Lähisuhted ja meie ühiskond
Lähisuhted
on osa iga elusolendi elust. Isegi puud on juureti ühenduses.
Esimene lähisuhe tekib juba enne sündi, emaga. Tänapäeva
ühiskonnas on lähisuhtete keerukus ning probleemide rohkus üks
kõige ajakohasematest teemadest.
Meie
ühiskonnas on lugematul arvul üksikvanemaid. Koolis lastelt küsides
on enamasti rohkem kui pooltel vanemad lahutatud. Probleeme ei
lahendata, vaid otsustatakse, et on lihtsam lahkuda. Lahutus võib
olla ka vältimatu, alkoholi probleemi või vägivalla tõttu.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
printsessikene
Õppematerjali autor
Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnanguga inimesed on optimistlikumad. Nad seavad elus kõrgeid eesmärke ja enamasti tulevad elus ka paremini toime. Madala enesehinnanguga inimesed kipuvad aga olema pessimistlikud ja selletulemusel nad ei usu endasse ja elu igasugune keerdkäik mõjub neile rängalt. Neil on raskem saavutada seda, milles neil potentsiaali on. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, suhteid inimestega ja heolu. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus jällegi enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, end inimesega, kellel läheb halvasti. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, võib ta ka sellise inimese välja mõelda. Enesehinnang sõltubki ühelt poolt võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta, on seostada end hoopis mõne tuntud inimesega või lihtsalt inimesega, kes on eeskujuks. 2
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
ea- ja põlvkonnaklassid positsioon reproduktiivsüsteemis (naistel abielustaatuse ja laste järgi) seenioriprintsiip (põlvnemise järjekorras võimu kasv) Modernne ühiskond(arvamused): vanadus kui sotsiaalne probleem *medistsiiniline vanamine *vaesuse ja marginaalsuse (tühisuse) põhjustaja * algab pensionile jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio- kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui ressurss(saavad teistele edasi anda mingit väärtuslikku teadmist) *eakad kui ühiskonna mõjutajad Eesti tahaks olla tulevikus postmodernne , kuid praegu ei tulda tegude ja arvamustega järgi(ikka modernsed).
teatava "standardi seadjaga", "eeskujuga". Selline ülapiiri leidmine pakub inimestele huvi, kuid vôrreldes enda vôrdlemisega lähedasteteistega, on see ülapiiriga vôrdlemine teisejärguline. Kui kellelgi on meist paremini läinud, siis hakkab toimima ülespoole võrdlemine. Kui me tahame võrdlusega teada saada, millised me tegelikult oleme, siis oleks allapoole suunatud võrdlus ehk siis võrdlus nendega, kel läheb halvemini kui meil, sama oluline kui ülespoole suunatud võrdlus. Kui meie enesehinnang on ohustatud, siis võrdleme end allapoole, nii saame endale kinnitada seda, et meie asjalood on paremad kui me eelnevalt uskusime. Siis võrdleme end nendega, kes on mingis suhtes meist kehvemad või kellel läheb halvemini kui meil (Taylor& Lobel 1989, Wills 1981). VÖRDLUS AJAS st inimene vôrdleb praegust mina varasema minaga. Inimesed vôrdlevad sageli oma mineviku ja praeguseid oskusi, vôimeid, seisundit ja teevad selle alusel hinnanguid.
5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses
Lapsi on tapetud nii 2 poliitilistel, majanduslikel kui ka religioossetel põhjustel. Lapse surmamist on õigustanud tema sünnipärane puue, samuti sugu. Ka soovimatuid lapsi on tapetud. Lapsi on kasutatud ja kasutatakse ikka veel odava tööjõuna ja kaubana näiteks seksuaalsetel eesmärkidel. Neid on pekstud ja hoitud täiskasvanu meelevalla all. Esimest korda sekkus ühiskond lastevastastesse vägivallajuhtumitesse 19.saj USA-s loomakaitseseaduse alusel. Alles 1950-60 aastatel hakati laste vastu suunatud vägivallale ja selle ulatusele ühiskonnas tõsist tähelepanu pöörama. Alaealiste vastu on vägivalda tarvitanud nii oma perekonna kui ka ühiskonna teised liikmed. Laste ja noorte vastast vägivalda on mitmesugust. See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine
Need tülid ja arusaamatused ehk vastasseisud aitavad sageli iseendas ja teistes inimestes selgusele jõuda. Konflikti käigus tekkinud pinged panevad inimesi otsima lahendusi, mille peale ei oleks ehk ilma konfliktita tulnudki. Konfliktidega kokkupuutumisel tekib alati küsimus, et kuidas seda lahendada, mis on selle valdkonna keerulisem osa. Selle tõestuseks on aastaid vinduvad konfliktid inimeste, organisatsioonide ja rahvaste vahel. Seega igal halval on ka hea põhjus, nii ka konfliktil meie elus, et inimeste vahelisi probleeme lahendada. Referaat koosnebki viiest osast mis püüavad anda ülevaate sellest mis on konflikt ja mida üldse mõeldakse konflikti mõiste all. Tutvustame konflikti erinevaid tüüpe, mida on aastaid püütud klassifitseerida. Juttu on ka psühholoogilistest põhjustest mis konflikte tekitavad. Konflikti arengust, mille käigus konflikt väljub kontrolli alt, kaasates üha rohkem inimesi ja hakates keerlema üha rohkema arvu küsimuste ümber,
Depressiooni on raske endalt lihtsalt maha raputada. Ebameeldivaid tundeid, väsimust, apaatiat ja lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ning masenduses olijat valdab frustratsioon ja jõuetus. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet. Elus on kõik juba nii seatud. Me hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Kui kaotame armastatud inimese, kui meie abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast, on kurbus ja ahastus täiesti normaalne. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid