tema ümber tiirlevaid taevakehi, mis on oma nimed saanud Rooma jumalate järgi - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Vaadeldes planeetide paiknemist kauguse järgi Päikesest saame nad jaotada lähisplaneetideks ja kaugplaneetideks. Lähisplaneedid, mis asuvad seespool asteroidide vööd, on Merkuur, Veenus, Maa ning Marss. Kaugplaneedid, mis asuvad väljaspool asteroidide vööd, on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Samuti saab neid ruumis vaadelda asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Siseplaneedid, mille orbiit asub seespool Maa o...
toimub aju eri piirkondades ning neuronid on võimelised kodeerima samal ajal erinevaid signaale (Tamm, 2014). Selle testimiseks on tehtud katseid, mille käigus näidatakse helikindlas ruumis inimestele erineva aja möödumisel (aja vahemikud on alla sekundi) erinevaid kujundeid erinevate värvidega ning palutakse pärast öelda, milline kujund oli mis värvi. Mida kiiremini pilte näidatakse, seda tõenäolisem on, et inimene ajab mõne objekti omaduse teisega sassi. Nii võib saada punasest ringist ja rohelisest kolmurgast punane ring ja roheline kolmnurk (Bachmann, 2014). Lisaks objekti esinemise kiirusele tuleb arvestada ka muude segavate faktoritega, seega on katsete tegemisse kaasatud 'maskeerimine'. (Bachmann, 2014) Sõlmimisprobleemi juures on kindlasti väga oluline see, et millised on need neurobioloogilised protsessid, mille koosesinemisest piisab, et tagada mingisugunegi teadvustatus. (Luiga, 2008)
ette, et erinevad keskused on eraldi ruumides. Näiteks matemaatika keskus oleks täis numbreid, kujundeid ja kõiki matemaatika õpetamiseks ja õppimiseks vajalikke vahendeid. Kuna minu unistuste lasteaias võiks olla väikesed rühmad, kuni kümne lapsega, oleks ka lihtsam lapsi keskustesse jagada. Näiteks iga päev saab laps valida ühe keskuse, kus tegutseda, valida saaks kahe keskuse vahel ning grupp jaotataks seega pooleks, ühe grupiga oleks sel ajal õpetaja, teisega abiõpetaja. Minu unistuste lasteaias oleks kvaliteetne kollektiiv, professionaalsete õpetajatega. Lisaks lastele vajalike ruumidele, võiks ka õpetajatel olla eraldi puhkeruum, kus nad vajadusel aja maha saavad võtta. Tervist edendava lasteaiana peaksid ka kokad tasemel olema ja pakkuma kvaliteetset, tervislikku toitu. Ka kokanduskeskuses peaks igal lapsel silma ees olema toidupüramiid, mille õpetaja talle lahti seletanud on.
lähenemisprotsesse . Nato ( põhja atlandi lepingu organisatsioon ) asutati 1949. a ja on loodud julgeoleku suurendamiseks eeskätt sõjalise koostöö kaudu. NATOs kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte, seetähendab et rünnakut ühe liikmesmaa vastu käsitletakse kui relvastatud kallaletungi kõigile liikmesmaadele. Haagi rahvusvaheline kohus käsitleb riikidevahelisi tüliküsimusi , kohtusse võib asja anda see riik, kes ei suuda teisega jõuda rahuldavale kokkuleppele . ( nt bosnia sõja ja eesti-läti merepiiri küsimused ) Euroopa inimõiguste kohtu poole tohib üksikisik või kodanikuühendus pöörduda seejärel , kui kõik võimalused oma riigis on ammendunud . Euroopa õiguskohus on EL i allasutus , selle ülesanne on jälgida et kõik euroopa liidu liikmesriigid täidaksid EL- i ministrite komitee poolt vastuvõetud direktiive ja määrusi, mis
aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialismisüsteemi lagunemine. 1980.aastate lõpuni olid maailmas ülekaalus autoritaarsed reiimid, kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuri vahekorda maailmas. Vaata tabel lk. 19 demokraatia kasv maailmas!! Lähematel aastakümnetel on tõenäoline mitte demokraatia levik, vaid demokraatia kindlustumine. Siirdeühiskond · Periood, mil üks ühiskonnakord vahetub teisega · Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega · Lõppu on raske määratleda, üldiselt demokraatia põhimõtted peavad olema juurdunud kõigis ühiskonna valdkondades · Ümberkorraldused on midagi revolutsiooni ja reformide vahepealset: rahvas avaldab survet, aga toimub seaduste ja õiguskorra raames Siirdeühiskonna ohud: · Rahvas nõuab kiireid lahendusi
5. Lõpuks lisa- kõvendi, vaigu ja kangaga või temperatuuri mõjul takse kere- plastikule (levinum on plüetüleen) soovitud kuju andes. tugevdused, Neist esimesel viisil valmistatakse erinevaid klaasplast, iste ning varus- kevlar ja süsinik kajakeid ja teisega erinevaid plastmassi tuse jaoks segudest kajakeid, mida üldiselt plastik kajakideks mõeldud pani- nimetatakse. Klaasikiust, kevlarist ja süsinikust paikade katted valmistatud kajakid on kergemad võrreldes plastkajakitega ja tihendid ja ka elastsemad tänu kevlarile. Plastkajakid on aga odavamad kuid hea kulumis- ja kõrge põrutuskindlusega
VÄNTVÕLL ON KUJUVÕLL Väntvõll muudab kolbidelt kepsude kaudu saadava jõu pöörlevaks jõuks (pöördemomendiks), mis seejärel kantakse üle jõuülekandele Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist Väntvõlli asetus karteris Väntvõll paigaldatakse karterisse liugelaagritele ja suletakse laagrikaantega. Kõik laagrikaaned tuleb asetada oma kohta ja kindlas suunas see tähendab et laagrikaant ei tohi ringi keerata ja teisega asendada, kuna laagrikaas on töödeldud koos vastaspoolega Kinnituspoldid keeratakse kinni ettemääratud jõuga. Keps Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keps on kolbi ja väntvõlli ühendav detail. Kepsu ülemine pea (5) , ülemise pea puks (4)
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid 1. Abiootilised 1) Valgus - nähtav valgus (fotosüntees), infravalgus-soojuskiirgus, ultravalgus. 2) Temperatuur - kõigusoojased (loomadel talvel talveunii), püsisoojased (võib jääda talveunne). 3) Sademed (taimeid mõjutab). 4) Õhk - õhu koostis (kõik elusolendid vajavad õhku). 5) Muld. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogilise teguri optimuseks. 2. Biootilised tegurid: organisme vastastikku mõjutavad 1) Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju. 2) Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm (liblikõieline+mügarbaketer). 3) Kommensalism - kommensaal = kasu saaja. Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik. 4) Konkuren...
Aleksandr Skrjabini muusika on sillaks romantilise ajastu ja 20. sajandi vahel. Kuigi Skrjabini eluiga ulatus vaid 40. eluaastasse, kirjutas ta selle aja jooksul kümme klaverisonaati ja klaverikontserdi, kolm sümfooniat ning mitmeid lühemaid klaveripalu. Sarnaselt Skrjabiniga omas ka Sergei Rahmaninov nii helilooja kui ka pianistiannet ning Moskva konservatooriumis olid nad õpingukaaslased. Rahmaninov lõpetas konservatooriumi klaveri erialal esimeses kuldmedaliga, Skrjabin teisega. Kui Skrjabin läks kaasa 20. sajandi uute suundumustega, siis temast ligi 30 aastat kauem elanud Rahmaninov jätkas Tšaikovski jälgedes ning Joamets pidas teda suureks vene romantikuks. Saalis istudes avaldas muljet, kuidas ühelt teoselt teisele üleminek toimus justkui muuseas, märkamatult nagu oleks pianisti tuju sõrmenipsu peale muutunud, kas siis halvemuse või paremuse poole. Usun, et kõiki kuulajaid lummas klaveripalades ise nii sees oleva esineja
KRATT Retsensioon Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees kuradiga ja kurat lubab talle teha krati, kes talle raha kokku korjab ja peremehe rikkaks teeb. Peremees jäi nõusse ja nad kohtusid uuesti ning peremees pidi andma kuradile oma hinge ja kolm vere tilka, et kurat saaks krati luau. Väga põnev oli vaadat, kuidas kurat kratti loob ning kuidas kratt siia ilma tuuakse, ballettis tuli ta nagu läbi mingi masina. Kohe hakkaski kratt peremehele suurt varandust ...
joonistatuga peegelpilti. Tekkinud kontuur kaetakse ühtlaselt trükivärviga ja kokkupuutes paberiga jätab linool sellele trükijälje. Trükkida saab nii käsitsi kui ka spetsiaalsete trükipresside abil. Mitmevärvilise ja detailirohke teose saamiseks on võimalik kasutada mitut plaati ja mitut trükivärvi. Näiteks on kõrvaloleval pildil kasutatud kahte trükiplaati, millest esimesega loodi kollane taust ja teisega lisati puutüvi koos sellel istuva linnuga. Samas ei ole kaks värvi mingi piir ja luua saab ka mitmekümne värviga teoseid. Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Linooll%C3%B5ige Linoollõige on graafikatehnika, kõrgtrükimenetlus. Linoleumplaadist lõigatakse uuritsaga välja kohad, mis peavad tõmmisel jääma valgeks. Linoollõiget on erandlikult (E.Viiralt) kasutatud ka sügavtrükimenetlusena (väljalõigatud kohad trükivad). Allikas: http://www.graafika.ee/tehnikad2.html
Geenmutatsioonid ei ole mikroskoobi all nähtavad. (Poljanski 1987). See, millise geenmutatsiooni vormiga on tegemist, oleneb nukleotiidipaarist. Nukleotiidipaar kas lisatakse, see kaob või see vahetatakse ümber. Sealt tulenevalt võivad tekkida uued alleelid või hoopis väikesed muutused DNA primaarstruktuuris. On olukorrad, kui geenmutatsioonid ei avaldu mingil juhul. Kui vähemalt ühe nukleotiidi asendumine teisega ei põhjusta valgu molekulis ühe aminohappe asendumist teisega, geenmutatsioon ei avaldu. Samuti ei piisa ainult ühe aminohappe asendumisest, sest see ei muuda sünteesitava valgu ülesannet. Kindlasti ei avaldu geenmutatsioon fenotüübis ka juhul, kui moodustunud mutatante alleel on retsessiivne ning tema kõrval on samal ajal homoloogiline dominante alleel. (Einma 2009). Samas mõnikord, kui ainult ühel geenil geenipaarist on mutatsioon, võib juba siis ilmneda erinevusi. Selle eelduseks on, et muteerunud geen on piisavalt tugev, et
Res nec mancipi vormivabalt traditio teel. Hiljem liigitatakse kinnis- ja vallasasjadeks. Käibevälised asjad ei saanud müüa, nt õhk, voolav vesi, meri ja merekaldad, avalikud teed, jõe kaldad, pühad asjad kalmud jt. Ülejäänud käibelised asjad. Lisaks peremeheta asjad, mida võis hõivata. Kehalised asjad - käega katsutavad. Kehatud viljakasutusõigus. Asendatavad iga objekti antud liigist saab asendada teisega. Mitteasendatavad ei saa asendada, nt kunstiteos. Äratarvitatavad ja mitteäratarvitatavad. Jagatavad ja jagamatud. Lihtasjad ja koostatud asjad. Asjade kogum (nt raamatukogu). Fructus on asjast perioodiliselt eraldatav osa, nt loomade juurdekasv. Valdus faktiline olukord, kus valdaja asja tegelikult võib kasutada ja käsitada, olemata omanik. Elemendid tahe asja enda käes pidada, tegelik asja enda käes pidamine. ERINEV lihtsalt asja enda käes hoidmisest pidamisest
