Termodünaamika
2. printsiip
Termodünaamika
teise printsiibi põhimõte seisneb looduslike protsesside kindlas
suunas. Tõestada termodünaamika printsiipe ei saa, aga need
põhinevad igapäevastest kogemustest tehtud järeldustel. Sisu
seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tihtipeale ei pane
mõtle me nendele protsessidele sellise nurga alt, kuna tegu on väga
loogilise asjade kulgemisega. Erinevad teadlased on seda printsiipi erinevalt ka sõnastanud ja selle kohta saab tuua mitmed näiteid.
Rudolf Clausiuse sõnastus kõlab nii: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale.
See sõnastus sobib soojuslikele protsessidele. Näiteks kui vanaisa
kütab ahju soojaks , siis saavad ahjukividest antud süsteemis
kuumemad kehad ja ülejäänud toas olevatest asjadest külmemad.
Samas on toal samuti mingi soojus , hoolimata sellest, et see on
Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teise printsiibi põhimõte seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tõestada termodünaamika printsiipe ei saa, aga need põhinevad inimkonna kogemustest tehtud järeldustel. Meie argielu on ümbritsetud selliste protsessidega, kuigi me võib-olla neid ei tajugi ja võtame kui tavalisi igapäevaseid asju nagu näiteks ahjust tulenev soojus või toidu lõhn. Kuigi nüüdisajaks ole veel selle printsiibi üldist ja kõikehõlmavat sõnastust on mitmed teadlased seda printsiipi erinevalt ka sõnastanud ja selle kohta saab tuua mitmed näiteid.
Miinimumi tekkimise tingimus: tekib, kui kokku saavad ühe laine hari ja teise põhi(vastand faasides võnkuvad lained). Tekib, kui käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Punktides, kus maksimumi või miinimumi nõue pole täidetud, toimuvad võnkumised vahepealse amplituudiga. 2. Lainete difraktsioon lainete paindumine tõkete taha. On vaadeldav siis, kui tõkke mõõtmeed on lainepikkusest väiksemad või lainepikkusega samas suurusjärgus. Hygensi printsiip iga punkt, milleni on laine jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks. Uue laine front on elementaarlainete mähispind. Elementaarlainete liitumine põhjustab minimaalse ja maksimaalse tingimuse tekkimist mingis punktis Soojusõpetus · Soojusõpetus tegeleb mateeria liikumise soojusliku vormiga. Soojusõpetus tugineb energia jäävuse seadusele. · Molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks sellist aine osakest, mis osaleb
Miinimumi tekkimise tingimus: tekib, kui kokku saavad ühe laine hari ja teise põhi(vastand faasides võnkuvad lained). Tekib, kui käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Punktides, kus maksimumi või miinimumi nõue pole täidetud, toimuvad võnkumised vahepealse amplituudiga. 2. Lainete difraktsioon – lainete paindumine tõkete taha. On vaadeldav siis, kui tõkke mõõtmeed on lainepikkusest väiksemad või lainepikkusega samas suurusjärgus. Hygensi printsiip – iga punkt, milleni on laine jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks. Uue laine front on elementaarlainete mähispind. Elementaarlainete liitumine põhjustab minimaalse ja maksimaalse tingimuse tekkimist mingis punktis Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb mateeria liikumise soojusliku vormiga. Soojusõpetus tugineb energia jäävuse seadusele. Molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks sellist aine osakest, mis osaleb
Miinimumi tekkimise tingimus: tekib, kui kokku saavad ühe laine hari ja teise põhi(vastand faasides võnkuvad lained). Tekib, kui käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Punktides, kus maksimumi või miinimumi nõue pole täidetud, toimuvad võnkumised vahepealse amplituudiga. 2. Lainete difraktsioon lainete paindumine tõkete taha. On vaadeldav siis, kui tõkke mõõtmeed on lainepikkusest väiksemad või lainepikkusega samas suurusjärgus. Hygensi printsiip iga punkt, milleni on laine jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks. Uue laine front on elementaarlainete mähispind. Elementaarlainete liitumine põhjustab minimaalse ja maksimaalse tingimuse tekkimist mingis punktis Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb mateeria liikumise soojusliku vormiga. Soojusõpetus tugineb energia jäävuse seadusele. Molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks sellist aine osakest, mis osaleb
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
Aine- osakese spinn iseloomustab tema sisesümmeetriat (võimalikke asendeid välismõju suuna suhtes). Väljaosakese spinn on tingitud tema kulgevast liikumisest (enamasti kiirusega c, vt. allpool). Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest (mis deduktiivkäsitluses on vaadeldavad aksioomidena). Tähtsaimad nende hulgas on antroopsusprintsiip, aistingute primaarsuse printsiip, atomistlik printsiip, absoluutkiiruse printsiip, energia miinimumi printsiip, tõrjutusprintsiip, dualismiprintsiip ja tõenäosuslikkuse printsiip. Antroopsusprintsiibi (antropos kr.k. inimene) kohaselt on maailmal just sellised omadused, et temas saaks eksisteerida vaatleja (inimene). Antroopsusprintsiibi religioosne variant: maailm on just selline põhjusel, et Jumal tegi maailma inimeste jaoks. Antroopsusprintsiip tuleneb tõdemusest, et kui kasvõi
.................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...................................................................................................... 9 4.3. Termodünaamika I printsiip..................................................................................9 4.4. Termodünaamika II printsiip................................................................................ 9 4.5. Teisi jäävusi ja printsiipe....................................................................................10 5. Liikumine, selle põhjused ja tagajärjed.................................................................... 11 5.1. Liikumise kirjeldamine .......................
ruumipiirkonnas (teineteise "sees"). Nad pöörlevad ühel ja samal teljel vastandlikes suundades. Väljaosakese spinn on tingitud tema kulgevast liikumisest (enamasti kiirusega c, vt. allpool). Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest (mis deduktiivkäsitluses on vaadeldavad aksioomidena). Tähtsaimad nende hulgas on aistingute primaarsuse printsiip, atomistlik printsiip, absoluutse kiiruse printsiip, energia miini- mumi printsiip, tõrjutusprintsiip ja dualismiprintsiip. Aistingute primaarsuse printsiip väidab, et uue info saamisel tuleb lähtuda aistingutest. Füüsikas tähendab see niisuguste füüsikaliste suuruste eelistamist, mille tähendus (looduse nähtus või omadus) on meeleelunditega tajutav. Näiteks pikkus või kiirus nägemise abil, jõud lihaspinge vahendusel.
Kõik kommentaarid