Ökosüsteem TIIK Ilma veeta ei suuda elada ükski elusolend. Luues aeda veekogu, märkad peagi, et aias elutsevate liikide arv kasvab. · Taimestik - Taimed tekitavad tiigi äärtes ja vees vaheldusrikka ökosüsteemi. Veesiseste lehtedega taimed rikastavad vett hapnikuga. Seesugused taimed pakuvad mitmesugustele vee-elanikele sobivaid võimalusi peitumiseks, toitumiseks, paaritumiseks ja paljunemiseks. Ujulehtedega taimed pakuvad samuti varjumisvõimalusi, väldivad vee roiskumaminekut ning nende lehed on putukatele head päevituspaigad, jahialad ja paaritumiskohad. Kaldataimed, mille juured on veealuses pinnases ning maapealsed osad kasvavad veest välja on samuti paljude selgrootute jaoks elutähtsad. Mitmed kuivamaaputukad, kelle vastsed elavad vees (kiilid, ühepäevikud, loidtiiblased), vajavad valmiku koorumiseks veest väljakasvavaid taimev...
1) Võrdsete alustega astme korrutamine. *Võrdsete alustega astme korrutamisel astendajad liidetakse. am x an = a m+n 2)Võrdsete alustega astme jagamine. *Võrdsete alustega astmete jagamisel astendajad lahutatakse. am : an = a m-n 3) Korrutise astendamine. *Korrutise astendamisel võib astendada iga tegur eraldi ja siis saadud tulemus korrutada. ( a x b )m am x bm 4) Jagatise astendamine. *Jagatise astendamisel võib astendada eraldi jagatava ja jagaja ja seejärel jagada üks tulemus teisega. ( a x b ) m am : bm 5) Astme astendamine, *Astme astendamisel astendajad korrutatakse. ( a m ) n = a mxn 6) Hulkliikme korrutamine üksliikmega. *Hulkliikme korrutamisel üksliikmega tuleb hulkliige iga liige läbi korrutada selle üksliikmega. ( a + b + c ) x d = ad + bd + cd 7) Hulkliikme jagamine üksliikmega. *Hulkliikme jagamisel üksliikmega tuleb hulkliikme iga liige läbi jagada selle üksliikmega. ( a + b + c ) : d = a+b+c = a:d + b:d + c:d ...
Aleksandra Barabas MT-31 Õitsev meri ( August Mälk 1. Tsitaadid: ,,Kui pistab püksid kirja!" ,,Kalavõrgud- see on nagu veisel ta keel. Sellega ta end toitab... aga küll ta midagi leiab, mis seina küljest lahti!" ,,Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki." ,,Kui sust endast pole meest, et hoida naisel väät ümber moka." ,,Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!" 2. Lühikokkuvõtte: Selles raamatus on juttu perest kellele saatus ebaõnnestus. Mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul elus ainult Hannes kes oli abiellunud Liidaga. Peategelane, kes ei mõtle
sõpradelt ning nö minnakse vooluga kaasa. Justkui kardetakse, et neid tõrjutakse välja kui nad ei sarnane igaühega, ei julgeta öelda seda, mida nad mõtlevad, hoides kõike enda sees. See viitab enesekindluse puudumiseni. Holden Cauldfield, aga oli tema ise, ta isegi tegi seda mida ta tahtis. Võib-olla see oligi põhjus miks tal ei tekkinud erinevates koolides veedetud aegadel sõpru, olid lihtsalt need kellega jagati tuba või käidi koos kinos, sest polnud kellegi teisega minna. Muidugi Holdeni jaoks ei olnud seal ka potensiaalseid intelligentseid kanditaate, vaid rikkad, mitte midagi teadvad jõmpsikad. Põhjus, miks ,,Kuristik rukkis'' on niivõrd populaarne on see, et paljud lugejad tunnevad sealt ära iseennast, kuna teoses on palju erinevaid karaktereid põhjalikult kirjeldatud. Holdeni Caulfield, ise olles üsnagi tark omaealiste seas, kuid laisk, et ei viitsi koolides õppida, tunnetab seda pidevat püüdlemist, et kellegile meeldida ja hea mulje jätta
KUULAMINE Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamine on kompliment, mis tähendab: ,,Ma hoolin sellest, mis Sinuga juhtub, Sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad!" Sellist kuulamist nimetatakse aktiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine lihtsustab probleemide lahendamist, luues kliima, milles on hea koos töötada ja vajadusi rahuldada. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja tea...
Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud ? Seoses Eesti iseseisvumisega, mittukümmend aastat tagasi, on vahetunud vailtsejad ja nende valitsemiskord. Siirdeperiood ongi periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab vabade valimistega ning lõpptulemuseks on demokraatlik kord kõigis ühiskonnavaldkondades. Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud? Kas meil kehtib täielik demokraatlik kord? Võib öelda, et Eestis on olnud kolm siiret, nõukogudeaeg, transitsioon ehk vahepealne üleminek, kus erilisi muutusi ei toimunud ja tänapäev. Et arutleda selle üle, kas siirdeperiood on lõppenud, toon välja selle probleemid
Kuressaare Gümnaasium Tsitaadid Refereering (Voltaire) Koostas: :D Juhendaja:Marit Tarkin Kuressaare 20XX 1. ,,Vabadus sündis Inglismaal türannide tülidest. ´´(“Filosoofilised kirjad”) 2. ,,Nad kasutavad mõtlemist vaid ebaõiglaste tegude õigustamiseks ja sõnu mõtete varjamiseks.´´ (“Le Chapon et la poularde (The Capon and the Pullet)”) 3. ,,[Inglismaa kohta] Siin maal on kombeks aegajalt teiste julgustamiseks mõni admiral ära tappa. ´´(“Candide”, 1759) 4. ,,Töö päästab meid kolmest halvast asjast: igavusest, pahedest ja puudusest.´´ (“Candide”, 1759) 5. ,,Igaüks peab harima enda aeda. Inimene pandi Paradiisiaeda selleks, et ta seal töötaks; järelikult pole inimene loodud jõudeeluks. Töötagem vastuvaidlemata, see on ainus viis muuta elu ...
Enamus neist elab pooleldi remonditud korterites, vaid arhitekti, keda kehastas Juhan Ulfsak, erineb teistest selle poolest. Üksinda elus rabelevate tegelaste ümber pole kunagi armastavat perekonda, kedagi kellele toetuda. Elu vintsutustega peavad nad iseseisvalt hakkama saama. Tiina Tauraite kujutatud naine leidis, pärast abikaasaga tülitsemist, lohutust vaid võõra mehe käte vahelt. Ka Mirtel Pohla tegelaskuju hülgas oma kallima ning üritas teisega õnnelik olla. Muidugi ei saa siin mainimata jätta Taavi Eelmaa kehastatud sveitserit, kes märkmikusse kõik oma sängivallutused kirja pani. Alati leitakse lohutus järgmisest suhtest. Mitte kunagi perekonnalt, mitte kunagi sõpradelt. Pidevalt otsitakse väljapääsu oma tõelisest elust, midagi millele keskenduda, et eemale pääseda. Üksikema Laura ehk Maarja Jakobson leidis oma väljapääsu seebiooperitest ja väiksest napsust. Meestejuuksur, keda mängis Sulevi Peltola,
Ökoloogilise püramiidi reegel – iga järgneva toitumistaseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 3.astme tarbijad 2.astme tarbijad 1.astme tarbijad Tootjad 5. Ökosüsteem – isereguleeruv süsteem, kus biotsönoos ja ökotoop on omavahel aineringete kaudu seotud. Suktsessioonid – ökosüsteemide vahetumine ajas ( kui iseregul. Enam ei toimi, siis üks ökosüsteem võib teisega vahetuda. • Põõrduv sukts. - ökosüst. Taastumine (nt: raiesmikud) • Põõrdumatu sukts. - uue ala asustamine (nt: mererannas)
olid antiikaja mõtlejad/filosoofid. Vastandusid keskaja teoloogidele. Thomas More "Utoopia". Inglise renessanssiteater Shakespear'i kaudu: -"Romeo ja Julia". Tragöödia. Surematu armatuse sümbol. Traagiline lugu viib tagasi antiikaega. Andis märku uue inimese ja uue ajastu sünnist. Traagiline lõpplahendus on tingitud saatuslikust eksitusest. 1) Teosed: -Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" kokkuvõte keskaja kultuurist. Beatrice oli tema muusa. Ühe jalaga keskajas, teisega renessanssis. 2) Francesco Petrarca - Kuulsaim sonetti looja. Tema muusaks oli Laura, luule oli väga avatud ja emotsionaalne. Täielikult renessanssis. Meie aja kuulsaim soneti valmistaja on Marie Under. Elas Prantsusmaal. 3) Giovanni Boccaccio - Novell "Dekameron". 100lugu. 7noormeest ja 3neidu. Loos räägitakse 10päeva jooksul erinevaid lugusi. Novelli kui kirjanduszanri rajaja. Novellid räägivad igapäevastest asjadest nagu nt. Inimeste pattudest ja nõrkustest ja ülistab
Kui hakata mõtlema armastuses haiget saamisele tulevad silme ette kohe mõned valusad torked enda minevikus või ka tseenid armastusfilmidest, kus mõne traagilise sündmuse tõttu on keegi maha jäetud. Kui aga pikemalt antud teemal mõtiskleda saan aru, et väikeseid valuhetki pakub armastus meile iga päev. See võib olla kas mõne kalli sõbra haavavad sõnad, ema mure lapse pärast, nähvamine vanaemale, omale meeldiva noormehe nägemine kellegi teisega, kellegi ükskõiksus su vastu või kellegi pettumus. Ärme unusta seda, kuidas mõned inimesed soovivad enda armastust avaldada: lüües, nuttes, karjudes ja alkoholi juues. Kokkuvõtteks võin öelda, et jah, armastus teeb haiget. Kuidas ja millal ei tea me kunagi ette, kuid see peabki haiget tegema. Armastus pakub ka õnne, suur ja küllast õnne! Kui me ei tunneks kurbust ei oskaks me õnne hinnata!
Sotsiaalmeedia on tekitanud neile sellise arvamuse, et alati peab tunduma kõik õnnelik ja hea, kuid tegelikult see nii pole. Ei ole võimalik, et elus ei ole ühtegi probleemi aga sellise eeskujuga, mida sa näed päevad läbi instagramis kedrates, on lõpuks raske mõista mis on tõeliselt lähisuhete tegelikkus ja väärtus. Inimesed kes on olnud aastaid või aastakümneid paar oskavad paremini väärtustada ja hoida enda lähisuhet. Inimesega aastaid koos olles õpitakse teisega arvestama ja teist sügavalt tundma. Seda õpitakse kindla inimesega ning selletõttu on sellistel paaridel, kes on kaua koos olnud kergem lahendada konflikte. Iga aasta partnerit vahetades, peab inimene õppima teise vajadusi ja iseloomujooni tundma mitmeid kordi ning see tekitab peas mitmeid võrdlusi mis ei ole positiivsed. Tihti avastatakse hiljem, et eelmine partner oli siiski parem ning sellele järgneb järgmine purunenud lähisuhe. Lahkuminek kahjustab ka inimese närvisüsteemi ja kui
OÜ JLIANHE 2012/2013 Omakapitali osatähtsus: 7143 / 20792 = 0,34 ehk ~35%. 2013/2014 Omakapitali osatähtsus: 8823 / 24326 = 0,36 ehk ~36% 2014/2015 Omakapitali osatähtsus: 9003 / 23875 = 0,38 ~38% 2015/2016 Omakapitali osatähtsus: 9683 / 25295 = 0,38 ~38% Ettevõtte omakapitali osatähtsus on suhteliselt stabiilne, kuid siiski kergel tõusuteel. Kui teisel aastal tõusis osakaal võrreldes esimesega 2% ja kolmandal võrreldes teisega samuti 2%, siis neljandal aastal kasvasid küll nii omakapital kui kogukapital, osatähtsus aga jäi samale tasemele nagu kolmandal aastal 3.2.2. Võlakordaja (Rebet Ratio) Võlakordaja tähendus on vastupidine soliidsuskordajale. See näitab, kui suur osa kogukapitalist on laenukapital. Võlakordaja = kogu võlgnevus / kogu vara. 3.2.3. Intresside kattekordaja (Times Interest Revenue) Intressi kattekordaja näitab, kuidas ettevõte suudab tasuda intressikulusid kasumi arvelt,
Ei eales tohi nemad kokku puutuda maailma musta ja räpase küljega! Tõele näkku vaadates: ükski jutt, soovitus, manitsus ega hoiatus ei oma reaalselt kindlat väärtust. Inimese loomuses on juba see, et ta tahab kõik ise järele proovida. Kui kõrvetada saab, siis teab, et teinekord on targem. Kui riskib ja kaotab, saab aru, mida tähendab kui kallis vara mängu panna. Igaüks õpib ajapikku oma vigu mõistma, saades teada, kuidas oma elu seada. Ükski inimene pole teisega äravahetamiseni sarnane. Erinevused on need, mis tekivad teistega suheldes, sukeldudes maailmaasjadesse ja mõtisklustesse. Nad seovad ja lahutavad indiviide omavahel. Igalt inimeselt kas on ta siis vastukarva või mitte oma hoiaku või suhtumisega, on midagi õppida. Õigupoolest, teised ongi need, kes meid endid kujundavad, mõjutades ja muutes me ellusuhtumist ja olemust.
Maagilises teatris õpib Harry nägema ennast ja maailma tervikuna; isiksust piirideta, lõpmatuna ja mitmekihilisena. Ta õpib et vastandid on inimene loonud oma peas ning need ongi just peamised häda põhjustajad. Figuurimäng iseloomustab justkui Harry erinevate isiksuste mõistmist, korrastamist ning nende tundma õppimist. Harry saab aimu enda sisemusest. Hermine tapmises võtab võimu jällegi Stepihunt, kes muutub metsikuks, nähes Herminet koos kellegi teisega. Harry mõistab, et Hermine tapmine võis olla hoopis tema enda, mitte Hermine soov.
Kõik läks venelaste kontrolli alla: sidevahendid, ühendusteed, sillad, raudteed ja inimestelt korjati relvad ära ning hiljem küüditati palju eestlasi Siberisse. Aastal 1941 tungis Saksamaa kallale Venemaale. Et sinna jõuda, tuli minna läbi Eesti. Eestlased nägid seal väikest lootuskiirt, et äkki aitavad sakslased omariiklust taastada ning aitasid sakslasi võitluses Venemaaga. Kahjuks tuli meil jälle pettuda, sest üks okupant asendus vaid teisega. Eestlastel polnud valikut ka juutide hävitamisel. Paljud meist pidid ka ise juute tapma, sest nii oli Hitleri tahe ja eestlaste arvamust ei küsitud. Eesti mehed sõdisid nii Saksa kui ka Vene poolel, sest mobilisatsiooniga olid mõlemad suurriigid eestlasi oma sõjaväkke värvanud. Eestist küüditati võõra võimu all olemise ajal umbes 200 000 ja hukati 50 000 inimest. Sellest võib järeldada, et kel jõud, sel õigus ja
Poleks hõõrdumist ei saaks meil olla isegi mitte pinnavorme, sest nii liiv, kui kõik muu vajuks ühtlaseks pinnaks (jättes arvemstamata, et kivimite tekkeks on vaja et nad oleks esmalt aja jooksul kokku tambitud ja püsiks see mõnda aega paigal). Seega oleks meil täiesti sile, täiuslik, kera kujuline Maa, nagu vedelikupall. Muidugi on ka see nüanss, et kui Päikesesüsteemi tekkel osakesed ühinema hakkasid, ei oleks nad saanud liituda. Oleks üks osake teisega põrganud ja taas minema lennanud, kaotamata energiat, sest kui poleks hõõret ei saaks kokkupõrkel kineetiline energia muunduda, ainult üle kanduda. Mehhaanikas üritatakse küll pidevalt vabaneda hõõrdest, kui mitte igas osas, sest muidu masinad laguneks koost. Hõõre teeb võimalikuks maailma, nagu meie seda teame. Samas pole ta iseseisev jõudki. Mida muud on hõõre, kui pindade mikro- (või vähem mikro, või ehk suisa makro) ebaühtlustest tingitud keha
silmadesse tundub nagu ta vaataks otse sinust läbi otse kõige sügavamatesse saladustesse. Samas on see mees väga rahulik koos oma linnuga ning mõjub soliidse ja autoriteetsena. "Kahekõne kõiksusega" jätab endast mulje nagu pildil ei olekski inimene, vaid vaimu või hinge moodi olend. Teosel on kasutatud erinevaid varjundeid sinistest ja mustadest toonidest, mis jätab pildist küllaltki depressiivse ja üksiku mulje, enam vähem nagu hüljatud oleks see inimene ja tal ei oleks kellegi teisega terves maailmas rääkida kui selle nii öelda kõiksusega. "Andres Ehini portree" on üks vähestest teostest kus oli kasutatud ka heledamaid toone. Sama moodi oli ka heledamates toonides maalitud teos "Keskpäev". "Andres Ehini portree" jäi silma, sest portreel on maalitud Ehinile väga salakaval pilk silmisse. Esile kerkivad ta silmad ka selle pärast, et ta silmad on helesinised ja tema tagune taust tume. Üks veider asi mida märkasin selle maali puhul oli, et tema juuste ja
seal majas pikalt juba olnud on ei tunne maja piisavalt ja eksivad tihti. Nii selgub näiteks teose lõpupoole, et vaid üksikud majaelanikud on kursis sellega, et majas asub ka lift. See saab neile teatavaks kui sõdur räägib, et käis liftiga sõitmas. Samuti on teoses kirjeldatavad tegevused ja toimingud justkui ajaloo ja päris elus elus toimvate tegevuste kujundlikkus. Raamatus oli palju tegelasi, kelle nimed ja näod kippusid ununema. Kord olid nad ühe nimega siis jälle teisega, viies nii majas esimest korda viibiva tegelasse segadusse. Ta ei mõistnud miks ja mis eesmärgiga ta seal on. Ekseldes mööda pikki koridore, mis olid kord täiesti pimedad ja siis jälle eredalt valgustatud, lootis ta leida kedagi, kes seletaks tema osa selles majas. Nii seigeldes kohtas ta uuesti inimesi, keda ta juba näinud oli kuid selgus, et neil on hoopis teine nimi kui esmakordsel tutvumisel.
hinnata piiisvalt seda, mis meil on, ihatakse kaugeid ja eredaid tähti, mis on tihti liigagi kauged ja kättesaamatud. Tuleks mõelda reaalsuse piirides, enese võimete ja jõukohaselt. Minu arvates peaksime me kõik olema isemoodi, sest ei oleks ju tore vaadata üksluiseid ja sarnaseid inimesi päevast-päeva. Tuleb erineda hallist massist ja lasta enda minapilt ka teistele nähtavaks, et see saaks meeldima hakata teistele. Tuleb hakata särama ja elama, näidata ennast, mitte sarnaneda iga teisega. See ei ole enam tore, kui linnapildis oleks kõik ühesugused, ei midagi erilist. Üsna pea oleks see tüütu, muutuks kurnavaks ja inimesed tüdineksid teineteisest ära. Tähtis on olla erinev, jääda iseendaks. Me ei pea meeldima kõigile, see ei oleks normaalne. Tuleb osata muuta ennast inimestele meeldivamaks, osata olla ja hinnata ning arvestada teistega. Maailmas elab umbes seitse miljardit inimest ja igaüks neist on ainulaadne, seega tuleb jääda iseendaks, alati
· Magnetiks nim. keha mis tõmbab enda poole teisi raudesemeid ja pöördub ühe otsaga põhja, teisega lõunasuunas. · Magnet võib demagneetuda kui seda kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada. · Magneti pooluseks nim. kohta kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem.Magneti osa kus magnetmõju puudub nim. magneti neutraalseks piirkonnaks. · Poolust mis pöördub põhja poole nim. magneti põhjapooluseks./Igal magnetil on paarisarv poolusi. · Magnetnõelteks nim. peenikesi ja pikki sirgmagneteid, mille pooluste piirkonnad on lühikesed.
1.Muutlikkus Pärilikkus - looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega Muutlikkus - on organismide võime muutuda ja seeläbi erineda üksteisest Muutlikkus jaguneb kaheks: 1. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus (muutused päranduvad järglastele, muutused on toimunud isendi genotüübis) 2. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus (muutused ei pärandu järglastele, muutused ei toimu genotüübis, muutused tekivad elu jooksul, vajalik et kohaneda keskkonnaga) Pärilik ehk geneetiline muutlikkus jaguneb omakorda: 1.Kombinatiivseks muutlikkuseks *on enamlevinud suguliselt sigivatel organismidel *moodustavad põhiosa pärilikust muutlikkusest *tuleneb kromosoomide ristsiirdest meioosis ->sugurakud saavad erineva pärilikkusinfo *erineva pärilikkusega sugurakud ühinevad, tekib uus geenikombinatsioon järglasesse 2.Mutatiivseks ehk mutatsiooniliseks muutlikkuseks: *muutusi kutsuvad esile väliskeskkonna juhuteg...
kaardub. Kui voolutugevus vooluringis ületab lubatud väärtuse, kaardub plaat sedavõrd, et katkestab voolu. Bimetallkaitset saab kasutada korduvalt. 1. Millistel juhtudel võib inimene saada elektrilöögi? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Eluohtlik on vool tugevusega 0,1A. Elektrilöögi võib saada näiteks juhul, kui ühe käega puudutada rikkis elektriseadme pingestatud metallosa, teisega aga maandatud veekraani või keskkütteradiaatorit. 1. Miks on vajalik elektriseadmete kaitsemaandus? Kuidas toimub kaitsemaandamine? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring, mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest
alati materjaalsust selle all. Kas tõesti rikkus on mõõdupuu, millega elu mõõta ? Ilmselt on, kui selline mõõdupuu on olemas. Aga kui mõõta teisi õnnelikkuse mõõdupuuga. Nii võib vaene olla RIKAS ja vastupidi. Olen näinud mitmeid väga rikkaid inimesi, kelle jaoks raha pole õnn, pigem õnnetus. Ja kui inimene ise võtab seda kui saatuse "karistust", kas siis saab rääkida heast karmast. Ehk isegi saab, aga jällegi, kellegi teisega võrreldes. Et mis mõõdupuuga me mõõdame kelle saatus on edukas ja kelle oma mitte ? Tänapäeva ühiskonna kriteeriumiks on materiaalne edukus. Materiaalse edukuse kriteerium on ilmselt sellepärast justnagu ainus mõõdupuu, et inimeste sissetulekud on tohutult erinevad. Paratamatult mõtleb tavainimene, et oleks mul ... ja nii ilmneb see kadedus. Kui oleks mõõduandev haridus ja positsioon, oleks olukord teine. Kahjuks "raha ei haise"
John Dalton (1766-1844) avastas daltanismi , mis on nähtus , kus inimene ei suuuda eritsada mingeid kindalid värve teisest (nt: puasta värvi rohelisel taustal). Oimusagar peaajupunkt kus lkujunevad lõplikult vlja lõhna kui ka maitseaisting .Maitsmine 4 keeleeripiirkonda , mis kõik on jaotatud keelele eraldis osadeks : magus , hapu , kibe/mõru , soolane . Aistingute seaduspärasused : 1)Kompensatsioon (korvamine teisega ) on ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2) Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine :on tundlikkuse muutumine ärritaja toimel 3) Sünesteesia (uute teke ) ühele meeleelundile iseloomulikku ärrituse teke teise meeleelundi ärritamisel . Taju : *mõju avaldavad varasemad kogemused *mõtlemine *hoiakud ja emotsioonid *muutumatu iseloom . Tajuliigid : 1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese
võrdsust. Teistsugune sõnastus on järgmine: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. See näitab, et korratus saab tekkida iseenesest, korrastatus aga mitte. Näiteks, kui Mari küpsetab köögis hea lõhnaga kooki ja Juku närib elutoas haisvat juustu, siis ei ole kunagi nii, et on kindel piir, kus üks aroom asendub teisega. Osakesed, mis õhus on ja seda lõhna/haisu tekitavad segunevad ja tekib niinimetatud korrastatus. Hingates saab sellest aru nii, et ninna jõuavad mõlemat sorti molekulid ja tunneme mingit kahe aroomi segu või seda, mis tugevam on. Kui õhku mitte väga palju liigutada jääb tõenäoliselt mõlemasse vaadeldava ruumi serva peaaegu korrastatud piirkondi ehk kohti, kus aroomid pole segunenud ja tunda on ainult ühte. Ning muidugi on mõlemat sorti molekulid niigi segunenud juba
suuremad(elektrikütte puhul). Joonis : soojemad kehad kütavad jahedamaid ja üritavad saavutada võrdsust. Teine sõnastus on järgmine: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. See näitab, et korratus saab tekkida iseenesest, korrastatus aga mitte. Näiteks, kui Ema teeb köögis hea lõhnaga pannkooke ja aga isa suitsetamisest tuleb elutoast ebameeldivat tubakalõhna. Sellises olukorras ei ole kunagi nii, et on kindel piir, kus üks lõhn asendub teisega. Osakesed, mis õhus on ja seda lõhna või haisu tekitavad segunevad ja tekib niinimetatud korrastatus. Nuusutades saab sellest aru nii, et ninna jõuavad mõlemat sorti molekulid ja tunneme mingit kahe aroomi segu või seda, mis tugevam on. Kui tuba mitte tuulutada jääb elutuppa kindlasti tugevam tubakalõhn ja kööki pannkooki lõhn. See tähendab, et kummaski äärmuses on lõhnad vähem segunenud kui köögi ja elutoa vahepeal.
seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega. · Diskrimineerimist on · Diskrimineerimine peamiselt kahte tüüpi võib olla nii sooline, -- otsene ja kaudne vanuseline, usuline, diskrimineerimine. veendumuslik, kuid kõige levinum on rassistlik diskrimineerimine. · Otseseks diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui inimest koheldakse kellegi teisega võrreldes halvemini tema rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalsuse tõttu. · Näited: poeomanik, kes keeldub palkamast sobivate töökogemustega inimesi lihtsalt selle pärast, et nad on teatud rassilist või etnilist päritolu. · Kaudne diskrimineerimine on see, kui esmapilgul neutraalsed määratlused, kriteeriumid või praktikad panevad inimesi ebasoodsasse olukorda
Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised Annemai Harak 12. klass Antsla Gümnaasium Ala valiku põhimõtted ● Sport on midagi enamat kui seos inimese füüsilise tervisega. See aitab ka arendada meeskonnatööd, tõsta enesekindlust ja tunnetada oma keha. Mõnele sobivad meeskonna- ning teisele individuaalsed alad. Ühed kehatüübid sobivad rohkem ühe spordialaga, teised teisega. Kuidas valida õige spordiala? ● Uurida ja tutvuda kodupiirkonnas harrastatavate spordialadega. ● Kui on kiirust, jõudu, osavust, vaimset tugevust ja töötahet, ollakse võimeline osalema igal spordialal. ● Üksikalad õpetavad püsivust, pühendumust ja tõstavad lapse enesehinnangut. Kuigi spordiala harrastatakse üksi, siis on palju võimalusi sotsialiseerumiseks ja teistega
,,Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn." (A. H. Tammsaare) Arvan, et maailmas ei ole inimest, kes ei tahaks olla õnnelik. Kasvõi korra tunda seda tunnet, mis tähendab olla õnnelik. Aga et õnne tunda peab olema kogenud õnnetust, sest maailmas ei ole õnne ega õnnetust, on vaid ühe seisundi võrdlemine teisega. Ainult see, kes on tunda saanud äärmist õnnetust, on võimeline ka tundma äärmist õnne. A. H. Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" polnud Vargamäe Eespere perenaine Krõõt õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Andres ootas, et sünniks kohapärija, mistõttu Krõõt tundis end
• Suured takistused turule tulekul. • Täielik kontroll hinna üle. • Elektrienergia, veemajandus. Vasta küsimustele 1. Mis on mastaabisääst? 2. Milles väljendub turumajanduse efektiivsus? 3. Milliseid puudusi on turumajandusel? Koosta lühijutt • Kasuta sõnu: nõudja, pakkuja, hind, turg, omahind, müügihind, asenduskaup, täiendkaup. Täielik konkurents • Palju ettevõtteid. • Tooteid on võimalik asendada teisega. • Turule tulek on takistusteta. • Puudub kontroll hinna üle. • Ajalehed, toidupoed.
Sõnasta magnet, püsimagnet ja magneti poolused. Kus kaustatakse magneteid? Magnet on keha, mis pöördub ühe otsaga põhja-, teisega lõunasuunas. Püsimagnet on magnet, pärast mille kokkupuudet nt rauast kehaga säilib raual magneetiline omadus ka peale eemaldamist. Magneti poolused on magneti kohad, kus tema mõju raudesemetele on kõige suurem. Milles seisneb Oersted'i katse? Selgita. Teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe. Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel
Teemad sisaldavad mõisteid, selgitusi ja näiteülesandeid. 4 2. Uurimustöös esinevate mõistete definitsioonid Naturaalarv arvud 0, 1, 2, 3,... ; Algarv naturaalarv, millel on ainult kaks tegurit (arv 1 ja arv ise); Kordarv naturaalarv, millel on rohkem kui kaks tegurit.; Tegur (ehk jagaja) täisarv, millega jagub vaadeldav täisarv; Ristsumma numbrite summa; Jaguvus - kui ühe naturaalarvu jagamisel teisega saadakse tulemuseks naturaalarv, siis öeldakse, et esimene arv jagub teisega; Ühistegur (ehk ühisjagaja) täisarv, millega jaguvad kõik vaadeldavad täisarvud; Ühiskordne naturaalarv, mis jagub kõigi vaadeldavate naturaalarvudega; Suurim ühistegur (SÜT) - suurim arv, millega jagub iga antud arv; Väikseim ühistegur (VÜT) väikseim arv, millega jagub iga antud arv; 5 3. Algarvud ja kordarvud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
